← Eesti

1-12-3383/7

Obsah (10)§ 424§ 73§ 113§ 65§ 68§ 118§ 28§ 27§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 30.05.2012 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-12-3383 (11230114954) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kall

) § 113 järgi üldmenetluses Prokurör Ainar Koik Rita Siniväli Süüdistatav Vitali Vasko isikukood: 36602150269; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; keskharidus; ei tööta; elukoht enne vahistamist: xxx; viibimiskoht: Vangla, xxx; eelnevalt kohtu poolt karistatud: - 13.06.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel KrK § 1411 lg 1 järgi rahalise karistusega 2500,00 EEK; - 17.03.2009 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel

§ 424järgi vangistusega 3k, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 73järgi tingimisi vangistusega 2k, katseaeg 3a (katseaja lõpp 16.03.2012).

2 Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 09.12.2011, kahtlustatavana kinni peetud 08.12.

  1. Kaitsja VS RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311-313, § 317, § 126, § 175 lg 1 p 3, 4, § 180 lg 1, VõS § 1043, TsMS § 440 lg 1 kohus o t s u s t a s:
  2. Süüdi mõista Vitali Vasko

§ 113järgi ja karistada 11 (üheteistkümne) aasta pikkuse vangistusega.

2.

§ 65

lg 2 järgi suurendada Vitali Vaskole käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust 17.03.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse - võrra. Mõista Vitali Vaskole liitkaristus – 11 (üheteistkümne) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkune vangistus. 3.

§ 68lg 1 järgi arvata V.

Vasko eelvangistus karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.12.

  2. Vitali Vasko suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada karistuse kandmisele asumisel.
  3. GT hagi rahuldada. Välja mõista Vitali Vaskolt GT kasuks 701,00 (seitsesada üks) eurot.
  4. Välja mõista Vitali Vaskolt riigi tuludesse sundraha 725,00 eurot.
  5. Välja mõista Vitali Vaskolt riigi tuludesse menetluskulu 7868,41 eurot (5891,25 eurot ekspertiisitasu ja 1977,16 eurot kaitsjatasu).
  6. GTkasuks välja mõistetud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr 221034929143 AS Swedbank pangas.
  7. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti Fiaal. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber: 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, millist summat tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
  8. Asitõendid: spordijalatsid „Adidas“, mobiiltelefon NOKIA ja SIM kaart tagastada kohtuotsuse jõustumisel Vitali Vaskole. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata. 3 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg on 06.06.
  9. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KrMS § 315 lg 2 tõlgitakse juhul, kui süüdistatav ei valda eesti keelt, talle kohtuotsus pärast kuulutamist. Esitatud süüdistus: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Vitali Vasko ööl vastu 14.oktoobrit 2011.a. XXXtalus lõi omavahelise tüli käigus oma tuttavat GF(s XXX.a.) paljukordselt – minimaalselt 30 korral - käte ja jalgadega pähe ja kehasse, põhjustades GF kehatüve kinnise tömp trauma mõlemapoolsete roidemurdudega mitmel keha anatoomilisel joonel (kokku 16 roidemurdu, neist 3 roide kaksikmurdu), rinnakelme ja siseelundite (vasaku kopsu, vasaku neeru, põrna ja soolekinnisti) rebenditega, verevalumitega siseelundites ning mahamarrastuste ja –kriimustuste ja nahaaluste verevalumitega kehatüvel, milliste vigastuste tüsistusena tekkis traumaatiline šokk ehk eluohtlik tervisekahjustus; samuti põhjustas V.Vasko GF pea ja kaela kinnise tömp trauma difuusse peaaju ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga, verevalumitega kõõlustanul ja mõlema silma sidekestal ning nahamarrastuste, -kriimustuste ja nahaaluste verevalumitega mõlemal käel ja nahamarrastustega peramal säärel. Kirjeldatud tervisekahjustuste tagajärjel suri GF sündmuskohal hiljemalt mõne tunni järel peale kõigi vigastuste tekitamist, seega välise teopildi alusel, kuna V.Vasko käitumine polnud ühekordne, vaid järjekindel ja koosnes paljudest GF elu ohustavatest tegudest suunatuna just ohvri elutähtsatesse piirkondadesse ja mida iseloomustas toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus, siis kirjeldatud käitumisega pani V.Vasko toime GF tahtliku tapmise ehk

§ 113järgi kvali

Fseeritava kuriteo. Kohtulikul uurimisel käsitletud tõendid. I. Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava kohtuistungil antud ja kohtuistungil avaldatud, süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlused: Kannatanu GT andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: tapetu, G. F oli tema onu. Viimasel ajal suhtles onuga ainult telefonitsi, viimase 6k jooksul käis korra onu juures – kas juulis või augustis, pigem juulis. Nad kohtusid talus – ta läks autoga ja viis onule süüa. Onu oli üksi koos koeraga. Onuga suhtles harva seetõttu, et tal ei ole autot ja onu elas kaugel. G. F töötas XXX asuvas talus valvurina. Teab, et G. F tarvitas alkoholi, kuid ei tea, kui sageli tarvitas. Onu oli rahulik inimene: ei teinud kellelegi liiga, ei solvanud kedagi juhul, kui teda endast välja ei viidud. Onu surmast sai teada politseist: talle helistati. G. F oli tätoveering, onu on vanglas olnud – ei mäleta, mitu korda, ei tea, mille eest ja mitu aastat istus. G. F sai

