1-11-12509/13

(11230106385)Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Merle Parts Rahvakohtunikud Velve Unt, Inna Reben Aive Uueni Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi Vadim Yatskevich’i süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav VADIM YATSKEVICH, isikukood: 39007193714; elukoht: xxx, xxx; kodakondsus: VF; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: puudub; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.05.2011.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 15.05.-17.05.2011.a. Kaitsja Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vadim Yatskevich KarS § 118 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.05.-17.05.2011.a. s.o. 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1 KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust, millise kandmise alguseks lugeda 13.01.2012.a. Ülejäänud karistust, 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada tõkendina vahistamist. Vahistada Vadim Yatskevich kohtusaalist. DK’u poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt, varalise kahju nõude osas ning VÕS § 1043 alusel mõista Vadim Yatskevich’ilt välja DK’u kasuks 2172,80 eurot, mis kanda DK’u arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Sampo Pank. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Vadim Yatskevich’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 725 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 287,95 eurot; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest 84 eurot; - koopiakulud summas 0,45 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-12509, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - - 3 CD-plaati salvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 2 nuga; sündmuskohtadelt võetud jäljed, proovid, esemed (vereproovid, klaaspudelid, suitsukonid, DNA-proovid), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; süüdistatav Vadim Yatskevitš’i riided – tagastada Vadim Yatskevitš’ile; tunnistaja AL’i riided – tagastada AL’ile; tunnistaja AN’i riided – tagastada AN’ile. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. alates 13.01.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. 2 SÜÜDISTUSE SISU Vadim Yatskevich´it süüdistatakse selles, et tema, 14.05.2011.a. kella 21:30 paiku, korteris, aadressil XXXTallinnas, lõi konflikti käigus ühe korra noaga DK´i vasaku reie piirkonda ning üks kord noaga rindkere vasakule poolele roidepiirkonda nii, et noatera tungis rinna- ja kõhuõõnde, vigastades mao eesseina. Sellise tegevusega tekitas Vadim Yatskevich kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – torke-lõikehaava reie piirkonnas ja kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava koos vahelihase ja mao eesseina vigastusega rindkere piirkonnas, millest rindkere- ja kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus. Süüdistusakti kohaselt, Vadim Yatskevich, tekitades tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, s o KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas tunnistas süüdistatav V. Yatskevich end talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi, kuid väitis, et ta ei tekitanud tahtlikult kannatanule vigastusi, tegutses enesekaitsel. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: kohtus kuulati üle süüdistav Vadim Yatskevich, kannatanu DK, tunnistajad AN, AL, SV. Kohus uuris kirjalikest tõenditest sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 60-89), ütluste olustikuga seostamise protokolli koos fototabeliga (tl 90-101), isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (AN, tl 102-105), äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabelitega (tl 105-108), isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (AL, tl 109-112), isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (V. Yatskevich, tl 113-122), isiku täiendava läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (V. Yatskevich, tl 123-126), ütluste olustikuga seostamise protokolli koos fototabelitega (V. Yatskevich, tl 127-147), teatist kannatanu saabumisest raviasutusse (tl 148), asitõendi vaatlusprotokolli (nuga, tl 149), asitõendi vaatlusprotokolli (V. Yatskevichi riided, tl 150-151), asitõendi vaatlusprotokolli (A. L püksid, pikeesärk, kampsun, tl 152-153), asitõendi vaatlusprotokolli (A. N sviiter-jope, tl 154), tehnilise uuringu protokolli koos fototabelitega (tl 155-186), väljavõtet kannatanu haigusloost (tl 187-206), isiku ekspertiisiakti ja ekspertarvamust kannatanu kohta koos fototabelitega (tl 207-212), õiendit ekspertiisitasu kohta (tl 213), kriminaalmenetluskulude hüvitamise määrust (tl 214), päringut kõnede kohta juhtimiskeskusesse ja vastust sellele (tl 215, 221), hagiavaldust koos lisadega (tl 216-220), asitõendi vaatlusprotokolli (kõnede väljatrükk, tl 222-231). Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Poolte seisukohad: 3 Kannatanu selgitas kohtuistungil, et palub tsiviilhagi välja mõista saamata jäänud töötasu osas ning samuti moraalse kahju osas. Kannatanu selgitas ka, et moraalne kahju summas 5000 eurot peaks katma armide kosmeetilise eemaldamise kulud tulevikus. Sellekohaseid tõendeid tal esitada ei ole. Prokurör leidis, et süüdistatava süü antud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 118 p 1 järgi ja karistamist 4-aastase vangistusega, millest määrata kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud karistus jätta KarS § 73 sätete alusel tingimisi täitmisele pööramata 4-aastase katseajaga. Samuti palus prokurör lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Prokurör leidis, et tsiviilhagi on põhjendatud nii varalise kui mittevaralise kahju osas ning see tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kaitsja leidis, et antud juhul tuleb sündmuste hindamisel arvesse võtta ka kannatanu käitumist. Kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada ka seda, et V. Yatskevich on varem kohtu poolt karistamata isik ning palus talle mitte mõista reaalselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Tsiviilhagi osas märkis kaitsja, et süüdistatav on nõustunud sellega osaliselt, kuid moraalset kahju ei tunnista. Süüdistatav rõhutas, et tegu oli enesekaitsega. Ta nõustus tsiviilhagiga osaliselt, moraalset kahju ta ei tunnista. Oma õigust viimasele sõnale ta kasutada ei soovinud. KOHTU JÄRELDUSED Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu tunnistajad, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Süüdistav kohtus tunnistas end küll täielikult temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi, kuid oma kohtus antud ütlustes väitis, et ta ei ole tahtlikult kannatanule noaga vigastuste tekitamist toime pannud, ta kukkus kakluse käigus selili köögilauale, talle sattus midagi juhuslikult kätte ja ta asus kannatanut tõukama ja kätte oli sattunud nuga. Ka märkis ta, et kogu tema tegevus oli ajendatud soovist end kaitsta. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta, kuna need on vastuolus teiste kohtus uuritud ja kontrollitud tõenditega, millised on kooskõlalised. Antud kuriteo toimepanemise sündmuskohal viibis peale süüdistatava veel 3 isikut, kannatanu ja tunnistajad A. N ja A. L . Kõik kinnitasid, et nad olid enne tarvitanud alkoholi, mistõttu on selgitatavad mõningad ebatäpsused nende ütlustes (nt konkreetse tegevuse ajaline järjestatus). Samas on nende ütlused tüli tekkepõhjuste ja oluliste ründemomentide osas kokkulangevad, ka haakuvad antud ütlused teiste kogutud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokollis tuvastatud esikus jalatsite laiali asetsemisega, kortsus vaipkattega (viitab võimalikule konfliktile ka korteri koridoris), verekahtlase noa leidmisega korterist, verekahtlase määrdumusega, milline tuvastati just toas, mitte köögis, samuti kannatanul tuvastatud vigastuste arvuga ning tekkepõhjusega (väljavõte haigusloost, eksperdiarvamus). Süüdistatava ütlused on seevastu vastuolus kõigi eelnimetatud ütlustega, samuti ka eelnimetatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabelitega, kannatanul tuvastatud vigastuste arvu ja tekkepõhjustega (eksperdiarvamus). Süüdistava ütlused selle kohta, et ta sattus kakluse käigus köögilauale, talle juhtus midagi kätte ja ta tõukas kannatanu eemale, ta ei mõistnud, et käes oli nuga, on ümber lükatud eelnimetatud kannatanu ja tunnistajate (A. N ja A. L ) ütlustega aga ka eelnimetatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud asjaolud viitavad konflikti toimumisele väljaspool kööki – esikus ja toas (noa ja vere asukoht väljaspool kööki, segamini jalatsid ja 4 vaipkate esikus, tl 60-61, 62-89), samuti väljavõttega haigusloost ja ekspertarvamusega selle kohta, et kannatanule tekitati 2 noahaava, vigastuste erineva lokalisatsiooniga, kusjuures vigastused asetsesid teineteisest eemal, mitte lähestikku (reis ja rindkere, tl 210), millest järeldub, et kannatanut löödi korduvalt, süüdistatav aga väidab, et noariive võis