Mõista välja riigieelarvest Sten Karro kasuks 1373.62 eurot õigusabikulude hüvitamiseks. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 31.08.2012. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 15.10.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 29.10.2012.a. Süüdistus Sten Karrot süüdistatakse selles, et tema 17.06.2011 kella 00.30 paiku xxxx isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus lõi alaealisele A H (sündinud xxxx) ühe korra rusikaga näkku, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse – pindmise peavigastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. Seega Sten Karro, tekitades teisele inimesele kehalise väärkohtlemisega valu ja kahjustades kannatanu tervist, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid Kannatanu A H kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunneb Sten Karrot juba väikesest peale ja nad on perekonnatuttavad, läbisaamine kuni 16.06.2011 oli normaalne. 16.06.2011 toimus Xxxxl nende klassi lõpupidu, kus tarvitati alkoholi. Ka tema tarvitas alkoholi. Õhtul või öösel tuli sinna ka S.Karro koos enda kahe sõbraga, ilmselt lihtsalt vaatama. Selleks hetkeks oli ta ikka juba purjus ning mäletab enam-vähem kõike, mis toimus enne seda kui S.Karro sinna tuli ja mis juhtus pärast seda, olukorda mäletab häguselt, kuid lööki mäletab hästi. Jutuajamine S.Karroga vanaisa päranduse teemal algas parklas ja mingil hetkel kutsus S.Karro ta parkimisplatsist eemale 10-15 m kaugusele, siis tekkis ka konflikt. Konflikti tekkimise põhjust ei mäleta. Ütles S.Karrole halvasti, ei mäleta mida ütles, Karro sai selle peale kurjaks. Ta hakkas S.Karro eest ära jooksma ja S.Karro jooksis talle järele. Jooksis edasi umbes 50-60 meetrit, tasakaal kadus ära ja kukkus kraavi käte peale pehme rohu sisse, pihta millegagi ei saanud, misjärel tõusis ise püsti ja sai kohe ühe löögi S.Karrolt näkku, oletab, et rusikaga. Väidab, et sai aru, et Sten teda lõi, kuna temaga oli vaidlus ja ta nägi suurt kogukat inimest enda ees, nägi korraks ka Steni nägu. Löök tabas kahe silma vahele ja nina peale, teine silm oli ka natuke paistes. Löögist kukkus uuesti maha- pool küljeli. Kedagi teisi ta seal juures ei näinud. Õues oli suhteliselt pime. Karjus vihahoost S.Karrole, et löögu veel kui julgeb. Seda kisa kuulsid ilmselt ka klassivennad S.-A.P ja R.R, kes tulid sinna ja koos mindi lõkkeplatsile. Rääkis teistele, mis juhtus ja M ütles, et nägi juhtunut pealt. Mõlemad silmad läksid kohe paiste ja ninast jooksis verd, seda nägid ka sõbrad. Ta helistas isale, ütles talle, mis juhtus ja tahtis, et isa talle järele tuleks. Hommikul käis arstil, nina oli paistes ja valus, silmad sinised. S.Karroga suhtles uuesti talvel, kui Sten talle helistas ja tahtis seda olukorda kohtuväliselt lahendada, hiljem rääkis Sten ka veel tema isaga. Kannatanu M H (alaealise A H isa) kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunneb Sten Karrot, kuna tema isa oli abielus Steni vanaemaga. Suhted olid head kuni isa suri 2001.a, siis tekkisid probleemid seoses vara jagamisega. Juuni 2011 sündmustest teab seda, et poeg tähistas klassiga kooli lõppu, öösel kella kahe paiku A helistas ja ütles, et ta sai peksa, et Sten lõi teda. Läks pojale järele, sõitis