1-11-7944/46

(11250100170)Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

1. mai 2012, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi Uno Palmsaare süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. veebruari 2012 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava asenduskaitsja Brigitta Mõttus, süüdistatav Uno Palmsaar Prokurör Anne Sillaots Uno Palmsaar, ik: 34904254918, elukoht xxxxxxxxxxxxx, EV kodanik, keskharidusega, pensionär, varem kriminaalkorras karistatud 4- l korral:
3. 14.05.1971 KrK § 115 lg 3 - § 15 lg 2 alusel vabadusekaotusega 10 aastat;
4. 27.03.1981 KrK § 115 lg 2, KrK § 115´ lg 1 alusel vabadusekaotusega 10 aastat;
5. 07.06.1991 KrK § 115´ lg 1- § 15 lg 2 alusel vabadusekaotusega 1 aasta;
6. 22.01.1996 KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel tingimisi vabadusekaotusega 2 aastat, katseaeg 2aastat, väärteomenetluse korras karistatud 1-l korral, tõkend – vahistamine. adv Alla Raudsepp Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
7. Jätta Pärnu Maakohtu
8. veebruari 2012 otsus Uno Palmsaare KarS § 113 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata.
9. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
10. Määrata Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Uno Palmsaarele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 494,34 (nelisada üheksakümmend neli) eurot ja 34 senti, sealhulgas käibemaks 76,80 (seitsekümmend kuus) 1 eurot ja 80 senti. Jätta menetluskulu Uno Palmsaare kanda.
11. Määrata Advokaadibüroole Oberg & Partnerid OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Uno Palmsaarele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 339,04 (kolmsada kolmkümmend üheksa) eurot ja 4 senti, sealhulgas käibemaks 56,50 (viiskümmend kuus) eurot ja 50 senti. Jätta menetluskulu Uno Palmsaare kanda. Summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
12. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Uno Palmsaar“, 1-11-7944, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
13. juunil 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
14. Pärnu Maakohtu
15. veebruari 2012 otsusega üldmenetluses tunnistati U. Palmsaar süüdi KarS § 113 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 31.01.
16. U. Palmsaarelt mõisteti riigituludesse riigi õigusabi eest 1921,17 eurot, sundraha 725 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 17,09 eurot, ekspertiisidega seonduvad kulud: surnu ekspertiisiakti nr 17 järgi 287 eurot, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11E-SS0036 järgi 663 eurot, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11 E-AK003 järgi 438 eurot, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti 11E-GE0201 järgi 4788 eurot ja EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11E-TR0021 järgi 314 eurot. VÕS § 129 lg 1, 2 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõisteti U. Palmsaarelt välja Sirje Pikkuri kasuks 237,17 eurot.
17. U. Palmsaarele oli esitatud süüdistus selles, et tema kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid ajavahemikul 30.01.2011 kella 14.07 - 31.01.2011 kella 10.47, olles alkoholijoobe seisundis oma elukohas Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Laiksaare küla Leinasaare talus, lõi tema juures külas viibinud ja alkoholijoobeseisundis olevat A J, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kolmel korral noaga rindkere, käte ja jalgade piirkonda, tekitades noaga löömistega A. J järgmised kehavigastused - lõikehaava vasakul käeseljal ja vasakul jalal koos nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega haava servades ja põhjas, nahaaluse verevalumiga ümbritsetud torkehaava paremal labakäel ja rindkere torke-lõikehaava tungimisega kõhuõõnde koos kõhukelme, maksa ja aordi vigastusega. Rindkere torke-lõikehaava tagajärjel, mis tungis kõhuõõnde koos kõhukelme, maksa ja aordi vigastusega, tekkis A. Jl sisemisest verejooksust äge verekaotus ning ta suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Seejärel, jättes teisele isikule kehavigastuste tekitamisest teavitamata nii kiirabi kui ka politsei, jättis U. Palmsaar A. Ji oma elukohas kööki lamama ja heitis ise teise tuppa magama.