  1. aastaseks. Nad ei arutanud onu vanglas istumist – selliseid asju lastega ei arutata. On näinud onu koos naabriga Pirital.
  2. aasta jooksul enne onu surma ei näinud teda sageli – nägi kord kuus kindlasti. Onu isiklikust elust midagi ei tea, onu elas üksi. G. F sõpru ei tunne – sõbrad on juba surnud. Need sõbrad on surnud, kes olid Pirital, kus onu varem sissekirjutuse järgi elas. Onuga koos ei ole alkoholi tarvitanud. Purjus on onu näinud, kuid ei mäleta millal. Onu rääkis perekondlikke jutte, kui oli purjus. Vahel on kuulnud onu purjus peaga aetud juttu koos teiste isikutega – onu rääkis siis elust-olust. Sellest, kuidas oli onul vanglas, ei ole kuulnud. Teadis, et onu oli üle
  3. aasta vanglas, kuid vanglareeglite järgi onu ei elanud – teab seda, sest kasvas koos onuga lapsepõlvest alates. Ta teadis, et onu istus üle
  4. aasta, kuid aastate arvu ei loendanud – aastate arvu – 20 - ütles talle süüdistatav küsimust esitades. Enne seda, kui onu tallu elama läks, elasid nad onuga aastani 2000 koos, siis oli vahe
  5. aastat, kus nad ei elanud koos ja onu käis neil külas. Järeldused onu rahuliku iseloomu kohta tegi ta kooselatud aastate pinnalt. Alkoholi tarvitanuna oli onu rahulik – istus, ajas juttu. 4 Tunnistaja VR andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: G. F ta ei tundnud, V. Vasko on tema tuttav – nad elasid ühes majas, kohtusid ja niipalju saavadki läbi. Enne V. Vasko kinnipidamist suhtles temaga võib-olla paar korda. Iseloomustada V. Vaskod ei oska – ei ole ammu teineteist näinud. Teab, et V. Vasko töötas autojuhina. Viimati suhtles V. Vaskoga vist oktoobris. 2011 oktoobris ta V. Vaskoga ühes talukompleksis ei viibinud – ta lõpetas oktoobri keskel töö. 14.10.2011 tuli tagasi Eestisse, siis suhtles V. Vaskoga. Ta sõitis koos pojaga V. Vaskole järele Pärnu mnt ääres oli mingi kompleks. 14.10.2011 jõudis ta V. Vasko juurde ca 08:30 või 10:00 hommikul. Kompleksis viibis ta ca 10 min. Kompleksi näol oli tegemist puumajaga, kõrval poolringiga puuehitised. Ta ei tea, mida V. Vasko seal tegi – läks talle sinna lihtsalt järele. Seejärel sõitsid nad koos V. Vaskoga sealt ära. 14.10.2011 või 15.10.2011 õhtul läks ta koos V. Vaskoga kompleksi tagasi: V. Vasko tahtis sealt võtta mingeid asju, raha. Kui nad tagasi läksid, nägid nad koridoris lamavat inimest – ei oska öelda, millises koridoris, kuid selle ukse juures, kust ta V. Vasko hommikul peale võttis, seal läbikäigus lamas inimene. Hommikul ta majas sees ei käinud. Koridoris lamav inimene oli surnud, seda meesterahvast ta ei tundnud. V. Vaskoga oli mehest juttu: V. Vasko ütles, et kui ta ära sõitis, siis see inimene oli veel elus. Rohkem ei olnudki midagi V. Vaskoga rääkida – nad võtsid asjad, istusid autosse ja läksid ära. Majas sees olid nad mitte rohkem kui 15-20 minutit. Tol korral ei võtnud nad mingisuguseid asju kaasa. V. Vaskoga oli juttu, et V. Vasko ja see mees tülitsesid, kuid mitte midagi konkreetset. Tüli põhjusest V. Vasko ei rääkinud, ta ei küsinud ka – niigi oli kõik arusaadav. Konkreetset midagi V. Vasko ei rääkinud – nad ei saanud midagi jagada, teda see ei huvitanud, tal on oma probleemid. Ta tegi V. Vaskole ettepaneku kutsuda politsei, V. Vasko ei reageerinud, ütles et see asi klaarub ise ära. Enam täpselt ei mäleta, mida V. Vasko selle kohta ütles, sellest vist ei olnud enam juttu, nad lihtsalt sõitsid ära Lasnamäele ja siis läksid lahku. Enne surnukeha nägemist oli tal V. Vaskoga telefonikõne – V. Vasko palus, et peaks seal kompleksis ära käima. 13.10 – 14.10 öösel rääkis V. Vasko talle telefonitsi kellegi läbipeksmisest – mida purjus inimene ikka rääkida saab, tema ise oli roolis ja siis ei ole võimalik tähele panna. Ta kuulis, et oli tüli ja kaklus, rohkem ei saanud aru. V. Vasko ei rääkinud talle, kellega tüli oli ja kuidas kaklus lõppes. Ta on koos V. Vaskoga alkoholi tarvitanud, V. Vasko käitus siis rahulikult. Ei tea konfliktidest, mis on V. Vaskol alkoholi tarvitamisel tekkinud. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitel (kd I, tl 21-48) on sama koht, kus ta 14.10 koos V. Vaskoga käis. Surnukeha nägi vist samas kohas, mis on fototabelis pildil nr 11 (kd I, tl 26). 24.11.2011 ettekandele (kd I, tl 50) lisatud fotodel (kd I, tl 51) kujutatud G. F surnukeha oli samas asendis, kui nad V. Vaskoga surnu leidsid. Surnu lebas mingisugustel kaltsudel, võib-olla madratsil; tooli ei olnud, saagi ei olnud, oli madrats või kaltsud. Ta katsus tapetu pulssi selja tagant. Temal ja V. Vaskol on suur vanusevahe, nad ei olnud ammu näinud. Kunagi nad elasid samas majas – see ei tähenda, et nad V. Vaskoga on sõbrad. 14.10.2011 ootas V. Vasko teda väljas, V. Vaskol oli kaasas suur spordikott. Ta ei tundnud huvi, mis seal sees on. V. Vasko helistas talle korduvalt, esimene kõne oli enne keskööd. V. Vasko ütles talle, kus intsident oli – V. Vasko selgitas öösel, kuhu ta peab V. Vaskole järgi minema. Teda ei huvitanud, mis sai. V. Vasko soovis sealt veel mingeid asju võtta, kuid kuivõrd majas sees oli juba see inimene (G. F) siis nad ei võtnud sealt enam midagi, läksid ära, käed taskus. Tunnistaja JA andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: V. Vaskoga ei ole kunagi kohtunud. Kuuskmetsa talu on tema abikaasa oma, oktoobris saab neil abielus oldud
  6. aastat. Ta elab Tallinnas, kevadeti ja suviti käib ta tihti talus – seal on aiamaa. Talvel käib abikaasa valvurit vaatamas, siis käib ta abikaasaga kaasas. Tema tegeleb taluasjadega ja hooldab juurviljaaeda. Kompleksis on suur maja, saun. Valvur on seal seetõttu, et vahel rendivad nad sauna eraisikutele, pidude korraldamiseks. Abikaasa teab paremini, mis ajast valvur seal on. Kui G. F helistas abikaasale ja leppis Lasnamäel, Majaka tn kohtumise kokku, siis ta läks koos abikaasaga G. F tööle vormistama. Majaka tn ootas neid G. F koos oma sugulastega. Abikaasa küsis, millal G. F on valmis tööle asuma, G. F vastas, et järgmisest nädalast. G. F ei meeldinud talle ja ta üritas abikaasat veenda G. F mitte palkama – G. F jättis joodiku mulje. G. F asus tööle. Ta teadis G. F kriminaalsest minevikust – G. F ise rääkis sellest. G. F e maksis palka abikaasa, kui abikaasa oli lähetuses, siis tema sularaha ei andnud, viis 5 toitu. Arveldused olid abikaasaga. Võib-olla sellepärast pidi G. F viima toitu, et abikaasa oli G. F purjus peaga tabanud. Surnukeha leidmise kuupäeva ei mäleta. Ta läks tallu aiamaad vaatama ja abikaasa läks G. F otsima. Uksed olid kinni, kui ta „staapi“ sisenes. Kui abikaasa läks majja ja tuli välja, siis ta küsis, kus G. F on. Abikaasa ütles, et talle tundub, et G. F on surnud. Ta küsis abikaasalt, miks nii tundub, abikaasa ütles, et G. F kehal on laigud – nagu verevalumid ja abikaasa arvas, et G. F on läbi pekstud. Kui abikaasa laike kirjeldas, siis talle tundus, et need on koolnulaigud – ta on meditsiiniõde. Abikaasa ütles, et ta majja ei läheks ja katsus G. F pulssi. Politsei tuli üsna kiiresti, politsei viibis üsna kaua talus – umbes tund. Nemad läksid enne politsei lahkumist ära. Tema majas midagi ei puudutanud, ta käis ainult WC-s. Abikaasa ei puudutanud midagi. Kui politsei sündmuskoha läbi vaatas, siis teda kohal ei olnud. Ei oska öelda, kuhu nad pärast seda sõitsid, ei mäleta. Menetlustoimingute ajal ta kohal ei olnud. Ei oska öelda, kas selles ruumis, kust surnu leiti, oli nuga – kuivõrd peeti sünnipäevi, siis kööginoad pidid olema. Milliste käepidemetega noad olid, seda ta ei oska täpselt öelda, ei mäleta käepideme värvi. Peale sündmust ta sisenes majja umbes kuu aja möödudes, abikaasa tuli ka. Tallu oli vaba juurdepääs – tõkkepuud ei olnud. Kui nad surnukeha avastasid, siis ta nägi külmkapi peal asju: püksid, kampsun, laual klaasid – üldiselt oli kõik puhas. Mootorsaag on neil olemas – abikaasa saeb puid. Kus saag asub, seda ei tea. Ruumi, kus oli surnukeha, kasutatakse laona, seal oli madrats, mis oli diivanil. Kaltse seal ei olnud, vaid oli voodipesu tagavara. Võib-olla olid mingid kaltsud. G. F on suhelnud siis, kui viis talle toitu, omavahelised suhted olid normaalsed – ta viis G. F toitu ja läks aiamaale, suhtlust oli vähe – väliselt meenutas G. F inimest, kes tarvitab alkoholi. G. F tätoveeringuid ta ei näinud. G. F elas „staabis“, suures majas ei käinud, kuid G. F oli pääs ka suurde majja. