Obsah (10)

§ 200§ 202§ 424§ 201§ 199§ 64§ 68§ 65§ 184§ 121

1-12-5508 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-5508 (11230115705) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 200

lg 2 p 4,

§ 202

lg 1 ja

§ 424järgi.

Lühimenetlus Kriminaalasi Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav Juri Lõssenkov ik: 38603170379, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: oma sõnade kohaselt töötab mitteametlikult koosteluksepana, tööandjat nimetada ei oska, elukoht: Xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.05.2012, kahtlustatavana kinni peetud 04.08.2011 kuni 05.08.2011, 06.12.2011 kuni 08.12.2011, vahistatud 08.12.2011 kuni 28.05.2012, kokku 5 kuud 25 päeva. Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 20.09.2004 otsusega

§ 200

lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 8 järgi vangistus 2 aastat 11 kuud 16 päeva tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; 2. Tallinna Linnakohtu 16.11.2005 otsusega

§ 201lg 2 p 1 järgi vangistus 1 kuu; 3.

Harju Maakohtu 02.04.2009 otsusega

§ 200

lg 2 p 4;

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi vangistus 3 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga.

Katseaega pikendatud Harju Maakohtu 31.10.2011 määrusega 2 kuu võrra; Karistus osaliselt kantud ajavahemikus 04.12.2007 kuni 06.12.2007, 14.01.2008 kuni 02.04.2009, so karistusest on kantud 1 aasta 2 kuud 23 päeva, ärakandmata karistus 1 aasta 9 kuud ja 7 päeva, katseaja lõpp 01.06.2012 Kaitsja Advokaat Dmitri Školjar RESOLUTSIOON 1 1. Juri Lõssenkov süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. Juri Lõssenkov süüdi tunnistada

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 2 (kaks) kuud. 3. Juri Lõssenkov süüdi tunnistada

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud. 4.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades raskeimat mõistetud karistust, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud. 6.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.08.2011 kuni 05.08.2011, 06.12.2011 kuni 08.12.2011, 08.12.2011 kuni 28.05.2012, so. 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva, lugedes mõistetud karistusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 5 (viis) päeva. 7.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Juri Lõssenkov´ile mõistetud ja ärakandmata karistust Harju Maakohtu 02.04.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 7 (seitse) päeva võrra ning mõista Juri Lõssenkov´ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud ja 12 (kaksteist) päeva.

1. Juri Lõssenkov´i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
2. Juri Lõssenkovile mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, so tähtajalise vangistuse 3 aastat 7 kuud ja 12 päeva ärakandmist arvestada alates Juri Lõssenkovi karistuse ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest karistuse ärakandmisele.
3. Juri Lõssenkov´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ositi, tasudes esimese maksena 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) senti ning sellele järgnevalt 9 (üheksa) kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 29 (kakskümmend üheksa) euro kaupa kuus, tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Juri Lõssenkov, 1-12-5508, kaitsjatasu“.
4. Juri Lõssenkov´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 72 (seitsekümmend kaks) euro ja 50 (viiskümmend) seni kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Juri Lõssenkov, 1-12-5508, sundraha“.
5. Juri Lõssenkov´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel joobe tuvastamisel tekkinud kulu kogusummas 71 (seitsekümmend üks) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Juri Lõssenkov, 1-12-5508, joobe tuvastamine“.
6. Juri Lõssenkov´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Juri Lõssenkov, 1-12-5508, koopiate tegemise kulu“.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse 2 kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. DV´i esitatud tsiviilhagi 406 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Juri Lõssenkov´ilt DV´i kasuks 406 (nelisada kuus) eurot.
9. Asitõend: mobiiltelefon Nokia 2330 c2 IMEI 352701044329297, mis on menetlejale üleantud tunnistaja A.J poolt ning asub kriminaalasja materjalide juures, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule DV´ile. (XXX) Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Juri Lõssenkov´i süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, 02.11.2011 ajavahemikus kell 20:00 kuni 20:45 paiku, Tallinnas kesklinnas täpselt tuvastamata kohas tungis kallale DV´ile, lüües teda näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus kõhuli ning kaotas teadvuse ja võttis seejärel eelnevalt kannatanu suhtes tarvitatud vägivalda ära kasutades kannatanult ära rahakoti, maksumusega 6 EUR, milles oli töökoha läbipääsukaart, pangakaart ja 400 EUR sularaha ning samuti võttis ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Nokia 2330c-2, väärtusega 30 EUR, omastades need asjad. Kannatanule tekitati ja püüti tekitada antud teoga varalist kahju kogusummas 436 EUR ning füüsilist valu ja tervisekahjustus – hematoom silma piirkonnas. Seega Juri Lõssenkov, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime

§ 200lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 23.07.2011 Lasnamäe turul aadressil Pae 72 Tallinnas, omandas pandimajast välja ostes jalgratta Merida Juliet, mille oli sinna ise pantinud 17.07.2011 ja edasi hoidis seda jalgratast enda käes, teades, et see on süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara ja nimelt AR poolt ajavahemikus 15.07.2011 kuni 16.07.2011 AR aadressilt XXX varastatud jalgratas. Seega Juri Lõssenkov, omandades süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, pani toime

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 04.08.2011.a. kella 14:15 paiku juhtis Tallinnas, Paekaare tänaval, maja nr 28 piirkonnas mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoove fentanüülist). Sellise käitumisega rikkus Juri Lõssenkov liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) nõudeid. Seega Juri Lõssenkov, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Kohtuistungil süüdistatav Juri Lõssenkov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale

§ 202

lg 1 ja § 424 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi.

§ 200lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.

Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang

§ 202

lg 1 ja § 424 järgi on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Mis puudutab

§ 200

lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistust, siis süüdistus ei ole tõendatud ning süüdistatav tuleb selles osas õigeks mõista. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 02.11.2011 episood: • 03.11.2011 koostatud kannatanu DV´i kuriteo teatest ja ülekuulamisprotokollist nähtub, et 02.11.2011.a kella 14:00 paiku saabus kannatanu Soomest laevaga Eestisse. Hiljem kõndisid Kristiine keskuse juurest koos tööandja J hosteli poole, kusagil bussipeatuse juures tulid J juurde kaks meest. J jäi nendega rääkima ning kannatanu kõndis edasi. Seejärel tulid kannatanu juurde kaks meest, kes küsisid suitsu ja kannatanu vastas neile, et tal pole suitsu. Kõndis edasi ja siis kannatanu pani oma koti maha ning hakkas sealt endale suitsu võtma. Samal ajal, kui kummardus, et võtta kotist suitsu, sai kannatanu löögi vastu nägu. Kannatanu tundis valu ning ta kukkus löögi tõttu näoga vastu maad, oli kõhuli asendis. Oli teadvuseta. Ta ei tea, kui palju aega mööda läks, aga kui tuli uuesti teadvusele, nägi, et kõik ta asjad reisikotist olid laiali paisatud. Korjas oma asjad kokku ja kõndis Kristiine keskusesse, siis avastas, et kadunud oli rahakott musta värvi kunstnahast väärtusega 6 eurot. Rahakotis oli Loyd TSB pangakaart, töö läbipääsukaart, mingid paberid ning sularaha 400 eurot (sularaha oli erinevates kupüürides). Rahakott oli tal enne olnud jope vasakus välistaskus. Rahakotti nägi viimati siis, kui Autobussijaama juures käis kusagil poes ja ostis alkoholi. Samuti avastas, et kadunud oli mobiiltelefon Nokia, mis oli tal samuti olnud jope vasakus välimises taskus. Mobiiltelefon oli väärtusega 30 eurot. Mobiiltelefoni kasutas viimati 02.11.2011.a kella 19:00 paiku sellel ajal. Pärast oma asjade kadumise avastamist Kristiine keskuse juures olles, tahtis edasi minna Autobussijaama. Seejärel tuli kannatanu juurde üks võõras mees Aleksander, kes andis talle 15 eurot ja viis ta Autobussijaama. Autobussijaamas tuli kannatanu juurde turvamees ning kutsus politsei. Politsei viis seejärel ta kusagile öömajja, mis asub Kesklinna politseijaoskonna lähedal. Hommikul tõi politsei ta Kesklinna politseijaoskonda. Kannatanu on veendunud, et mobiiltelefon ja rahakott koos sularahaga võeti ära rünnaku käigus. Mäletab, et kui teda löödi, siis keegi vene keeles ütles: „ vaata, kas tal kaelakett on kaelas." Kannatanul kaelaketti kaelas ei olnud. Kui talle millegagi vastu nägu löödi, siis oli šokis, kuid ta pärast lööki nägi, et tema juures oli üks pikemate heledate juustega, pikliku kitsa näoga, kõhna kehaehitusega vene keelt rääkiv mees. Kannatanu arvates olid sellel mehel blondeeritud juuksed. See mees oli kusagil 17-20-aastane. Seljas oli tal mingi musta värvi spordijakk, millel oli peal midagi punast. Jalas olid musta värvi spordipüksid, mille külgedel olid valged triibud- 2 või 3 tükki. On veendunud, et teda ründasid ja võtsid tema asjad ära kaks meest, sest kuulis kahe mehe häält. Teist meest ta ei näinud. Seoses rünnakuga tekitati kannatanule parema silma alla sinikas, tundis valu lõualuus ning peas. Rünnakuga tekitati materiaalset kahju summas 436 eurot. Soovib esitada tsiviilhagi summas 436 eurot. (lk 2-4; 5-7) • 03.11.2011 koostatud kannatanu DV´i läbivaatuse protokollist, fototabelist nähtub, et DV'i parema silma all oli näha tumelillakat värvi hematoomi. Samuti oli näha nina peal punakat värvi piklikku laiku. (lk 9-10) • 16.11.2011 koostatud tunnistaja J L ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 02.11.2011.a sai tunnistaja kokku D kella 15.00 paiku. Viimati oli D tunnistajaga Maneeži tänava ja Gonsiori tänava ristmikul, kui tunnistaja nägi ühte enda tuttavat, kellega hakkas vestlema. Peale seda tunnistaja enam D ei näinud ja D telefon kutsus, aga ei vastanud. Järgmise päeva hommikul helistas keegi vene keelt kõnelev meesisik, kes ütles, et kas tal pole sõber kadunud. Peale seda anti telefon D kätte ja ta tahtis bussijaamas kokku saada, teda oli pekstud ning temalt oli ära võetud raha ja mobiiltelefon. 2-3 tunni pärast D bussijaamas ei olnud ja helistades 4 telefoninumbrile tagasi, millelt tunnistajale hommikul helistati, vastas vene keelt kõnelev mees ja ütles, et pani Dmitri juba bussi peale. (lk 27-31) • 28.11.2011 koostatud tunnistaja AJ ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.11.2011, 10.11.2011 ja 19.11.2011 anti pandimajja aadressil Majaka tn 36 mobiiltelefon NOKIA 2330cl - 2, IMEI kood 352701044329297, hõbeda- musta värvi, Juri Lossenkovi poolt 10 euro eest. Esimesel kahel korral osteti Juri Lossenkovi poolt panditud telefon välja. 19.11.2011 sõlmitud leping on tunnistaja koostatud. (lk 33-34; 45-49) • Pandilepingud: Koopia 19.11.2011 koostatud Pandimaja Laenud ja Kinnisvara OÜ ja Juri Losenkovi vahel sõlmitud lepingust nr M11.11.19.02 nähtub, et Juri Losenkov (ik 38603170379) pantis mobiiltelefoni NOKIA IMEI koodiga 352701044329297 10 euro eest. Koopia 03.11.2011 koostatud Pandimaja Laenud ja Kinnisvara OÜ ja Juri Lossenkovi vahel sõlmitud lepingust nr M11/11/03/01 nähtub, et Juri Lossenkov (ik 38603170379) pantis mobiiltelefoni NOKIA IMEI koodiga 352701044329297 10 euro eest. Koopia 10.11.2011 koostatud Pandimaja Laenud ja Kinnisvara OÜ ja Juri Lossenkovi vahel sõlmitud lepingust nr M11/11/10/04 nähtub, et Juri Lossenkov (ik 38603170379) pantis mobiiltelefoni NOKIA IMEI koodiga 352701044329297 10 euro eest. (lk 35; 50; 51) • 08.12.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist, fototabelist, väljatrükist telefonis olevatest andmetest nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli mobiiltelefon Nokia 2330 c-2 IMEI-koodiga