18. Maakohus jõudis kõiki tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et U. Palmsaar pani A. Ji tapmise toime kaudse tahtlusega. U. Palmsaare poolt A. Jile tekitatud tervisekahjustus tõi kausaalahela katkematu kulgemise korral kaasa kannatanu surma. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
19. Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras süüdistatav ja süüdistatava asenduskaitsja B. Mõttus. Süüdistatav esitab apellatsioonis 6-l lehel enda seletuse sündmuste toimumise kohta süüdistuses märgitud ajal enda elukohas ja leiab, et teda on süüdi lavastatud. Prokuratuurile heidab ,ette, et teda on ajakirjanduses nimetatud kui tapjat, kelle Lääne Ringkonnaprokuratuur saatis kohtu ette. A. Ji tapmises ennast süüdi ei tunnista, leides, et tegelikud tapjad kõnnivad vabaduses. 2 Kaitsja palub oma apellatsioonis vaidlustatud otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega mõista U. Palmsaar talle esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Apellant leiab, et kohus on U. Palmsaare süüdi mõistnud vaid kaudsete tõendite põhjal ning ühtegi otsest tõendit, mis süüdistatava süüd tõendaks, asjas ei ole; otseste tõendite puudumise on põhimõtteliselt omaks võtnud ka prokurör süüdistuskõne alguses. Kaitsja möönab, et isikut on küll kaudsete tõendite põhjal võimalik süüdi mõista, kuid nendes vastuolude tuvastamisel tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada isiku kasuks. Antud asjas kohus vastava põhimõttega arvestanud ei ole. Nii on kohus leidnud küll vasturääkivusi tunnistajate (V. V, V. R, J. K) ütlustes, kuid lahendanud kahtlused süüdistatava kahjuks, leides, et teatavate tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus on leidnud põhjendamatult, et süüdistatava ütlused tuleb kõrvale jätta ning teiste tunnistajate ütlused haakuvad omavahel. Antud seisukoht on kummaline, kuna kõigi tunnistajate ütlusi kõrvutades just U. Palmsaare ütlused kattuvad teiste tunnistajate ütlustega. Süüdistatav on oma ütlusi vaid täiendanud, mitte midagi muutnud või segi ajanud. Kohtu seisukohaga, et U. Palmsaare süüdistus A. Si ja J. Ki vastu on väljamõeldis ning ebausutav seetõttu, et ei sündmuskohal ega esimestel ülekuulamistel U. Palmsaar vastavat kahtlust ei esitanud, apellant ei nõustu. Kaitsja rõhutab, et sündmuskohal ei olnud süüdistatav kontaktivõimeline, samuti ei olnud ta toibunud esimeste ülekuulamiste ajal. Ei saa välistada, et süüdistatavale oli A. Si poolt midagi joogi sisse pandud. Et pudelitelt A. Si ja J. Ki sõrmejälgi ei leitud, ei tõenda veel, et nad 30.01.2011 U. Palmsaare juures ei olnud. Kohtuotsus on tegelikkuses olulises määras põhjendamata; poole kohtuotsuse põhjenduse ulatuses on lihtsalt loetletud tunnistajate ütlused ja teostatud ekspertiisid, mida ei ole aga asja tehioludega seotud. Kaitsja kohtukõnes esitatud seisukohti ei ole kohus otsuse tegemisel arvestanud, nendega mittenõustumisel ei ole otsuses välja toodud asjaolusid, miks need on kohtule on vastuvõetamatud. Kaitsja arvates puudub süüdistatava tegevuses nii süüteokoosseisu objektiivne kui ka subjektiivne külg. Kohus on küll leidnud, et U. Palmsaarel esines kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes, kuid sellega kohtu põhjendus piirdub. Viidatud on umbmääraselt, et kohus on vastavale seisukohale jõudnud süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimise käigus, kuid milliste konkreetsete tõendite analüüsil kohtu seisukoht põhineb, kohtuotsusest ei selgu. U. Palmsaare tahtlus A. Ji tappa ei ole kohtuliku uurimise käigus tuvastatud. Põhjuslik seos U. Palmsaare tegevuse ja A. Ji surma vahel on tuletatud üksnes kaudsete tõenditega, mis aga ei tõenda, vaid viitavad asjaolule, et U. Palmsaar võis osutuda antud asjas noaga lööjaks, kuid samas võis seda teha ka keegi kolmas isik. Kannatanu surma saabumise aja tuvastamata jätmisega on apellandi arvates tõendamata ka põhjusliku seose olemasolu teo ja saabunud tagajärje vahel.
20. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid kaebuste juurde, paludes süüdistatav esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja taotles alternatiivselt menetlusnormi olulise rikkumise tuvastamise korral kriminaalasja tagasi saatmist maakohtusse uueks arutamiseks. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
21. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium on seisukohal, et kohus on hinnanud kooskõlas KrMS §-s 61 lg-s 2 sätestatuga tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta U. Palmsaare A. J tapmises süüdi tunnistab ja selliselt karistab. 3 Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Apellatsioonides korratakse süüdistatava poolt esimese astme kohtuistungil esitatud väiteid temal süü puudumise kohta, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke argumente. Varem korduvalt tõstatatud ja apellatsioonides uuesti esitatud väidetele on esimese astme kohtuotsuses piisava põhjalikkusega juba vastatud. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Samuti on kohus piisava põhjalikkusega motiveerinud süüdistatavale mõistetud karistust. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks.
22. Kohtukolleegiumi arvates on U. Palmsaare apellatsioonis esitatud väited ennastõigustavad ega haaku kohtulikul uurimisel hinnatud tõenditega, millega maakohus on tuvastanud just tema, mitte A. Si ega J. K poolt A. Ji tapmise toimepanemise. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates järginud tõendite vaba hindamise põhimõtet ja KrMS 312 p-st 1 tulenevalt, kajastanud otsuse põhiosas asjaolud ja tõendid, millele tuginedes luges kohus U. Palmsaare süü tõendatuks. Süüdistatava versiooni toimunust, mille kohaselt valas tunnistaja A. S talle 31.01.2011 hommikul pitsi midagi viha ja kibedat, mille tagajärjel kaotas ta politseis viieks päevaks mälu, luges maakohus kohtukolleegiumi arvates põhjendatult ebausutavaks. Tõendatud on, et U. Palmsaare 31.01.2011 kell 16.36 kahtlustatavana kinnipidamisel tuvastati temal alkoholijoove 1,01 mg/liitris väljahingatavas õhus (kd II, tlk 113-114), ta paigutati kainenemisele ja vabastati kainenemiselt 1.02.2011 kell 10.
23. Kohtu poolt tuvastatust ega apellatsioonist ei nähtu, miks juhul, kui U. Palmsaarel tekkis 31.01.2011 väidetavalt mürgistus ja selle tagajärjel mälukaotus, ei avaldanud ta sellest menetlejale ega nõudnud menetlejalt võimaliku mürgistuse põhjustanud aine kindlakstegemist. Kuigi tunnistaja A. S viibis 31.01.2011 sündmuskohal, ei rääkinud U. Palmsaar sündmuskohal viibinud tunnistajatele M. Lle, E. Sle, samuti A. Sile kahtlusest, et A. J tapjad võisid olla A. S ja J. K. Ka esimesel ülekuulamisel 1.02.2011, kus viibis ka kaitsja, ei ole U. Palmsaar avaldanud, et ajavahemikul 30.01.-31.01.2011 viibisid tema elukohas peale tema ja A. J veel A. S ja J. K. Tunnistaja A. Si ütlustega kohtuistungil 15.11.2011 on tõendatud, et küsimusele, mis Alariga on juhtunud, vastas U. Palmsaar, et kärvas maha. Tunnistaja M. L küsimusele, mis siin juhtus, vastas U. Palmsaar, et ta hakkas siin tõmblema ja noaga vehkima ja siis oligi kõik. Tunnistaja E. S ütlustest nähtub, et 31.01.2011 kell 11.
