lg.3 järgi kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Väärteomenetluse alustamata jätmise teatise kohaselt jäeti väärteomenetlus alustamata
lg.1 p.1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu, kuna xxx esinaise Nxxx Bxxx seletuse kohaselt 18.05.2010 xxx üldkoosolekul võeti vastu otsus haljasalale parkimisplatsi laiendamisest ning Kangelaste 4 territooriumil haljasalale parkimise lubamisest. Väärteomenetluse seadustiku (
) §2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab
MS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. Selleks, et kasutada väärteomenetluses mingilt isikult saadud informatsiooni, 3 tuleb see isik menetlusseadustikus sätestatud korras tunnistajana üle kuulata. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §62 ja §63 lg.1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolu esinemise või selle puudumise tõendamine võimalik ka tunnistaja, s.o tõendamiseseme asjaolusid teada võiva isiku ütlustega. KrMS §66 lg.1 kohaselt, milline
kohaselt kuulub kohaldamisele ka väärteomenetluses, on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. See tähendab, et tunnistaja väärteomenetluses kuulatakse üle tõendamiseseme asjaolude suhtes ning tunnistaja ütlusteks on sellised faktilised asjaolud, mida tunnistajana ülekuulatav isik on vahetult tajunud. Menetleja ülesanne on välja selgitada kõik asja lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud, mis on tunnistajale teada. Tõendamiseseme asjaolusid saab väärteomenetluses tuvastatuks lugeda kohtuväline menetleja. Kohtuvälisel menetlejal tuleb hinnata asjaolusid ja võtta seiskoht väärteomenetluse alustamise või selle jätkamise põhjendatuses.
Kohtuvälise menetleja kohustus on tuvastada väärteokoosseis ja väärteomenetlust välistavad asjaolud. Teos väärteotunnuste puudumisel tuleb
1 p. 1 alusel väärteomenetlus jätta alustamata ja alustatud väärteomenetlus lõpetada. Kohtule saadetud väärteomaterjalidest on näha, et kohtuväline menetleja on kogunud materjale, mis koosnevad A.Demišini ja M.Zxxxi avaldustest ja nende lisadest ning KÜ xxx üldkoosoleku protokollist. Samas 23.11.2012 koostatud väärteomenetluse alustamata jätmise teatises viitab A.xxx esinaisega Nxxx Bxxxa läbiviidud vestlusele, kuid selle sisu ei ole protokollitud. xxx üldkoosoleku protokollile on kohtuväline menetleja andnud väära hinnangu, et eelpoolnimetatud üldkoosolekul on vastu võetud otsus haljasalale parkimisplatsi laiendamisest ning Kangelaste 4 territooriumil haljasalale parkimise lubamisest. 18.05.2012 üldkoosolekul otsust lubada autodel parkida haljasalale vastu võetud ei ole. Üldkoosoleku protokolli koopiast on näha, et punktiga 2.7 on otsustatud lisada projekteerimisülesandesse haljasala vähendamine (parkimiskohtade loomiseks). Liiklusseaduse (LS) §2 p.50 kohaselt parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. LS §21 lg.2 p.12 kohaselt sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. Riigikohtus 10.10.2005 otsuses nr 3-1-1-92-05 p 8 ütleb, et mootorsõiduki juht peab tundma liiklusalast regulatsiooni ning Liiklusseaduse § 48 lg 1 näeb ette, et mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal. Sama kordab Liikluseekirja § 17. Seega tuleneb nimetatud õigusaktidest üldine keeld sõita mootorsõidukiga väljaspool teid (v.a maa omaniku nõusolekul). Kohus leiab, et kuna antud väärteoasjas on tegemist KÜ maaga ja väärteo toimepanemise ajal 11.11.2012-17.11.2010 puudus mootorsõiduki juhil KÜ luba haljasalal parkimiseks siis on rikutud LS §21 lg.2 p.12 sätteid. 4 Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseiosakonna politseileitnant Jüri Teslenko 20.12.2012 määruse kohaselt on kaebuse lahendamise ajal olukord parkimisega KÜ xxx kinnistul muutunud. 18.12.2012 Narva politseijaoskonnale on esitatud KÜ Kangelaste 4 27.11.2012 üldkoosoleku protokoll, kus päevakorrapunkti nr 1 „Sõidutee laiendamine haljasala arvelt sõidukite parkimiskohtade rajamiseks“ kohta tehtud otsuses on märgitud, et lubatakse sõiduki omanikel parkida oma sõidukeid haljasalal õgvendusega 2,5 meetrit. Kohtuväline menetleja leidis, et sõidukite parkimine kõnealusel kinnistu haljasalal ei peaks olema eelnimetatud üldkoosoleku protokolliga vastavas korras täna enam vaadeldav liiklusseaduse §21 lg.2 punktis tuleneva süüteona. KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Kohtuväline menetleja leidis, et õigusmõistmise põhimõttest lähtuvalt tuleb lugeda, et avaldajate 12.11.2012, 15.11.2012 ja 18.11.2012 avaldustes näidatud rikkumiste eest karistamine on välistatud. Samas kohtuväline menetleja tunnistab, et väärteoteate 2330012009693 puhul on menetluse alustamata jätmisega küll rikutud avaldajate õigusi, kuid samas tunnistavad ka seda, et antud rikkumist kõrvaldada enam ei saa. Maakohus peab vajalikuks märkida, et KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistuse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud, KarS § 5 lg 3 kohaselt pole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Maakohus märgib, et KarS §5 on sõnaselgelt silmas peetud karistusseadust, või seadust mitte korteriühistu otsuseid. Seega Karistusseadustik ei ole kohaldatav KÜ otsuste suhtes. Lähtudes ülalnimetatust tuleb Aleksei Demišini kaebus rahuldada ning kaebuse esitaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks tuleb tühistada kohtuvälise menetleja 23.11.2012 määrus/ teatis väärteomenetluse nr 2330,12,009692 alustamata jätmise kohta.
p.12 kohaselt ei saa kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu määrusele määruskaebust esitada.
lg.5 kohaselt saadab maakohus kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale. Väärteoasja materjalid tuleb saata menetluse jätkamiseks senisele menetlejale, st Ida Prefektuuri Narva politseiosakonnale. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.