xxxx, kuhu A klassivenna õde ta oli toonud. Silm oli tal sinine, 2 kuivanud veri oli. Sõitsid koju, A oli purjus, kuid adekvaatne. Ütles, et ei tea täpselt, mida ta Stenile oli öelnud. Ta küsitles veel At, kuid rohkem teada ei saanud, alkohol oli oma töö teinud. Ta oli veendunud selles, et tema poega lõi S.Karro nähes poja nägu. Helistas poliseisse ja sealt soovitati minna traumapunkti, kuhu hommikul läksidki. S.Karroga suhtes ühel korral talvel telefoni teel, siis Sten ütles, et ta ei ole At löönud, tahtis ilmselt kohtuväliselt asja ära lahendada. Kinnitab, et tegi järgmisel päeval Ast pildid, andis need prokurörile alles kohtumenetluses. Süüdistatav Sten Karro end süüdi ei tunnistanud. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta jõudis koos K ja E A 16.06.2011 Xxxxle kella 23.30 ajal, väljas oli hämar. Ta oli täiesti kaine. Käis kolmel lõkkeplatsil, rääkis inimestega juttu, parkimisplatsil, kus oli hajutatult kümmekond inimest, nägi ka At. A küsis tema käest suitsu, mida Ale ei andnud. Ütles Ale, et tahab temaga rääkida. Nad kõndisid parkimisplatsilt välja, seda nägid ka K ja E A. Alguses oli vestlus rahumeelne, kui ta aga küsis A poolt levitatud laimu kohta, muutus A agressiivseks. Sõnavahetuse käigus konflikti ei tekkinud. Peale seda, kui sai aru, et A on purjus, leidis, et ei ole mõtet edasi rääkida ja ütles Ale, et läheme laiali. Küsis veel Alt, et miks ta räägib xxxx vahel laimu selle kohta, et tema vanaema on nendelt maja ära võtnud. A siis ütles, et vanaema on lits ja isa on varas ja et Karrode pere on üks varaste punt ja lubas veel ka õe ära vägistada. Siis hakkas A jooksma ja tema jooksis talle järele, tahtis, et A seisma jääks. A öeldu solvas teda ja ta tahtis sõnadega selgeks teha, et asju, mida A ütles, ei öelda ka purjus peaga. Eriti solvas teda õe kohta öeldu, ta õde on xxxx. A suundus tee pervele, muru oli niiske, ta libastus ja kukkus külg ees käed laiali kerge kaldega umbes 85 cm sügavusele kraavi, kukkudes käsi ette ei pannud. Ta võttis Al varrukast kinni ja tõmbas kraavipervelt püsti. A küsis, miks ta teda lükkas, mille peale vastas, et ei lükanud, vaid tõmbas kapuutsist, et A seisma jääks. A muutus agressiivseks ja ütles, et „löö mind veel!" Kõndisid paari meetrise vahega parkimisplatsini tagasi. Nägi A näol punetust. E.P ja S.A.P viisid A sealt minema lõkkeplatsile. Tema jäi tuttavatega auto juurde rääkima. Siis nägi ka M L autoga ära sõitmas. A ei saanud L parklas vestelda. E P ja R R küsisid temalt, mis juhtus. Rääkis R kogu loo ära. Ta saab aru, et polnud sobiv aeg hakata peresuhteid arutama aga oli levitatavast laimust kuulnud umbes 2 kuud tagasi oma vanaemalt ja varem polnud ta Aga kohtunud. Tunnistaja E P (P) kohtus antud ütlustest nähtub, et A H on tema klassivend ja 16.06.2011 olid nad koos klassi lõpupeol Xxxxl. Tarvitasid seal ka alkoholi. Sinna tuli hiljem ka Sten Karro koos K Aiga. Teab S. Karrot, kuna on ühe küla poisid. Mingil hetkel kuulis, kui keegi jooksis ja nägi, et A jooksis ees ja Sten järele. Arvab, et tagaajaja oli Sten Karro, kuna kedagi teist nii suurt seal polnud. Kell oli umbes 00.00 ja 01.00 vahel öösel, väljas oli hämar, liikumist nägi, nägusid näha ei olnud. Sõnavahetust A ja Steni vahel tema ei kuulnud. Umbes 5-10 min