järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksei Rassamahhin
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada Aleksei Rassamahhini karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 11.08.2010.a kuni 12.08.2010.a s.o 2 (kaks) päeva, seega ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Aleksei Rassamahhin ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Aleksei Rassamahhinilt mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aleksei Rassamahhin kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Aleksei Rassamahhinilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras - 435.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Aleksei Rassamahhin, 1-1110704, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid süüdi ta ennast ei tunnista. 2 Kaitsja Anton Sigali kinnitusel ei vaidlusta nad asjaolu, et Aleksei Rassamahhin juhtis sõidukit ja tal võisid esineda jääknähud. Ka ei vaidlusta nad muid asjaolusid, mis eelnesid alkoholijoobe tuvastamisele. Kaitsja vaidleb vastu asjaolule, et süüdistatava alkoholijoove või jääknähud olid sellise raskusastmega, mis võimaldas tema suhtes alustada kriminaalmenetlust ja karistada teda kriminaalkorras. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad TK, MV, PI, AS. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: Aleksei Rassamahhini juhiloa andmed (t.l 51, 69), Aleksei Rassamahhini karistusregistri teatis (t.l 52,53), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 11.08.2010 (t.l 59), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 11.08.2010 (t.l 60) koos test väljavõttega, EAK tunnistus XXX, 01.01.2010 koos lisaga (t.l 61-63), Aleksei Rassamahhini kinnipidamise protokoll (t.l 64-66), Harju Maakohtu määrus 12.08.2010 (t.l 67,68), väljatrükk sõiduauto MB omaniku kohta (t.l 70), sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (t.l 71-82), MTA andmed Aleksei Rassamahhini tulude kohta (t.l 83,84), väärteomenetluse lõpetamise määrus 07.09.2010 (t.l 86, 87), AS poolt tunnistajana antud ütlustest 3 lauset, mis avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel (t.l 55), MV poolt tunnistajana antud ütlustest 1 lause, mis avaldati KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel (t.l 57), Aleksei Rassamahhini antud ütlustest 3 lauset PP kiirmenetluse protokollist 11.08.2010, mis avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel (t.l 91). Kohtu seisukoht: Esmalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõend, s.o 11.08.2010.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll on lubatav tõend. Kaitsja seisukoht oli, et prokuröri poolt esitatud kõnealune protokoll on tõendina lubamatu, kuna see saadi menetluskorra oluliste ja korvamatute rikkumistega. Süüdistatavale jäi tema õigustest valearusaam. Ta küll mõistis, et keeldumise korral viiakse ta vereproovi, kuid ei saanud aru, et see on ühtlasi ka tema õigus ja vaba valik. Allkiri õiguste tutvustamise kohta võeti alles pärast menetlustoimingut. Politseitöötajad soovitasid süüdistatavale nõustuda tõendusliku alkomeetri uuringuga, kuna see „näitab vähem“. See arusaam ei põhine ühelgi faktil ning on otseselt vale Politseitöötajad ei selgitanud süüdistatavale, et sõltuvalt tõendusliku alkomeetri näidust võidakse teda karistada kuriteo eest. Kohus leiab, et tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll on lubatav tõend ning tõendi kogumisel ei ole korda rikutud. Menetlustoimingu läbiviimist ehk alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga reguleerib politsei ja piirivalve seadus (PPVS). Eelnimetatud seaduse § 724 lg 1 sätestab, et politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Käesoleval juhul toimetati Aleksei Rassamahhin joobe tuvastamiseks Rahumäe tee 6 asuvatesse Lõuna PJ ametiruumidesse. Kirjeldatud tegevus on kooskõlas PPVS § 725 lg 1, mille järgi juhul, kui kohapeal ei ole joobeseisundi tuvastamine võimalik, võib isiku toimetada politsei ametiruumi alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga. Toimingu tegemise ajal kehtinud PPVS § 724 lg 3 järgi selgitatakse isikule enne alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest; 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. 