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitel (kd I, tl 21-48) on „staap“ see väiksem maja. G. F olid olemas ka suure maja võtmed. Eelmine valvur kutsus kompleksi ilma loata oma külalisi, kas G. F võis oma külalisi kutsuda, seda teab paremini abikaasa. Kui ta kord koos lapsega talus käis, tahtis G. F toitu viia, andis signaali, kedagi välja ei tulnud. Ta leidis G. F „staabist“ diivanil magamas, kõrval vedelesid pudelid. Kui G. F oli keskmises joobes, siis rääkis liiga palju, see oli ebameeldiv ja segas. G. F üritas sõbralikult suhelda. G. F oli normaalne inimene, ise koristas. Ta käis harva talus ja seetõttu ei tea, kas seal oli sageli märke joomingutest. Tunnistaja VA andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: G. F tundis üle aasta, töötas XXX valvurina. G. F jõi, tarvitas alkoholi, oli agressiivne. Kui oli kaine, siis koristas talus, oli normaalne inimene. Koos G. F ta alkoholi tarvitanud ei ole. Kui ta tallu läks ja nägi, et G. F oli joobes, siis ta tegi märkuse. Märkusele G. F adekvaatselt ei reageerinud: hakkas vastu vaidlema. Ta hoiatas, et laseb G. F lahti. Ta teadis mille eest G. F oli „istunud“. Kui ta G. F tööle võttis, nägi ta G. F tätoveeringuid, G. F nina oli kõver. Tekkis küsimus, kas tal on kriminaalne minevik. G. F ütles, et istus 2 korda tapmise eest. Tallu oli väga raske inimest leida – ta tahtis, et valvur elaks kohapeal, palju raha valvurile maksta tal ei olnud. V. Vasko elas koos perega tema juures, ühiselamus. Millalgi sai suheldud ca 3x nädalas, pidevat ja regulaarset suhtlust ei olnud. V. Vasko on normaalne inimene – ta ei ole V. Vaskod kunagi agressiivsena näinud, koos alkoholi tarvitanud ei ole. G. F ja V. Vasko omavahelisest suhtlusest ei tea – ta oli šokis, kui talle öeldi, ta arvas, et isikud ei tunne teineteist. V. Vasko käis enne sündmusi koos temaga Sauel, G. F ja V. Vaskol oli seal ühine töö, ehk seal isikud nägid teineteist – V. Vasko nägi, et G. F valvab seal ja G. F nägi V. Vaskod koos temaga. Tema nähes V. Vasko ja G. F ei suhelnud – talu on suur. Ehk tegid koos suitsu – tema ise ei suitseta. Tema nähes isikud teineteist ei tervitanud. Ei mäleta, millal nägi G. F viimati elusana. Surnuna on G. F näinud – ta töötas Narvas ja helistas abikaasale, et jõuab järgmisel päeval. Ei mäleta, mis kuupäeval nad surnukeha avastasid, see oli reede või laupäev, novembris - kuud ei mäleta. Neljapäeval helistas G. F ja ütles, et tuleb järgmisel päeval, peale lõunat, kuid tegelikult läks ülejärgmisel päeval. Ei mäleta, mis päev oli. Tallu läks koos abikaasaga. Surnuna nägi G. F „staabi“ koridoris. Ta ei olnud kindel, et G. F on surnud. Ta kutsus G. F, viimane ei vastanud. Ta läks G. F juurde, katsus jalaga ja nägi surnu siniseid laike. G. F nägu ta ei näinud – ta nägi, et G. F lamab külje peal, aluspükstes. Ta kutsus kohe politsei. G. F lamas küljel, üllatav oli see, et laiba kõrval oli mootorsaag. Kaklusest muljet ei olnud - segadust ei olnud. Kööginuge võis olla üle kümne, erinevate käepidemetega: 6 metallist, musta värvi, puust. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitel (kd I, tl 21-48), fotol nr 7 (kd I, tl 24) – sealt leidis surnukeha. Fotol nr 11 (kd I, tl 26) – G. F pea oli tooli all, pead ei näinud, pea oli mähitud linasse. G. F oli paljas, püksid alla lastud. Töökoja uks oli lahti ja kõrval mootorsaag. 24.11.2011 ettekandele (kd I, tl 50) lisatud alumisel fotol (kd I, tl 51) on koht, kust leidis laiba. Politseilt ta küsis, kas võib koristada, politsei lubas ja ta koristas. Viimase kõne (G. F) ja surnukeha leidmise vahele jäi 1-2 ööpäeva. Ta koristas lina, pühkis vere ja viskas õue minema, põletas. Nuga ta ei näinud. Peale koristamist keegi menetlustoiminguid tegemas ei käinud. Talul aeda ei ole, igaüks võib tulla. Kuni selle korrani ta ei tea, et G. F oleks kellegagi alkoholi tarvitanud. Enne sündmust võis V. Vasko ka mingeid töid teha, enne sündmust ei olnud V. Vaskol luba seal ööbida. Elukoht V. Vaskol oli olemas, kuid tal oli auto ja ta võis minna-tulla. V. Vasko riided olid seal – talus oli palju kohta. V. Vasko auto seisis ja pühapäeval viisid vanemad auto ära. G. F oli V. Vaskoga võrreldes pikem ja tugevam. Süüdistatav V. Vasko andis kohtuistungil esmasküsitluses järgmisi ütlusi: nimi G. F ütleb talle midagi: G. F nägi teist korda elus. Esimest korda nägi G. F suvel 2011 sealsamas talus. Ta tuli reisilt tagasi ja peatus seal talus. Ta läks sisse, tuttavale külla. Seal nägi esimest korda G. F, suhtlemist ei toimunud, ta rääkis N (F ) umbes tund aega. Talus külas käis ta 2 kuu jooksul ühe korra, N palvel. G. F kadus sealt mingil hetkel ära, seal oli ainult N . Ebameeldivaid suhteid G. F esimesel korral ei tekkinud. Teist korda kohtus G. F siis, kui läks tallu N juurde, viimast seal ei olnud, kuid oli G. F. Tallu jõudis ta umbes 16:
  7. Ta ei läinud ära seetõttu, et G. F ütles, et on pikka aega üksi olnud, on igav, saun on soe. G. F kutsus ta sauna, tundus et G. F oli natukene võtnud. Tema oli kaine ja jäi sinna. Ta tarvitas koos G. F alkoholi – tal oli kaasas pudel viina ja 2l õlut. Jooma hakkasid nad saunas ja majas, mida kutsutakse „staabiks“. Joomist alustasid 17:
  8. Nad ei piirdunud temal kaasas olnud alkoholiga – G. F võttis temalt raha, sõitis jalgrattaga poodi ja tõi 4l kanget õlut. Ta ei joonud seda kõike ära. Joomist jätkasid nad „staabis“. G. F istus tema vastas, diivanil, tema istus väikesel taburetil. Ta ei küsinud, miks nad suures majas alkoholi ei tarvita, G. F ütles, et läks elama „staapi“. „Staabis“ olid olmeesemed: veekeetja, pliit, noad-kahvlid – kõik abiesemed. Tüli tekkis 22:30 paiku. Tema G.. F ei solvanud, kuid G. F solvas teda. Ütles, et ta (V. Vasko) ei ole mittekeegi, nimetas pederastiks ja peale seda G. F lõi. G. F solvas teda peale seda, kui ta ütles G. F, et oma elu ehitad ise. G. F ütles, et ta on „tšuhon“ ja ütles, et ta ei ole G. F jaoks mitte keegi. G. F lõi teda rusikaga parema käega peapiirkonda, ta kallutas pead ja löök oli vastu kukalt. Nad istusid teineteisest käe ulatuses, nende vahel oli taburet. G. F lõi diivanil ja kaldus tema poole. Ta püüdis alguses G. F maha rahustada, üritas sõnadega veenda, et G. F maha rahuneks. Ta ütles G. F, et käitu rahulikult ja vastuta oma sõnade eest. Peale neid sõnu ütles G. F, et „löön maha“. Ta ei vastanud midagi. G. F võttis kõrval oleva kapi pealt noa. Nende sõnadega, et lööb ta maha, tõusis G. F diivanilt püsti ja ta lõi G. F kaks korda. Noa pikkus oli 20-25 cm, nuga oli musta käepidemega. G. F võttis noa vasaku käega. Rohkem G. F midagi ei öelnud, ainus asi, mis ütles, oli et „löön maha“. Pärast lööke libises G. F diivanilt maha ja tema seisis püsti, löökide tagajärjel G. F nuga lahti ei lasknud. G. F oli sellises asendis diivani juures maas umbes 2 minutit. Ta surus G. F taburetiga vastu diivanit, et viimane ei saaks püsti tõusta. Ta oletas, et G. F tahab püsti tõusta, seetõttu, et G. F ütles, et lööb maha. Umbes 2 minuti pärast lükkas G. F tabureti ühe käega ümber, võttis parema käega tabureti jalast ja lükkas selle ümber. Taburet kukkus ukse lähedale. Muid esemeid ei olnud. Nende omavaheline kaugus oli umbes käeulatus, kuid ta taganes. Sel hetkel, kui ta taganes, hoidis G. F nuga vasakus käes; G. F ütles, et „löön maha“ ja hakkas püsti tõusma. Ta ei lubanud G. F püsti tõusta. Ta ütles G. F, et „viska nuga maha“. G. F ütles ei ja ta lõi G. F käe piirkonda – ei tea täpselt kuhu, kuid ta üritas nuga ära lüüa. See õnnestus 5-6 katsest. Kui ta noa ära lõi, siis G. F istus