24. ei olnud U. Palmsaar kaine, tuikus ja tal olid tugevad viinalõhnad juures. Küsimusele mis siin juhtus, vastas U. Palmsaar, et ei tea, mis juhtus, käis eile poes, ostis hulga viina ja nad võtsid viis pudelit viina. Et U. Palmsaar ostis 30.01.2011 õhtul poest 2 liitrist õlut ja 2 viina, tõendab ka tunnistajana üle kuulatud T. P. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et U. Palmsaar on menetluse hilisemas käigus A. J tapmise A. Si ja J. Ki poolt välja mõelnud, tema versioon on vastuolus kogutud tõenditega ja antud soovist kriminaalvastutusest vabanemiseks.
25. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 17 (kd II, tlk 9-17) nähtub, et A. J surm saabus orienteeruvalt 26-36 tundi enne lahangut (kohtuarstliku lahangu 01.02.2011 kell 12:23). Seega 36 tundi tagasi, arvestades kiirabi poolt sündmuskohal sedastatud koolnukangestust pikkades lihastes, on tõenäoline A. J surma saabumise aeg 31.01.2011 kell 00:
26. Et kannatanu verest leiti 3,24 mg/g ja uriinis 4,47 mg/g ja silma klaaskesta vedelikus 4,23 mg/g etanooli, mis elaval inimesel vastab raskele joobele, oli A. J, ehkki süüdistatavast noorem ja pikem, raskemas joobes kui U. Palmsaar ja seega arusaadavalt ründe puhul ka väiksema vastupanuvõimega. Kannatanu surma põhjuseks on rindkere torke - lõikehaav tungimisega kõhuõõnde koos kõhukelme, maksa ja aordi vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust, mida võib tekitada ka kannatanust vanemaealisem ja nõrgem, kelleks U. Palmsaar oli. Kannatanu surnukehalt leitud vigastused - rindkere torke-lõikehaav, lõikehaava vasakul käeseljal ja vasakul alajäsemel koos nahamarrastuste ja nahaaaluste verevalumitega haava servades ja põhjas ning nahaaluse verevalumiga ümbritsetud torkehaav paremal labakäel - on saadud terava vägivalla toimel (näiteks noaga) ja on tekitatud elupuhuselt, suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. 4 Nimetatud vigastused on iseloomulikud rünnet tõrjuvale enesekaitsele ja lükkavad ümber U. Palmsaare esialgsed väited, et A. J vehkis ise noaga. Isegi kui see nii oleks, ei saanuks kannatanu neid endale tekitada, ennast samal ajal kaitstes. Et ekspertiisiakti nr 11E-GE0201 (II kd tlk 51-66) arvamuse p 4.1 ja 4.2 järgi on noa, mida on sündmuskohal pildistatud (fotod 30-33) ja mille on asitõendite vaatluse käigus U. Palmsaar enda omaks tunnistanud, teral on inimveri, mis sisaldab DNA täisprofiili, mis on kokkulangev A. J DNA profiiliga ja noa käepidemel vasemal küljel DNA täisprofiilid, mis võivad pärineda U. Palmsaarelt ja A. Jlt, on maakohus usaldusväärselt leidnud et just U. Palmsaare noaga on A. J tapetud. Kohtus määratud DNA ekspertiisi 11E-GE 1229 (kd III, tlk 39-50) eksperdiarvamuse p 1.
27. kohaselt on uuritava noa käepideme vasakul pool süüdistatava DNA täisprofiil, mis on omane ühele inimesele. Et DNA ekspertiis välistas noalt A. Si ja J. Ki DNA-d, tõendab tõsikindlalt, et noal, millega A. J tapeti, ei ole kellegi teise, peale A. J ega U. Palmsaare DNA-d. Kõrvutades ülalnimetatud ekspertiisiakte DNA ekspertiisiaktist 11E-GE0201 (kd II, tlk 68-72) tuleneva eksperdiarvamusega, on ümber lükatud U. Palmsaare väide nagu ei teaks ta A. J surmast midagi. Et A. J verd leiti tilkadena U. Palmsaare elutoast, on eluliselt usutav, et kannatanut lõi U. Palmsaar noaga elutoas, misjärel liikus kannatanu instinktiivselt põgenedes kööki ja haaras vasaku käega köögikapist, kus on ulatuslik verekahtlane määrdumine - sest just vasakul käel olid suured vigastused ja varises kööki maha.
