p 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav Shegaep Chatanov Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 33901132214, VF kodanik, 7. klassi haridus, emakeel – vene keel, pensionär. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 25.10.2011.a. Kaitsja Lepinguline kaitsja Tatjana Golovanova RESOLUTSIOON Tunnistada Shegaep Chatanov süüdi
Karistuse kandmise aega arvestada alates 25.10.2011.a. Shegaep Chatanovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid: püksid, särk ja kirves – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Shegaep Chatanovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate 1 1-12-3329 tegemise eest 45 senti, ekspertiisi tegemise eest 2201 (kaks tuhat kakssada üks) eurot 71 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Shegaep Chatanov, kriminaalasja number 1-12-3329, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 13.07.2012.a KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Shegaep Chatanovit süüdistatakse selles, et tema, 24.10.2011.a kella 18.00 paiku, viibides oma korteris aadressil: Xxxning pärast ühist alkoholijookide tarvitamist oma poja Xxxiga, isiklike vaenlike suhete pinnal, tahtliku tapmise eesmärgil, tegutsedes julmal viisil, lõi kirvega mitu korda (vähemalt 21 korda) oma pojale Xxxile vastu nägu ja kukalt, millega tekitas temale hulgalisi pea raievigastusi, eluohtlikke kehavigastusi, mille tagajärjel viimane suri sündmuskohal. Oma tegudega pani Shegaep Chatanov toime teise inimese tapmise eriti julmal viisil s.o.
II Kohtuistung Süüdistatav Shegaep Chatanov tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult ning selgitas kohtus, et Xxx on tema poeg. Xxx kaotas tööd ja peret ning elas koos tema ja tema naisega nende kulul. Poeg pidevalt tarvitas alkoholi, joobeseisundis oli Xxx agressiivne, kasutas vägivalda tema suhtes ning ka teiste perekonnaliikmete (sh oma naise ja laste) suhtes. Poja käitumise tõttu tal ei pidanud enam närvid vastu. 24.oktoobril poeg tuli koju joobeseisundis. Tema magas. Xxx äratas ta üles, kiskus jalgupidi voodist välja ja kutsus kööki. Pojal oli alkohol kaasas. Nad jõid. Ta püüdis pojaga rääkida. Ütles pojale: „Millal see sinu ulaelu lõppude lõpuks lõpeb?!“ Xxx sai vihaseks, tema ei pidanud enam vastu ja ütles: „Joo üksi edasi!“ ning läks köögist suurde tuppa. Emale ei meeldi skandaalid, ta läks samuti välja, ta ei talu, kui nad skandaalitsevad. Tal hakkas pea ringi käima, ta ei tohi palju juua. Ta läks tuppa, istus. Xxx istus veel natuke köögis, siis tuli tema juurde ja hakkas jälle otsast peale. Tema istus tumba peal, vaatas televiisorit, ning ta ei hakanud pojaga enam jooma. Poeg istus, istus, siis hakkas jälle skandaalitsema. Ta lõi teda nii, et ta lõi pea kõvasti vastu sektsioonkappi ära. Ta ei oodanud, et poeg teda nii kõvasti lööb. Kui kaua ta seal maas lamas, ta ei tea. Talle jäi pihku see kirves. Kirves oli väikses toas. Poeg hakkas teda jälle ähvardama. Xxx istus, istus ja karjus pidevalt tema peale, karjus ja tahtis veelkord lüüa, tema jõudis enne ja vist lõigi teda. 2 1-12-3329 Mitu korda ta lõi, ta ei mäleta, sest ta peale seda oli kui arust ära. Pärast seda ei mäleta tema midagi. Ta ärkas politseijaoskonnas hommikul üles. Poeg sundis teda koos juua. Tema ja tema poja vahel tekkisid tülid ja konfliktid seetõttu, et poeg ei armastanud tõtt kuulata. Kainena Xxx ei tahtnud midagi kuuldagi ning Xxx oli harva kaine. 