juhtuda kannatanu eemalelükkamisest. Selline tegevus aga oleks eeldanud ühte noa tagajärjel tekitatud vigastust ühes asukohas. Samuti nähtub eksperdiarvamuse p-st 2 (tl 210), et tegemist oli noalöökidega, mitte riivava puutumusega. Ka ei ole kohtus tõendamist leidnud süüdistataval hädakaitseseisundi esinemine, kuna nii kannatanu kui ka tunnistajad A. L ja A. N kinnitasid, et konflikti initsiaatoriks oli just süüdistatav, kes põhjuseta kannatanut pudeliga lõi, ka kinnitasid nad, et kannatanu tegi ettepaneku süüdistatavale nuga ära visata, kuid süüdistatav jätkas noa käeshoidmist, sellega liikumist. Kuna süüdistatav keeldus nuga ära viskamast, oli kannatanul õigus end antud ründevahendi eest kaitsta ning ei saa hukka mõista tema kaitsetegevust (enesekaitseks süüdistatava löömine, tema suunas hüppamine). Süüdistatav, nuga haarates ja loobudes nuga ära viskamast, seadis kannatanu elu ja tervise ohtu ja kannatanul oli õigus kaitsta end ohtliku ründe vastu. Süüdistatav on teo toime pannud kaudse tahtlusega, milline asjaolu leidis kohtus tõendamist, süüdistatav kasutas vigastuste tekitamiseks terariista, nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (tl 149) terapikkusega 12 cm ning sooritas löögi ka elutähtsate organite piirkonda (rindkere). Teist inimest rindkere piirkonda lüües pidi V. Yatskevich võimalikuks pidama taolise tegevusega kaasneda võivate tervisekahjustuse eluohtlikkusest ning möönis seda. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud: - kohtus tunnistajana üle kuulatud AN ütlustega selle kohta, et ta oli isikutest küll enim purjus, mistõttu võib eksida detailides, kuid mäletab, et ründe algatajaks oli süüdistatav, kes oli põhjuseta agressiivne korterisse saabudes ja lõi pudeliga kannatanut, misjärel algas kaklus. Kannatanu selliseks käitumiseks mingit põhjust ei andnud. Süüdistatav tõi köögist noa ja tuli sellega tuppa, kannatanu taganes antud korteri koridori. Kannatanu tegi süüdistatavale ettepaneku nuga ära visata ja õue suhteid klaarima minna, süüdistatav ei nõustunud. Kannatanu püüdis nuga ära lüüa, see ei õnnestunud. Tunnistaja noaga löömise momenti ei näinud. - kohtus tunnistajana üle kuulatud AL ütlustega selle kohta, et tüli algatajaks oli süüdistatav, kes oli põhjuseta agressiivne ja lõi pudeliga kannatanut, misjärel algas rüselus. Vahepeal liikusid mõlemad kööki, köögist väljudes oli süüdistataval nuga, kannatanu taandus antud korteri koridori, tegi süüdistatavale ettepaneku nuga ära visata, süüdistatav seda ei teinud. Kannatanu hüppas süüdistatavale kallale ja järgnesid löögid, kuid täpset momenti tunnistaja ei näinud. - kohtus kannatanuna üle kuulatud DK poolt antud ütlustega selle kohta, et süüdistatav, tulles korterisse, oli alusetult agressiivne, lõi teda pudeliga, kannatanu kaitses ennast ja algas kaklus. Kui süüdistatav tundis, et ei saa temast jagu, võttis ta köögist noa ja asetas selle kannatanu kõrile, kannatanu rabeles end lahti, taganes tuppa ja antud korteri koridori ja tegi ettepaneku, et ta viskaks noa ära ja läheks õue olukorda klaarima, süüdistatav nuga ära ei visanud, pöördus tunnistajate poole ja siis kannatanu hüppas talle kallale ja sai löögid, konkreetset ajahetke ei tajunud, nägi, et tuleb verd. - kohtus tunnistajana üle kuulatud SV ütlustega selle kohta, et ta asus antud sündmuse päeval Tallinnas, XXX trepikojas, kuulis korterist nr 44 hääli, sealt korterist väljus noormees, kes kattis näo kätega ja jooksis temast mööda, siis hiljem tuli korterist välja AL ja jooksis ka välja 5 ja siis tuli veel üks noormees ja kandis kätel noormeest, kelle pea rippus taha poole, verd tilkus. - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga (tl 60-89), millest nähtuvalt 14.05.2011.a. Tallinnas XXX korterist leiti verine nuga, rohked verejäljed olid elutoas, samuti leidus neid vannitoauksel, trepikojas, esikus olid laiali jalatsid, põrandakate kortsus (tl 65, 67, 70). - äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabelitega (tl 105-108), mille kohaselt on A. N ära tundnud fotol nr 1 oleva isiku, kui süüdistatava, kes lõi noaga DK’i. Fotol on kujutatud Vadim Yatskevich’it. - isiku läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga (V. Yatskevich, tl 113-122), millest nähtub, et tal on esinesid mitmed verekahtlased määrdumised riietel ja kehal. Isikul on silma all sinikas, ninavars paistes, erinevad marrastused näos, sõrmenukil, säärel, millised asjaolud viitavad konfliktile. - isiku täiendava läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga (V. Yatskevich, tl 123-126), millest nähtub isikul verevalumite fikseerimine reiel, põlvel, tuharal, kubemepiirkonnas. - ütluste olustikuga seostamise protokolliga koos fototabelitega (V. Yatskevich, tl 127-147), mille kohaselt on ta seletanud, et tal tekkis korteris olnud isikutega tüli, teda peksti. Ta on näidanud köögis kohta, kus ta oli laua peale surutud, võttis noa ning tõukas end nuga käes lauast eemale, kannatanu suunas. - teatisega kannatanu saabumisest raviasutusse (tl 148), mille kohaselt esinesid DK’il rindkere ja reie torkevigastused, diafragma ja mao rebend, veri-õhkrind. - asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 149), mille kohaselt on vaadeldud kaht sündmuskohalt leitud nuga, terapikkustega 12 ja 12,5 cm. Noal terapikkusega 12 cm (asitõendi karp nr 4) on purunenud käepide, selle tera terves ulatuses on näha verekahtlast määrdumist. - asitõendi vaatlusprotokolliga (V.Yatskevichi riided, tl 150-151), millest nähtuvalt on isiku riietusesemed erinevate verekahtlaste määrdumistega. - tehnilise uuringu protokolliga koos fototabelitega (tl 155-186), mille kohaselt tuvastati verejäljed purunenud peaga kööginoal (asitõendite karbist nr 4), V. Yatskevichi jalatsil, teksadel jopel, sviitril. - väljavõttega kannatanu haigusloost (tl 187-206), millest nähtuvalt hospitaliseeriti D. K 14.05.2011.a. seoses torkehaavadega reies ja rindkeres. Isikul esinesid diafragma ja mao vigastus. - isiku ekspertiisiaktiga ja eksperdiarvamusega kannatanu kohta koos fototabelitega ning õiendiga ekspertiisitasu kohta (tl 207-213), mille kohaselt esines DK’il rindkere- ja kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos vahelihase ja mao eesseina vigastusega ning torke-lõikehaav vasakus reies. Tervisekahjustused on tekitatud löökidest torke-lõikevahendiga (nt noaga). Eksperdiarvamuse kohaselt on rindkere- ja kõhuõõnde tungiv lõike-torkehaava puhul tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Enesekaitsevigastusi või võitlusele viitavaid vigastusi ei sedastatud. - päringuga kõnede kohta juhtimiskeskusesse ja vastust sellele (tl 215, 221), milledest nähtub järelepärimised seoses 14.05.2011.a. tehtud väljakutsetega aadressile XXX, Tallinn. - asitõendi vaatlusprotokolli (kõnede väljatrükk, tl 222-231), millest nähtub isikute poolt kiirabi kutsumine aadressile XXX, samuti asjaolu, et kannatanut oli löödud noaga reide ja rindu. III Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid, isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra huve. 6 Süüdistatav on toime pannud esimese astme kuriteo ja seda kaudse tahtlusega. Varem on ta kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud korduvalt. Isik ei ole tasunud temale väärtegude toimepanemise eest karistusena määratud rahatrahve, milline asjaolu iseloomustab tema suhtumist õiguskorda. Ta on töötu. Kaitsja esitas kohtule küll teatise, millise kohaselt E OÜ tulevikus lubab isiku tööle võtta, kuid antud asjaolu ei oma tähtsust hetkeolukorra hindamisel, kuna käesoleval hetkel on isik töötu ning sissetulekuta. Juhul, kui isikule on garanteeritud töökoht olemas, jääb mõistetamatuks, miks ta ei ole tööle asunud. Tegemist noore, füüsiliselt terve noormehega. Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et vaatamata sellele, et sündmus leidis aset 2011.a. mais, ei ole süüdistatav otsinud kannatanuga kontakti vabandamiseks, ei ole uurinud tema tervislikku seisundit ega asunud tekitatud kahju hüvitama. Kohtus ta küll kahetses juhtunut, millist asjaolu saab käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena kui kergendava asjaoluna, kuid samas tuleb märkida, et kohtus isik õigustas end pidevalt (viide enesekaitsele jne). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et kuna isik on varem kriminaalkorras karistamata, on võimalik kohaldada tema suhtes sanktsiooni alammäära ning mitte pöörata karistust täielikult reaalsele ärakandmisele, kuid arvestades asjaolu, et ta lõi noaga tahtlikult ja ilma põhjuseta kannatanut korduvalt, võttes arvesse asjaolu, et ta käesoleva hetkeni oli kohtus oma tegu õigustav, samuti arvestades, et ta ei ole tundnud muret tekitatud tagajärgede pärast ega asunud kahju hüvitama, varasemad rahatrahvid on tal tasumata, on vajalik isiku väärtushinnangute muutmiseks ning õiguskorra huvide järgimiseks kohaldada karistuse osalist reaalset täitmisele pööramist. Kohus leiab, et antud isiku osas on šokivangistus