28. A. Si ja J. Ki viibimise Leinasaare talus ajal kui A. J tapeti, on kohus õigesti välistanud. Tunnistaja M. L nägi 31.01.2011 hommikul sündmuskohale jõudes seal K. Pt, A. Si ja kiirabibrigaadi, J. Ki ta ei näinud. Tunnistaja K. P ütlustest nähtuvalt peatas A. S tema auto selleks, et kutsuda teda endaga kaasa U. Palmsaare elukohta, kuna A. Si arvates olevat A. J surnud. Sündmuskohal ta J. Ki ei näinud. Tunnistaja V. R ütlustega on kohus tuvastanud, et J. K lahkus tema juurest 31.01.2011 hommikul kella 9 või 10 paiku peale lume koristamist ja puude toomist. Et tunnistaja ei suuda meenutada J. Ki tema juurest lahkumise täpset kellaaega, ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks, küll aga tõendab asjaolu, et A. J tapmise ajal J. K Laiksaare külas ei viibinud.
29. U. Palmsaare väited, et A.J võidi tappa tema noaga ja kannatanul jalas olnud kummikud võidi ära võtta A. Si ja J. Ki poolt on ümber lükatud veel ekspertiisiaktiga nr 11E-GE 1229, mille arvamuse kohaselt 4-1t pudelilt võetud 15-st erinevast proovist ei lange ükski kokku ei A. Si ega J. Ki võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega, samas nii vähema vedelikuga õllepudelil kui ka rohkema vedelikuga õllepudelil on ühel täisprofiil ja viimasel peamised DNA profiilid, mis viitavad U. Palmsaare DNA-le; nii korgiga kui korgita viinapudelilt on leitud nii A. J DNA-d kui ka U. Palmsaare DNA-d- nii täisprofiilina kui ka peamiste DNA profiilidena mõlemalt isikult, noalt ja kummikutelt võetud proovidest, ei leitud A. Si ega J. Kile viitavat DNA-d, vasema jala kummikul on kummiku ninal A. J DNA täisprofiil), kuid kindlalt ei saa välistada ka U. Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis, vasaku jala kummiku kannalt saadud DNA täisprofiil ei välistada U. Palmsaarelt ja A. Jlt pärinevat bioloogilist materjali. Sündmuskoha vaatlusel avastatud ja 1,5 1 plastikust tühjalt õllepudelilt, 0,5 1 klaasist viinapudelilt Ekstra ja 1,5 1 plastikust täis õllepudelilt silikoonpasta tõmmisele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldavad isikut identifitseerida aga 5 sõrmejälgede fragmenti, mida ei ole aga jätnud ei A. S ega J. K, vaid A. J ja U. Palmsaar.