24.oktoobril nad jõid 0.5 liitrilise pudeli viina kahe peale. Sel hetkel, kui ta võttis kirve kätte, poeg istus diivanil, vaatas televiisorit. Poeg ei näinud, et ta lähenes tema juurde kirvega, sest ta lähenes tagant ning lõi Xxxi tagant. Kirves oli väikses toas karbi sees. Esimest korda ta lõi poega kirvega pähe, seistes tema taga. Esimest lööki ta mäletab ning edasi tundis end halvasti. Edasi ta ei mäleta enam midagi. Kinnitab, et eeluurimisel küsimusele – kas teie vahel toimus tüli – ta ütles: „ei, lihtsalt kõik on ära tüüdanud, on ära tüüdanud teda toita, on ära tüüdanud see, et ta kamandab, sööb minu ja abikaasa arvelt, ta läks magama ja ma otsustasin ta tappa. Ma võtsin kirve oma kodust.“ Vist oli siis nii, kui nii kirja pandud on. Kui ta oleks kaine olnud, siis ta ei oleks seda teinud. Kannatanu Xxxselgitas kohtus, et hukkunu Xxx oli tema elukaaslane, neil on kaks ühist last. 25.03.2011 ta koos lastega lahkus Xxxist. Xxx pidevalt jõi väheke alkoholi puhkepäevadel, kuid viimased viis aastat oli tal alati vaja hommikuti peaparandust võtta. Xxx ei töötanud kuskil ja ei soovinud töötada, ta lihtsalt juba ei suutnud ilma alkoholita elada. Iga kord kui Xxx alkoholi tarvitas, siis Xxx solvas nii teda, kui ka lapsi. Viimasel ajal oli see väljakannatamatu ning vanem poeg ei saanud koolist kojugi tulla, kui Xxx kodus oli. Xxx skandaalitses ka oma vanematega, peksis isa. Xxx oli väga julm. Juhtunust ta sai teada sugulaste käest. Tunnistaja Xxxselgitas kohtus, et süüdistatav on tema abikaasa ning hukkunu Xxx on tema poeg. Poeg elas koos nendega alates 2011. a märtsist, sest poja abikaasa sõitis Tallinna. Kannatamatult korjas asjad kokku, jättis maha korteri ja sõitis lastega ära. Poeg kuskil ei töötanud, raha ta ei toonud, purjutas. Poeg tõi kellelegi Jaanilinnast sigarette ning talle anti vastu kaks pudelit viina. Xxx jõi väga palju. Poeg peksis mitu korda isa tema juuresolekul läbi. Poeg suhtus väga halvasti, sundis vägisi temaga koos juua, ehkki isa seda ei tahtnud. Kui abikaasa keeldus, siis Xxx hakkas skandaalitsema. Xxxi ja abikaasa vahel tihti toimusid konfliktid ja tülid. 24.oktoobril Xxx tuli koju umbes kell 3, pani jälle viinapudeli lauale. Isa ei tahtnud juua. Tema oli köögis, tegeles oma asjadega. Pärast Xxx ja isa jõid ja jõid ning Xxx hakkas isa peale karjuma. Poeg karjus ja karjus ning ta ütles: „Mul on teie joomingust kõrini“, ning läks minema. Ta oli ära vist 20-30 minutit, siis tuli tagasi. Abikaasa ja poeg ei maganud veel. Xxx istus aluspükste väel ning hakkas jälle abikaasa peale karjuma. Ta ütles: „ma olen tüdinenud sellest juba“ ning läks jälle minema. Kui ta ära läks, siis pani metallukse kinni. Teisel korral ta tuli võib-olla 2030 minuti pärast tagasi. Nägi, et poeg lamab toas näoga allapoole, ta oli üleni verine, ka pea. Korteris oli tal kirves väikses toas, sest ta kasutas seda toidu valmistamiseks. Abikaasa lamas köögis. Abikaasa ei lausunud sõnakestki, ta oli nii purjus, süüdimatus seisundis ning ta kutsus politsei välja. Ning kui politsei jõudis kohale, ta läks välja, sest politseinikud palusid, et ta ei viibiks seal. Kirvest ta ei näinud. Tunnistaja Xxxselgitas kohtus, et süüdistatav on tema lihane onu. Onupoeg Xxx napsitas, mitte kuskil ei töötanud, tihti noris isa kallal, ähvardas teda. Oma abikaasasse suhtus ta samuti halvasti. Ta on tihti näinud pealt neid konflikte, sai ükskord isegi konflikti pärast kannatada, mille tõttu ta oli kaks nädalat haiguslehel ja ei saanud tööl käia. Xxx suhtus oma vanematesse halvasti. Juhtunust sai ta teada Xxxkäest, kes teatas, et tema isa tappis Xxxi. 3 1-12-3329 Tunnistaja Xxxselgitas kohtus, et hukkunu on tema vend. Tema ja venna vahelised suhted olid mittemingisugused. Venda ei saanud inimeseks nimetada. Selline oli ta lapsepõlvest peale, isekas, alati pidas end kangelaseks, alati jäi oma nõudmiste juurde, oli kangekaelne. Vend