4-12-4206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2012, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-4206 Kohtukoosseis eesistuja Jul

§ 223

lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.11.2012 otsus Kaebuse esitaja Raik Käo (ik: 39106200338) RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.11.2012 kohtuotsus Raik Käo väärteoasjas nr 4-12-4206 jätta muutmata.
2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri avariitalituse avariipolitseinik Aire Askileiskiri koostas 01.08.2012 väärteoprotokolli nr AB1178409 selle kohta, et 13.04.2012 kell 18.20 Harju maakonnas, Maardus Päevalille tee 56 juures juhtis Raik Käo mootorsõidukit Ford Sierra, reg. märgiga xxxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldatud. Samuti mootorsõidukit juhtides ei veendunud ta enne manöövri alustamist selle ohutuses ja tagurdas otsa liikuvale sõidukile Toyota, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Ado Lumistele ja AS SEB Ühisliisingule. 1 Väärteoprotokolli kohaselt pani Raik Käo oma eelkirjeldatud tegevusega toime LS §

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. Leides, et R. Käod tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
2. Harju Maakohus mõistis 13.11.2012 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-12-4206 R. Käo süüdi LS §

§ 223lg 1 järgi ja Kar

S § 63 lg-t 1 kohaldades karistas teda 7 päeva pikkuse arestiga, kohustades R. Käod asuma aresti kandma hiljemalt 27.11.

1. Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et R. Käo on varem korduvalt väärteo korras karistatud isik, karistusregistri andmetel on tal viis kehtivat karistust, millest kaks on käesoleva aasta jooksul samalaadse liiklusalase rikkumise eest. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et R. Käo ei ole talle määratud rahatrahve tasunud. Sellest järeldub, et R. Käo ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning eelmised karistused ei mõjutanud teda elama seadusekuulekalt. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks tema suhtes kergemaliigilise karistusega karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Menetlusaluse isiku enda sõnul ei oma ta kindlat sissetulekut, mistõttu on alust arvata, et kõnealuste väärtegude toimepanemise eest mõistetav karistus rahatrahvi näol jäetakse taas täitmata. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna R. Käo puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodu alusel ei pidanud kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning leidis, et teda tuleb karistada arestiga. Arvestades süü suurust ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, asus kohus seisukohale, et mõistetava aresti pikkuse võib jätta sanktsiooni ühe neljandiku piiridesse. Kohus märkis, et menetlusalune isik ei ole aresti ositi kandmise võimaldamist kohtult taotlenud, samuti ei ole ta kohtule toonud ühtegi argumenti, mille alusel oleks kohus saanud sellist võimalust arutada. KarS § 66 lg 1 näeb selliste alustena ette kas isiku perekondliku, tööalase või tervisliku seisundi. R. Käo ei ole esitanud ühtegi tõendit, mida oleks saanud käsitleda eelpool mainitud alusena, sh võimalike terviseprobleemide kohta, samas on teada, et ta on töövõimeline, kuid ei tööta, ülalpeetavaid tal ei ole. Seega kohus leidis, et R. Käo puhul ei esine aluseid määrata aresti kandmine ositi. Kuna isik pani ühe teoga toime kaks väärtegu, kohaldas kohus talle karistuse määramisel KarS § 63 lg 1 sätteid. Apellatsioon
2. Harju Maakohtu 13.11.2012 kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik R. Käo, kes vaidlustab kohtuotsust temale mõistetud karistuse osas ja sisuliselt taotleb karistuse kergendamist, paludes aresti määra vähendada või anda talle võimalus kanda aresti osade kaupa.
3. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus R. Käo apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et Harju Maakohtu poolt tehtud kohtuotsus on õige ja proportsionaalne. Isikule on võimalikust 30 arestipäevast määratud 7 päeva aresti, seega on kohus määranud karistuse alla keskmise määra. Isikut on korduvalt karistatud sarnaste rikkumiste toimepanemise eest ja määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui apellatsiooni esitajale võimaldatakse arest kanda osade kaupa. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 Seetõttu lahendab ringkonnakohus R. Käo kaebuse vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on R. Käole karistuse mõistmisel õigesti arvestanud karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 järgi R. Käo puhtsüdamlikku kahetsust ning õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumise KarS § 58 järgi. R. Käod on varem karistatud rahatrahvidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem karistusena kohaldatud rahatrahvid tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades R. Käo õigusrikkumiste korduvust ja ka seda, et varasemad rahatrahvid on tema poolt tasumata, on seetõttu põhjendatud R. Käo suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Arvesse võttes menetlusaluse isiku süü suurust ja eripreventiivseid eesmärke, on põhjendatud maakohtu poolt R. Käole aresti kohaldamine sanktsiooni madalamas määras, s.o 7 päeva. Ringkonnakohus nõustub R. Käole mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Apelleeritud Harju Maakohtu 13.11.2012 otsusega on R. Käod karistatud LS §

§ 223lg 1 järgi ja Kar

S § 63 lg-t 1 kohaldades kokku 7 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Maakohus ei ole R. Käole karistust mõistes tuvastanud niisuguseid asjaolusid, mis annaksid alust tema suhtes KarS § 66 kohaldamiseks ning selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Käesolevas asjas puuduvad tõendid R. Käo perekondliku, tööalase või tervisliku olukorra kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda aresti järjest. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus ümber hinnata Harju Maakohtu otsustust R. Käole mõistetud arestkaristuse korraga ärakandmise kohta. 8. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 13.11.2012 otsuse väärteoasjas nr 4-12-4206 muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Pavel Gontšarov Malle Preimer 3