põrandal, toetades pead vastu diivanit. Ta kartis noaga G. F seetõttu, et teadis viimase kriminaalsest minevikust ja seda, et G. F sõnad vastavad tegudele. G. F kriminaalse mineviku kohta kuulis ta NF. NF rääkis, et G. F on kriminaalne minevik, istus tapmise eest – vist topelttapmine. Sellel teemal nad G. F alkoholi tarvitades ei rääkinud: teda see teema lihtsalt ei huvitanud. Ta uskus NF seetõttu, et kriminaalsest minevikust rääkisid ka G. F tätoveeringud. Topelttapmine on see, et G. F tappis kaks inimest, ta teadis, et G. F oli selle eest „istunud“. NF töötas koos G. F mõnda aega VAXXX– samas 7 talus, kus need sündmused toimusid. NF elas koos G. F, G. F oli juues väga agressiivne ja seetõttu N. F tuli talust ära minna. Tätoveeringute kohta on tal raamat, ta on lugenud, mida tätoveeringud tähendavad. G. F tätoveeringute tähendus - § tapmine. Ta nägi G. F kehal tätoveeringut, mis tähendas, et G. F on süüdi mõistetud tapmises. Ta ei omistanud G. F potentsiaalsele ohtlikkusele tähendust, sest pidi talust hommikul lahkuma – V( ) pidi hommikul talle järele tulema. Kui ta G. F 5-6 korda lõi, püüdes nuga käest lüüa, siis tal see õnnestus. G. F lamas siis põrandal, külje peal. Tema seisis. G. F oli teadvusel. Selleks, et nuga välja lüüa, lõi ta parema jalaga, löögid tabasid G. F vasakusse õlga, kätte ja küljele. Ekspertiisiaktis sedastatud
  9. löögi kohta ei tea – kui ta G. F jättis, oli viimane elus-terve ja suitsetas, rääkis temaga. 30-st löögist 6 tekitas tema, noa äralöömiseks. Peale neid lööke oli G. F vastupanuvõimeline. Peale seda, kui G. F nuga käest kukkus, ei võtnud G. F tüli üles, rahunes maha, küsis suitsu. Ta andis G. F suitsu ja pakkus abi, et viimane saaks püsti tõusta. G. F vastas, et ei ole vaja. Ei tea, kuidas sai kehal olla 30 kahjustust. Tema lõi parema jalaga, külmrelva või mingit muud eset tema käes ei olnud. Kannatanul verd peale kaklust ei olnud, pea piirkonda ta G. F ei löönud, ta tahtis ainult nuga ära lüüa. G. F võttis suitsu, kui ta pakkus. Noa viskas ta akna poole, G. F kaugemale. Tal olid sel hetkel L jaM sigaretid. Nad suitsetasid koos 1 minuti. G. F küsis suitsu, tema istus. G. F hingas nagu tavaliselt, kahinaid ta ei kuulnud. G. F jäi diivani juurde istuma, miks püsti ei tahtnud tõusta, ei tea. Kiirabi G. F kutsuda ei palunud, peksmist lõpetada ei palunud. Ei oska öelda, kas sel ajal oli keegi veel talus, ta ei olnud kogu territooriumil. Territooriumile oli vaba pääs. G. F ütles, et keegi peab tulema, 2 korda rääkis kellegagi telefoni teel, ei oska täpselt öelda. Pärast suitsu tegemist läks ta teise majja, kuna V (R ) pidi järgi tulema teise majja. G. F nägi viimast korda siis, kui ta lahkus – kella 00:00 paiku, see oli samal päeval, kui ta tuli. Kui ta lahkus, oli G. F elus. G. F nägi ta surnuna siis, kui nad Vladimiriga tallu asjade järgi tulid. Ta lahkus talust hommikul. Vtuli järgi. Öösel magas ta suure maja taga – seal on veel üks majake, ta magas öösel. Vhelistas talle ja ütles, et tuleb 2-3 minuti jooksul. Ta tõusis ja läks Vladimirile vastu. Kui ta ärkas ja Vladimirile vastu läks, siis „staabis“ ta ei käinud, midagi erakorralist territooriumil ei näinud; ei pannud tähele kellegi muu jälgi ega kedagi muud. Tallu tagasi tuli ta kella 16:00 – 17:00 paiku, eesmärgiga võtta asjad. Kui nad „staapi“ sisenesid, avastasid nad seal surnukeha. Tema pulssi ei kontrollinud – V tegi seda. Tema seisis V kõrval. 24.11.2011 ettekandele (kd I, tl 50) lisatud fotodel (kd I, tl 51) kujutatud surnukeha ei olnud selles asendis. Nad ei kutsunud kiirabi, sest ehmusid – tema ehmus rohkem, nad olid segaduses. Asjadest jäi tallu dressid, T-särk. Ta ei kartnud, et politsei tuleb ja leiab tema asjad – kui ta hommikul talust ära läks, siis ta ei teadnud, et seal on surnukeha. Surnukeha ta nägi õhtul, kui tuli koos Vladimiriga tagasi. Seda, et talust leiti surnukeha, rääkis talle ka taluomanik ( VA). V. A rääkis, et kui tuli, siis nägi G. F surnuna ja kutsus politsei. V. A oli küsinud politseilt luba, kas võib seal käia, kas võib asju välja visata. Politsei oli selleks loa andnud. Pärast tuli politsei ja ütles, et ei tohi midagi puudutada, V. A oli seal juba midagi põletanud. V. A rääkis sellest 2-3 päeva pärast. Ta reageeris sellele sündmusele raskelt: ta oli seal, raske on tõestada, et tema ei ole toime pannud. Ta läks õhtul koju ja otsustas teha enesetapu – ta lõikas veresooni. Ema tuli kööki ja kutsus kiirabi. Enne seda sündmust on elus kaklusi ette tulnud. G. F antud lööke hindab ta keskmise tugevusega löökideks. Inimese julmaks läbipeksmiseks on vaja lüüa mingite esemetega – pesapallikurikaga läbipeksmine on julm, noaga löömine on julm, keti kasutamine kakluses on julm. Ta hindab G. F antud lööke kergeteks löökideks seetõttu, et ta ei tekitanud sihipäraseid lööke vaid üritas nuga välja lüüa. Süüdistatav joonistas istungil skeemi, millest nähtuvalt on tema arvates eluohtlikud piirkonnad peaja kaelapiirkond, tema tahtis lüüa õlapiirkonda. Kui tahta inimest tappa, siis tuleks tema hinnangul lüüa siseorganitesse mingi esemega – nt kurika või ketiga. Elutähtsatesse organitesse ta lüüa ei tahtnud, tahtis ainult nuga ära lüüa ja intsidenti lõpetada. Ta ei ole oma elus kellelegi samasuguseid lööke tekitanud, ta tahtis ainult nuga ära lüüa ja löögid ei olnud sihipärased. Teda on elu jooksul löödud, ta on saanud lööke ribidesse – umbes 10 lööki. Võrreldes löökidega pähe ei ole löögid ribidesse surmavad. Kui G. F ei oleks nuga kätte võtnud, ei reageeriks ta sellistele solvangutele. Ta on võimeline isiklikke solvanguid ignoreerima. Isikuvastaste kuritegude eest ei ole teda karistatud. Ta tegeles oma tütre kasvatamisega, tal on kaks last. Leivateenija oli peres tema, ta töötas, kuid mitteametlikult. Enesetappu üritas ta seetõttu, et 8 oma süütust on tal raske tõendada. Ta arvab, et on süütu – süüdi on selles, et ei kutsunud kohe politseid, kui nad surnukeha avastasid. Tunnistab, et tekitas lööke ja selles tunnistab ennast ka süüdi. Tapmise süüdistus ei ole õige. Hagi tunnistab seetõttu, et tunnistab oma seost G. F surmaga. Konflikti põhjuseks oli see, et ta üritas ärritunud G. F viimase hetkeni maha rahustada ja ignoreerida viimase solvanguid seni, kuni G. F lõi ja võttis noa. Süüdistatav V. Vasko andis kohtuistungil teisesküsitluses järgmisi ütlusi: 13.10 õhtu-, öö- ja järgneva hommiku sündmusi mäletab ta hästi, kohtueelses menetluses ja nüüd kohtus mäletab ühte moodi, võrdselt. 13.10 G. F alkoholi juues jõi tema õlut vähem – 4l jõi G. F ja 2l tema – ta ei joo tavaliselt kanget õlut, tema jõi heledat õlut. Viina jõid nad võrdsel määral, so 0,5l kumbki. Tarvitatav alkoholikogus sõltub seltskonnast, tavaliselt on tema poolt tarbitav alkoholikogus suurem. 13.10 oli ta kerges joobeseisundis. Alkoholi tarvitamise käigus ei saanud ta G. F isiklikult midagi teada. G. F rääkis, et on üksildane – peremees käib harva. Endast G. F isiklikult midagi ei rääkinud. Ta küsis G. F isikliku elu kohta, G. F palus tal aidata end (G. F) leida. Ta pakkus G. F, et viimane võiks leida naise ja elada seal. G. F palus tal naine leida. Ta küsis G. Fätoveeringute kohta. G. F selgitas, et need on tehtud Venemaal, „tsoonis“, siis kui nad jõid kanget teed („tšefir“) ja seda, et elab vanglareeglite järgi. Alguses ei teinud G. F jutt vanglaelu kohta ja tätoveeringud teda ettevaatlikuks. Ettevaatlikuks muutus ta G. F suhtes siis, kui tuli juttu, et igaüks seab oma elu ise. Et kas mul (V. Vaskol) on kerge – käin ka edasi-tagasi reisides, raha ei tule kellelgi kergelt. Pärast seda hakkas G. F käituma agressiivselt ja ütles, et ei ole vaja hakata teda õpetama. V. R rääkis ta, et tema ja G. F vahel toimus intsident, rohkem ei rääkinud midagi. Ta rääkis V. R telefoni teel kohe, kui sündmus toimus: ta helistas V. R pojale ja küsis, kas V. R saab järgi tulla. V. R poeg ütles, et ei saa tulla – oota hommikuni, isa tuleb järgi. Konflikt ei saanud tekkida hiljem kui 22:
