Väärteoasi nr 4- 12-3945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus 26 november 2012 Jõhvi kohtumajas 4-12-3945 Eeva Levina Väärteoasi Kalev-Tarvo PÄRN kaebus Ida Prefektuuri 31.
- 2012 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,12,003226, millega temale Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel määrati rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses,40 eurot . Kaebuse esitaja Kalev-Tarvo Pärn, ik 35903162749, xxx Kohtuväline menetleja Kaitsja Sekretär Meelis Kaev Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskond Marek Ranne Ingrid Koddo Juhindudes VTMS §-dest 29 lg 1 p 1 ; 132 p 2 , 134, 135 kohus Otsustas: Ida Prefektuuri 31.07.2012 otsus nr 2440,12,003226 Kalev-Tarvo Pärna karistamises Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi tühistada ja lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste tõendamatuse tõttu Kalev-Tarvo Pärna käitumises Kalev-Tarvo Pärn kaebus rahuldada. Lähtudes VTMS § 23 hüvitada valitud kaitsjale Marek Rannele Kalev-Tarvo Pärnale osutatud õigusabi kulud summas 585 ( viissada kaheksakümmend viis) eurot. Arve nr 771000958274 LHV Pank Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel. Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise korral on kohtuotsus kohtus tutvumiseks kättesaadav 11 detsembril 2012 . Asjaolud 1 10 juulil 2012 koostas avariipolitseinik Ixxx Pxxx väärteoprotokolli nr 3226-
- Väärteoprotokolli kohaselt xxx xx kilomeetril Kalev-Tarvo PÄRN juhtis mootorsõidukit, alustades vasakpööret reguleerimata ristmikul ei veendunud, et see on ohutu ja sõitis ette möödasõidul olevale sõiduautole xxx) mille tagajärjel xxx juht, vältides kokkupõrget , sõitis oma sõidukiga vasakpoolse teepeenra lumevalli, kus paiskus vastu kivi ja nimetatud liiklusõnnetuse põhjustamisega on tekitatud varaline kahju Mxxx Txxx´ile. Vastavalt väärteoprotokollile rikkus Kalev-Tarvo Pärn Liiklusseaduse § 14 lg 7 ja 17 lg 5 p 3 ja § 33 lg 2 p 8 ja § 39 lg 1, mis vastab väärteo kvalifikatsioonile Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi Tõenditeks on väärteoprotokollis märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, liiklusõnnetuse akt, fototabel, tunnistajate ülekuulamise protokollid 2 tk , seletuskiri 3 tk, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. 31 juulil 2012 võttis Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis KAEV vastu otsuse väärteoasjas nr 2440,12,003226 , mille kohaselt tunnistas Kalev-Tarvo Pärna süüdi väärteoprotokollis toodud Liiklusseaduse sätete rikkumises ning karistas menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, see on 40 eurot. Vastavalt otsusele on väärteo toimepanemine tõendatud : tunnistajate ütlustega, fotodega, sündmuskoha vaatluse skeemiga. Menetlusaluse isiku kaebus Kalev-Tarvo Pärn oma kaebuses vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses, kuna ta ei ole temale süüks pandud tegu toime pannud. Kaebuse kohaselt sõitis ta xxx poole oma koju ning umbes 4 sekundit enne tema kodutee otsa jõudmist lülitas sisse vasakpoolse suunamärgutule ning enne vasakule pööramist veendus, et tema taga ohutus kauguses ei ole ühtki autot. Vasakule kõrvalepöörde tegemise eel ega selle sooritamisel ei olnud tema sõidukist alustanud ega tegemas möödasõitu ühtki sõidukit. Jõudnud kodu õue nägi, et üks auto on tema tee otsas puu pikali sõitnud. Tema läks asja uurima ning teelt välja sõitnud auto omanik väitis, et Pärn on talle ette keeranud ning kokkupõrke vältimiseks oli tema sunnitud lumevalli sõitma. Tema sõidukit