30. Asjaolu, et U. Palmsaare kinnipidamisel temal seljas olnud musta värvi küljelt kollase triibuga paksudelt talvepükstelt leitud määrdumine ja parempoolse tasku voodrilt ja vasema sääre pahkluupiirkonnast leitud inimveri langevad kokku kannatanu võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (ekspertiisiakt nr 11E-Ge0201), kinnitab kohtu järeldust, et A. J tappis süüdistatav, kuivõrd kannatanu vere sattumist oma riietele U. Palmsaar seletada ei oska. U. Palmsaare väide, et A. J tuli 30.01.2011 tema juurde kingadega ei haaku tunnistajate J. P ega A. Si ütlustega, kes kinnitavad, et 30.01.2011 lõuna paiku olid kannatanul jalas mitte kingad, vaid metsamehe kummikud. Ka U. Palmsaare kinnipidamise protokollist nähtuvalt olid tal jalas mustad saapad/musta värvi talvejalanõud. Eluliselt usutav ei ole, 5 et kummikud viis A. J U. Palmsaare juurde varem. Kummikute asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt ja hinnatud tõenditega kogumis tuleb asuda seisukohale, et need olid A. Jl jalas veel ajal, kui teda pussitati, sest neil leiduv veri on DNA ekspertiisiakti nr 11E-GE0201 kohaselt inimveri, milles ekspertiisiaktist nr 11E-GE1229 tulenevalt esineb A. J DNA. Seega A. Jl jalas olnud kummikud on jalast ära võetud pärast tema pussitamist, sest inimene paneb tavapäraselt endale jalast ära tulnud sokid uuesti jalga, mitte ei käi ringi ühes jalas üks sokk ja teises kolm sokki, lisaks ühe jala sokk ripnemas üle varvaste, nagu nähtub A. J laibast sündmuskoha vaatlusel tehtud fotodelt (kd I, tlk 9-42).
31. Kohtukolleegium leiab, et U. Palmsaare süütuse presumptsiooni ei ole tema kohta ajakirjanduses avaldatuga millegagi rikutud. Tõendatud on, et ei kohtueelne menetleja ega prokuratuur ei ole ajakirjanduses tema süü või süütuse kohta oma arvamust avaldanud, üksnes ajakirjaniku poolt on kohtukolleegiumi arvates kellegi enne süüdimõistva kohtuotsuse tegemist tapjaks nimetamine ennatlik ja lubamatu. Taolisele situatsioonile on hinnangu andnud Riigikohus lahendis nr 3-1-1-1-74-11, märkides, et ajakirjanduses kriminaalasjas kajastuvate materjalide avaldamine, ei tähenda automaatselt süütuse presumptsiooni rikkumist. Juhusliku ning ebatäieliku informatsiooni alusel kujunenud arvamused kriminaalasja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude, eriti aga isiku süü kohta, on paratamatult erapoolikud ning ebaobjektiivsed - väljendades vaid väljaaandjate arusaamu õiguskultuurist. Kohtu käsutuses, erinevalt arvamuseavaldajatest on kriminaalasja uurimise käigus kogutud tõendid, mida kohus hindab mitte oma või kellegi teise subjektiivse arusaama kohaselt, vaid seaduse ja oma siseveendumuse kohaselt.
32. Vastuseks U. Palmsaare kaitsja apellatsioonile, märgib kohtukolleegium järgmist. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-22-10 p-st 17, on riigikohus möönnud, et kohtu piisava argumentatsiooni korral võib ebausaldusväärseid ütlusi kõrvale jätta ka osaliselt. Vaidlustatud kohtuotsuses (otsuse lk-l 9) on maakohus tunnistaja V.V ütluste tunnistamist osaliselt ebausaldusväärseks piisavalt põhistanud. Tunnistaja J. Ki puudutavate ütluste osas on apellant ise suvaliselt kohtus mittetuvastataud faktide ringi laiendanud, tegelikult on kohus vastupidiselt piisava täpsusega tuvastanud nii J. Ki 30.01.2011 V. R juurde mineku asjaolud, kellaaja kui kasutatud transpordi ja tagasituleku aja 31.01.2011 hommikupoolikul, kuigi on samas ka tõdetunud, et ainuüksi tagasituleku viis (kas hääletades, autoga või bussiga) ei oma määravat tähtsust, kuna on tõenditega kogumis on tuvastatud, et J. K ei viibinud Laiksaare külas ajal, mil A.J tapeti. Miks on tunnistaja A.Si ütlused ebaloogilised, apellatsioonist ei nähtu. Menetluspoole arvamuse mitte kokkulangemine kohtu poolt tuvastatuga eeldab apellandi poolt kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude veenvat ja põhistatud ümberlükkamist, milliseid tõendeid apellatsioonkaebus ei sisalda (milliste tunnistajate ja milliste ütlustega U. Palmsaare ütlused kattuvad).