1. Mobiiltelefoni sisselülitamisel oli näha mobiiltelefonis asetsevad kontaktid (vt lisa 2). Mobiiltelefonis asetsevas kaustas FOTOD asus foto, mille tegemise aeg oli 03.11.2011.a kell 11.
2. (lk 36-44) • 06.12.2011 koostatud tunnistaja AK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt novembris 2011 kohtus tunnistaja DV , kes oli koos Z ja kolme ukrainlasega. Tunnistaja vahepeal lahkus nende seltskonnast ja läks Lasnamäele, peale mida helistas DV ning sai nendega taas kokku. Kella 20:00 paiku saatsid V ja Ž tunnistaja bussi peale. Järgmisel päeval helistas tunnistajale DV ütles, et teda oli vastu pead löödud ning temalt oli raha ja mobiiltelefon ära varastatud. (lk 53-55) • 08.12.2011 koostatud tunnistaja MJ ülekuulamisprotokolli kohaselt nägi tema Kunstiakadeemia kõrval Gonsori tänaval juhuslikult J , kes oli talle võlgu. Noormees, kes J oli, lahkus tema ja J vahel toimunud jutuajamise ajal mööda Gonsiori tänavat Tartu maantee suunas. (lk 56-60) • 23.02.2012 koostatud tunnistaja AT´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 02.11.2011.a kella 23 paiku väljus tunnistaja Kristiine keskuse peauksest ja nägi, et vasakut kätt asuva kolonni juures koti peal istus reisikoti peal üks noormees ja magas. Noormehe nägu oli paistes ja silma all oli sinikas. Vestluse käigus selgus, et too arvas, et viibib bussijaamas ja ootab bussi Riiga. Ta ütles, et käis Soomes tööl ja sama päeval tuli sealt. Tallinnas tal on tuttav tüdruk, et ta tuli Tallinna tema pärast, ta kohtus temaga ja tarvitas alkoholi. Ta ütles, et oli tüdruk ja mingi noormeeste seltskond, keda ta ei tunne. Ta arvas, et tüdruk teadis neid noormehi. Koos nad tarvitasid alkoholi ja pärast tema sõnade kohaselt, seltskond jagunes, võimalik, et tüdruk läks ära. Pärast need samad noormehed jõudsid tema järele ja peksid ta läbi garaažide juures. Ta ütles, et ei tea, kes teda peksis, kuid arvab, et võimalik, et samad noormehed kellega koos ta tarvitas alkoholi. Siis kui ta toibus, siis nägi, et tema asjad olid reisikotist välja visatud. Ja millegi pärast ta ütles, et võimalik, et tüdruk on ka sellega seotud. Samuti ta ütles vestluse käigus, et temalt võeti ära mobiiltelefoni ja raha. Koos jõudsid jala kannatanu auto juurde, kannatanu viis noormehe bussijaama ja andis 10-20 eurot piletiraha. Bussijaam oli suletud, bussid väljusid hommikul. Tunnistaja ütles talle, et ei saa rohkem teda aidata ja sõitis koju. (lk 64-69) • 23.03.2012 koostatud tunnistaja AM ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta pandimajas LK OÜ-s aadressil XXX, Tallinn. Tunnistaja oli tööl 03.11.2011 kui Lõssenkov Juri nimeline klient tõi panti mobiiltelefoni Nokia IMEI-koodiga
3. Juri Lõssenkov esitas oma dokumendi nr: P
4. Hiljem ta ostis selle mobiiltelefoni välja ja tõi uuesti pandimajja nimetatud telefoni 10.11.2011 ning peale seda ostis selle uuesti välja. 19.11.2011 sai Juri Lõssenkov laenu nagu eelmistel kordadelgi telefoni eest summas 10.00 eurot. Kahel esimesel korral võttis Juri Lõssenkovilt mobiiltelefoni vastu tunnistaja ise, kolmandal korral võttis telefoni pandimajja vastu AJ. Tunnistaja paneb alati 5 telefoni sisse sim-kaardi numbriga XXX ja teeb kontrollkõne numbrilt XXX või XXX. (lk 7375) • 26.03.2012 koostatud tunnistaja AB ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunneb ta Juri Lõssenkovit 3-4 aastat kuna elavad Majakas ühes rajoonis. 2011 novembris kasutas abonentnumbrit XXX, millele helistasid tema tuttavad ja ta tegeles sel ajal narkootilise aine müügiga. Juri samuti helistas talle ja ostis „valget hiinlast“ ning kui Juril raha ei olnud, siis andis võlgu. (t/l 77-79) • 29.03.2012 koostatud tunnistaja VP(viibib kinnipidamiskohas) ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kasutasid tema ja tema naine novembrikuus abonentnumbrit XXX. Jura võis talle helistada, et saada tööd keskturul. (t/l 80-81) • 28.11.2011, 05.12.2011 ja 09.04.2012 koostatud jälitusprotokollidest nähtub, et mobiiltelefoni Nokia IMEI-koodiga 352701044329297 kasutas 03.11.2011 kella 12.16 kuni 10.11.2011 kella 14.05 abonentnumber XXX (pandimaja) AS EMT võrgus ning oli tehtud kokku kolm kõnet. Ajavahemikul 09.11.2011 kella 19.44 kuni 19.11.2011 kella 13.23 mobiiltelefon imei koodiga 352701044329297 kasutas abonentnumber XXX, Elisa Eesti AS võrgus. 09.11.2011 kell 19.44 abonentnumbrile XXX saabus SMS abonentnumbrilt XXX, kus abonentnumber XXX viibis MAJAKATN1 (tugijaama aadressil Pae l/Majaka 61, Tallinn) tugijaama levi all. 09.11.2011 kell 20.16 abonentnumbrile XXX saabus kõne abonentnumbrilt XXX, kõne kestis 10 sek, kus abonentnumber XXX viibis ASUNDUSE1 (tugijaama aadressil Pallasti 28, Tallinn) tugijaama levi all. 09.11.2011 kell 20.20 abonentnumber XXX helistas abonentnumbrile XXX, kõne kestis 1 min 02 sek, kus abonentnumber XXX viibis ASUNDUSE 1 (tugijaama aadressil Pallasti 28, Tallinn) tugijaama levi all. Ajavahemikul 02.11.2011 kell 00.00 kuni 03.11.2011.a. kell 12.15 nimetatud mobiiltelefoni kasutatud ei ole. Abonentnumbrit XXX (kasutaja J L ) kasutati 02.11.2011.a. ajavahemikul kella 07.58 kuni kella 23.