ei vaadeldud ega selgitatud, kus asus õnnetuse momendil tema juhitud sõiduk. Teel koju, umbes 400 meetrit enne kodutee ristmikku, seisis üks sõiduk vasakul pool teed suunaga Mustvee poole. Kaebuse kohaselt sai ta liiklusõnnetusest teada alles oma koduõues, sõidukist väljudes. Talle ei selgitatud enne ülekuulamist 10.07.2012 tema õigusi, pärast ülekuulamist alles osutas menetleja kohtadele blanketil, kuhu tuleb alla kirjutada. Sama toimus ka väärteoprotokolli koostamisel, kus alles pärast väärteoprotokolli äratäitmist osutas kohtuvälise menetleja ametnik menetlusalusele isikule, kuhu viimane peab allkirjad panema. Kohtuväline menetleja on jätnud tuvastamata enne menetlusaluse isiku koduteest 400 meetri kaugusel xxx pool tee ääres seisnud sõiduki ja selle juhi. Antud autot märkasid nii menetlusalune isik kui tunnistajad ning selle juht saanuks anda asjassepuutuvaid ütlusi. Menetlusalune isik palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse väärteo koosseisu puudumise tõttu ning mõista välja õigusabi kulud. 2 Kohtus tuvastatud asjaolud Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde. Ta jäi oma xxx antud ütluste juurde, et sõitis xxx oma kodu poole, see on xxx xxx poole. Enne kodu teeotsa jõudmist veendus, et tema taga ei ole autot, näitas suunda ja keeras vasakule, oma koduteele. Tulles kodus autost välja, nägi, et kodutee otsas oli üks auto puu pikali sõitnud. Vastavalt kohtuistungi käigus esitatud küsimustele vastas Kalev-Tarvo Pärn, et tema poolt juhitud auto kiirus oli umbes 20 km/h. Enne pöörest lülitas sisse suunatule 3-4 sekundit enne pööramist, võibolla ka varem. Tema kodumaja õue on antud ristmikust umbes 50 meetrit. Enne manöövri sooritamist nägi tee ääres, umbes 400 m kaugusel vilkuvate ohutuledega autot ja enne kui suunatule sisse pani ja peeglisse vaatas, siis oli näha vaid see auto ja ohutuled. Sündmuskoha vaatlusprotokoll tehti siis kui ta alla kirjutas ja alla kirjutas ta vaid esilehele, et tema andmed on õiged. Skeemi nägi kuid teist autot ei ole seal märgitud ja raske on vaielda. Tee oli liivatatud, kahe sõiduki jaoks normaalse laiusega. Avarii kohal nägi, et auto on paralleelselt teega, tee otsas kasvav puu oli pikali ja teeots lumega üle paisatud. Tee ääres olid lumevallid, sündmuskoht oli pime. Lumevallid võisid olla 05 kuni 1 meeter. Lumevallis oli kanal sees, kus auto oli liikunud mööda lumevalli. Tunnistaja Exxxi Vxxx oli kaassõitja teises autos ja istus esiistmel. Tema ütluste kohaselt sõitsid xxx äärde. Kiirus oli väike, sest teed olid väga libedad. Alla 90 km/h tunnis oli kiirus. Nägi, et teel liikus üks auto veel aeglasemalt, umbes 30 km /h, kes tegi manöövri ja keeras ette. Nemad läksid möödasõidule aeglaselt. Autol põlesid gabariidid, suunatuld tema ei näinud. Nende auto asus umbes 50 m tagapool. Kui ees sõitev auto hakkas pöörama, siis oli vahemaa nii väike, et paremalt oli võimatu mööda sõita, oli võimalus kas pidurdada või kraavi keerata, nemad keerasid kraavi. Seda sõidukit võisid nad märgata umbes 100 m kauguselt. Et ees sõitev auto liikus aeglaselt, märkasid nad möödasõidul. Algus proovisid pidurdada, kuid auto hakkas vibama ja siis sõitsid nad lumevalli. Kas autos mängis ka heli-või videoseade ja kas ta juhiga vestles, tunnistaja ei mäleta. Samuti ei mäleta, kas oli telefoni kasutamist. Kui eessõitev auto keerama hakkas, võis nende vahe olla 5 autopikkust. Nende autol põlesid lähituled. Mis tuled Pärna juhitud autol põlesid, ei mäleta. Kohtu küsimusele vastuolu kohta kohtueelses menetluses antud ütluste kohta, kus