pärast tuli A tema juurde ja tal oli silm sinine ja nina juurest verine. A ütles, et Sten lõi teda. Kui tema siis Steni käest läks küsima, et miks ta At lõi, siis Sten eitas seda ja ütles, et A kukkus. Arvab, et tegemist polnud kukkumisega, kuna A nägu ei olnud kriimustatud, mustust ka polnud. Nägu oli katki ja „oleks nagu löögi tagajärg olnud". Tahtsid A haiglasse kontrolli viia, kuna asi paistis tõsine olevat - silm paistes ja nina verine, kartsid, et äkki on ninaluu katki. Helistas oma õele, kes viis A rolleriga xxxx, kuhu A isa järele tuli. Tunnistaja R Ri kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli 16.06.2011 Xxxxl koos klassivenna A H ja teiste klassikaaslastega lõpupeol. Nägi sellel õhtul seal parkimisplatsil ka Sten Karrot, kes oli sinna tulnud lihtsalt vaatama. Tunneb Sten Karrot. Mõlemaga on tal hea läbisaamine. Tema oli lõkkeplatsil ja H ja Karro vahel toimunust ei tea midagi. Ühel hetkel tuli A tema juurde parkimisplatsile, tal oli silm P, ütles, et Sten lõi teda. Algul ta ei uskunud At, sest Sten oli kaine ja ei oleks hakanud endast väiksemat lööma. Steni nägi hiljem. Rääkis mõlemaga 3 pikalt, kuid otsest vastust ei saanud kummaltki toimunu kohta. Seda, kas Al oli näos kukkumise või löömise jälg, ta hinnata ei oska, aga kriimusid näos polnud. Järgmisel päeval nägi At uuesti ja siis oli ta silm juba sinine. Tunnistaja M Li kohtus antud ütlustest nähtub, et 16.06.2011 klassi lõpupeol oli ka klassivend ja sõber A H ning hiljem tuli sinna Xxxxle ka Sten Karro koos oma sõpradega. Tema Steniga ei vestelnud. Kella 00.00 paiku koju minema hakates nägi, kui Sten lõi At käega näkku. Löögist A ei kukkunud. See löömine toimus paari meetri kaugusel parklast tee peal kohe sissesõidu kõrval. Nägi seda 5-10 m kauguselt. Löömise juures oli ka S A P. A jooksis kohe tema poole ja ta nägi, et Al tuli ninast verd. A rääkis, et teda lõi Sten, rääkis mingitest perekonnaasjadest ja jooksis siis teiste juurde tagasi. Edasistest sündmustest ei tea ta midagi kuna läks koju. Uuesti nägi At lõpetamisel, siis oli tal veel silm natuke sinine. Tunnistaja K Ai kohtus antud ütlustest nähtub, et ta läks 16.06.2011 õhtul koos venna E Ai ja Sten Karroga Xxxxle, võtsid peale ka E P (P). Xxxxl toimus 9.klassi lõpupidu. A Hd nägi lõkkeplatsil, ta oli alaealise kohta küllaltki purjus. Parkimisplatsil kutsus Sten A eemale, ütles, et peavad rääkima. Teab, et A ja Sten vaidlesid omavahel. Kuulis nende hääli, sõnu ei kuulnud. Alguses olid hääletoonid rahulikud, hiljem muutus A hääletoon äkilisemaks, vestlus kestis umbes 10 minutit. A hakkas ühel hetkel ootamatult jooksma mere poole- metsaperve taha. Kui nad metsatuka taha jõudsid, siis tema enam midagi ei kuulnud ega näinud. Tagasi tulid nad nii, et nende vahe oli 2 meetrit. Steni ja A vahel toimunu kohta annab ütluse „Kui tagasi tulid, siis A ütles, et lükka mind veel. Seejärel, mida lähemale nad lõkkeplatsile jõudsid, siis hakkas karjuma, et tule ja löö mind.