on kaks korda oma aja ära istunud, varastas. Vennana tal on temast kahju, kui inimesena ei ole temal temast üldse kahju. Venna juurest jooksis naine minema, jättis korteri maha, sõitis eikuhugi, see ju nii lihtsalt ei käi. Xxx on oma naist vägistanud, isa üle mõnitanud, mitu korda isa peksnud, isal olid kõik luud katki. Vend ei töötanud. Suhtles kodututega, on isa, oma õde Xxx ja teda peksnud. Xxxi surmast sai ta teada ema käest. Ema helistas ning ütles, et isa tappis Xxxi. Ta sõitis kohale. Isa istus köögis ja oli üldse mittemingisugune, oli näost kaame ja ei reageerinud millelegi, oli justkui elutu, ta oli vist alkoholijoobes. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised kirjalikud tõendid: Kohtutoimiku lk 45-69 - 24.10.2011 sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabelitega, millest nähtub, et korteri köögis diivanil oli avastatud magav Shegaep Chatanov ning suures toas avastati Xxxi surnukeha, kes lamas põrandal, diivani kõrval, kõhuli. Hukkunu kehal oli riietest vaid trussikud. Kehal on avastatud hulgaliselt raiehaavasid. 30 cm kaugusel surnukeha peast avastati kirves, mille metallosa on hüübinud verega. Fototabelist nähtub, et suured vereplekid on olemas nii diivanil, kui ka vaibal diivani ning surnukeha pea vahel. Kohtutoimiku lk 70-85 - asitõendite vaatlusprotokolli fototabelitega, millega oli vaadeldud sündmuskohalt äravõetud esemed, muuhulgas kirves ning Shegaep Chatanovi särk. Kohtutoimiku lk 86-100 - surnu ekspertiisiakt nr 353, millest muuhulgas nähtub, et Xxxi surma põhjuseks olid hulgalised pea raiehaavad, millega kaasusid koljuluude murrud, peaaju põrutus, verevalumid peaaju kelmete all ja vatsakestes; hulgalised haavad paiknevalt peamiselt peas, näol ja vasakul õlal ning tekkisid terava raierelva, milleks võis olla ka kirves, toimel; kannatanu esmane asend võis olla istuv asend, edasiselt kannatanu ei liikunud ja võis lamada näoga allapoole; hulgalised peaaju vigastusega pea raiehaavad tekkisid elupuhuselt väga lühikese ajavahemiku jooksul, ja koosvõetuna põhjustasid surma saabumise; haav nr 1 tekkis löögist ülevalt alla ja vasakult paremale kannatanu pea õige püstise asendi suhtes; kokku surnukehal oli avastatud 21 haava. R.Chatanovi veres oli leitud 2.43 mg/g ja uriinis – 3.4 mg/g etanooli, mis võib elavatel isikutel põhjustada keskmise alkohoolse joobe. Kohtutoimiku lk 101-107 - DNA ekspertiisiakt nr 11E-GE1144, millest nähtub, et vereplekid Shegaep Chatanovi jalalt, vasaku käe varrukalt, aluspükstelt ning vasaku jala reie osalt pärinevad Xxxilt; ekspert ei välista, et kirve käepidemel on süüdistatava Shegaep Chatanovi bioloogiline materjal. Kohtutoimiku lk 108 - Shegaep Chatanovi joobeseisundi kontrollimise protokoll, millest nähtub, et Shegaep Chatanov tema toimetamisel politseisse ei olnud võimeline alkotesti läbida, ei olnud võimeline iseseisvalt liikuda; Kohtutoimiku lk 109 - Shegaep Chatanovi kainenema toimetamise protokoll, millest nähtub, et Shegaep Chatanovil kehavigastusi avastatud ei olnud; Kohtutoimiku lk 110,111 - Shegaep Chatanovi vereproovis alkoholisisalduse kontrollimise akt, millest nähtub, et Shegaep Chatanovi verest leiti 3.74+- 0.07 mg/g etanooli; 4 1-12-3329 Kohtutoimiku lk 112-120 Shegaep Chatanovi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiakt, millest nähtub, et Shegaep Chatanovil ei esine psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistlikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“; tal esineb alkoholi kasutamisega seotud psüühika- ja käitumishäirete kogum – alkoholi kuritarvitamine; ka temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal, 24.10.11, ei esinenud Shegaep Chatanovil psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, nõrgamõistlikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“; ta oli joobeseisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käesoleval ajal ei esine Shegaep Chatanovil psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, nõrgamõistlikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. Ta on suuteline aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust ning ta on suuteline oma käitumist juhtima ning kandma karistust. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal, 24.10.11, ei esinenud Chatanovil sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks takistanud või piiranud tema võimet oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest, arusaamiseks. Kohtutoimiku lk 122 - karistusregistri väljavõte Shegaep Chatanovi karistuste kohta, millest nähtub, et süüdistatav on varem karistamata; Kohtutoimiku lk 123-127 - karistusregistri väljavõte Xxxi karistuste kohta, millest nähtub, et Xxx on varem mitu korda karistatud väär- ning kuritegude toimepanemise eest; Kohtutoimiku lk 129-133 - kuus tõendit Shegaep Chatanovi ning Xxxi tervisliku seisundi kohta, kust nähtub, et mõlemal isikutel on olemas mitu erinevaid haigusi. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas a. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatav, kannatanu ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Shegaep Chatanovi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises – teise inimese tapmises eriti julmal viisil, s.o kuriteos
p 1 järgi, on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. b. Surnu ekspertiisiaktiga nr 353 on tõendatud, et Xxxi surma põhjuseks olid hulgalised pea raiehaavad, millega kaasusid koljuluude murrud, peaaju põrutus, verevalumid peaaju kelmete all ja vatsakestes. Xxxi surnukehal avastati 21 raiehaavu ning nad tekkisid terava raierelva, milleks võis olla ka kirves, toimel. c. Tunnistaja Xxxning süüdistatava Shegaep Chatanovi ütlustega on tõendatud, et kuriteo toimepanemise ajal mingit kolmandat isikut, peale Xxx ja Shegaep Chatanovide, korteris ei olnud. 5 1-12-3329 Süüdistatava Shegaep Chatanovi enda ütlustega on tõendatud, et just tema lõi Xxxit kirvega pähe. Eeluurimisel andis Shegaep Chatanov ütlusi selle kohta, et on ära tüüdanud Xxxi toita, on ära tüüdanud see, et Xxx kamandab, sööb tema ja abikaasa arvelt, Xxx läks magama ja ta otsustas ta tappa. Neid ütlusi kinnitas süüdistatav ka kohtuistungil. Samuti andis süüdistatav ütlusi selle kohta, et esimest korda ta lõi poega kirvega pähe, seistes tema taga. Kohus märgib, et ülalnimetatud ütlused langevad kokku ka teiste asjas kogutud tõenditega. Nii, sündmuskoha vaatlusprotokollist, muuhulgas, nähtub, et hukkunu kehal oli riietest vaid trussikud, mis kinnitab süüdistatava ning tunnistaja Chatanova ütlusi selle kohta, et enne tapmist Xxx hakkas magama minema. Surnu ekspertiisiaktist nähtub, et haav nr 1 tekkis löögist ülevalt alla ja vasakult paremale kannatanu pea õige püstise asendi suhtes, mis kinnitab Shegaep Chatanovi ütlused selle kohta, et esimest korda ta lõi poega kirvega pähe, seistes tema taga. DNA ekspertiisi kohaselt, sündmuskohalt äravõetud kirvelt, millelt võetud DNA profiil langeb täielikult kokku tapetu Xxxi DNA profiiliga. Ekspert ei välista, et kirve käepidemel on süüdistatava Shegaep Chatanovi bioloogiline materjal. Shegaep Chatanovi jalalt ning särgilt leitud veri langeb kokku tapetu Xxxi DNA profiiliga. Ülaltoodud tõenditega (tunnistaja Xxxning süüdistatava Shegaep Chatanovi ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, surnu ekspertiisiaktiga ning