tunnistaja ütles, et eessõitva auto suunatuli ei põlenud, nüüd ütles, et ei näinud- vastus tunnistaja, et ” ei põlenud” käis selle kohta, et ei vilkunud. Tunnistaja Mxxx Txxx oli teelt välja sõitnud auto juht. Tema ütluste kohaselt sõitsid nad xxx seisis tee ääres üks ohutuledega auto, teeolud olid väga halvad, oli väga libe. Tema kiirus võis olla maksimaalselt 70 km /h. Sõites mööda ohutuledega autost, vaatasid seda autot, ees sõitis paremat kätt väga aeglaselt üks auo, tema hakkas alustama möödasõitu vasakult poolt, oli autole väga lähedal, kõrvale veel ei jõudnud. Kui keeras, siis oli täpselt tema auto ees, tema keeras siis vastu puud, vallid olid väikesed. Nemad tulid autost välja , jõudsid eessõitva auto juurde , kes oli juba oma hoovis ja selle juht tuli oma autost välja. Vahemaa võis olla 5 meetrit, täpsemalt ei oska hinnata . tee oli üpris lai, ning eessõitja sõitis täiesti paremal pool tee ääres. Tema suundus varakult vasakule, et sooritada möödasõit. Tunnistaja autol põlesid poooltuled. Kui möödasõitu alustasid, siis visuaalselt umbes 100-150 m kauguselt. Võis olla 2 autopikkust, kui eessõitev auto ette keeras. Tunnistaja auto kiirus oli maksimaalselt 70 3 km/h. Kaasreisija ei maganud, vaid nad vestlesid omavahel, raadio võis mängida. Telefoni sõidu ajal ei kasutanud. Eessõitja suunatuld märkas siis kui kui see keerama hakkas, kui tema alustas möödasõitu, siis suunatuld eessõitval autol ei olnud. Suunatule lülitas sisse koos pöördega. Lumevall oli temast umbes 1 meetri kaugusel. Kui suunatuld märkas, siis kohe vajutas pidurit, auto pani plokki , autol on ABS-d. Nägi vasakpoolset suunatuld ning otsasõidu vältimiseks tegi äkilise manöövri vasakule tee äärde lumevalli, vastu puud. Pärn alustas vasakpööret paremalt poolt tee äärest, ta ei liikunud keskele, tegi järsu pöörde, kiirus oli tal praktiliselt olematu 20-30 km /h. Lumehanges sõitis edasi, sest rool rohkem ei keeranud. Joonis tehti kohe sündmuskohal, järgmine kord, kui ta xxx, siis ei ole tunnistaja kindel, kas ta joonist nägi. Kohtu poolt skeemi tutvustamise juures ütleb tunnistaja, et tema allkiri on andmetel see tähendab, esimese leheküljel , et ta skeemi oleks näinud, ei julge öelda. Kohtu küsimusele, et vastavalt skeemile on ta keeranud lumehange 42 m enne avarii kohta, aga täna ütleb, et 1-2 autopikkust ? Tunnistaja ei oska sellele vastata ning kahtleb, kas see oli nii. Arvab, et see 42 m oli tema auto jälg , mis algas möödasõidul, lumevalli jälg võis olla maksimaalselt 10-12 m. Menetleja Ixxx Pxxx ütluste kohaselt käis ta sündmuskohal, kus oli üks avariiline sõiduauto, hiljem selgus, et kõrval maja hoovi oli parkinud avarii põhjustaja. Avariiline auto oli möödasõidul ja oli sõitnud teelt välja, jäljed olid näha, jäljed olid sirged. Tema mõõtis jäljed, mis olid teelt väljas, kas mõlemad osapooled olid mõõtmise juures, menetleja enam ei mäleta. Jäljed olid sirgjoonelised ning paralleelsed sõiduteega, oli näha, et sõitis rahulikult teelt välja, et otsasõitu vältida. 40 meetri on sealt kohast kus ta oli peatunud ja algus oli sealt, kust jälg oli näha. Enne seda oli kinnisõidetud lumega tee, kiilasjää, teel pidurdusjälge ei olnud. Teine pool ütles ka, et ei jõudnud pidurdada. Menetlust alustas ta ülekuulamisega, osalised kirjutasid seletuskirjad, tema mõõtis ja pildistas, koostas skeemi . Skeemi koostamine oli esimene menetlustoiming . Algul vaid fikseeris, siis sai aru, et liiklusõnnetuse põhjustas Pärn, siis vaatas piltide järgi ja veendus, et tema on süüdi , et keeras ettevaatamatult