  10. Magama läks ta 20 minutit ühe peal. 16.12.2011 toimunud ülekuulamisel andis V. Vasko kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt: „konflikt Gga toimus ööl vastu 14.10, kella 01:00 paiku, magama läksin kella 01:30 – 02:00 paiku. Vastuolu kohta selgitas V. Vasko, et 40 minutit võis olla siia-sinna, telefoni kaudu on võimalik kontrollida: ta helistas V. R kõrval oli mehehääl – tema kõrval oli G. F. Ta küsis telefonitsi, kas V. R saab talle järgi tulla, poeg vastas, et ei saa. Ta lahkus kindlasti 00:30 – „staabis“ töötas raadio, oli kuulda, et on kesköö ja ta oli seal mitte rohkem kui 0,5h. Hommikul tuldi talle järgi, ta oli õues ja ei lähenenud „staabile“. Ta istus autosse ja sõitis ära. Kui tema peal oleks veri olnud, oleks see riietel näha olnud. 14.10 hommikul ta G. F üldse ei näinud. 16.12.2011 toimunud ülekuulamisel andis V. Vasko kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt: „14.10 kella 07:00 paiku käisin suvemajas. Ma nägin, et G lamab koridoris, jalad sissekäigu suunas, pea seina poole, lamas vasakul küljel. Ma nägin, G lamas põrandal, mina ei lähenenud. Lihtsalt avasin ukse. Nägin G . Seejärel sulgesin ukse ja lahkusin.“ Vastuolu kohta selgitas V. Vasko, et see ei olnud hommikul, see oli siis kui nad tulid V. R ga tagasi, avasid ukse ja nägid, et inimene lamab põrandal, pea laua all. Esimesena sisenes Vladimir, tema (G. Fi) nägu ei olnud näha. Ei näinud G. F hommikul. 16.11.2011 toimunud ülekuulamisel andis V. Vasko kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt: „…aga G jätkas minu sõnaliselt solvamist ja minema ajamist. Seejärel G tahtis – nagu mulle tundus – mind rusikaga näkku lüüa. Seejärel ta istus ega tõusnud oma kohalt püsti. Ma jõudsin tema löögi eest kõrvale põigelda, kummardusin ettepoole ja G rusikas väheke riivas minu kukalt. Seejuures mina ise istusin, G saadud löök ei olnud tugev. Ma vihastasin selle peale, tõusin püsti ja lõin 3 korral rusikaga kõhu, rinnapiirkonda, võib-olla sattus ka vastu külge.“ Vastuolu kohta selgitas V. Vasko, et uurija sai valesti aru. Ta ei ole püsti tõusnud, ta istus samamoodi ja lõi 2 korda vasakusse külge, G. F oli vasakus käes nuga. Kui G. F diivanilt maha libises, siis hoidis ta G. F tooliga vastu diivanit, surus tooliga vastu diivanit. 16.11.2011 toimunud ülekuulamisel andis V. Vasko kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt:„ G ütles mulle, et nüüd ma su maha murran. Ma märkasin, et diivani juures kapil lebas musta käepidemega nuga, mis oli u 25 sm pikkune. Ma nägin, et G üritas võtta kapilt nuga. N jutu järgi teadsin, et G on istunud vanglas u 20 aastat. Seetõttu G sõnu selle kohta, et ta mind „maha murrab“ võtsin väga 9 tõsiselt, ähvardusena oma elule. Mõistsin, et G kavatseb mind tappa. Pärast nihutasin öökapil noa eemale, et ta selleni ei ulatuks. Seda nähes ütles G mulle, et ma ei ela enam kaua, et tema on autoriteet aga mina ei ole tema silmis mitte keegi. Pärast seda ma lõin Gt, nagu ta istuski diivani juures, 5-6 korral jalaga vastu külge. Konkreetselt kuskile ei sihtinud, löögid sattusid kuhu juhtus. Ma lõin Gt jalaga sellepärast, et ta ütles mulle selliseid sõnu, et ähvardas ohuga minu elule, samuti sellepärast et ma ei suutnud temaga ühes toas viibida.“ Vastuolu kohta selgitas V. Vasko, et nad ei saanud uurijaga hästi teineteisest aru, ei olnud sihipäraseid lööke. Tahab kohtu tähelepanu pöörata videole, sealt on näha, kus oli tema, kus G. F. Ta tunnistas algusest peale, et tekitas 5-6 lööki. Politsei survestas teda moraalselt: kui ta Rahumäel „istus“, siis üks töötaja käis teda survestamas, ütles et: „tunnista üles, et sa lõid teda (G. F) hantlitega“. Peale kinnipidamist ta ei eitanud vigastuste tekitamist vaid tapmist. Talle esitati süüdistus tapmises, mitte vigastuste tekitamises. Kiirabisse ei pöördunud ta tol korral seetõttu, et oli joonud – kes oleks teda uskunud. Kas kohus teda usub, on kohtu õigus. Mingisuguseid vigastusi tema G. F ei tekitanud. Süüdistatav V. Vasko andis kohtuistungil peale teisesküsitlust kaitsjale järgmisi ütlusi: kui ta ennast kaitsnud ei oleks, siis oleks G. F talle vigastusi tekitanud. Alguses ja ka hetkel ei tunnista ta üles tapmist. Alguses, kui ta rääkis, et lõi 5-6 lööki enesekaitseks, siis keegi ei uskunud. Ta keeldus alla kirjutamast, keeldus kõigest, mida uurijad pakkusid – seetõttu rääkis ka kaitsjale survestamisest alles kohtuistungil. Surve avaldamine lõpetati vahetult enne uurimiseksperimenti, uurijad käisid detsembrikuus. Nuga nägi ta G. Fkäes. Süüdistatav V. Vasko andis kohtu küsimustele vastates järgmisi ütlusi: 16.12.2011 ülekuulamise juures viibis kaitsja. Ülekuulamine toimus vene keeles. Uurija oli vene rahvusest, tõlki juures ei olnud. Uurimisorganite omavoli peale ta kaebust ei esitanud – see on mõttetu. Ta ei võtnud tapmist omaks, ei saanud tõestada. 13.10 läks ta tallu oma sõbra N juurde, ta ei teadnud, et N d ei ole. Tavaliselt nad võtsid natukene, läheksid Tallinnasse. N kutsus ta sinna, ta aitas vahel suure veokiga. Kui V. A ei saanud, siis ta viis suitsu ja toitu N N elas seal 6-7 aastat. N l oli telefon, kuid ta muutis numbrit enne, kui lahkus talust. Viimast korda käis ta seal 3 nädalat enne sündmust. Kui ta oli Eestis, siis ta käis alati seal – V. A teadis sellest. V. A ei meeldinud, kui seal alkoholi tarvitati. Mõistlikkuse piires, N võtsid mitte kõikide nähes ühe pudeli kahe peale – 250g igaüks. N. F läks V. Aga tülli ja lahkus. G. F oli igav. Nii V. A kui J. A teadsid, et võõrad inimesed käisid külas – maantee ääres on silt, et seal on saun ja hostel. Igaüks võib tulla, juurdepääs on vaba. Peremees ei käinud nädalate kaupa. Tol ööl suhtles ta telefonitsi enamasti V. R Ta helistas V. R , teatamaks, et läheb öösel ära. V. R pojale helistas, et V. R tuleks talle öösel järgi. V. R helistas talle ise hommikul. Tol päeval sõitis ta tallu taksoga. Öösel ei sõitnud ta taksoga ära seetõttu, et ei teadnud täpset aadressi ja keelduti tulemast. Ta helistas tuttavatele, kes võiksid järgi tulla. Kui ta noa G. F käest ära lõi, siis ta nihutas jalaga noa kõrvale, nuga oli tema taga. Ta küsis G. F käest, kas viimane on rahunenud. Ust ta ära minnes lukku ei pannud – tal ei olnud võtit. G. F võis oodata ükskõik mida. Kui ta väljus, seisis ta kõrval ja vaatas, kas G. F tuleb majast välja või ei ja siis läks ära. Tema G. F nägu ei näinud, kui nende vahel intsident oli, siis oli G. F riides. Hommikul ta „staabis“ ei käinud, hommikul ei võtnud ta asju seetõttu, et asjad olid suures majas ja maja oli kinni. Maja pani lukku G. F. II. Eksperdi kohtuistungil antud selgitused: Kohtuistungil esitas prokurör kohtule tõendina vastu võtmiseks 16.12.2011 surnu ekspertiisiakti nr 569 koos fototabeliga (kd I, tl 52-75) ja 13.03.2012 surnu ekspertiisiakti nr 2 (kd I, tl 79-82). Kohtuistungil jäi ekspert selle juurde, et kannatanu võis peale vigastuste tekitamist elada mitu tundi. Mida kannatanu võis selle aja jooksul teha, sellele on ekspertiisiaktis vastatud p 7 ( G F aktiivse tegutsemise võime peale vigastuste tekitamist ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt 10 hinnatav, kuid ei saa välistada vähese lühiajalise piiratud taju- ja füüsilise tegevuse võime säilimist näiteks roomamise või pidurdatud sõnalise kontakti näol) – sellele küsimusele ei ole võimalik ka kohtus täpsemat vastust anda. Peale kõikide kirjeldatud vigastuste tekitamist G. F suitsu küll ei teinud. Sellise järelduse saab teha seisundist, millises G. F pidi olema. Ilmselt olid ka hingamisraskused ja teadvushäired, suitsetamine on ikkagi sihipärane tegevus – niisugune sihipärane tegevus on küll välistatud. Päris otseselt kutsusid selliseid häireid esile näiteks pehmekelmealune (ämblikvõrkkesta alune) verevalum – põhjustab alati teadvuse häireid. Kaudselt ka šokiseisund, mis pidi hakkama suhteliselt kiiresti tekkima – põhjustama vererõhku langust ja ka see põhjustab teadvuse häireid, kuni teadvus täielikult kaob. Kui kiiresti see kõik toimus, ei saa öelda. See hakkab toimuma kohe, kui need vigastused on tekkinud. Täielikku võimekust kõiki asju teha – järk-järgult hakkas see võime kaduma – tegutseda sihipäraselt ja aktiivselt peale kõikide vigastuste saamist. Valust tekib juba kiiresti šokk ja vererõhu langus. Niisuguste roidemurdude korral on valu hästi tugev ja inimene sügavalt, selliste killunenud roidemurdudega hakkaks suitsu sisse tõmbama – tal on niigi hingamisega raskusi. Roidemurdude korral muutub hingamine pindmiseks, suitsu sisse tõmmata ei ole küll mõeldav. Peale neid kahjustusi võis inimene natukene roomata, kuid mitte pikka maad, mõned meetrid ehk. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 2 p 4 viimane lause (Täielikult ei saa välistada võimalust, et vigastused on tekitatud kahes etapis) tähendab, et võib-olla on väike vahe tekitatud vigastuste tekitamisel, aga mitte suur – see kõik peaks orienteeruvalt 3h sisse ära mahtuma. Võimalikud eluohtlikud vigastused olid nii I kui ka II etapis. Eluohtlikud kõhuõõne vigastused on tekitatud hiljem kui rinnavigastused – kas see nii täpselt on, ei saa väita. Enne olid rinnavigastused – sinna hulka tuleb lugeda ka neeru- ja põrnavigastused. Soolekinnisti, maksa- ja kõhunäärme vigastused tunduvad värskemad. Õhkrind oli väga väljendunud, verikõht vähem väljendunud, 50ml verd oli sellest soolekinnisti rebendist jooksnud. Kui palju lööke rindkere piirkonda I etapis anti, on võimalik umbkaudu kindlaks teha, aga see võtab väga palju aega. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 2 p 9 (Kõiki G F surnukehal tuvastatud vigastusi ei ole võimalik tekitada kahtlustatava Vitali Vasko poolt kirjeldatud viisil – istuvas asendis kannatanule 8 – 9 löögiga) I etapi vigastused ei vastanud V. Vasko poolt ülekuulamisel antud ütlustele: rindkere piirkonda oli tekitatud rohkem kui 8-9 vigastust. Valdav osa vigastusi oli tekitatud I etapis ja kindlasti rohkem kui 8 korda. Ei ole tõenäoline, et vigastused võidi tekitada G. F – olid roiete killunenud murrud, see eeldaks, et keha enam ei liigu kui lüüakse kuhugi suunas. G. F võinuks olla nagu pikali. Killunenud roidemurdude olemasolu näitab, et pidi toimima tugev, deformeeriv jõud ja see on tõenäolisem, et G. F on pikali olnud – keha peaks olema fikseeritud sel hetkel ja neerul oli 2 rebendit. On vähetõenäoline, et sellised vigastused tekivad istudes, märkimisväärselt tõenäolisem on, et G. F lamas. Vigastusi oli nii palju, et istuvale inimesele ei ole see tõenäoline. II etapi löögid pidid tabama kõhtu. Tõenäolisem on pikali asend, niivõrd kuivõrd need on ka hiljem tekitatud. Soolekinnisti rebend tekib ka tõenäoliselt lamavas asendis. Nahamarrastused on näha – esmane akt, lk 4, alumine pilt (kd I, tl ....) – pikliku kujuga marrastused abaluude piirkonnas, need on iseloomulikud kinga ninaga tekitatud vigastustele. Kui lüüa istudes, siis peaks lööma külje pealt, kuid tõenäolisem on, et lüüakse otse alt. Selliseid marrastusi on veel – esmasele aktile lisatud fototabel 8, ülemine pilt (kd I, tl ....) - marrastuste suund puusal ja rindkerel on lamavas asendis löödud. Võimalik ajaline vahe I ja II etapi vahel 3h – on võimalik, et rindkerevigastused olid lihtsalt varem tekitatud kõhuõõne vigastustest, et see õhkemfüseem vigastuste ulatuse tõttu kujunes väga kiiresti: siin olid killunenud roidemurrud, väga ulatuslikud rinnakelme rebendid, kopsurebend – et see õhk läks nii kiiresti nahaalusesse koesse ja rindkereõõnde, et kujunes välja šokiseisund ning šokiseisundi tõttu kõhtu enam verd ei voolanud. Šokiseisundis vereringe tsentraliseerub – varustatakse peaaju ja südant, kõhus vereringe enam nii intensiivselt ei toimi, kui tavaliselt. Verekaotus kõhuõõnde aeglustub, kui on vahe. Histoloogiline uuring oli ka selline – ei ole väga täpne uuring, tundus et neeru ja põrna vigastustel oli põletikuline reaktsioon paremini väljendunud kui maksa- ja kõhunäärme ümbruses. See ei ole absoluutne. Konkreetselt öelda ei saa, kas vigastused olid tekitatud ühel ajal või erinevatel aegadel. Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 2 p 8 (Välissuguelundite piirkonnas tuvastati 1 nahaalune verevalum, mis võis tekkida löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, sealhulgas saabastatud 11 jalaga) kirjeldatud verevalumi puhul ei saa täpselt öelda, mis asendis G. F oli, kui vigastused tekitati, ei saa ka öelda, kas vigastuste tekitamine oli algfaasis või lõppfaasis. Kindlasti on lamavas asendis G. F tekitatud järgmised vigastused: marrastused, mis on pikisuunalised ja pikliku kujuga, killunenud vasakpoolsed roidemurrud, neerurebendid ja põrnarebend. Teiste vigastuste kohta ei saa kindlalt öelda, kas need on tekitatud siis, kui G. F oli lamavas asendis. Ühe õla peal olid ka marrastused, mis olid tekitanud lamavas asendis. Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 2 p 10 ( G Fsurnukehal tuvastatud vigastuste tekitamiseks pidi lööke olema minimaalselt 30) kirjeldatud vigastuste maksimaalset arvu ei saa öelda: kõik löögid ei jäta jälgegi ja mõned tabavad ühte-samasse kohta. Ekspertiisis loetakse kokku need vigastused, mis on kindlalt eraldi löökidena tekitatud. Maksimaalset arvu ei saa määrata. Vigastused olid tekitatud tõenäoliselt jalanõu terava ninaga, võisid olla tekitatud ka kannaga, kuid kaares servaga – serv peab olema kaarja kujuga. Võib-olla ka löögist kaarja asjaga, mitte just kinga ninaga. Kas peale I etappi võis liikuda sihipäraselt – šokk tekitab teadvushäireid ja vererõhu langust, see hakkas tekkima juba nende esimeste vigastuste tagajärjel. Teadvus kaob lõpuks ära ja me ei tea, kaua G. F teadvuseta lebas. Ei saa täpseid ajavahemikke, kuid see ei ole enam tavaline vaid teadvushäiretega elu. Inimene võib olla sellises raskes seisundis tükk aega enne kui ära sureb. Konkreetselt G. F puhul ei saa öelda, kas ta liikus või ei, mitu etappi oli. Šokiseisundis inimene ei saa ise midagi ette võtta: ei saa kusagile minna, helistada, suitsetada. Keskmises joobes inimesel on koordinatsioonihäired: inimene toimetab, käib, mõtlemine ja kõne on muutunud. Vigastusi ei saanud tekitada igasuguse jalatsiga: sussiga mitte, kuid „tossudega“ küll. III. Kohtule esitatud ja istungil vastu võetud, kirjalikud, tõendid:
  11. 20.10.2011 Sündmuskoha vaatlusprotokoll, tehnilise uuringu protokoll (kd I, tl 16 – 20) ja fototabelist (kd I, tl 21 - 48, ortokaart tl 49);
  12. 24.10.2011 Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse vanema L Miili poolt E. P edastatud ja viimase poolt I. Z e ja J. J edastatud e-kiri koos fotodega (kd I, tl 50-51);
  13. 04.11.2011 Jälitusprotokoll (kd I, tl 133-142);
  14. 07.12.2011 ja 08.12.2011 Ekspertiisimaterjali võtmise protokollid (kd I, tl 88 - 93);
  15. 09.12.2011 läbiotsimisprotokoll (kd I, tl 106 – 109);
  16. 11.12.2011 Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd I, tl 122 – 132);
  17. 08.11.2011 Vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd I, tl 110-121);
  18. 08.12.2011 V. Vasko kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I, tl 143 – 146);
  19. 09.02.2012 Ekspertiisiakt nr 11E-GE1288 (kd I, tl 94-104);
  20. 15.02.2011 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise – ja psühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr 65 (kd I, tl 147 – 151);
  21. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.03.2009 otsus (kd I, tl 156 – 158);
  22. Karistusregistri väljavõte G F karistatuse kohta (kd I, tl 182 – 185). Kohtuistungil vaadeldi 30.01.2012 videosalvestust V. Vasko ütluste seostamist olustikuga; samuti esitles riiklik süüdistaja kohtule kriminaalasjas asitõendiks olevaid V. Vasko jalatseid. Prokuröri seisukoht: Prokuröri hinnangul on Vitali Vaskole süüksarvatav tegu tõendatud ja õigesti kvaliFseeritud. Prokurör taotles Vitali Vasko süüdi tunnistamist