DNA-ekspertiisiaktiga) on tõendatud, et just Shegaep Chatanov tappis Xxxit sündmuskohalt äravõetud kirvega, Shegaep Chatanovi tegevuse ning Xxxi surma saabumise vahel on otsene põhjuslik seos. d. Tuginedes kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktile, loeb kohus tõendatuks, et Shegaep Chatanov oli kuriteo toimepanemise ajal süüdivas seisundis, sest ülalnimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et 24.10.11 ei esinenud Shegaep Chatanovil psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, nõrgamõistlikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“; ta oli joobeseisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides; süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal. Tuginedes ekspertide arvamusele selle kohta, et 24.10.11 ei esinenud süüdistataval sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks takistanud või piiranud tema võimet oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest, arusaamiseks, loeb kohus tõendatuks seda, et kuriteo toimepanemise ajal Shegaep Chatanov ei olnud tugevas hingelise erutuse seisundis, ta oli tavalises alkoholijoobes, mis põhjustaski tapmise julmust. Kohtul pole alust seada kahtluse alla ekspertide kompetentsuse või erapooletuse. Mis puudutab mälulünka, millele süüdistatav viitab oma ütlustes, kohus asub seisukohale, et, kuna Shegaep Chatanov oli tugevas alkoholijoobe seisundis, on see täiesti loomulik (nagu nähtub kohtutoimiku lk 110, 111 - Shegaep Chatanovi verest leiti 3.74+- 0.07 mg/g etanooli). See, et süüdistatav mingeid hetki ei mäleta ning see, et kohe pärast tapmist jäi ta magama, on selgitatud just nimelt alkoholijoobe seisundiga, aga mitte muude asjaoludega. e. Kohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise ajal ei olnud Shegaep Chatanov hädakaitse seisundis. 6 1-12-3329 Vastavalt
lõikele 1 ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kohus peab vajalikuks märkida seda, et Shegaep Chatanovi ütlused selle kohta, et Xxx lõi teda 24.10.2011, tegelikult ei ole kinnitatud mingite objektiivsete tõenditega, sest süüdistatava politseisse toimetamisel ei olnud tal mingeid kehavigastusi (vt. kohtutoimiku lk 109 - Shegaep Chatanovi kainenema toimetamise protokoll, millest nähtub, et Shegaep Chatanovil kehavigastusi avastatud ei olnud). Kohus on seisukohal, et kui isegi pidada Shegaep Chatanovi väidet tegelikkusele vastavaks, ei ole tegemist olukorraga, kus ta oli hädakaitse seisundis. Tegemist oli tavalise olmetüliga alkoholi ühiselt tarbinud perekonnaliikmete vahel. Nagu nähtub kohtus ülekuulatud tunnistajate ja kannatanu ütlustest, niisugused tülid olid Chatanovide vahel sagedased. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et olles poja peale solvunud, ning teades, et alkoholijoobes on poeg agressiivne, süüdistatav ise süstemaatiliselt jõi koos temaga alkoholi. Samuti pöörab kohus tähelepanu sellele, et vastavalt surnu ekspertiisiaktile haav nr 1 tekkis löögist ülevalt alla ja vasakult paremale kannatanu pea õige püstise asendi suhtes, mis kinnitab süüdistatava enda ütlusi selle kohta, et hukkunu ei näinud, et ta lähenes tema juurde kirvega, sest ta lähenes tagant ning lõi Xxxi tagant. Samuti nii tunnistaja Xxxa, kui ka süüdistatava enda ütlustega on tuvastatud, et kirves, millega Xxx oli tapetud, oli hoitud teises elutoas. Seega Shegaep Chatanovil oli võimalus ja piisavalt aega selleks, et minna teisesse elutuppa, võtta kirvest ning läheneda Xxxile nii, et ta isegi ei märganud Shegaep Chatanovi lähenemist. Ülaltoodu alusel ongi kohus seisukohal, et kuriteo toimepanemise ajal Shegaep Chatanov ei olnud hädakaitse seisundis, sest kuriteo toimepanemise hetkel reaalset ohtu tema elule või tervisele polnud. f. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Shegaep Chatanov pani