ette. Millal süüdlane tema jaoks selgus , kuupäeva ei mäleta. Sündmuskoha vaatluse teostas siis kui tegi skeemi, akti, pani kirja ilmastiku, teeolud. Sündmuskoha vaatluse tegi samal päeval ,eskiisi enda jaoks, mustandi, fotod, mõõtmised. Osalejad, kui nad on kohal, peaks skeemile allkirja panema. Kui on kohal, siis on kohustuslik allkiri panna, tähtis, et põhjustaja oli kohal, et nägi jälgi. Miks antud skeemil puuduvad allkirjad, ei oska öelda, võibolla läks meelest ära. Mitu päeva hiljem väärteoprotokolli koostas, ei mäleta. Kohus avaldab sündmuskoha vaatlusprotokolli ning menetleja vastab, et esmane kirjeldus on ka koostatud 20.02 ning selleks ajaks oli teada, kes liiklusõnnetuse põhjustas. Mõõtmise ja fotografeerimise juures viibisid põhjustaja, teine pool ja menetleja. Vaatluse juures viibinuid kuskil fikseeritud ei ole. Seletustes on fikseeritud. Sündmuskohal menetlusaluse isiku auto vaatlust ei teostanud. Auto oli hoovis. ”Liikluseeskirja rikkumised ” osas kehtib märge 1 osaleja kohta, et rikkus ja see käib Pärna kohta. Menetlusalusele isikule tutvustas koha peal tema õigusi ja kohustusi. Millalkuud ei mäleta, kuid see oli siis kui üle kuulas. Tema menetlejana andis protokolli, seal on öigused ja kohustused kirjas, inimene ise loeb ja siis paneb allkirja sinna kuhu tema näitab. Enne isik tutvub õigustega, annab allkirja ja siis hiljem kuulatakse üle. Sõidukiirus teisele osalejale on kirjutatud tema ütluste järgi, miks see on üle kirjutatud, ei oska öelda. Parandust fikseeritud ei ole. 4 Vaatlusprotokolli koostamise juures, mis protokolli kohaselt kestis 12 tundi, keegi osalejatest juures ei viibinud. Menetleja kuulas ise osapooled üle ja kõik kirjutasid ütlused ise. Menetlusaluse isiku süüd tõendasid skeemi järgi sirged jäljed, mis teelt välja sõitsid, rohkem tõendeid ei olnud. Mis kuus väärteoprotokolli koostas, ei mäleta. Kaitsja osalemise kohta peaks olema märge, miks seda antud juhul ei ole, ei mäleta. Kahju tekitamine on tõendatud skeemi peal lahtriga, mis on täidetud visuaalse vaatluse põhjal. Auto vaatlust ei teinud. Sõidutee laiust õnnetuse toimumise paigas ei mõõtnud. Lumevaalu kaugust sõiduteest ei mõõtnud, kõrgust ja ja läbimõõtu ei mõõtnud. 42 meetrit enne kivi ja puud algasid sirged paralleelsed väljasõidujäljed. 42 meetri enne ristmikku hakkas eessõitev auto sooritama manöövrit, see ei ole järsult keeramine, kui oleks järsult keeranud, siis oleks ümber keeranud. Suunatule näitamise kohta ei ole skeemil fikseeritud. Üle ta seda ka ei täpsustanud . Pidurdusjälgi kohapeal üldse ei olnud. Kohtus oli avaldatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis on xxx xxx-st kuni 20.00-ni sündmuse kohta, milline toimus xxx kilomeetril. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on osalejate andmed, mille õigsust on nii M.Txxx kui K.Pärn oma allkirjadega kinnitanud. Kahjude kirjelduse osas on märgitud M.Txxx´i autole tekitatud kahjustuseks – vasakpoolne esinurk mõlgitud, esituli lõhutud, esikaitseraud kahjustatud, mõlgitud esikapott, vasakpoolne esiporitiib. M.xxxi juhi staažiks on märgitud 2 aastat ja kiirus 70 km /h on üle kirjutatud ilma parandust kinnitamata. K.Pärna staaz on märgitud 34 aastat. Vastuolu on M.xxxi juhistaažis, kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et tal on juhistaaži 20 aastat, mis ei lähe kokku antud dokumendis tema enda allkirjaga kinnitatud andmetega. Antud protokolli pöördel on vaatlusprotokolli lisa- liiklusõnnetuse skeem , mida ei ole tutvustatud osalejatele vastavalt nende ütlustele ja mida kinnitab