5. Abonentnumber XXX kasutas mobiiltelefon imei koodiga
6. 02.11.2011 asus nimetatud abonentnumber kell 20:30 tugijaamades Viru Väljak 3, Tallinn; Narva mnt 9a, Tallinn ja Tartu mnt 13, Tallinn; kell 20:36 tugijaamas Tartu mnt 2 – City Plaza, Tallinn; kell 20:59 ja 21:03 tugijaamas Tartu mnt 13, Tallinn; kell 21:08 tugijaamas Liivalaia 53, Tallinn; kell 21:13 tugijaamas Masina 11, Tallinn ning kell 21:59 ja kell 23:10 tugijaamas Pallasti 28, Tallinn. Abonentnumbrit XXX (kasutaja Juri Lõssenkov) kasutati ajavahemikul 02.11.2011 kella 12.04 kuni 20.11.2011 kella 23.43 mobiiltelefonis imei koodiga
7. 02.11.2011 kell 17:22 kasutati nimetatud abonentnumbrit tugijaamas Narva mnt 13, Tallinn ning 03.11.2011 kell 12:29 tugijaamas Majaka 2, Tallinn. Abonentnumbri XXX (kasutaja Juri Lõssenkov) kasutas mobiiltelefon imei koodiga 352701044329290 ajavahemikul 09.11.2011 kella 19.44 kuni 10.11.2011 kella 14.03 ja ajavahemikul 18.10.11.2011 kella 17.00 kuni 19.11.2011 kella 13.
8. Abonentnumber XXX kasutas mobiiltelefoni imei koodiga 352701044329290 03.11.2011 kell 12:16 ja 10.11.2011 kell 14:
9. Abonentnumbrit XXX kasutavad pandimaja töötajad AJ ja AM pandimajas aadressil Tallinn, XXX. Abonentnumbrit XXX kasutati 02.11.2011.a. ajavahemikul kella 09.07 kuni kella 22.25 (kasutaja AK). Abonentnumber XXX kasutas mobiiltelefon imei koodiga
10. Kell 20:06 asus nimetatud abonentnumber Gonsiori 2, Tallinn, tugijaamas. (lk 82-83; 84-86; 8789; 90; 91-92) • 06.12.2011 koostatud kinnipidamisprotokollist, fototabelist nähtub, et 06.12.2011 peeti kinni Juri Lõssenkov, keda kahtlustati 02.11.2011 kell 20:00-20:45 vahel toimepandud kannatanu DV´i röövimises. (lk 103-107) • 07.12.2011 koostatud süüdistatava Juri Lõssenkov´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema end süüdi ei tunnista ning selgitab, et Balti Jaama hoone kõrvalt trollide lõpppeatusesse suunas tunneli juures kohtas ta kahte noormeest, kellelt kahtlustatav küsis mobiiltelefoni helistamiseks. Tema enda telefonil oli aku tühi, kuid sai veel korraks sisse lülitada ja vaadata V numbri. Kahtlustatava arvates selles telefonis ei olnud sees SIM-kaarti ning Juri Lõssenkov pani oma SIM-kaardi nendelt noormeestelt saadud mobiiltelefoni sisse ja helistas mitmel korral mobiiltelefoniga V , kellelt soovis osta narkootikume. Süüdistatav helistas mitmel korral V , kuid viimane ei vastanud. Noormehed pakkusid, et kas ta ei taha osta seda mobiiltelefoni 10 euroga. Mobiiltelefon oli Nokia /tumedat värvi korpusega. Tegemist oli tavalise mobiiltelefoniga. Pakkus 6 noormeestele 7 eurot. Noormehed olid nõus selle hinnaga müüma. Peale seda pani süüdistatav uuesti oma sim-kaardi telefoni sisse ja hakkas telefoni kasutama. Noormeeste käest ostetud mobiiltelefoni viis Sikupilli Lombardisse järgmisel päeval või paari päeva pärast. Lombardist sai mobiiltelefoni eest 10 eurot. Mobiiltelefoni ostis samast Lombardist tagasi kahel korral. Tema Kristiine Keskuse juures ei olnud sel päeval kui ostis noormeeste käest mobiiltelefoni. (lk 112-115) • 15.12.2011 koostatud süüdistatava Juri Lõssenkov´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema end süüdi ei tunnista ning selgitab, et soovib anda juhtunu kohta täiendavad ütlused. Liikus Balti Jaamast jalgsi läbi pargi kuni hotellini ja sealt pööras Paldiski maanteele ning edasi liikus peatusesse, mis on üks peatus enne Wismari haigla peatust. Selle peatuse lähistel asub ka viadukt. Kaks noormeest tulid mõne aja pärast hotelli suunast peatuse suunas, üks neist lahkus kohe viadukti suunas. Teise noormehega hakkas süüdistatav juttu ajama. Mingil hetkel küsis süüdistatav temalt telefoni helistamiseks ning süüdistatav helistas inimesele või inimestele, kelle käest saaks narkootikume osta. Ta ei mäleta, kas sisestas noormehe poolt antud telefoni oma SIMkaardi või helistas noormehe SIM-kaardiga, kuid igatahes helistas ta sellelt telefonilt inimesele või inimestele, kellelt saaks narkootikume osta. Edasi liikus selle tundmatu noormehega trolliga nr 1 Kaubamaja juurde - trollide lõpppeatusesse. Mobiiltelefoni Nokia tumedat värvi korpusega pakkus noormees talle juba trollis 10 euro eest, aga süüdistataval oli ainult 7 eurot. Süüdistataval ei olnud endal sel hetkel telefoni. Peale telefoni ostmist trollis, pani kohe sim-kaardi telefoni sisse. Peale trollist väljumist liikus koos selle noormehega Viru Keskuse suunas. Seejärel süüdistatav liikus trammipeatusesse, mis asub Coca Cola Plaza juures. Istus üksinda trammi peale. (lk 136139) • Andmed Juri Lõssenkov varasema karistatuse kohta, millest nähtub, et Juri Lõssenkov´it on varem Tallinna Linnakohtu 20.09.2004 otsusega karistatud muuhulgas