“ Sten ja A hakkasid uuesti vaidlema, A soovis, et Sten teda lööks. Siis jõudsid A klassikaaslased vahele ja viisid A lõkkeplatsile. Sellega intsident lõppes. Nägi, et Al oli nina natuke verine ja pusal olid murujutid peal, silmadel midagi viga ei olnud. Kohtueelsel menetlusel kirjeldas toimunut selliselt, et alguses A karjus Stenile, et sa lükkasid mind ning kui teised juurde tulid, siis karjus ta, et Sten andis talle lõuga. Sten ja A vaidlesid omavahel ning siis viisid klassivennad A lõkkeplatsi poole ära. Al oli silm õrnalt haavatud. Kohtus põhjendas vastuolu sellega, et otseselt ei kuulnud Alt seda, et Sten teda lõi, seda kuulis teistelt. A karjus ikkagi „anna mulle lõuga.“ Tunnistaja S A P kohtus antud ütlustest nähtub, et Xxxxl toimus lõpupidu grilliplatsil ja telkimisplatsil. Pidu oli kestnud umbes kolm tundi, kui kohtas seal ka Sten Karrot. Nägi, et Sten käis alguses lõkkeplatsil, suundus siis tagasi parkimisplatsile ja rääkis seal tuttavatega juttu. Tema oli ka alguses lõkkeplatsil, vahetas paar sõna, siis läks teisele lõkkeplatisile, sinna Sten ei tulnud. Peol oli ka A, rääkis Aga peo alguses, pärast seda enam väga koos ei olnud. Tema ei näinud A ja Steni vahelist intsidenti, kuulis juhtunust siis kui nad parkimisplatsile tagasi tulid. Kuulis kuidas A karjus Stenile „löö mind veel, löö mind veel!“ Al oli vasaku silma alt natuke paistes, see paistetas üles 10-15 minutit hiljem, siis oli silm kinni. Marrastusi A näol ei olnud. Rääkis Aga, A oli Steni peale väga kuri ja ütles tol hetkel, et Sten oli teda löönud. Läks ka Steniga rääkima, Sten ütles, et A oli kukkunud kraavi. Läks A juurde tagasi ja proovis teda rahustada, siis tuli ka R.R nende juurde. A oli üpris purjus. Ta ei uskunud, et Sten oleks At löönud, tema Steni ei kartnud. Steni tunneb paar aastat, neil on ühine sõber K A. Kohtueelsel menetlusel andis ütlused, et ei julgenud Steniga vaidlema hakata, et A ei ole kukkunud, vaid teda on löödud. Oli väike hirm, et kui hakkab Steniga vaidlema, siis tuleb Sten talle ka kallale. Kohtus põhjendas vastuolu sellega, et sel hetkel võis see nii olla, peale neid sündmusi on Steniga väga hästi läbi saanud. 4 Patsiendikaardilt nähtub, et A Hl diagnoositi 17.06.2011 pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon. Kannatanu A Hst 17.06.2011 kell 22.07 tehtud fotodelt (2 fotot) nähtuvad A vigastused ööpäev hiljem. Kohtuotsuse põhjendused Sten Karrole on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.t Sten Karrot süüdistatakse A H löömises ühe korra rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse- pindmise peavigastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. Kohtus on kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlustega tuvastamist leidnud, et 16.06.2011 õhtul pidasid xxxx üheksanda klassi lõpetajad xxxx looduspargis oma lõpupidu, millest võttis osa ka alaealine A H (sündinud xxxx), kes süüdistuses märgitud sündmuste ajal oli alkoholijoobes. Kella 23.30 paiku tuli peopaika Sten Karro koos oma sõprade K Ai ja E Aiga. S.Karro ja tema sõbrad ei olnud koolilõpetajad, nad tulid sinna niisama uudistama. Sten Karro ja A H olid perekonnatuttavad, tundsid üksteist juba väikesest peale. Nad nägid üksteist parkimisplatsil ja nende vahel tekkis sõnavahetus isiklike suhete pinnalt, sõnavahetuse lõpus A H solvas raskelt Sten Karrot ja jooksis eemale, Sten Karro jooksis talle järgi. Sõnavahetust keegi pealt ei kuulnud. Lisaks on AS Rakvere Haigla poolt 17.06.2011 väljastatud patsiendikaardi koopiaga, samuti M H poolt 17.06.2011 kannatanust