lg 2 p.7; järgi ja Toomas Illisson süüdistuses
Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Toomas Illison’ilt ja Sergei Normanov’ilt solidaarselt TK kasuks 3 737,91 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik: Harju Maakohtu 31.10.2011.a otsusega tunnistati Toomas Illisson süüdi
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega,
lg 2 p 7, 8-25 lg 2 järgi 22.12.2010.a episoodis 9-kuulise vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 14.02.2010.a.
lg 2 p 1, 3 järgi ja
Sergei Normanov tunnistati süüdi
lg 2 p 7,8,
toimepandud kuriteoepisoodis, 24.01.2011.a. toimepandud kuriteoepisoodis
7 järgi ja
lg 2 p 1 järgi ning
lg 1 lausel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõiseti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Vähendades KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aasta ja 8 kuud vangistust.
Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse 4 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
Sergei Normanov’i süüdistatakse selles, et tema 24.01.2011.a. kella 15:30 paiku Tallinn XXX korteris s.o. RE elukohas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Toomas Illissoni ja Vahur P ’aga võõra vallasasja äravõtmise ja selle omastamise eesmärgil peksis RE’t korduvate löökidega jalaga ja rusikatega rindkere piirkonda ja näkku ja nõudis RElt raha ja seifivõtme väljaandmist ning ähvardas viimasel haamriga jalad puruks lüüa. Seejärel võõra vallasasja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Vahur P , Sergei Normanov ja Toomas Illisson kaasa RE elukaaslasele TK kuuluvad esemed: kullast sõrmuse maksumusega 100 eurot, käekella Rado Replica maksumusega 34 eurot, mobiiltelefoni Samsung SGH-L310 La Fleur maksumusega 242 eurot, Rado kellakarbi koos garantiimagnetkaardiga maksumusega 63, 91 eurot, Bismark kuldkäeketi 13 gr maksumusega 498 eurot, käsitöö kullast kaelaketi 17 gr maksumusega 650 eurot, tekitades 2 TK varalist kahju kogusummas 1587, 91 eurot. Samuti võtsid Sergei Normanov, Vahur P ja Toomas Illisson kaasa REle kuuluva mobiiltelefoni Nokia 8800 Sciroco maksumusega 1055 eurot tekitades REle varalist kahju summas 1055 eurot. Seega pani Sergei Normanov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja ebaseaduslikus omastamise vägivallaga ja grupi poolt, röövimise, s.o
Tallinna Ringkonnakohtu Kohtukolleegium on seisukohal, et T. Illisson on põhjendatult
lg 2 p 4, 7 järgi süüdi tunnistatud, kuid märkis, et Maakohus on TK tsiviilhagi (varaline kahju 1737.91 eurot ja moraalne kahju 2000 eurot) rahuldanud ja 3 737.91 eurot TK kasuks T. Illissonilt ja S. Normanovilt solidaarselt välja mõistnud, märkides üksnes, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Otsusest ei nähtu, et maakohus oleks üldse tsiviilhagi põhjendatust hinnanud. Kannatanu RE andis 27.01.2011 ütlused /III kd 27.01 tl 4-7, 8-19 /, et laenas Toomas Illissonile 30 €, kes lubas raha tagastada paari päeva jooksu. Kuna Toomas raha ei tagastanud, saatis talle sõnumi. Mispeale Toomas helistas ja lubas 24.01. lõuna paiku olla tema maja juures. Tuligi kella 14:30-15:30 vahel tema korterisse Paekaare 2 -63 koos kahe mehega, mõlemad olid üle 190 cm pikad. Ühte tema teadis nägupidi. Sergei Normanovi 27.01.2011.a. äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel, kus kannatanu RE tunneb ära fototabelil nr 3 isiku kes oli tema peksja korteris 24.01.2011.a. näo järgi. /II kd tl 60-63/. Vahur P ’a 17.03.2011.a. äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel, kus kannatanu RE tunneb ära fotol 2 oleva isiku näojoonte järgi ja andis selgitusi, isik oli tema korteris 24.01.2011.a. ja otsis korteri läbi ning käskis korduvalt teda kaasa võtta, et äkki siis saavad raha. /II kd tl 5559/ See, keda teadis nägupidi (Normanov), hakkas teda peksma jalgade ja rusikatega näkku ja kehasse, peksmise ajal küsis peksja, kus on raha 10 000 €, mille eest tema soovis autot osta. Peksmise tagajärjel hakkas temal verd jooksma ninast ja suust ning Toomas palus anda temale rätiku, mida ka tehti. Toomas seisis tema kõrval, kui teised kaks, keda ta ei tundnud, hakkasid korterit läbi otsima. Nad otsisid läbi mitmes toas sahtleid ja kappe, siis vahetasid