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et Shegaep Chatanov, kasutades hukkunu suhtes niivõrd intensiivset vägivalda (lüües hukkunut kirvega pähe ning kukla piirkonda vähemalt 21 korda), teadis, et see tekitab pojale surma ning tahtis seda. Samuti teadis ta, et, lüües kannatanut 21 korda kirvega, tegutseb ta eriti julmalt. Süüdistatava tahtluse liiki tuvastamisel lähtub kohtus nii ülalkirjeldatud süüdistatava tegevusest (21 lööki kirvega pähe ning kukla piirkonda), kui ka tema enda ütlustest. Nii, eeluurimisel andis süüdistatav Chatanov ütlusi selle kohta, et ta otsustas poega tappa ning tegi seda. Need ütlused on kinnitatud süüdistatava poolt ka kohtuistungil. Otsustades, kas tapmine oli toimepandud eriti julmal viisil, tugineb kohus Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-106-97 ja 3-1-1-116-98 väljendatud seisukohale, et löökide arv, peksmise viis ja kestus ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk, samuti kehavigastuste paiknemine keha elutähtsates osades koos kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavate muude asjaoludega on kohtule aluseks, hindamaks süüdlase tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil. 7 1-12-3329 21 elutähtsasse organisse (pea ja näo) piisava jõuga tekitatud raiehaava, mille tulemusena tapetu nägu oli praktiliselt moonutatud, kõrv oli tükkideks raiutud – see annabki kohtule alust asuda seisukohale, et tapmine on toime pandud eriti julmal viisil. Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Tapmise motiiviks oli olmetüli alkoholi ühiselt tarbinud perekonnaliikmete vahel. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Süüdistatava süü suuruse küsimuse otsustamisel võtab kohus arvesse ka hukkunu isiksust ning käitumist. Nagu nähtub kannatanu, tunnistajate ning süüdistatava ütlustest ning samuti Xxxi karistusregistri väljavõttest, Xxx süstemaatiliselt tarvitas alkoholi, rikkus õiguskorda, olles alkohoolijoobes käitus ta agressiivselt teiste inimeste suhtes, kasutades mõnikord ka vägivalda, sh süüdistatava suhtes. Kohus on seisukohal, et, kuigi Xxxi käitumine ei õigusta tema tapmist, aga teatatud määral vähendab süüdistatava süü suurust. Samuti asub kohus seisukohale, et Chatanovide peres tekkinud olukord annab alust lugeda Shegaep Chatanovi süüd kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul (
Süüdistatav Shegaep Chatanov on üle 70-aastane inimene ning seoses sellega on kohus seisukohal, et tema süü kergendavaks asjaoluks on ka kuriteo toimepanemine kõrges eas isiku poolt (
Kohtuistungil tunnistas Shegaep Chatanov enda süüd täielikult ning kahetses tehtut. Seega ilmneb veel üks tema süüd kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus (
Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud (lahendid 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06, 3-1-1-91-07, 3-11-10-09), et karistamisel tuleb lähtuda küll peamiselt isiku süüst, ent ei saa arvestamata jätta ka süüdlase isikut, seda eelkõige eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Seoses sellega kohus ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et Shegaep Chatanovi näol on tegemist füüsiliselt väga haige inimesega. Karistust raskendavaid asjaolusid
Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista Shegaep Chatanovile minimaalne
MS §-dest 306, 309 lg 3, 310, 311-313, 315. Innokenti Menšikov Eesistuja kohtunik Viktor Ert Rahvakohtunik Julianna Karpina Rahvakohtunik 8 1-12-3329 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.