3 Käesoleval juhul on vaidlus, kas Aleksei Rassamahhinile selgitati õigust keelduda joobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga. Tunnistaja TK, kes viis läbi joobe tuvastamise protseduuri, kinnitas kohtus, et rääkis Aleksei Rassamahhinile, et tal on õigus keelduda puhumast ja kui ta keeldub, siis viiakse Wismarisse (t.l 36, 39 pöördel). Ka tunnistaja PIsõnul tutvustas TK juhile õigust keelduda alkomeetrisse puhumast. Juhul, kui isik keeldub alkomeetrisse puhumast, siis viiakse ta ekspertiisi ja ekspertiisis võetakse temalt analüüsiks verd (t.l 41). Seega on mõlema tunnistaja ütlused kattuvad ja kohtul puudub alus tunnistajate ütlustes kahelda. PI selgitas kohtus, et ka tema rääkis politseijaoskonnas Aleksei Rassamahhiniga ja selgitas enne puhumist õigusi. Mäletab, et enne puhumist oli isikule konkreetselt selgitatud, et ta võib mitte puhuda ja võib keelduda puhumisest ja võib soovida ka vereanalüüsi andmist Wismari ekspertiisis (t.l 41). Seega on tunnistajate I ja K ütlustega leidnud kinnitust, et Aleksei Rassamahhinile selgitati enne menetlustoimingu läbiviimist tema õigust keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest. Vastavalt PPVS § 724 lg 6 kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga. PPVS § 725 lg 2 p 1 kohaselt võib isiku toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga, kui isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga. Süüdistava sõnul küsis ta vereanalüüsi kohta kohe politseijaoskonda saabudes (t.l 45, 49). Tunnistaja TK väitis kohtus, et Aleksei Rassamahhin enne alkomeetrisse puhumist ei soovinud vereanalüüsi (t.l 36 pöördel). PI poolt kohtus antud ütluste järgi selgitati TK poolt valikut kas vereanalüüs või puhumine ja kui isik puhus, siis see tähendab, et ta oli nõus puhuma, sest nad vägisi ei saa inimest puhuma panna. Juhul, kui isik oleks keeldunud, siis oleks ekspertiisi viidud, see ei ole probleem (t.l 41). Kohtu hinnangul võis küll süüdistatav politseijaoskonnas rääkida vereanalüüsi tegemise võimalusest, kuid ükski teine kohtule esitatud tõend ei kinnita Aleksei Rassamahhini väidet, et ta oleks nõudnud ekspertiisi viimist. Puudub loogiline selgitus, miks peaks politseiametnikud keelduma isiku viimisest meditsiiniasutusse vereproovi andmisele, kui isik selleks selgesõnaliselt soovi avaldab. Eelpool nimetatud tunnistajate väitel ei ole mingit probleemi isiku toimetamisega Wismari haiglasse vereproovi andmiseks (t.l 36 pöördel, 41). Alljärgnevalt refereerib kohus kohtuistungil kohtu poolt esitatavaid küsimusi ja süüdistatava poolt antud vastuseid. Kas te puhusite alkomeetrisse vabatahtlikult või teid sunniti või ähvardati? Kui mind toodi sinna alkomeetri juurde käeraudades, siis mõtlesin, et oleks olnud rumal keelduda puhumast. Ainult, et ma palusin siiski teha mulle vereproov. Kas teil oli võimalus keelduda puhumast alkomeetrisse? Ma ei teadnud, et oleks. Kas te avaldasite politseiametnikele, et te ei taha puhuda alkomeetrisse? Ma ainult ütlesin, et ma tahan teha vereanalüüsi. Nad rääkisid, et see võtab aega ja näitab rohkem. Kas te ütlesite, et te ei taha puhuda alkomeetrisse? Ma ei teadnud, et on selline võimalus. Kas te ütlesite? Ei. 4 PPVS näeb ette kaks võimalust joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikul joobe tuvastamiseks – tõendusliku alkomeetri kasutamise või vereproovi uuringu. Tuvastamisele allutatud isiku puhul on võimalik kasutada vaid ühte võimalust. Seega tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et Aleksei Rassamahhinile selgitati õigust keelduda tõenduslikku alkomeetrisse puhumast ja nõuda meditsiiniasutusse viimist, kuid kuna Aleksei Rassamahhin puhus vabatahtlikult tõenduslikku alkomeetrisse, siis puudus menetlustoimingu läbiviijal vajadus viia Aleksei Rassamahhin ekspertiisi. Alljärgnevalt puudutab kohus dokumenteerimist. tõendusliku alkomeetri kasutamisel saadud andmete PPVS § 724 lg 7 järgi kehtestab siseminister määrusega tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise korra. Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise korra (siseministri 15.12.2009 määrus nr 70, edaspidi Kord) § 5 näeb ette nõuded tõendusliku alkomeetri kasutamise dokumenteerimisele. Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt dokumenteeritakse tõendusliku alkomeetri kasutamine väljatrükina või protokollina. Seega nähtuvalt Korra § 5 lg 1 ei ole nõutav tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollimine, vaid piisab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist. Vastavalt Korra § 5 lg 2 peab väljatrükk või protokoll sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) mõõtmise teostamise kuupäev ja kellaaeg; 2) kontrollile allutatud isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg või isikukood; 3) mõõtmiseks kasutatava tõendusliku alkomeetri nimetus; 4) kahe mõõtmise lugem ning lõplik lugem; 5) mõõtmist teostanud ametniku ees- ja perekonnanimi. Kooskõlas Korra § 5 lg 3 väljatrüki või protokolli allkirjastab mõõtmist teostanud ametnik. Kohus, tutvunud Korraga, asub seisukohale, et antud juhul ei ole üldse vajalik isikule selgitatud õiguste tutvustamise dokumenteerimine. Seega ei saa menetlustoimingu läbiviijale ette heita ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli vormistamist peale joobe tuvastamist. Ka isikult allkirja võtmine õigustega tutvumise kohta peale tõendusliku alkomeetri kasutamist ei ole rikkumine, mis seaks kahtluse alla tõendi lubatavuse, kuivõrd sellist nõuet ei sisaldu ei PPVS-s ega ka Korras. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida veel järgmist. 11.08.2010.a. toimunud tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta on Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik TK koostanud protokolli, millest nähtub, et Aleksei Rassamahhinile on selgitatud PPVS § 724 lg 3 sätestatud õigusi. Aleksei Rassamahhin on protokollis oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi. Kohtu hinnangul ei ole erinevate dokumentide (sh tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli) allkirjastamine käsitatav pelgalt formaalsusena. Dokumenti allkirjastades kinnitab allkirja andja dokumendis kajastatu õigsust ja võtab selle eest vastutuse. Kohtu arvates kinnitab Aleksei Rassamahhinile õiguste selgitamist ka asjaolu, et Aleksei Rassamahhin on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga tutvumisel esitanud ka omapoolsed selgitused ja märkused omakäeliselt kirjapanduna ning on neid kinnitanud allkirjaga. Protokollist nähtuvalt on Aleksei Rassamahhin muuhulgas oma allkirjaga kinnitanud, et ta on teadlik õigusest esitada toimingu kohta vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. Kuigi Aleksei Rassamahhini ja tema kaitsja väidetest nähtub nagu oleks toiming 5 läbi viidud Aleksei Rassamahhini õigusi rikkudes, ei ole kriminaalasjas esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et politseiasutuse juhile oleks esitatud toimingu kohta vaie või kaebus halduskohtule. Riigikohus on oma 18.04.2005.a. otsuses 3-1-1-19-05 märkinud, et tõendi usaldusväärsusest tuleb selgelt eristada küsimust tõendi lubatavusest, ehk siis küsimust sellest, kas menetluskorra rikkumisega talletatud informatsiooni võib üldse tõendite hulka arvata. Tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Erinevate tõendite puhul võib samasuguse rikkumise mõju olla erinev. Seega oleks kohus pidanud iga tõendi puhul eraldi hindama, kas see on lubamatu või mitte. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ei ole Aleksei Rassamahhin esitanud omakäeliselt kirjutatud selgitustes ja märkustes ühtegi pretensiooni toimingu enese läbiviimise kohta, mistõttu kohus leiab, et Aleksei Rassamahhini väide temale õiguste tutvustamata jätmise kohta on paljasõnaline. Kuivõrd kohus ei tuvastanud rikkumisi alkoholijoobe tuvastamisel tõendusliku alkomeetriga, tuleb pidada lubatavaks kohtu poolt avaldatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Aleksei Rassamahhini poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Aleksei Rassamahhinile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Aleksei Rassamahhin juhtis 11.08.2010. a. kella 03.50 ajal Tallinnas Sõpruse pst 257 maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz ML 270 CDI registreerimismärgiga xxx. Nimetatud asjaolu on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist nii tunnistajate ütluste kui kriminaalasja raames kogutud kirjalike tõenditega. Ka süüdistatav Aleksei Rassamahhin ei eita sõiduki juhtimist nimetatud kohas ja ajal. Mootorsõiduki juhtimine seisneb selles, et juht kui isik juhib sõidukit ning tema tegevus on käsitletav sõiduki kulgemise suunamisena. Aleksei Rassamahhin on käesolevas asjas vaadeldav sõiduki juhina, kuivõrd tema istus mootorsõiduki Mercedes-Benz