1-12-9284 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2012. a, Tallinn Kohtulahendi number 1-12-9284 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla V

§ 318

lg-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras juhul, kui on tegemist kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao mingi sätte rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. I. Novitski apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et prokurör T. Pern, süüdistatav I. Novitski ja tema kaitsja J. Tedder on
3. septembril
4. a sõlminud kokkuleppe, mille punktis 8.14 on muuhulgas märgitud, sõiduautost leitud mobiiltelefonid koos kõnekaartidega konfiskeeritakse ja hävitatakse (
5. kd, tl 13-17). Samal päeval, so
6. septembril
7. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et I. Novitski on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (
8. kd, tl 42-43). Apelleeritud kohtuotsusega ongi mobiiltelefonid konfiskeeritud. Seega on kohtuotsus ringkonnakohtu hinnangul selles osas kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav I. Novitski on kohtus mobiiltelefonide konfiskeerimisega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuidagi 2

§ 318lg-s 4 loetletud rikkumiseks.

Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. 5.

§ 331

lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires.

§ 331

lg 3 kohaselt laiendab ringkonnakohus kriminaalasja arutamise piire, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et I. Novitski peeti kahtlustatavana kinni

1. novembril
2. a. Seetõttu märgiti prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes põhjendatult, et I. Novitski karistuse kandmise alguseks on
3. november
4. a (
5. kd tl 15). Apelleeritud kohtuotsuses on aga ekslikult märgitud, et I. Novitski karistuse kandmise alguseks on
6. november
7. a (
8. kd tl 57). Kohtuotsuse venekeelses tõlkes on küll märgitud õige kuupäev, kuid ringkonnakohus peab kohtuotsuse seaduslikkuse hindamisel lähtuma mitte kohtuotsuse koopiast, vaid selle originaalist. Seetõttu ringkonnakohus tühistab

§ 331

lg 3 alusel apellatsiooni piiridest väljuvalt maakohtu otsuse karistuse kandmise aja alguse osas ja teeb selles osas uue otsuse. 6. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega.

§ 189

lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon menetluskulude osas lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses ja mis eraldi menetluskulusid kaasa ei too. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et kohtuistungil käsitleti ka süüdistatavatelt, sealhulgas I. Novitskilt välja mõistetavate menetluskulude küsimust. I. Novitski kaitsja on taotlenud menetluskulude ajatamist. Prokurör on jätnud selle küsimuse kohtu otsustada. Maakohus ei ole I. Novitskilt välja mõistetud menetluskulude ajatamist otstarbekaks pidanud. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning süüdistatava apellatsiooni väidetega, leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude hüvitamiseks ositi rahuldamisele ei kuulu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Tulenevalt

§ 417

lg-st 2 on seadusandja üldjuhul kehtestanud rahalise karistuse tasumiseks ühekuulise tähtaja. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. I. Novitski ei ole esitanud kohtule selliseid tõendeid oma varalise seisundi kohta, mille alusel võiks järeldada, et tal esinevad mõjuvad põhjused menetluskulude hüvitamiseks ositi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, miks I. Novitski ei saaks kohe pärast kohtuotsuse jõustumist hakata menetluskulusid tasuma. Vanglas viibimine ei ole 3

§-s 424 sätestatu kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega kui süüdistatav I. Novitski jätkuvalt leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 338p-st 2 ja § 340 lg 2 p-st 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 5.

oktoobri 2012. a kohtuotsuse osaliselt ning teeb selles osas uue otsuse. Meelika Aava Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 4