tehtud fotodega tõendatud A Hl süüdistuses nimetatud vigastuste olemasolu. Ülaltoodud asjaolude kohta kriminaalasjas vaidlust pole. Tuvastamaks KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Sten Karro tegevuses, tuleb kohtul kindlaks teha, kas kannatanul tuvastatud vigastused on põhjustatud Sten Karro poolse löömisega või kukkumise tagajärjel nagu nähtub süüdistatava ütlustest. Vigastuste tekkimise kohta on otsesed tõendid vastuolulised. A H väidab, et Sten Karro lõi teda. Sten Karro eitab löömist ja väidab, et A H kukkus. Mõlemad on öelnud, et juhtunu juures kedagi teist ei olnud. Süüdistusaktist nähtuvalt on Sten Karrole süüks arvatud A.H löömine tõendatud lisaks kannatanu A.H ütlustele, kannatanu esindaja M H, tunnistajate E P (P) ja R Ri ütlustega, kes nägid kannatanul vigastusi ja kellele kannatanu oli öelnud, et Sten Karro teda lõi ja M L ütlustega kes on ainsana öelnud, et tema nägi ise, et Sten lõi At käega näkku. Kohtuistungil tuvastati, et ainsana löömisest rääkivate kannatanu ja M.L ütlused löömise asjaolude kohta on erinevad. M.L ütluste kohaselt toimus löömine paari meetri kaugusel parklast ja ta nägi seda 5-10 meetri kauguselt. Kannatanu väidab, et löömine toimus 50-60 meetrit teistest eemal ja pealtnägijaid polnud. Ka M.L ütluste kohaselt löömise juures viibinud S.A.P väitis, et tema löömist ei näinud. Eeltoodust nähtub, et M.L ütlused on vastuolus kõigi teiste tõenditega, ka kannatanu A.H ütlustega, millest tulenevalt kohus loeb M.L ütlused vähekaalukaiks ja ebausaldusväärseteks ning neid otsuse tegemisel arvesse ei võta.
lg 21 p 2 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. 5 Tunnistajate E.P (P), R.R ja S.A.P ütluste kohaselt A.H rääkis neile, et S.Karro oli teda löönud. M.H ütluste kohaselt rääkis A.H talle löömisest samal öösel, kui palus, et isa talle järgi tuleks. Kohtu arvates võis A.H poolt kaaslastele ja isale öeldu olla tema poolt vahetult enne rääkimist tajutu ja A.H võis öeldu ajal ka tajutu mõju all olla. Samas võib vahendliku tunnistaja ütlus olla tõendiks vaid juhul, kui ei esine asjaolusid, millele tuginedes on alust arvata, et vahetult sündmusi tajunud isik moonutas tõde. Sten Karrole süüks arvatud teo ajendiks on süüdistuse seisukohalt Karro ja H perekondade vahelised pinged, toimunud sõnavahetus ja sõnavahetuse lõpul kannatanu poolt esitatud solvang. Kui eeldada, et S.Karro ja A.H suhetes oli vaen ja kättemaksuhimu ja see võis S.Karro viia A.H löömiseni ja sellega kuriteo toimepanemiseni, siis on loogiline arvata, et sama vaen võis kannatanu puhul olla põhjuseks, et tõde moonutada ja alusetult süüstada S.Karrot. Arvestada tuleb ka seda, et A.H oli toimunu ajal alkoholijoobes ja see võis oluliselt mõjutada tema käitumist, toimunu tajumist ja valikuid saadud vigastuste kohta kaaslastele ja isale selgituste andmisel. Eeltoodud põhjusel ei sa kohus kindlalt väita, et oleks täidetud