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja Harju Maakohtu 02.04.2009 otsusega muuhulgas

§ 200lg 2 p 4 järgi.

(lk 93-101; 119126) 17.07.2011 kuni 23.07.2011 episood: • 17.07.2011 koostatud tunnistaja AR ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta aadressil XXX. Jalgrattast Merida - Juliet -20 nägi viimati maja juures 15.07.2011, kell 22.

1. 16.07.2011 hommikusel ajal, kell 07.00 jalgratast juba ei olnud. Varastatud oli naistejalgrattas, 24 kiirust, valget värvi, sinist värvi elementidega, esiamortisaatoritega, nahkistmega. Jalgratta väärtus oli 4550 krooni, ehk 290,80 eurot. /t lk 151-154/ • Garantiitalongi, kviitungi koopiast ostu kuupäevaga 24.04.2009 nähtub, et jalgratta Juliet 20 20 raami nr oli AD08106548 ning maksumus 4550 krooni. /t lk 156, 157-158/ • Vastus päringule, mille kohaselt Juri Lõssenkov pantis 17.07.2011 ja võttis tagasi 23.07.2011 jalgratta Merida valget värvi. /tl 159/ • 24.08.2011 ja 14.09.2011 koostatud Juri Lõssenkov´i ülekuulamisprotokollide kohaselt
2. aasta juulikuu keskel tuli Sikupilli trammipeatuses tema juurde tuttav hüüdnimega „Rimski" (AR) ja palus anda panti pandimajja jalgratas, sest tal ei olnud endal dokumente. Jalgratas oli valget värvi. R ütles, et tahab pantida jalgratas pandimajja Lasnamäe turul. Juri Lõssenkov läks pandimajja autoga, R aga sõitis selle jalgrattaga. Said pandimaja juures kokku ning Juri Lõssenkov andis panti oma dokumentidega (ID-kaart) jalgratta ja sai selle eest 50 eurot, mille andis „R ". 5 eurot andis sellest rahast R talle bensiiniraha. Esialgsete ütluste kohaselt ostis jalgratta pandimajast välja A.R andes Juri Lõssenkovile väljaostmiseks raha ning jalgratas jäi A.R ´i kätte. Hiljem on süüdistatav oma ütlusi muutnud ning avaldanud, et ostis ise ratta pandimajast välja A R eelnevalt teatades.
3. augustis materiaalsete raskuste tõttu müüs jalgratta maha. Süüdistatav ei olnud teadlik, et ratas on varastatud. Arvas, et ratas kuulub A.R , kuna ta oli öelnud, et soovib hiljem ratta välja osta. /t lk 160-164; 181-186/ • 12.10.2011 koostatud kahtlustatavana ülekuulatud A R ülekuulamisprotokolli kohaselt XXX pani toime jalgratta varguse A R . Juri Lõssenkovilt palus hiljem, et ta pandiks jalgratta pandimajja. /t lk 187-190/ • 19.01.2012 Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt A R mõisteti süüdi 15.07.2011 toimepandud AR´ile kuuluva jalgratta varguses. Samuti nähtuvad otsusest A.R i antud ütlused, mille kohaselt A R on esialgu avaldanud, et pani nimetatud jalgratta varguse toime koos Juri Lõssenkov´iga, 7 kuid hiljem on ta ütlusi muutnud ning tunnistanud, et pani nimetatud varguse toime üksi ning Juri Lõssenkov pantis tema poolt varastatud jalgratta. /t lk 233-252/ 04.08.2011 episood: • 04.08.2011 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et s Juri Lõssenkov peeti kinni 04.08.2011 kell 14:15 Harjumaal Tallinnas XXX maja juures kahtlustuses

§ 424järgi.

(lk 194-197) • 04.08.2011 koostatud tunnistaja RT ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 04.08.2011 sai teate juhtimiskeskuselt võimaliku joobes juhi liikumise kohta Narva mnt. Lasnamäe suunas. Tunnistaja peatas koos paarilisega 04.08.2011 kell 14:15 sõiduki XXX Tallinnas XXX maja vastas. Juhiks osutus Juri Lõssenkov, kellel puudus juhiluba ning kes oli narkojoobe tunnustega. Juri Lõssenkov väitis ise, et oli tarvitanud 03.08.2011 heroiini. (lk 198199) • 04.08.2011 koostatud narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktist nr 265/6,saatekirjadest, saatelehest ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 1793T nähtub, et Juri Lõssenkovil tuvastati 04.08.2011 kell 15:55 joove narkootilisest ainest fentanüülist. (lk 201; 202; 203; 204; 205) • 05.08.2011 koostatud süüdistatava Juri Lõssenkov ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et juhtis 04.08.2011.a. mootorsõidukit Audi 80 reg. Märgiga XXX, olles joobeseisundis. Sõiduk kuulub tema elukaaslasele E . Remontis sõidukit, tema elukaaslane andis sõiduki reg. tunnistuse ja võtmed. Viimati tarvitas narkootilist ainet üleeile s.o. 03.08.2011.a. õhtul umbes kella 22.00-23.00 ajal, tarbis heroiini. Enne seda, kui ta sõiduki rooli läks tundis end normaalselt, ei tundnud narkootilise aine mõju. 04.08.2011.a. umbes kella 11.00 paiku sõitis Lasnamäelt Viimsisse. Hakkas sõitma umbes 15 minutit enne kui teda peeti kinni. Kui ta sõitis Viimsist, nägi, et tema poolt juhitud sõidukile sõitis järgi pikemat aega mingi sõiduauto. Kui ta sõitis Paekaare tänaval temale sõitis vastu politseisõiduk. Politseisõidukist anti peatamismärguande vilkuritega, pidas sõiduki kohe kinni. Juhiluba tal ei ole ega olegi kunagi olnud. Arvab, et oli auto roolis ja juhtis sõidukit sõites umbes 3 tundi. Kahetseb oma tegu. Palub mitte karistada reaalse vangistusega, rohkem selline asi ei kordu, ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. (lk 207-210) • Väljatrükk õiendist Juri Lõssenkov´i juhtimisõiguse andmete kohta, mille kohaselt süüdistataval puudub juhtimisõigus. (lk 212) • Väljatrükk MTA andmetest, mille kohaselt 2009,2010 aastal Juri Lõssenkov oma tulusid ei ole deklareerinud. (lk 213) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava Juri Lõssenkov´i ütlusi, kannatanute DV´i, tunnistajate J L ´i, AJ , AK ´i, MJ´i, AT´i, A B , VP, AM´i, AR´i, A R ja RT ütlusi, kannatanu DVi läbivaatuse protokolli, pandilepinguid, asitõendite vaatlusprotokolle, jälitusprotokolle, süüdistatava kinnipidamisprotokolle, andmed Juri Lõssenkov varasema karistatuse kohta, garantiitalongi, kviitungit, vastust päringule, kohtuotsust A.R süüdimõistmise kohta, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti, saatekirju, õiendit juhtimisõiguse andmete kohta, MTA andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü on temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Juri Lõssenkov´i käitumine kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4 järgi so.

selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise võttis kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Juri Lõssenkovi on varem Tallinna Linnakohtu 20.09.2004 otsusega karistatud

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning Harju Maakohtu 02.04.2009 otsusega

§ 200lg 2 p 4 järgi.