roolis. Nimetatud asjaolu kinnitab nii süüdistatav, kui ka tunnistaja AS, kelle ütlustest tuleneb, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz (t.l 31 pöördel). Samuti kinnitab Aleksei Rassamahhini poolset sõiduki Mercedes-Benz juhtimist tunnistaja MV, kelle ütlustest nähtub, et reageerides väljakutsele nägi ta koos paarimehega, et Akadeemia tee poolt sõitis Sõpruse pst-le neile vastu valget värvi maasturi tüüpi sõiduauto, vist Mercedes-Benz, mille juhile anti peatumismärguanne, kuid auto sõitis edasi mingi maja ette, jäi seisma ning minnes juhi poole, nägi tunnistaja, kuidas juht liikus juhi kohalt tagaistmele (t.l 32 pöördel, 33). Ka tunnistaja PI kinnitab MV poolt öeldut, märkides, et saades väljakutse ning sõites mööda Sõpruse pst-d, jõudes Sõpruse pst - Akadeemia ringteele märkasid nad väljakutses viidatud sõidukit, millele anti peatumismärguanne, mispeale Sõpruse pst 257 maja juures sõiduk suundus parklasse, kus jäi pidama. Seejärel paarimees tuli vasakult poolt auto juurde, tema paremalt poolt ja märkas, kuidas juht, Aleksei Rassamahhin, tuli rooli tagant tagaistme peale (t.l. 40 pöördel). Aleksei Rassamahhini poolset mootorsõiduki Mercedes-Benz juhtimist tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t.l 59). Nimetatud otsuse kohaselt kõrvaldas Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik MV 11.08.2010.a Aleksei Rassamahhini mootorsõiduki MB ML 270 CDI reg. märgiga xxx juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et isik on joobeseisundis. Eeltoodud kirjalik tõend kinnitab samuti fakti, et mootorsõidukit juhtis süüdistatav Aleksei Rassamahhin, kellele on kõnealust dokumenti tutvustatud samal kuupäeval. 6 Isik on andud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kättesaamise kohta oma allkirja ning kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks kõnealuse otsuse vaidlustanud. Seega on kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist asjaolu, et Aleksei Rassamahhin juhtis 11.08.2010.a. kella 03.50 ajal Tallinnas Sõpruse pst 257 maja juures mootorsõidukit MercedesBenz ML 270 CDI registreerimismärgiga xxx. Aleksei Rassamahhinile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Aleksei Rassamahhini poolt kuriteo toimepanemise ajal 11.08.2010.a. kehtinud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratleti joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3, alates 01.07.2011.a. kehtivas LS § 69 lg 1). Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 20 lg 31 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega on
järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 20 lg 31 ps 1 sätestatud alkoholijoobe määra. Asjaolu, et süüdistatav Aleksei Rassamahhin oli 11.08.2010.a. kella 03.50 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis kinnitavad kõik antud kriminaalasjas kogutud tõendid. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist tuvastas Põhja Prefektuuri Lõuna PJ patrullpolitseinik TK Aleksei Rassamahhinil ühes liitris väljahingatavas õhus 0,78 milligrammi alkoholi (t.l 60). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud andmete õigsust kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, millisest nähtub, et 11.08.2010.a. ajavahemikul 03.58-04.04 mõõtja TK kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr. ARAF-0004, tuvastas Aleksei Rassamahhinil alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,85 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,07. Kuigi väljatrükil on märgitud alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,87, siis kohtu hinnangul on tegemist kirjaveaga, kuivõrd arvestades lõplikust lugemist 0,85 mg/l maha laiendmääramatus 0,07, on tulemuseks 0,78, mitte 0,87, nagu mõõtja TK on ekslikult väljatrükilehele märkinud. Asjaolu, et tegemist on inimliku eksitusega, näitab iseenesest ka märgitud suurus 0,87, kuivõrd lahutamistehte puhul ei saa tulemus (käesoleval juhul 0,87) olla suurem kui vähendatav suurus (käesoleval juhul 0,85) (t.l 60). Kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates, loeb tuvastatuks asjaolu, et alkoholi hulk Aleksei Rassamahhini poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 20 lg 31 p-s 1 sätestatud määradele auto juhtimisel. Süüdistataval esinesid ka välised joobetunnused. Tunnistaja PI kirjeldab kohtule antud ütlustes, et