ruume ja otsisid korduvalt. Üks läbiotsijatest ütles Illissonile eesti keeles, et viime ta kaasa, pärast seda jätkas ta läbiotsimist. Mingil hetkel avastasid nad koridori kapist šeifi. Peksja küsis korduvalt šeifi võtit ja kuna ta ei andnud, siis peksti edasi. Nägi peksja käes ka enda mobiili Nokia 8800 ja mida hiljem korterist ei leidnud. Nad lahkusid siis, kui lubas neile hiljem mingi osa küsitud rahast anda. Kui nad korterist lahkusid, ei näinud tema, et keegi oleks midagi kaasa võtnud. Kannatanu TK andis 25.01.2011.a. ütlused /III kd tl 29-32, 33-34/, et on RE elukaaslane ja 24.01.2011 läks tema hommikul tööle, õhtul tuli RE temale tööle vastu ja rääkis, mis oli kodus juhtunud – kodu on verd täis ja kõik on segi pööratud. Nimelt elukaaslane ütles, et teda oli Toomas Illisson koos kahe mehega rünnanud, lasi peksta ja nõudis raha. Selgitas, et nägi RE keha – terve vasak külg oli paistes, südame kõrguselt, ka vasak silm oli paistes, kannatanu RE oigas kõvasti. Üks venelastest oli kannatanu RE löönud pikali maha, seletas, et löögid tundusid olevat professionaalsed, esimene löök lõi RE kohe hinge kinni, tal puudus võimalus ennast kaitsta. Seejärel peksti teda umbes veerand tundi. Koju jõudes avastas kannatanu Triinu Kipper, et mehed olid ära viinud temale kuuluvad nahast Rado kellakarbi, kuldkäeketi, kuldkaelakee ja metallkorpusega mobiiltelefoni Nokia Schiroco. Helistas Toomas Illisonile ja küsis asju tagasi, kuid asju tagasi saanud ei ole. 31.05.2011 andis täiendavad ütlused, et lisaks eelnevalt nimetatud asjadele on kadunud veel kuldsõrmus 100€ ja Rado käekell 34€, Samsung mobiil hinnaga 242€, samuti soovib diivanipuhastuse kulude – 150€ hüvitamist, selgitas, et 3 röövimise käigus rikuti temale kuuluv valgest riidest diivan, millel toimus kaklus. Samuti on TK täpsustanud Bismarki 13g kaaluva kuldkäeketi maksumust – 498 eurot ja 17g kaaluva käsitöö kaelaketi maksumust – 650€, Rado kellakarbi maksumuseks hindab 63,91 eurot, kuivõrd nahkkarp oli ostetud koos Rado käekellaga välismaalt, karbi sees oli kella garantiimagnetkaart, milleta kella eluaegne garantii ei kehti. Esitas tsiviilhagi varalise kahju osas kogusummas 1737,91 € ja moraalse kahju eest soovib 2000 €, kuna peale röövi elas mõni aeg mujal, kuna ei julgenud kodus elada teades, et röövlid on vabaduses, tekkisid keskendumus- ja unehäired. TK poolt esitatud tsiviilhagi summas 3737 eurot ja 91 senti. /III kd tl 35-36/. Eelnevalt on Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud, et süüdistatavad panid toime röövimise, mille näol on tegemist varavastase kuriteoga ning mille käigus rööviti kannatanult süüdistusaktis ja tema tsiviilhagis loetletud esemed. Kohtul ei ole alust kahelda TK kuulunud röövitud esemete väärtuses ja nende maksumuses, kuivõrd kannatanu on andnud selle kohta põhjalikke ütlusi. Ta on selgitanud, et kell ja kellakarp olid ostetud välismaalt, kuldehted olid valmistatud käsitööna, röövimise tagajärjel vajas puhastamist temale kuuluv valgest riidest diivan, Elioni kodulehe vahendusel on mobiiltelefoni Samsung La Fleur maksumuseks käesoleva otsuse kirjutamise aja seisuga märgitud 229 eurot, mis on ligilähedane kannatanu poolt mainitud – 242 eurot – väärtusele. Röövitud asju ei ole ta tagasi saanud. Seetõttu leiab kohus, et TK poolt esitatud nõue varalise kahju osas kogusummas 1737,91 eurot on põhjendatud. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ka TK poolt esitatud moraalse kahju nõue summas 2000 eurot, nimetatud summas mittevaralise kahju väljamõistmine süüdistatavalt on mõistlikus suuruses. Sellise nõude aluseks on deliktiõiguslik koosseis, kuivõrd kahju on tekitatud kuriteoga. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, seetõttu lähtutakse kahju hüvitamise suuruse määramisel nii kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Kuigi käesoleval juhul sai kehavigastused kannatanu TK elukaaslane RE, puudutas kannatanu vara röövimine ka teda ennast – ta jäi ilma talle olulistest esemetest, tema psüühiline heaolu oli häiritud. Kohus leiab, et sellises summas kannatanule mittevaralise kahju tekitamine on piisavalt tõendatud kriminaaltoimikus olevate materjalidega. Kannatanu on eelnevalt veenvalt kirjeldanud, et olles näinud oma elukaaslase RE peal röövlite peksmise tagajärgi, samuti oli täiesti segamini paisatud tema kodu, tekkis tal hirm, ta kartis kodus elada, kui teadis, et röövlid on endiselt vabaduses – miski ei oleks takistanud neil uuesti tulemast ja kõike eelnevat kordamast. Lisaks esinesid tal keskendumus- ja unehäired. Mittevaralise kahju hüvitamise üheks nõudeks lepinguvälistes võlasuhetes on ka omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Võlaõigusseaduse § 1043 on sätestatud, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1045 lg 1 p 5 kohaselt röövimisega rikuti kannatanu omandit ja valdust – süüdistatavad võtsid tema tahtevastaselt ära talle kuulunud esemed pekstes seejuures läbi tema elukaaslase RE. Kannatanule sellise kahju põhjustamine on õigusvastane, õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Võlaõigusseaduse § 134 lg 4 sätestab, et kahjustatud isikul peab hävinud või kaotsiläinud asja suhtes olema eriline huvi, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Kohus leiab, et lisaks eelnevalt märgitule on kannatanu TK temalt ära võetud esemete suhtes olemas eriline huvi arvestades asjaolu, et näiteks käekell oli ostetud reisilt ning kuldehete näol oli tegemist käsitööga, millel on suur emotsionaalne väärtus. Teise isiku vara röövimist ja talle selliselt kahju tekitamist ei ole võimalik mõõta konkreetse rahasummaga. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju 4 eelkõige kahjustatud isiku hingelist valu ja kannatusi. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei sisaldu juba varalises kahjus ka mittevaraline kahju, sest varaline kahju tekkis kannatanul asjade röövimise tulemusel, sellele lisandusid veel hirm oma elu ja tervise pärast ning kodus mitte ööbimine kartuses, et süüdistatavad võivad tagasi tulla ja tedagi läbi peksta, samuti keskendumisja unehäired. On mõistetav, et keskendumis- ja unehäirete tõttu, mis esinesid tal vahetult peale sündmuse toimumist, oli häiritud ka kannatanu igapäevane ning tavaline elurütm. Selliselt on tegemist kannatanu psüühilise heaolu kahjustamisega. Kannatanu, kirjeldades, kuidas ta helistas Toomas Illissonile sooviga oma asju tagasi saada ning küsides viimaselt, kas sina võtsid minu asjad, vastas Illisson telefonis „noh, ja mis siis, kui võtsingi.“ , mis näitab temapoolset üleolevat ja ülbet suhtumist kannatanusse. Juba seetõttu oli kannatanul alust karta oma elu pärast. Kuivõrd kannatanu on eelnevalt oma ütlustega seda kirjeldanud, ei ole kohtul kahtlust, et nimetatud kannatused ei oleks põhjuslikus seoses süüdistatavate käitumise ja tegevuse, st röövimisega. Vastupidi, kohus on veendunud, et hirm, keskendumis- ja unehäired tekkisid kannatanul just nimelt tema abikaasa RE läbipeksmise ja asjade röövimise tagajärjel, see tähendab, et süüdistatavate tegevus ja kannatanul mittevaralise kahju tekkimine on omavahel põhjuslikus seoses. Arvestades eelpool nimetatut, leiab kohus, et nii varaline kahju summas 1737,91 eurot kui ka mittevaraline kahju summas 2000 eurot on põhjendatud, mõistlikus ulatuses ning kuulub süüdistatavatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, et süüdistatavate tegevuse tagajärjel tal esinesid une- ja keskendumishäired, samuti ta ei julgenud mõnda aega kodus ööbida kartes süüdistatavate uut külaskäiku, lisaks ei saa kõrvale jätta ka kannatanule kuulunud esemete (eelkõige reisilt toodud käekell ja käsitööna valminud kuldehted) emotsionaalset väärtust. Käesoleval juhul ei ole süüdistatavad kannatanute ees vabandanud ega asunud tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitama, milline tegevus oleks aga vaadeldav kannatada saanud isiku jaoks tema kannatusi, sh ka psüühilisi kannatusi, märkimisväärselt leevendava asjaoluna. Käesoleval juhul ei ole süüdistatavad kannatanutele tekitatud kahjulike tagajärgede leevendamiseks midagi teinud. Seetõttu ei näe kohus alust vähendada mittevaralise kahju nõude summat. Esitatud mittevaralise kahju suurus summas 2000 eurot on õiglane ning ei ole vastuolus üldise mõistlikkuse põhimõttega. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313;§ 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.