Seega on Juri Lõssenkov

§ 200lg 2 p 4 märgitud isikuks.

8 Kannatanu ja tunnistajate ütluste võrdlemise tulemusel nähtub, et 02.11.2011.a õhtul umbes kella 20:00 - 21:00 paiku tungiti Tallinna kesklinnas Gonsiori tänava läheduses kallale DV´ile. Kannatanu on avaldanud, et tema käest küsisid kaks meest suitsu, suitsu ta neile ei andnud ning hetk hiljem kummardus kannatanu enda koti avamiseks ning sai löögi vastu nägu. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus kõhuli ning kaotas teadvuse. Kannatanu vigastused tuvastati isiku läbivaatusprotokolliga, mille kohaselt DV´i parema silma all oli tumelilla hematoom ning ninal punakat värvi piklik laik. Peale seda kui DV tuli uuesti teadvusele avastas, et tema asjad olid reisikotist laiali paisatud ning kadunud oli rahakott koos seal sees olnud esemetega ning mobiiltelefon. Kannatanu on avaldanud, et üks teda rünnanud meestest oli 17-20 aastane blondeeritud juustega, teist meest kannatanu ei näinud, kuid kuulis kahe mehe häält. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et DV´ilt varastatud mobiiltelefon (IMEI 352701044329297) panditi Juri Lõssenkov´i poolt 03.11.2011 Majaka tänav 36 asuvasse pandimajja. Jälitusprotokollist nähtub, et 03.11.2011 kell 12:16 kasutati mobiiltelefoni (IMEI 352701044329297) Majaka tänava pandimaja kasutuses olevat abonentnumbrit. Seega on tõendatud, et süüdistatav pantis kannatanule kuuluva mobiiltelefoni hiljemalt 03.11.2011 kell 12:16 Majaka tänaval asuvasse pandimajja. Kannatanu ütluste olustikuga seostamisel on tuvastatud, et kannatanu on näidanud oma liikumise suunana Tulika tänavat ja Spordi tänavat ning tunnistaja A.T ütlustest nähtuvalt väljus ta kella 23 ajal Kristiine Keskusest ja märkas peaukse läheduses istuvat kannatanut, kes ootas Riia bussi teadmisega, et viibib bussijaamas. Sellistest andmetest saab järeldada, et D.V ei tunne Tallinna linna üldse ning D.V selgitused kallaletungi kohta Spordi tänava kandis ei vasta tõele. A.T antud selgitusest nähtuvalt oli D.V olnud seltskonnas koos tütarlapsega, kes seltskonnast lahkus ning arvatavalt seltskonnas viibinud noormehed peksid ta garaažide juures läbi ning temalt võeti ära raha ja mobiiltelefon. Kohus suhtub kannatanu taolistesse väidetesse tunnistajale A.T kriitiliselt, kuivõrd A.K ja J.L ütlustest nähtuvalt saadeti A.K Kaubamaja juurest bussi peale ning J.L liikus koos D.V mööda Gonsiori tänavat, kus kohtus M.J . Seega ei saanud D.V samal ajal viibida Spordi tänaval ega Tulika tänaval. Küll võib järeldada, et pärast kallaletungi ja tarvitatud alkoholi tõttu oli D.V linnas eksinud ega teadnud kus viibib, mida näitab ka Riia bussi ootamine Kristiine Keskuse juures. Juri Lõssenkov eitab röövi toimepanemist. Süüdistatavat on nimetatud episoodi osas kahel korral ülekuulatud, mõlemal korral Juri Lõssenkov väitnud, et ostis telefoni, mille 03.11.2011 pantis Majaka tänava pandimajja, kahe noormehe käest. Seejuures on süüdistatav andnud erinevaid ütlusi telefoni ostmise koha kohta. Nimelt jääb selgusetuks, kas süüdistatav ostis väidetavalt telefoni kahelt noormehelt Balti Jaama tunneli juures või nr 1 trollis. Samuti on Juri Lõssenkov esialgu väitnud, et palus kahelt noormehelt telefoni helistamiseks ning need kaks noormeest pakkusid seda telefoni talle hiljem müügiks. Teisel ülekuulamisel on süüdistatav aga avaldanud, et üks noormees lahkus enne kui süüdistatav oli hakanud temale telefoni müünud meesterahvaga üldse rääkima, peatusse jäänud noormehega koos sõitis süüdistatav trolliga nr 1 kesklinna ning trollisõidu ajal ostis ta nimetatud mobiiltelefoni. Kohtuistungil süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud ning midagi lisada ei soovinud. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel mõlemal korral andnud ütlusi, et tema kasutas noormeste käest ostetud telefoni helistamiseks 02.11.2011 õhtul mitmel korral, pannes oma sim-kaardi nimetatud telefoni. Jälitusprotokollist ilmneb, et kannatanult röövitud mobiiltelefoni (IMEI 352701044329297) 02.11.2011 kell 00:00 kuni 03.11.2011 kell 12:15 kordagi ei kasutatud. Ajavahemikul 02.11.2011 kell 12:05 kuni 03.11.2011 kell 12:29 kasutas Juri Lõssenkovi kasutuses olnud abonentnumber nr XXX mobiiltelefoni imei koodiga