ka allkirjade puudumine , seetõttu antud lisa ei ole tõendina kasutatav. Lk 29 asuval alumisel fotol on näha sujuv jälg teelt lumevalli ärakeeramise kohta, kellele antud jälg kuulub, ei selgu. Lk 30 asuvad fotod ei anna mingit informatsiooni liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta. Lk 31 asuvad fotod kinnitavad M.Txxx juhitud auto lumevallis asumist. Lk. 32 ülemisel fotol on on näha auto jäljed, mis on parallelselt sõiduteega lumevallis ja mis menetleja sõnade kohaselt kulgesid 42 m pikkuselt piki lumevalli enne puu ja kiviga kohtumist. Lk 33 on M.Txxx´i juhitud auto peale seda kui ta oli vastu puud ja kivi sõitnud ja antud fotodelt on näha, et autole on tekitatud sündmuskoha vaatlusprokolli esimesel lehel kirjeldatud vigastused. Lk-del 35,36 asuvad fotod ei anna ilma täiendava selgituseta mingit täiendavat informatsiooni. Kohus vaatles veel sündmuskohta iseloomustava materjalina menetlusaluse isiku poolt esitatud vaatlust ja fotosid, lk 57-
- Kohus võttis ka toimiku materjalide juurde xxx poolt väljastatud tõendi 27 augustist 2012 , mille kohaselt anti informatsiooni xxx kilomeetri seisundi kohta 16 veebruaril kell 21.10 . Antud tõendi kohaselt 16.02.2012 puhastati nimetatud tee sahkamise meetodil ja teostati libedusetõrjet ning tee seisund vastas Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Antud tõend on vastuolus tunnistajate ja menetleja ütlustega selle kohta, et teel oli kiilasjää. 5 Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kaev palus jätta kaebuse rahuldamata. Pärn on põjustanud liiklusõnnetuse oma tegevusetusega. Ta ei veendunud, et tema poolt sooritatud manõööver on ohutu. Otsus on tehtud tunnistaja ütlustele, skeemile, vaatlusprotokollile tuginedes. Kohtu järeldused Kohus jõudis järeldusele, et Kalev –Tarvo Pärna käitumise ja M.xxx autoga juhtunud liiklusõnnetuse vahel puudub põhjuslik seos. Puuduvad tõendid, et Pärn antud õnnetuse põhjustas . Pärna süüdistatakse LS § 39 lg 1 rikkumises . Antud säte näeb ette, et juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu manöövri alustamist. K.Pärna ütluste kohaselt , mis ta on andnud nii kohtueelse menetluse käigus kui kohtus, et ta lülitas suunatule sisse 3-4 sekundit enne manöövri alustamist. Manöövrit alustas ta tee parempoolsest servast. Ei ole kohapeal kindlaks tehtud, millal konkreetselt Pärn suunatule sisse lülitas. Tunnistajate M.Txxx´i ja E.Vxxxi ütlused on vastuolulised. E.Vxxx on 27.04.2012 tunnistajana ülekuulamisel väitnud, et eessõitva auto suunatuli ei põlenud, kohtus ta väitis, et see käis selle kohta, et ei vilkunud ja kohtus jäi tunnistaja vastus ebalevaks, et tema ei näinud. M.Txxx on aga nii kohtueelsel uurimisel ja kohtus öelnud, et Pärn näitas suunatuld, aga vahetult vasakpöörde eel, tema nägi seda siis kui auto keerama hakkas. Millisel kohal Pärn lülitas sisse suunatule, kui kaugel pöörde sooritamise kohast , ei ole seega kindlaks tehtud ning antud asjaolu ei saa ka käesoleval ajal enam parandada, seega ei ole tõendatud K.Pärna poolt LS § 39 lg 1 sätete rikkumine. Vastuolu on menetleja I.Pxxx ütluste ning tunnistajate M.xxxi ja E.Vxxxli ütluste vahel. Nii kinnitab menetleja, et M.Txxx´i juhitud auto keeras sujuvalt lumevalli ja liikus seal veel 42 meetrit, enne kui puuga kokku põrkas, pidurdusjälgi teel ei olnud. M.Txxx´i ja E.Vxxxi ütluste kohaselt keeras nende auto lumevalli järsult, siis kui eessõitev auto hakkas järsku vasakpööret sooritama ja sõitis neile ette . Nende ütluste kohaselt enne lumevalli pööramist oli nende ja K.Pärna juhitud auto vahemaa mitte rohkem kui 1-2 autopikkust. 