lg 21 p 2 esitatud tingimused vahendliku tunnistaja ütluste lubatavaks lugemiseks. Sama kehtib ka S.Karro poolt vahendlikele tunnistajaile räägitut. S.Karro on samuti vahetult peale tajutut ja ilmselt tajutu mõju all olles samadele inimestele rääkinud, et A kukkus ja tema At ei löönud. Ülaltoodut arvestades on löömise kohta A.H ja S.Karro vahel „sõna sõna vastu“ olukord. Riigikohus on lahendis 3-1-1-15-12 selgitanud, et kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada „sõna sõna vastu“ olukordadena. Kuid esiteks on kõnealuste vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Olukorras, kus kannatanul kehavigastuse olemasolu on usaldusväärselt tõendatud, kuid vigastuse tekkemehhanismi kohta on ainsaks löömisele viitavaks otseseks tõendiks kannatanu ütlused, suhtub kohus neisse ütlustesse eriti kriitiliselt. Kohtu arvates ei ole need ütlused nii usaldusväärsed, et nende alusel saaks otsustada S.Karro tegevuses KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu olemasolu. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta mäletab toimunut valikuliselt. Ta mäletab hästi kõike, mis toimus enne Karro saabumist ja seda, mis juhtus pärast, olukorda mäletab häguselt, samas lööki mäletab hästi. Ta ei mäleta, kuidas Karroga suhtlema hakkas ja konflikti tekkimise põhjust, mäletab, et ütles Karrole halvasti aga ei mäleta mida ütles. Kohtu arvates võib selline ebakindlus ütlustes ja valikuline mäletamine olla tingitud asjaolust, et A.H oli toimunu ajal alaealise kohta märkimisväärses alkoholijoobes. Samas võis see asjaolu oluliselt mõjutada mitte ainult toimunu tajumist ja mäletamist vaid ka tema poolt juhtunu järgselt kaaslastele ja isale juhtunu kohta selgituste andmist. S.Karro käitumisele hinnangut andes ei jaga kohus prokuröri süüdistuskõnes väljendatud etteheiteid, et S.Karro tuli võõrale peole eesmärgiga A.Hga arveid klaarida ja tüli norida. S.Karro ütlustest nähtub, et ta läks Xxxxle koos kahe sõbraga viimaste initsiatiivil lihtsalt vaatama, käis kolmel lõkkeplatsil, rääkis inimestega juttu ja alles seejärel kohtas parklas kannatanut, kes temalt suitsu küsis ja mida ta kannatanule ei andnud. Ta kinnitab, et seejärel rääkis kannatanuga perekondade vahelistest suhetest. Ta tunnistab, et see polnud ehk parim aeg ja koht neist asjust rääkida, kuid põhjendab rääkimist usutavalt asjaoluga, et kuna ta oli 6 A.H poolt levitatavast laimust kuulnud umbes 2 kuud enne süüdistuses märgitud aega oma vanaemalt ja varem polnud ta Aga kohtunud, siis soovis räägitu kohta selgitust saada. Nii kannatanu kui süüdistatav on kinnitanud, et vestlus oli rahumeelne. S.Karro on andnud ütlusi ka selle kohta, et kui sai aru, et A on selle jutuajamise jaoks liiga purjus ütles ta Ale, et läheme laiali. Seejärel aga esitas A ränga solvangu lubades muuhulgas tema 4 aastase õe ära vägistada ja pani seejärel jooksu. Solvamist A.H ei eita, mistõttu tuleb järeldada, et tülinorijaks polnud mitte S.Karro vaid rahulikult kulgenud vestluse solvanguga lõpetanud A.H. Süüdistaja ei ole pidanud usutavaks S.Karro selgitust selle kohta, miks ta hakkas kannatanule järgi jooksma. Kohus möönab, et Karro poolt alaealise purjus nooruki tagaajamine ei olnud tema poolt kõige mõistlikum tegevus olukorras, kus nende vahel oli juba aset leidnud suuline konflikt, kuid seda ei saa süüdistatavale põhimõtteliselt ka ette heita. Arvestades seda, et kannatanu poolt Karrole öeldu oli tõesti ränk, siis on inimlikult mõistetav, et Karro soovis saada räägitu kohta selgitust. Hinnates kriitiliselt kõiki kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis, leiab