§ 113järgi ja karistamist 11 aastase vangistusega.

Kuivõrd Vitali Vasko pani talle inkrimineeritava teo toime Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.03.2009 otsuse alusel määratud katseajal, siis leidis prokurör, et Vitali Vaskole tuleb mõista liitkaristus

§ 65lg 2 sätestatut järgides.

Prokurör taotles käesolevas asjas mõistetava karistuse suurendamist eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra ja Vitali Vaskole 11 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse mõistmist.

§ 68

lg 1 järgi tuleb karistuse algust 12 arvestada Vitali Vasko kahtlustatavana kinni pidamisest – alates 08.12.2011. Prokurör palus Vitali Vaskolt välja mõista sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, samuti välja mõista menetluskulud (kaitsjatasu ja ekspertiisitasud). Kaitsja seisukoht: Kaitsja leidis, et Vitali Vaskole süüksarvatav tegu ei ole õigesti kvaliFseeritud. Kaitsja taotles Vitali Vaskole inkrimineeritava teo ümberkvalifitseerimist ja Vitali Vasko süüdi tunnistamist

§ 118ning § 117 järgi ja karistamist sanktsiooni alammääras.

Kaitsja oli seisukohal, et Vitali Vasko teo tingis G F poolne provokatsioon ning Vitali Vasko tegutses hädakaitse seisundi piire ületades. Kohtu seisukoht: Kohus kuulanud istungil ära kannatanu, tunnistajad ja süüdistatava ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab et Vitali Vaskole esitatud süüdistus on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 113järgi. Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Esmalt annab kohus hinnangu sellele, kas osa kohtuistungil esitatud tõenditest on lubatavad ning analüüsib, kas kõiki uuritud tõendeid on asja lahendamisel võimalik kasutada. V. Vasko kaitsja leidis, et kriminaalasja kohtueelses menetluses on sündmuskohta vaadeldud lubamatult hilja, samuti andis politsei suvilaomanik V. Ale loa sündmuskohta koristada, millist võimalust viimane kohtuistungil antud ütluste kohaselt ka kasutas – 20.10.2011 sündmuskoha vaatluse protokolli päises on märge, et „elumaja on koristatud, mõned esemed on kaasa võetud“. Kohtuistungil esitas prokurör 24.10.2011 Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna töötaja e-kirja koos fotodega, millest nähtuvalt informeeriti kolleege 15.10.2011 Saue vallas Ääsmäe külas Kuuskmetsa talus leitud G. F surnukehast. Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvalt viidi sündmuskoha üksikasjalik ja nõuetekohane vaatlus läbi alles 20.10.2011, so 5 päeva peale G. F surnukeha leidmist. 21.05.2012 toimunud kohtuistungil ei osanud prokurör põhjendada, miks sündmuskoha vaatlust toimetati hiljem, 22.05.2012 kohtuvaidluses oli prokurör seisukohal, et sündmuskoha hilisem vaatlus on selgitatav asjaoluga, mille kohaselt teostati toimingud alles siis, kui oli selgunud G. F vastane vägivallategu. Tunnistaja J. A andis ütlusi, et G. F surnukeha leidnud abikaasa, V. A, arvas peale surnukeha leidmist, et G. F on läbi pekstud – seega asus tunnistaja, erinevalt eeldatavalt sarnaste juhtumitega ka enne kokku puutunud politseiametnikest, seisukohale, et G. F surm ei pruukinud olla loomulik. Kohtule ei ole teada, millest on tingitud 15.10.2011 sündmuskohal viibinud politseiametnike kaalutlus jätta esialgu sündmuskoht fikseerimata, kuid kohtu hinnangul on selline toimimine äärmiselt vastutustundetu. Samas leiab kohus, et sündmuskohta ei rikutud määral, mis välistaks 20.10.2011 sündmuskoha vaatlusprotokolli tõendite kogumist. Tunnistaja V. R andis ütlusi selle kohta, et 24.11.2011 ettekandele lisatud fotodel oli G. F surnukeha samas asendis, kui nad V. Vaskoga tapetu leidsid. Tunnistaja V. R selgitas, et surnu lebas mingisugustel kaltsudel, võib-olla madratsil. Tunnistaja J. A andis ütlusi, et tema sündmuskohal ei käinud, tunnistaja V. A andis ütlusi selle kohta, et ta koristas ja põletas lina, pühkis minema vere, samuti märkis V. A, et ruumis segadust ei olnud. 20.10.2011 13 sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotolt nr 25 nähtub, et sündmuskoha vaatlusel pildistati tooli all olevat kuivatatud vereloiku - so kohta, kus tunnistajate V. R ja V. A ütluste kohaselt oli tapetu pea ja mida V. A oma ütluste kohaselt ka koristas. Sündmuskoha vaatlusel leiti ja võeti kaasa esemeid (klaasid, suitsukonid jms), millelt hilisema ekspertiisi käigus leiti asjaomaste isikute DNA-d. Kohtu hinnangul ei saanud seega V. A poolne koristus olla nii põhjalik, et oleks alust rääkida sündmuskoha pöördumatust rikkumisest. Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu G. T , tunnistajad V. R , J. A, V. A ja süüdistatav V. Vasko. Kannatanu ja tunnistajate ärakuulamisel ei tõusetunud istungil küsimust isikute ütluste usaldusväärsusest, seega on nende isikute ütlusi asja lahendamisel võimalik kasutada. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et süüdistatava V. Vasko ütlused ei ole usaldusväärsed ja isiku poolt kohtuistungil antud ütlused tuleb tervikuna tõendite kogumist välja arvata; kaitsja, tuginedes põhiliselt ütluste ja olustiku seostamise videole, oli seisukohal, et V. Vasko on eeluurimisel läbivalt andnud ühesuguseid ütlusi, sarnaseid ütlusi andis isik ka kohtus. Prokuröri poolt viidatud esimene vastuolu kellaaegades ei tundu esmapilgul nii oluline, et sellest saaks järeldada V. Vasko vassimist: on mõistlik eeldada, et inimesed ei heida regulaarselt pilku kellale. Samas vastas V. Vasko istungil prokurörile, et läks magama 20 minutit ühe peal – so 00:20, peale vastuolu avaldamist asus V. Vasko seisukohale, et ta lahkus kindlasti kella 00:30 paiku – raadio mängis ja oli kuulda, et on kesköö. Eeluurimisel andis V. Vasko ütlusi, et konflikt toimus kella 01:00 paiku, magama läks ta kella 01:30 – 02:00 paiku. V. Vasko viitas läbivalt võimalusele kontrollida tema poolt öeldud kellaaegu kõneeristuste pinnalt. Kohus, tutvunud 04.11.2011 jälitusprotokolliga, järeldab et tõesemaks saab pidada siiski V. Vasko eeluurimisel antud ütlusi: kõneeristusest nähtuvalt on V. Vasko ajal, mil ta väitis end juba magavat (kella 00:34 – 01:20) kasutanud intensiivselt oma mobiiltelefoni tekstisõnumite vastuvõtmiseks ja edastamiseks ning rääkimiseks. Eeluurimisel on V. Vasko rääkinud, et käis 14.10.2011 hommikul „staabis“. Vastuolu selgitades andis V. Vasko ütlusi selle kohta, et hommikul tuldi talle järgi, ta oli õues ja ei lähenenud „staabile“. Tunnistaja V. R selgitas kohtuistungil, et kui nad õhtul tagasi läksid, nägid nad koridoris lamavat inimest – ei oska öelda, millises koridoris, kuid selle ukse juures, kust ta V. Vasko hommikul peale võttis, seal läbikäigus lamas inimene. Seega on tunnistaja V. R jaatanud V. Vasko „staabi“ juures olemise fakti, millisele lähenemist V. Vasko oma ütlustes kategooriliselt eitas. Samuti selgitas V. R , et V. Vasko oli talle 14.10.2011 õhtul, kui nad avastasid G. F surnukeha, rääkinud, et hommikul oli G. F veel elus. V. Vasko esitatud versioon sellest, et ta 14.10.2011 hommikul staabis ei käinud, G. F üldse ei näinud, erineb seega tunnistaja V. R ütlustest selle kohta, mida V. Vasko talle rääkis; samuti andis V. Vasko ütlusi, et pärast suitsu tegemist läks ta teise majja (mitte siis „staapi“), kuna V. R pidi järgi tulema teise majja. Järgnevaid vastuolusid eeluurimisel ja kohtus antud ütlustes selgitas V. Vasko tema ja uurija vaheliste arusaamatustega ülekuulamisel. Kohtu küsimustele vastates selgitas V. Vasko, et 16.12.2011 ülekuulamine toimus vene keeles, samuti osales ülekuulamisel tema kaitsja. Kohus leiab, et süüdistatava emakeeles toimunud ülekuulamisel on arusaamatuste tekkimine vähe tõenäoline, kuid siiski võimalik. Samas kinnitab V. Vasko ise, et menetlustoimingus osales ka tema kaitsja. On mõistlik eeldada, et ka juhul, kui ütluste andja mõistab emakeelset vestlust vääriti, on juriidilise kvalifikatsiooniga kaitsjal võimalus reageerida ja olukorda korrigeerida. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et 16.12.2011 ülekuulamisel oleks selline vajadus tõusetunud. V. Vasko hakkas istungil väitma, et teda survestati eeluurimisel, survestamine oli kestnud peaaegu terve 2011 detsembrikuu. Süüdistatava kaitsja V. S tuli oma kaitsealuse sellekohane väide üllatusena. Kohtule ei ole teada, millises menetlusetapis kaitsja oma kaitsealuse huve esindama 14 hakkas, kuid 30.01.2012 ütluste ja olustiku seostamisel on V. S kaitsjana menetlustoimingus juba osalenud. Kohtule jääb arusaamatuks, miks süüdistatav oma kaitsjale väidetavast survestamisest rääkis alles kohtuistungil – V. Vasko selgitas, et kaebuse esitamine uurimisorganite lubamatule tegevusele oli mõttetu. Kohus leiab, et on siiski mõistlik eeldada, et taolisi vahejuhtumeid oma advokaadiga arutatakse enne, kui asja läbivaatamisel kohtuistungil. Tunnistaja V. R ja V. Vasko ütlused lahknevad ka sündmuskohalt kaasa võetud asjade osas. Nii väitis tunnistaja V. R , et 14.10.2011 hommikul võtsid nad V. Vaskoga asjad ja sõitsid minema; 14.10.2011 ootas V. Vasko teda väljas, kaasas suur spordikott. 14.10.2011 õhtul nad mingisuguseid asju ei võtnud. V. Vasko andis ütlusi selle kohta, et läks asjade järgi õhtul, hommikul ei võtnud ta asju seetõttu, et asjad olid suures majas ja maja ukse oli G. F lukustanud. V. Vasko ütlused olid oma sisult erinevad ka esmas- ja teisesküsitluses esitatud küsimustele vastates. Esmasküsitluses rääkis V. Vasko, et kuulis G. F kriminaalse mineviku kohta N. F lt, sellel teemal (so G. F kriminaalsest minevikust) nad G. F alkoholi tarvitades ei rääkinud: teda see teema lihtsalt ei huvitanud. Teisesküsitluses selgitas V. Vasko prokuröri küsimustele vastates, et ta küsis G. F tätoveeringute kohta, G. F selgitas, et need on tehtud Venemaal „tsoonis“, siis kui nad jõid kanget teed „tšefir“ ja seda, et G. F elab vanglareeglite järgi; alguses ei teinud G. F jutt vanglaelu kohta ja tätoveeringud teda ettevaatlikuks. V. Vasko esitas istungil versiooni sellest, et G. F hakkas teda noaga lööma. Nuga oli musta käepidemega, 20-25 cm pikk ja kui ta noa G. F käest ära lõi, siis ta nihutas jalaga noa kõrvale. Tunnistajad J. A ja V. A jaatasid nugade võimaliku olemasolu „staabis“ põhjusel, et kompleksi üüriti välja pidude korraldamiseks ja lauanõusid majas oli. Tunnistajad V. R , süüdistatav V. Vasko on rääkinud, et sündmuskohalt midagi kaasa ei võetud – tunnistaja V. R ütlused selle kohta, et 14.10.2011 õhtul nad lahkusid „käed taskus“. Tunnistaja V. A rääkis küll koristamisest, kuid selgitas, et surnukeha leidmisel oli ruum võrdlemisi korras, nõude koristamisest ja pesemisest enne sündmuskoha vaatlust toimetatud pisikoristuse käigus tunnistaja V. A ei rääkinud. 20.10.2011 sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvalt nuga/nuge sündmuskohalt ei leitud. Kohus märgib täiendavalt, et lisaks vastuoludele V. Vasko ütlustes ei olnud süüdistatava poolt esitatud versioon toimunust osaliselt ka eluliselt usutav. V. Vasko ja tema kaitsja kirjeldasid G. F kogu kohtuliku arutamise vältel ettearvamatult agressiivse kriminaalina, kes elab vaatamata minevikus toime pandud tapatööle tänaseni vanglareeglite järgi ja on vastavalt valmis lahendama ka võimalikke konfliktsituatsioone. Kaitsja esitas V. Vasko väidete kinnitamiseks ka G. F karistusregistri õiendi (kd I, tl 182 – 185). Kannatanu G. T i iseloomustuse oma onu kohta jätab kohus tähelepanuta: inimesed võivad (aga ei pruugi) käituda oma lähisugulastega teisiti kui ülejäänud inimestega. G. F tööandjad – V. A ja J. A kirjeldasid G. F kui normaalset inimest, kes joobnuna oli vaidlushimuline ja soovis suhelda. Juhul kui võtta G. F iseloomustamisel aluseks V. Vasko poolt kirjeldatu, jääb kohtule arusaamatuks V. Vasko versioon sellest, kuidas ta konflikti lõppedes läks jätkuvalt täiesti tegutsemisvõimelise G. F juurest ära ja heitis magama. Asjaolu, et V. Vasko võis öösel tõepoolest magada, kinnitab ka 04.11.2011 jälitusprotokoll (kd I, tl 133 – 142), millest nähtuvalt kasutas V. Vasko intensiivselt 13.10.2011 kella 16:59 – 14.10.2011 kella 01:20-ni oma mobiiltelefoni ning uuesti asus telefoni kasutama 14.10.2011 kella 07:

