p 2 alusel hakata Kalev Kurvits’a katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest ja Kalev Kurvits vangistusest vabanemisest. Määrata Kalev Kurvits’a katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna Kohustada Kalev Kurvits katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata Kalev Kurvits’ale katseajaks järgmised lisakohustused:
lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust,
järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 30 päeva vangistust,
lg 2 p 8 järgi ja mõisteti karistuseks 30 päeva vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks peale eelmist kohtuotsust toime pandud kuritegude eest raskema üksikkaristuse suurendamise teel 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karisust 1/3 võrra, s.o. 2 aasta 8 kuuni.
lg 2 kohaselt liita karistusele Harju Maakohtu poolt 01.04.2010
ja § 424 järgi mõistetud vangistuse kandmata osa 5 kuud 27 päeva ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti enne 01.04.2010 kohtuotsust toime pandud
järgi kvalifitseeritud kuriteo eest mõistetud 1 aastane vangistus, mida 1/3 võrra vähendati 8 kuuni, kaetuks antud kohtuotsusega
lg 2 alusel mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat 1 kuu 27 päeva. Kantuks loeti 1 päev. Ärakandmisele kuulus 3 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust. Karistuse algus 11.06.2010 ja lõpp 06.08.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Kalev Kurvits kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kalev Kurvits on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Teda on ka varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud ning kannab praegu kahe kohtuotsuse alusel moodustatud liitkaristust, mis hõlmab muuhulgas narkootikumi käitlemise eest mõistetud karistust. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldada ning samuti ei ole seda teinud käesoleva vangistuse kandmisele asumine. Samas aga nähtub materjalidest, vanglas viibimise ajal on süüdimõistetu käitumine olnud positiivne. Tal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on läbinud xxxtugigrupi töös, riigikeele kursustel, programmis „pere-ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ sportmängudega ning on teostanud ka majandustöid. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma elustiili ja käitumise muutmiseks ning ta on asunud reaalselt selle nimel ka tegutsema. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetavad ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Tal on olemas elukoht, kuhu ta saab asuda peale rehabilitatsiooni läbimist. Samuti on ta seadnud endale tulevikuks reaalsed ja positiivsed eesmärgid, mis aitavad tal keskenduda edasisele seadusekuulekusele. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Kalev Kurvits’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. On alust arvata, et vangistuse kandmine on tema puhul oma eesmärgi täitnud ja ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu, mistõttu tuleb talle selleks võimalus anda. Kalev Kurvits’al on jäänud temale mõistetud vangistusest kanda veel 7 kuud ning tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna riskiteguriks kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetul narkootikumide tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Tagamaks süüdimõistetu majanduslikku stabiilsust ja mõtestatud tegevusega hõivatust, peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustus. Samuti peab kohus riskifaktorite maandamiseks vajalikuks määrata süüdimõistetule lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Eeltoodust lähtudes vabastab kohus süüdimõistetu kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik Kalev Kurvits mõistetud karistuse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.