karistuse eesmärke täitev ning prokuröri sellekohane taotlus põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks määrata osaliselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust, jättes ülejäänud karistuse tingimisi täitmisele pööramata. Kohus peab vajalikuks kohaldada süüdistatava Vadim Yatskevichi suhtes tõkendina vahistamist ning vahistada ta kohtusaalist. Süüdistustaktile lisatud elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrusest nähtuvalt tema suhtes kohaldatud tõkendit aadressil XXX, Narva, hilisemalt on ta informeerinud, et elab XXX, Tallinn. Süüdistatavale kohtukutse edastamisel on ilmnenud, et isik tegelikkuses aadressil XXX, Tallinn püsivalt ei ela (väljastusteade tl 9), kohtukutse on vastu võtnud süüdistatava tuttav. Seega on kohtu hinnangul V. Yatskevich rikkunud tema suhtes kohaldatud tõkendit, tema praegune kindel elukoht ei ole kohtule teada. Seega eksisteerib oht, et V. Yatskevich võib kohtuotsuse jõustumise asuda karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma. Vastavalt KrMS § 130 lg-le 41 võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Nimetatud põhjusel, koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks, peab kohus vajalikuks V. Yatskevichi suhtes kohaldada tõkendina vahistamist. IV Tsiviilhagi Kannatanu DK’i tsiviilhagi kuulub kohtu arvates rahuldamisele osas, mis puudutab talle tekitatud varalist kahju. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus arvestab, et VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sh vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike 7 võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Eelpool leidis tuvastamist, et V. Yatskevich pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kannatanu DK’i suhtes. Seega puudub vaidlus selles, et V. Yatskevich on tekitanud kahju ja tekitanud selle õigusvastaselt, kuriteo toimepanemisega. Samuti ei ole kahtlust selles, et süüdistatav rikkus DK’i isikuõigusi ning põhjustas temale nii füüsilist kui hingelist valu ning kannatusi. Käesoleval juhul esitas kannatanu tsiviilhagi saamata jäänud töötasu osas, mille osas on hagile lisatud ka vastavasisulised tõendid. Kuivõrd kannatanu pidi talle tekitatud vigastuste tõttu töölt eemal viibima (tl 218, 219), on tsiviilhagi saamata jäänud töötasu osas, lähtudes tööandja teatisest (tl 217, ka põhjendatud. Samuti esitas kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju 5000 euro osas. Kohtuistungil selgitas kannatanu oma nõuet ning leidis, et 5000 eurot tuleks tema kasuks välja mõista, kuna see peaks katma temale tekitatud vigastuse tõttu tekkinud armide kosmeetilise eemaldamise kulud. Seega on ilmnenud, et kannatanu põhistus mittevaralise kahju kohta ei käsitle hingelist valu ning kannatusi, vaid kannatanu on mittevaralise kahju nõude sisustanud varalisest kahjust lähtuvalt. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju osas ei ole põhjendatud, kuivõrd isik on selles osas soovinud võimaliku tulevase varalise kahju (kosmeetilise operatsiooni kulud) hüvitamist. Ühtegi tõendit, mis võiks kinnitada taolise operatsiooni vajalikkust või võimalikku maksumust, kannatanu tsiviilhagi juurde esitanud ei ole, mistõttu tuleb tsiviilhagi jätta selles osas rahuldamata. V Kohtukulud Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. KrMS § 179 lg 1, 3 lähtudes, tuleb V. Yatskevichilt välja mõista sundraha, mis kaasneb I astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o. 2,5-kordes palga alammääras, summas 725 eurot. Lisaks tuleb KrMS § 175, § 180 lähtudes V. Yatskevichilt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 287,95 eurot; isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest 84 eurot ning koopiakulud summas 0,45 eurot. VI Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks: 3 CD-plaati salvestisega; 2 nuga; sündmuskohtadelt võetud jäljed, proovid, esemed (vereproovid, klaaspudelid, suitsukonid, DNA-proovid), süüdistatav Vadim Yatskevitch’i riided, tunnistaja AL’i riided, tunnistaja AN’i riided. Kohus peab võimalikuks tagastada isikutele neilt äravõetud riided. 2 nuga; sündmuskohtadelt võetud jäljed, proovid, esemed (vereproovid, klaaspudelid, suitsukonid, DNA-proovid kuuluvad hävitamisele kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses. Kohus juhindub KrMS § 127, § 130 lg 41; 175, § 180; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. 8 Merle Parts Kohtunik Velve Unt Rahvakohtunik Inna Reben Rahvakohtunik 9