1. Süüdistatav on avaldanud, et ei mäleta, mis sim-kaarti sel ajal kasutas, võis olla ka sama simkaart mida kasutas ülekuulamise ajal. Seega jälitusprotokolli kohaselt on süüdistatava abonentnumbrit kasutatud 02.11.2011 ja 03.11.2011 telefonis imei koodiga 350102104354550, kuid D.V röövitud telefonis seda abonentnumbrit kasutatud ei ole. Süüdistatav ei ole avaldanud, et kasutas mitut sim-kaarti korraga, mistõttu ei nähtu, et süüdistatav tegi oma sim-kaardiga kannatanult röövitud telefoniga kõnesid 02.11.
2. Seejuures on tuvastatud, et D.V telefoni ei ole üldse kasutatud kuni 03.11.
3. Esimesel ülekuulamisel süüdistatav väitis, et tema enda telefonil oli aku tühi ning teisel ülekuulamisel, et tema kasutuses ei olnud sellel hetkel telefoni, mistõttu ostiski noormeestelt telefoni. Ka siinkohal on jälitusprotokollidega tuvastatud, et 9 süüdistatava ütlused ei vasta tõele, kuivõrd süüdistatava kasutuses olnud abonentnumbrit kasutati 02.11.2011 kell 12:05 kuni 03.11 kell 12:29 mobiiltelefonis IMEI-koodiga 350102104354550, selles ajavahemikus on toimunud 10 kõnet, saadetud 1 sms ning viibitud on erinevate tugijaamade piirkonnas sh. ka Narva mnt 13 tugijaama levi alal. Seejuures on süüdistatav selgitanud, et D.V telefoni ostis ta õhtusel ajal kella 21.00 või 22.00 paiku ja telefoni aku sai tühjaks. Samas on 02.11.2011 süüdistatava telefonilt kõned lõppenud kell 17.22 vastuvõetud kõnega Narva mnt 13 juures, millest tulenevalt ei saanud ta oma telefoni kasutada juba siis. Samas on süüdistatav esimesel ülekuulamisel väitnud, et sai D.V röövitud telefoni Balti jaama juures oleva tunneli juures trollide lõpp-peatuses, teisel ülekuulamisel kaheksa päeva hiljem on aga väitnud, et kohtus telefoni müüjaga trollipeatuses viadukti lähedal üks peatus enne Wismari peatust ja telefoni ostis trollis, millega sõitis Kaubamaja juurde. Sellest tulenevalt on tegemist kahe täiesti erineva asukohaga Tallinnas. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, süüdistatava vastuolulisi ja mitte tõele vastavaid ütlusi ning asjaolusid, et kahtlustatavana kinnipidamisel tehtud fotol kujutatud süüdistatava välimus: kõhn kehaehitus, eest pikemad juuksed, ühtib kannatanu antud kirjeldusega, ei saa kogutud tõendeid kogumis hinnates süüdistatava ütlusi pidada usaldusväärseks. Seejuures paistab süüdistatav oma vanuse kohta välja oluliselt noorem kui võiks eeldada. Peale selle nähtub teistest jälitusprotokollidest ja tunnistajate J L , MJ ja AK ütlustest, et pärast kella 20.00 saatsid J.L ja D.V s A.K bussi peale. A.K kõneeristustest nähtuvalt viibis ta kuni kella 20.06ni kesklinna piirkonnas, pärast seda Lasnamäe piirkonnas. J.L i ja M.J ütluste kohaselt said nad kokku Gonsiori tänaval ning jutuajamise ajal liikus D.V Tartu mnt poole edasi. Seejuures nähtub J.L telefonikõnedest, et ta viibis pärast kella 20.00, so 20.30 Viru väljakul, seejärel liikus Narva mnt ja Tartu mnt suunas ning kell 20.36 tagasi kesklinna poole ja pärast seda tagasi Tartu mntle. Seejuures nähtub J.Lõssenkovi kõneeristustest, et kuni kella 17.22ni liikus J.Lõssenkov Lasnamäelt Kadrioru suunas ning viimane kõne oli Kadriorus. Uuesti hakkas J.Lõssenkov kasutama oma telefoni 03.11.2011 kell 12.29 Majaks 2 juures. Seejuures on D.V telefoni proovitud pandimaja töötaja telefonist kell 12.
4. Pallasti 28 tugijaama piirkonnas. Samas nähtub J.Lõssenkovi kõneeristustest, et ta on 02.11.2011 õhtul korduvalt olnud ühenduses abonendiga XXX ning 03.11.2011 on esimene ühendus sama numbriga, so A B , kes on tunnistanud, et tegeles varem narkootiliste ainete müügiga. Samas on ta viimasena 02.11.2011 olnud kolmel korral telefoniühenduses abonendiga XXX, mida kasutas VP, kes käesoleval ajal kannab karistust

§ 184lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

Taolisest helistamisest saab järeldada, et J.Lõssenkov soovis A.B ja V.P midagi saada. Seejuures on telefoniühendus A.B 03.11.2011 toimunud koheselt pärast röövitud telefoni pantimist, so rahaliste vahendite saamist. J.Lõssenkov on selgitanud erinevaid variante röövitud telefoni kasutamise kohta, kuid jälitusprotokollidest nähtuvalt ei ole röövitud telefoni kasutatud. Seega ei olnud J.Lõssenkovil telefoni vaja helistamiseks, vaid rahaliste vahendite saamiseks, so pantimiseks. Pärast telefoni pantimist hakkas J.Lõssenkov koheselt kasutama oma telefoni. Seetõttu ei ole J.Lõssenkovi väited röövitud telefoni ostmisest erinevates kohtades eluliselt usutavad, kuivõrd telefoni pantimine näitab seda, et J.Lõssenkovil igasugused rahalised vahendid puudusid kuni telefoni pantimiseni ning puudub vajadus ja võimalus osta telefoni selleks, et seda pantida. Seejuures ei saanud J.Lõssenkov röövitud telefoni kasutama hakata, kuivõrd sel juhul oleks olnud kõneeristuste tõttu võimalik teda koheselt seostada telefoni röövimisega. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et J.Lõssenkov on toime pannud temale inkrimineeritud röövimise.

§-s 200 kirjeldatud röövimine kujutab endast liitkoosseisu, mis koosneb vargusest (

§ 199

lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ning vägivallast (

§-des 118 ja 120-122). Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt 02.11.2011 kasutati kannatanu suhtes füüsilist vägivalda

§ 121

mõttes ning temalt võeti ära rahakott koos selles olnud esemetega ja mobiiltelefon. Kehaline väärkohtlemine

§ 121

järgi võib oma teokirjeldusest tulenevalt seisneda teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Seetõttu on süüdistatava käitumises tuvastatud

§ 121kirjeldatud kehaline väärkohtlemine.

