4-12-3219/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012, Tallinn Väärteoasja number 4-12-3219 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Tarmo Pado väärteoasi Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. septembri 2012 otsus Kaebuse esitaja Tarmo Pado (ik: xxxxxxxxxxxxxxxx) Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Tarmo Pado 38605220305, elukoht: RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu
4. septembri 2012 otsus Tarmo Pado väärteoasjas nr 4-12-3219 jätta muutmata.
5. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates detsembrist
6. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Hrustnetsov koostas 18.06.2012 väärteoprotokolli nr AB 1269901 selle kohta, et T. Pado juhtis 18.06.2012 kell 20.51 Tallinnas Paldiski mnt 58 juures mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus T. Pado 1 eelpoolkirjeldatud teoga LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani sellega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Pidades vajalikuks karistada T. Padot arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
8. Harju Maakohus mõistis 25.09.2012 otsusega väärteoasjas nr 4-12-3219 T. Pado süüdi LS § 201 lg 1 järgi ja karistas teda 10 päeva pikkuse arestiga. Aresti kandmise alguseks luges kohus karistuse kandmisele ilmumise päeva ja kohustas T. Padot asuma aresti kandma hiljemalt 26.10.2012 ning määras tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada T. Pado suhtes sundtoomist arestimajja. Maakohus luges T. Pado süü LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendatuks 18.06.2012 koostatud väärteoprotokolliga (tlk 3), tunnistaja A. D ülekuulamise protokolliga (tlk 4), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tlk 5), PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 25.06.2012 määrusega (tlk 6) ja 26.06.2012 Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega (tlk 7). Kohus leidis, et väärteo kvalifitseerimine väärteoprotokollis märgitust erinevalt LS § 201 lg 2 asemel LS § 201 lg 1 järgi on lubatav, rikkumine (LS § 90 lg 1 p 1) on õigesti tuvastatud ning väärteoprotokolli märgitud. Antud eksimus väärteo kvalifikatsioonis on faktilistest asjaoludest lähtuvalt ilmne (juhtimisõiguse äravõtmine karistusena oli lõppenud) ning väärteo kvalifitseerimine LS § 201 lg 2 asemel LS § 201 lg 1 järgi kergendab ka menetlusaluse isiku olukorda. Kohus leidis, et T. Pado on talle süüks pandud väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid, samuti menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et tulenevalt karistatuse õiendist (tlk 8-9) on T. Pado varem 8l korral karistatud liiklusalaste süütegude eest, sh vähem kui aasta jooksul kahel korral (25.10.2011 ja 02.04.2012) mootorsõiduki juhtimise eest, omamata juhtimisõigust. Varasemad rahatrahvid on tulenevalt karistatuse õiendist tasumata, mistõttu isiku rahatrahviga karistamine ei ole enam põhjendatud. Kuna isik on jätkanud uute samalaadsete väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga saavutatud karistuse eesmärke. Kohus arvestas karistuse mõistmisel asjaolu, et T. Pado on varasemalt samalaadse süüteo eest lühiajalise arestiga (4 päeva) karistatud, kuid see pole vajalikku mõju avaldunud, mistõttu kohus pidas põhjendatuks T. Pado karistamist 10 päeva pikkuse arestiga. Apellatsioon ja selle põhjendused
9. Harju Maakohtu 25.09.2012 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik T. Pado, kes ei nõustu kohtuotsusega osas, milles teda kohustati asuma aresti kandma hiljemalt 26.10.
10. Apellant märgib, et ta soovib karistust kandma hakata järgmisel kuul seoses töökohustustega. Samuti soovib T. Pado temale mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Toimiku materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik T. Pado oleks esitanud maakohtule taotlusi temale üldkasuliku töö kohaldamise osas, niisuguse taotluse esitas ta alles ringkonnakohtule. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuigi seadus ei keela kohtuotsuse vaidlustamisel taotleda aresti asendamist üldkasuliku tööga, tuleb niisugust taotlust esitades selgelt ja veenvalt põhjendada, miks ei esitatud sellist taotlust mitte kohtuotsuse teinud esimese astme kohtule vaid alles ringkonnakohtule. Esitades aga käesoleval juhul niisugustel asjaoludel ringkonnakohtule täiesti uue taotluse, mille rahuldamine tooks seejuures kaasa esimese astme 2 kohtu otsuse tühistamise karistuse osas, ei ole apellant esitanud mingeidki põhjendusi selle kohta, miks niisugust taotlust ei esitatud juba esimese astme kohtule ja milles seisneb antud juhul maakohtu otsuse ebaseaduslikkus.
12. Apellandi poolt esitatud taotluse sisust tulenevalt märgib ringkonnakohus aga järgmist. T. Pado on varem karistatud rahatrahvidega ja samuti ka arestiga, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades T. Pado õigusrikkumiste korduvust ja ka seda, et varasemad rahatrahvid on tema poolt tasumata, on põhjendatud T. Pado suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Arvesse võttes aga asjaolu, et T. Pado on väärtegude toimepanemist jätkanud ka vaatamata talle varem karistuseks kohaldatud lühiajalisele arestile, on põhjendatud T. Padole aresti kohaldamine määras 10 päeva. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega T. Padole mõistetud karistuse liigi ja määra osas ning leiab, et T. Padole mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
13. Seonduvalt apellandi taotlusega aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks, märgib ringkonnakohus aga järgmist. VTMS § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Apelleeritud kohtuotsusega kohustati T. Padot asuma aresti kandma hiljemalt 26.10.
14. Puuduvad tõendid asjaolude kohta, mille tõttu ei oleks T. Padol võimalik asuda aresti kandma kohtuotsuses ettenähtud tähtajal. Niisuguse asjaoluna ei ole ringkonnakohtu seisukohalt käsitatav apellandi taotluse põhjendusena esitatud väide töökohustuste kohta, kuivõrd apellandi niisugune väide on tõenditele mittetuginev ja seetõttu paljasõnaline. Seega ei anna apellatsioonkaebuses toodu ringkonnakohtule alust ümber hinnata seda, et karistusena kohaldatud aresti tuleb T. Padol kandma asuda kohtuotsuses ettenähtud tähtajal, s.o hiljemalt 26.10.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 25.09.2012 kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Julia Katškovskaja 3