33. Kaitsja poolt ekspertiisiks pakutud pudelite osas on kohus, arvestades tunnistaja A. T ütlusi, otsuse lk-l 10 asunud põhjendatult seisukohale, et need on võetud ruumist, millesse tapmissündmus ei kandunud ja mida sündmuskoha vaatlusega seetõttu ei hõlmatud. Kaitsja väidetele, mis on ümber lükatud kohtuistungil hinnatud tõenditega, on kohus võtnud seisukoha otsuse lk-l
34. Kohus on A. J tapmisteo objektiivse külje asjaolusid analüüsinud otsuse 15-l leheküljel, edasi on käsitlenud nii katkematut kausaalahelat teo ja tagajärje vahel kui ka jälgitavalt U. Palmsaare teo subjektiivse külje elemente, põhjendades, miks U. Palmsaar pani A. J tapmise toime tagajärje mõttes kaudse tahtlusega. Kohtukolleegium selle põhjendusega, erinevalt apellandist, nõustub. Kaitsja seisukoht, et kohtu seisukoht U. Palmsaare süü tõendatuses on oletuslik, mitte tõendatud, ei tulene asja materjalidest. Kohtukolleegiumi hinnangul on oletuslikud ja tõendamata kaitsja väited U. Palmsaarel süü puudumisest A. J tapmise toimepanemisel, kuivõrd KarS § 113 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist ei välista ei inimeste vahelised varasemad head suhted, tapetu kasv ja füüsiline võimekus ega alkoholitaluvus. Kaebuses esitatud viide tunnistajate J. Ki ja V. R ütlustes J. Ki koju saabumise erinevatele kellaaegadele, on kohtukolleegiumi arvates eksitav ega tulene tunnistajate 15.11.2011 kohtuistungil antud ütlustest kellaaegade kohta. Meelevaldne on kaitsja väide J.Ki poolt tunnistaja V. Rlt alibi küsimisest, samuti kirjeldus tunnistaja J. P saabumisaja kohta sündmuskohale Pärnust, kuna J. P ei ole menetluse käigus kunagi väitnud, et ta tuli Pärnust ning tuvastatud ei ole sõidu ajaline kestus. 6
35. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja kaebuse väited prokuröri poolt KrMS §-s 2763 sätete rikkumise kohta selles, et prokurör saatis tunnistajale J. Kile koos kohtukutsega ka tunnistaja kohtueelsel menetlusel antud ütlused, ei ole käesolevas asjas asjakohased. KrMS § 2763 sätestab, et kohtumenetluse pool võib ristküsitluseks valmistudes suhelda isikuga, keda soovib kohtuistungil üle kuulata, viimase nõusolekul. Nimetatud sätte mõte ei saa hõlmata kirjalike materjalide edastamist üldiselt, sest vastasel juhul ei saaks isikule tema nõusolekuta saata ka kohtukutset. Küll on aga tunnistajal vastava sätte kohaselt võimalik saadetud ütlused jätta tähelepanuta kui ta neid ei soovi lugeda. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-105-06 p-s 7.
36. märkinud, et kriminaalmenetluse seadustiku § 14 lg-s 1 sätestatu kohaselt täidavad kohtumenetluses süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Seega tuleb KrMS §-s 2763 sätestatut tõlgendada selliselt, et kohtulikul arutamisel võib kohus lähtuda eeldusest, et nii prokurör kui kaitsja on kohtuistungi eelselt kandnud piisavalt hoolt ja teinud kõik selleks, et tunnistajad, kelle ülekuulamist nad kohtuistungil on taotlenud, saaksid võimaluse meenutada sündmusi, mille kohta nad on kohtueelses menetluses ütlusi andnud, mistõttu ei saaks ka kohtuistungil üldjuhul tekkida küsimust sellest, et kohtusse kutsutud tunnistaja tajutud faktilisi asjaolusid või ütlusi enam täpselt ei mäleta möödunud ajavahemiku tõttu. U. Palmsaare kaitsja poolt apellatsioonikohtu istungil esitatud väide, mille kohaselt J. Ki poolt kohtuistungil põuest välja võetud ja talle näidatud paberil olid teatud kohad ütlustes värvilise markeriga markeeritud, võib olla küll õige, kuid kelle poolt olid kaitsjale näidatud tunnistaja ütlustes teatud kohad markeeritud, seda kaitsja ringkonnakohtu istungil selgitanud ei ole. Ei ole seega välistatud, et seda võis teha tunnistaja ise. Seega ei saa seda asjaolu lugeda ka menetlusnormi oluliseks rikkumiseks. Otsuse nr 3-1-1-105-06 p-s 7.