Kuivõrd kannatanu suhtes vägivalla kasutamine asjade hõivamise eesmärgil on tõendamist leidnud, vägivald oli suunatud kannatanu vastupanu 10 murdmiseks ja vältimiseks ning süüdistatav sai varalist kasu võõraste vallasasjade omastamise näol, siis leiab kohus, et D.V suhtes kasutatud vägivald on D.V asjade äravõtmise ja asjade üle seadusliku valduse murdmise ning asjade üle ebaseadusliku valduse kehtestamise vahetuks ja vajalikuks vahendiks ning süüdistatava käitumine on hinnatav röövimisena. Kuivõrd süüdistatav oli temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal isikuks, keda oli röövimise eest karistatud ning karistus ei olnud kustunud, siis on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 202lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.07.2011.a pantis Juri Lõssenkov aadressil Tallinn, Pae 72 asuvasse pandimajja jalgratta Merida Juliet, mis oli varastatud ajavahemikus 15.07.201116.07.2011 A R i poolt. Saadud tulust andis A R süüdistatavale 5 eurot. 23.07.2011 ostis Juri Lõssenkov ratta pandimajast välja ning edasi hoidis jalgratast enda käes kuni selle maha müümiseni. Kuigi kohtulikul arutamisel tunnistas süüdistatav end

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi, väitis süüdistatav kohtueelsel menetlusel, et ei olnud teadlik jalgratta päritolust. Kohus leiab, et vaatamata süü paljasõnalisele eitamisele oli süüdistatav A R i tuttav ning teadis viimase eluviise, majanduslikke võimalusi ja elatise saamise vahendeid, mistõttu sai aru, et see jalgratas ei saa kuuluda A R ning asjaolu, et seda keegi talle ei öelnud, ei oma kohtu arvates tähtsust. Süüdistatav on panditud jalgratta väljaostmise kohta andnud vastuolulisi ütlusi ning väitnud, et pidas jalgratast A R kuuluvaks, kuivõrd A.R oli avaldanud soovi hiljem ratas välja osta, kuivõrd talle see jalgratas meeldis, kuid tegelikult ostis 23.07.2011 pandimajast ise välja 17.07.2011 enda panditud varastatud jalgratta ning oma ütluste kohaselt müüs selle maha juba augusti alguses. Sellest saab järeldada, et J.Lõssenkov teenis sellisel viisil endale rahalisi vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumises on tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamisena so

§ 202lg 1 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava Juri Lõssenkov`i käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Süüdistatav tunnistas kohtuistungil temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 04.08.2011 kella 14:15 ajal Juri Lõssenkov juhtis mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, olles narkojoobe seisundis. LS § 20 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või juht olla narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistataval 04.08.2011 kell 15:55 organismis fentanüüli sisaldus ning arst on tuvastanud fentanüüli tarvitamise tunnused, asudes seejuures seisukohale, et uuritaval esineb joobeseisundile vastav kehaliste fuktsioonide ja reaktsioonide häirumine narkootilise aine tarvitamise tulemusena. Arvestades, et nimetatud aine kuulub narkootiliste ainete nimekirja ning arstlikul läbivaatusel on tuvastatud kliiniliste näitajate põhjal ka joobeseisund, asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava poolt

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis. Kohtueelsel menetlusel on DV esitanud tsiviilhagi 406 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas Juri Lõssenkov. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud röövimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 406 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline 11 kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Juri Lõssenkov´ilt DV kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale

§ 200

lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat.

§ 202

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta.

§ 424

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millest annavad tunnistust ka kriminaaltoimikus leiduvad karistusandmed, milliste kohaselt on süüdistataval senini tasumata temale määratud rahatrahvid, milliste sissenõudmiseks on alustatud kümneid täitemenetlusi. Süüdistatav küll selgitas kohtuistungil, et tal on sissetulek ja ta töötab mitteametlikult, kuid süüdistatav ei olnud võimeline nimetama tööandjat. Seega ei ole süüdistatava sissetulek kontrollitav ning sellest tuleb järeldada, et süüdistataval puudub senini legaalne sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 3 korda. Tallinna Linnakohtu 20.09.2004 otsusega ja Harju Maakohtu 02.04.2009 otsusega on Juri Lõssenkov´ile mõistetud tingimisi vangistus. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 3 süüteos, millised kõik on toime pandud viimase otsusega määratud katseajal. Seega on senised süüdistatava suhtes kohaldatud suhteliselt leebed meetmed ja süüdistatavat säästvad karistused olnud sellised, et ei ole suutnud eesmärki saavutada ja mõjutada Juri Lõssenkovit hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti nähtub süüdistatava karistusandmetest, et teda on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 15¹ alusel. Seda arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatav ei sobi ka kriminaalhooldusele, süüdistatavale mõistetavat karistust ei saa asendada üldkasuliku tööga ning Juri Lõssenkovi tuleb karistada reaalse vangistusega. Karistuse määra valikul

§ 200

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest arvestab kohus kannatanule tekitatud tervisekahjustust ja varalise kahju suurust. Kannatanul tuvastati tervisekahjustused, mis ei olnud ohtlikud ning kannatanu ei pöördunud meditsiiniasutusse esmaabi saamiseks. Sellest teeb kohus järelduse, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud kuigi intensiivne, kuid piisav selleks, et alkoholi tarvitanud kannatanu vara hõivata. Ka kannatanule tekitatud varaline kahju ei olnud oluline, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et mõista talle karistust ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale süü suurust arvestades karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Karistuse määra valikul

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest arvestab kohus, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises ning tegemist on kergemaliigilise varavastase kuriteoga, mille ohtlikkus ei ole kuigi suur. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Karistuse määra valikul

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest arvestab kohus süüdistatava süü suurust, asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemises, mistõttu kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse 12 oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse kolme erineva kuriteo toimepanemises, mis on toime pandud erineva eesmärgi ja erineva tahtlusega ning millega riivati erinevaid õigushüvesid, leiab kohus, et mõistetavad karistused kuuluvad kuritegude kogumis

§ 64lg 1 alusel täies ulatuses liitmisele.

Kuivõrd süüdistatav on inkrimineeritud teod toime pannud kohtu poolt määratud katseajal kuulub süüdistatavale mõistetava karistus suurendamisele

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 sätete alusel eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning sama paragrahvi lõike kolm kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrab kriminaalmenetluse kulude hüvitamisele ositi. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal sissetulek mitteametlikust töötamisest. Arvestades asjaolu, et süüdistatav on töövõimeline ja täisealine isik, leiab kohus, et süüdistatav on võimeline hüvitama temalt välja mõistetavad menetluskulud täies ulatuses. Arvestades võimalust, et süüdistatava sissetulek, olgugi, et mitteametlik ja kohtule avaldamata jäetud suuruses, ei pruugi olla kuigi suur, peab kohus võimalikuks määrata valdava osa menetluskulust, so sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu võib määrata tasumisele ositi pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik 13