ta pani tähele süüdistatava punaseid silmi ning tundis alkoholi lõhna suust (t.l 40 pöördel). TK mäletas, et süüdistatav tuikus õrnalt, kordas pidevalt ühtesid ja samu küsimusi ning meeleolu muutus, vahepeal oli rahulik, siis närviline (t.l 37 pöördel). Ühtlasi kinnitab oma kohtule antud ütlustes joobeseisundi olemasolu ja alkoholi tarvitamist eelmisel õhtul enne kinnipidamist 11.08.2010.a. ka süüdistatav Aleksei Rassamahhin, kelle ütluste järgi jõi ta paar pokaali veini (t.l 45). Tunnistaja ASi sõnul Aleksei maitses 10.08.2010.a õhtul ainult veini (t.l 31 pöördel). Seega on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas esitatud tõendid selle kohta, et Aleksei Rassamahhin juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit joobeseisundis, seega on täidetud
Aleksei Rassamahhinile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Aleksei Rassamahhini käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, teadis Aleksei Rassamahhin, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit 7 joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt jõi ta sellel päeval paar pokaali veini, enne sõiduki juhtimist läks palju aega mööda ning rooli istudes arvas, et ei ole enam alkoholi mõju all (t.l 45, 47 pöördel). Kohtu küsimusele miks ta ütles, et sõitis koju Tammsaare teele, kui varem on öelnud oma koduseks aadressiks Viimsi vallas oleva, vastas süüdistatav „elan Viimsis, aga sellises seisukorras ma ei sõida ju Viimsisse“ (t.l 49). Kohtu hinnangul tähendab öeldu, et Aleksei Rassamahhin oli teadlik oma seisundist - alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Aleksei Rassamahhin pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Aleksei Rassamahhini poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Aleksei Rassamahhin tuleb süüdi mõista
järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Aleksei Rassamahhin on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis Aleksei Rassamahhin teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundids sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki 8 juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et Aleksei Rassamahhinil puudub sissetulek ning seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes, kes on küll varem kohtulikult karistamata, on rahalise karistuse kohaldamine süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumisel välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine Aleksei Rassamahhini suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h samalaadsete süütegude toimepanemisest. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohus leiab, et Aleksei Rassamahhini suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse, kuid seda sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt. Lisaks on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o
puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Aleksei Rassamahhin juhis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena 0,78 mg/l, mis ületas alkoholijoobe
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-199-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt on esmakordsel karistamisel võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning Aleksei Rassamahhini suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada
Aleksei Rassamahhini isikus ja tema käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Arvestades Aleksei Rassamahhini isikut ja tema senist käitumist on karistusest tingimisi vabastamisel küllaldane
Tunnistades Aleksei Rassamahhini
järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada Aleksei Rassamahhini suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on märgatavalt suurenenud, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende 9 kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kuigi Aleksei Rassamahhinit ei ole varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud, tuleb temalt juhtimisõigus ära võtta. Käesolevas asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-120-06, 3-1-1-55-07).
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Aleksei Rassamahhin oli enne kõnealust sündmust toime pannud ühe liiklusalase rikkumise. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks kohaldada Aleksei Rassamahhinilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.