42 meetri enne avariid ei saanud nad lumevalli keerata. Menetleja sõnade kohaselt eessõitev auto järsult ei keeranud, sest siis oleks ümber läinud. Paralleelset sõitu piki lumevalli näitavad ka sündmuskohal tehtud fotod, kuigi neilt vahemaa arvestamine ei ole võimalik, kuid see on siiski fikseeritav, et ristmik, kus Pärn koduteele keeras, ei ole kohas, kust algavad lumevalli jäljed. Nii ei saa kinnitada põhjuslikku seost M.Txxx´i poolt lumevalli sõitmise ja K.Pärna poolt vasakpöörde sooritamise vahel. Jäljed, mis kahtlemata kuuluvad menetleja sõnul 42 meetri ulatuses piki lumevalli, kuuluvad M.Txxx´i autole ning K.Pärna vasakpöörde sooritamise kohani jääb sealt veel rohkem kui 50 meetrit. Seega ei ole kinnitust leidnud K.Pärna poolt järsult ette keeramine pöörde sooritamise kohas ja seetõttu M.Txxx´i poolt lumevalli järsk keeramine. Menetleja poolt on rikutud ka menetlusaluse isiku kaitseõigust, protokollis ei ole märget kaitsja kohta. K.Pärn ei ole varem väärteokorras karistatud, seega ei olnud tal antud valdkonnas kogemusi ega teadnud, millised toimingud millises järjekorras teostatakse. Puudustena tuleb märkida veel vaatlusprotokolli lisa- liiklusõnnetuse skeemi ebakvaliteetset koostamist ning sellel osalejate allkirjade puudumist, mistõttu seda ei saa 6 tõendina käsitleda, vastuolu M.Txxx´i juhistaažis, samuti M.Txxx´i auto kiirust, mis on üle kirjutatud ilma paranduseta. Sündmuskoha vaatlusprotokollis, milline on koostatud 20.02.2012 on juba märgitud liiklusõnnetuse põhjustajana vasakpööret sooritanud juht, kes sõitis ette möödasõitu alustanud osalejale. Väärteoprotokoll koostati aga alles 10.07.2012, milliseks ajaks olid ka tunnistajad ja menetlusalune isik üle kuulatud . 20.02.2012 ei olnud veel ütki tunnistajat ega menetlusalust isikut üle kuulatud, seega menetleja järeldus oli ennatlik ega põhinenud ühelgi uuritud tõendil. Väärteoprotokoll peab vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 5 sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Rikkumise kirjelduses sisalduvat lauset ” liiklusõnnetuse põhjustamisega on tekitatud varaline kahju Mxxx xxxile” ei saa lugeda piisavaks teabeks kahju kohta. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kelle kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes . see ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb välja tuua autol tekkinud kahjustused. ( riigikohtu otsus 3-1-1-117-04
- Dets 2004 ) Ülaltoodu alusel on antud asjas sellised vastuolud, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ning seega tuleb Kalev-Tarvo Pärna kaebus rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada väärteo toimepanemise tõendamatuse tõttu Pärna käitumises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korras tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. See kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. Kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. ( Riigikohtu otsus 3-1-1-4-07 5 aprill 2007) Antud juhul ei ole kohtuväline menetleja selgitanud välja suunatule näitamise kohta, K.Pärna pöörde sooritamise alustamise kohta, ei ole ka välja selgitatud veel võimalikke tunnistajaid läheduses seisva ohu tuludegega autos olevate isikute näol. Rahuldada tuleb valitud kaitsjale Mxxx Rxxxe tema poolt Kalev-Tarvo Pärnale osutatud õigusabi kulud summas 585 eurot, sest antud summa on veel Pärna poolt tasumata. Antud summa on mõistliku suurusega ning vähendamisele ei kuulu. ( allkirjastatud digitaalselt ) Kohtunik Eeva Levina 7