37. on riigikohus rõhutanud, et juhtudel, mil tunnistaja ei mäleta ristküsitlemisel tõendamiseseme olulisi asjaolusid, mille kohta ta on varem ütlusi andnud, võib neid talle meelde tuletada tuginedes tema kohtueelses menetluses antud ütluste protokollile. Seejuures tuleb niisugusel meenutamisel lähtuda eesmärgist üksnes värskendada tunnistaja mälu, et oleks võimalik tema ristküsitlemine. Kaitsja etteheitest prokuröri poolt menetlusnormi rikkumisele aga ei nähtu, et KrMS §-s 2763 kirjeldatud eesmärgil kujutas tunnistaja J. Ki ütluste avaldamine endast ülekuulamisprotokolli täies mahus ettelugemist. Kohtukolleegium leiab, et prokurör ei ole rikkunud menetlusnorme ei KrMS § 2763 sõnastuse kohaselt ega ka kohtupraktikat järgides. Maakohus, hinnates omavahelises kontekstis nii isikulisi kui dokumentaalseid tõendeid kogumis, tuvastas õigesti U. Palmsaare süü objektiivse ja subjektiivse koosseisu ja katkematu kausaalahela tema teo ja A. J surma vahel. Apellantide mittenõustumine kohtu seisukohtadega tõendite hindamisel ei tähenda, et kohus oleks tõendite hindamisel rikkunud KrMS §-s 61 sätestatut.
38. Et ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse U. Palmsaare süüditunnistamises ja karistamises KarS § 113 järgi muutmata ja apellatsionid rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 kohaselt selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Apellatsiooni esitanud kaitsja B. Mõttus on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks kokku summas 494,34 eurot, kulud moodustuvad materjalidega ning kohtuotsusega tutvumisele ja apelatsioonkaebuse koostamisele kulunud ajast, millele kohaldub erikoefitsent 2,0 ning õigusabi osutamisel kantud vajalikest kulutustest sõidule Tallinn-Pärnu-Tallinn. Kohtukolleegium peab esitatud taotlust põhjendatuks ja selles nõutavat tasu mõistlikuks suuruseks. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvestab kohtukolleegium konkreetset süüdistust, vaidluse sisu ja apellatsioonis esitatud asjaolusid, samuti seda et apellant ei esinenud maakohtus U. Palmsaare kaitsjana riigi õigusabi korras. Kaitsjatasu kuulub väljamõistmisele U. Palmsaarelt riigi tuludesse. Apellatsioonimenetluses esinenud kaitsja A. Raudsepp on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks kokku summas 339,04 eurot, kulud koosnevad apellatsioonimenetluse ettevalmistumiseks, kaitse teostamiseks kohtuistungil ja tasust õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulunud ajast, millele kohaldub erikoefitsent 2,0 ning õigusabi osutamisel kantud vajalikest kulutustest sõidule Pärnu-Tallinn. Kohtukolleegium peab esitatud taotlust põhjendatuks ja selles nõutavat tasu mõistlikuks suuruseks, mis kuulub väljamõistmisele U. Palmsaarelt riigi tuludesse. 7
39. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu
40. veebruari 2012 otsus U. Palmsaare suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Urmas Reinola Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 8 9 10 1 11 12 13