kohus, et tõendid A.Hl tuvastatud vigastuste tekkemehhanismi kohta on vastuolulised. Sama tõenäoline, kui on vigastuste tekkimine löömise tagajärjel, on ka nende saamine kukkumisel, täiendavate tõendite kogumise võimalust kohus ei näe. Senist menetluspraktikat arvestades ei pea kohus tõenäoliseks, et antud asjaoludel oleks vigastuste tekkemehhanismi võimalik kindlaks teha kohtuarstliku ekspertiisi abil. Kohus ei saa tugineda M.L poolt löömise kohta antud ütlustele kuna need on vastuolus kõigi teiste asjas olevate tõenditega. A.H poolt antud ütlused pole kohtu arvates samuti piisavalt kaalukad ja usaldusväärsed kujundamaks kohtu siseveendumust S.Karro poolt temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Kuivõrd kohtul on kõrvaldamatud kahtlused kannatanu ütluste kaalukuse ja usaldusväärsuse suhtes, siis kanduvad need kahtlused ka vahendlike tunnistajate ütlustele mis kajastavad kannatanu poolt neile räägitut. Kohus ei jaga prokuröri seisukohta, et S.Karro poolt A.Hle järele jooksmine viitaks otseselt S.Karro kavatsusele kannatanuga füüsiliselt arveid klaarida. Selline järelejooksmine on küll tõendatud, kuid kohtu arvates on tegemist vähese kaaluga kaudse tõendiga mis sobib kinnitama nii kannatanu kui süüdistatava versiooni juhtunust. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu olemasolu Sten Karro tegevuses ei ole kõrvaldamata kahtluste tõttu tõendatud, kahtlused tuleb tõlgendada süüdistava kasuks ning Sten Karro tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus ei saa tõstatada küsimust kannatanu poolt valekaebuse esitamise ja valeütluste andmise kohta kuna olemasolevate tõendite põhjal pole võimalik kinnitada löömise toimumist ega ka seda eitada. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.
Tunnistaja R Rile on kriminaalasjas hüvitatud tema poolt kantud sõidukulu summas 10.35 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Käesolevas kriminaalasjas on määratud kaitsetasu kohtueelses menetluses vandeadvokaat Veljo Viilolile 94,69 eurot ja toimiku paljundamiskulu on 2,49 eurot. Eelnimetatud menetluskulud jäävad riigi kanda. 7
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Sten Karro kaitsja kohtumenetluses vandeadvokaat Arri Tooming on esitanud taotluse kohtukulude väljamõistmiseks. Sten Karro poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud vastavalt arvele nr 12053 (t.lk 79) on 450.00 eurot ja tasumisele kuuluv õigusabi kulu vastavalt arvele nr 12082 (t.lk 80) on 923.62 eurot. Nimetatud kulu koosneb ettemaksust toimikuga tutvumise ja kohtumenetluseks ettevalmistamise eest, s.o arve nr 12053 alusel kokku 4 tunni ulatuses ja kaitseülesannete täitmisest kohtumenetluses, s.o arve nr 12082 alusel kokku 8,21 tunni eest. Kohus leiab, et S.Karro kulud õigusabile on olnud tema kaitseõiguse tagamiseks vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb Eesti Vabariigilt Sten Karro kasuks välja mõista 1373.62 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Tulenevalt kohtuotsuse vormistamise edasilükkamisega on apellatsiooni esitamise tähtaeg 30.10.2012. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes
augusti 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-13057 muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.