  1. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei püüdnud V. Vasko retsidiivse G. F võimalikust mõjusfäärist esimesel võimalusel lahkuda: olles talu valvur, olid G. F ilmselt kõikide kompleksil asuvate hoonete võtmed (võtmete olemasolu on V. Vasko ise kinnitanud, rääkides et suure maja pani lukku G. F; samuti andis V. Vasko ütlusi selle kohta, et „staabi“ ust ta G. F juurest öösel lahkudes enda järgi lukku ei pannud: tal ei olnud võtit). V. Vasko väited selle kohta, et ta proovis taksot tellida, kuid ükski taksojuht ei olnud nõus tallu tulema, ei ole usutavad: esiteks ei nähtu V. Vasko telefoni kõneeristusest püüdlust taksot tellida; on üldiselt teada, et taksot ei ole võimalik tellida tekstisõnumi kaudu ja peale kella 00:00 tegi V. Vasko väljuvaid kõnesid ainult 2, millest vähemalt üks pidi olema 15 V. R ga (nimetatud fakti kinnitab tunnistaja V. R ). V. Vasko selgitas, et taksojuht ei oleks talu üles leidnud, kuid samas rääkisid tunnistajad, et maantee ääres on viidad, samuti vihjas V. Vasko oma kaitseversioonis võimalusele, et talu territooriumil võisid tema magamise ajal käia kõrvalised isikud, kellele talu asukoha leidmine järelikult ületamatuid raskusi ei valmistanud. Kohus ei jaga V. Vasko arvamust selles, miks pidanuks talu leidmine olema võimatu taksojuhtidele, kelle töös ilmselt tuleb ette juhuseid, kus nad peavad öösel orienteeruma alkoholi tarvitanud klientide suuliste juhiste ja teeviitade kaudu. V. R ütlustest nähtuvalt jõudis tunnistaja 14.10.2011 hommikul V. Vasko juhiste järgi sündmuskohale, seega tunnistajale tee leidmine takistusi ei valmistanud. Kohtule jääb arusaamatuks, miks V. Vasko ei püüdnud iga hinna eest talust lahkuda ka siis, kui ta sai teada, et V. R talle öösel järgi tulla ei saa. V. Vasko andis istungil ütlusi selle kohta, et: „G. F võis oodata ükskõik mida.“.Kohtukoosseisu arvates oleks V. Vasko poolt kirjeldatud olukorda aluseks võttes kiire lahkumine igasuguseid vahendeid (sh „hääletamine“) kasutades äärmiselt inimlik käitumine. Võimalike kolmandate isikute viibimine talu territooriumil ei ole usutav, kuid sellel peatub kohus eraldi. Kohtu arvates on eeltooduga siiski tõendatud, et V. Vasko on püstitanud toimunust eri aegadel erinevaid versioone, samuti on isik iseendale istungil vastu rääkinud ja tema ütlused erinevad usaldusväärseks hinnatud tunnistaja ütlustest. Kohus, hinnanud vastuolusid ja nende ulatust, jätab V. Vasko ütlused tõendite kogumist tervikuna kõrvale. Kohtu hinnangul tuleb tõendite kogumist välja jätta ka 08.11.2011 vaatlusprotokoll. Esmalt märgib kohus, et ilmselt kajastab protokoll V. Vasko kinnipidamisel isikul seljas ja jalas olnud esemete vaatlust. Samas nähtub V. Vasko kinnipidamise protokollist, et isik peeti kinni 08.12.
  2. Juhul kui asuda seisukohale, et 08.11.2012 protokollis on menetlustoimingu toimumist kajastav kalendrikuu tehnilise vea tõttu valesti märgitud ja see viga on jäänud õiendamata, jääb kohtule arusaamatuks, millist tõendamiseseme asjaolu prokurör 08.11.2011 protokolliga tõendada soovib; protokollis on märgitud, et V. Vasko riideid ja jalaseid töödeldi luminooliga, kuid esemetel verele iseloomulikku reaktsiooni ei tekkinud. Ülejäänud asjas esitatud tõendid on asjakohased ja neid saab kriminaalasja lahendamisel kasutada. Tunnistaja J. A ja V. A ütlustega on tõendatud, et G. F töötas V. A kuuluva talu valvurina ning 2011 sügisel leidsid nad tallu minnes G. Fsurnukeha. Tunnistajad kutsusid politsei ning 24.11.2011 ettekandest nähtuvalt leiti 15.10.2011 Saue vallast Ääsmäe külast Kuuskmetsa talust G F(isikukood: xxx) surnukeha, mida pildistati. 16.12.2011 Surnu ekspertiisiaktist nr 569 (kd I, tl 52 – 75) nähtuvalt teostati 17.10.2011 G. F laiba kohtuarstlik lahang ja koostati ekspertarvamus. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et G. F tekitati ulatuslikud tervisekahjustused (eksperdi arvamuse p 1, 3), mis põhjustasid isiku surma (eksperdi arvamuse p 3) ning tervisekahjustused võisid olla tekitatud vägivalla toimel (eksperdi arvamuse p 4). Ekspert välistas G. F tuvastatud vigastuste tekkimise trepilt alla kukkumise tagajärjel (eksperdi arvamuse p 10) ja sedastas, et G. F oli vigastuste tekitamise ajal keskmises alkoholijoobes (eksperdi arvamuse p 12). Ekspert viitas ka võimalusele, et osa vigastusi võisid olla tekkinud elutähtsatesse organitesse suunatud löökide pareerimisel (eksperdi arvamuse p 11). Seega on ekspertiisiaktis nr 569 sedastatuga tõendatud, et G. F surm saabus tema vastu suunatud vägivalla tagajärjel. Eksperdi arvamuse kohaselt (p 2) võis G. F surm saabuda 2-4 päeva enne kohtuarstlikku lahangut. Kohtuarstlik lahang viidi läbi 17.10.2011, seega võis eksperdi arvates G. F surm saabuda ajavahemikul 13.10.2011 – 15.10.
  3. 24.11.2011 ettekandest nähtuvalt leiti G. F surnukeha 15.10.2011, tunnistaja V. R ütlustega on tõendatud, et 14.10.2011 õhtul oli G. F juba surnud. Tunnistaja V. A, kes 15.10.2011 koos abikaasaga G. F laiba leidis, andis ütlusi, et oli mõned päevad varem G. F telefonitsi rääkinud. 04.11.2011 jälitusprotokollist (kd I, tl 133 – 142) nähtuvalt 16 toimus V. A ja G. F vaheline viimane telefonivestlus 13.10.2011 kella 16:52 (kusjuures G. F mobiilsidevahend viibis tugimasti Aasma12 piirkonnas), kui V. A helistas G. F. Seega jääb G. F surm orienteeruvalt ajavahemikku 13.10.2011 kella 16:53 – 14.10.2011 õhtuni. 20.11.2011 sündmuskoha vaatlusprotokollist, tehnilise uuringu protokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtub, et sündmuskoha vaatluse käigus võeti kaasa proovid ja järgmised esemed: peamaja koridorist proovid verekahtlasest määrdumusest põrandal (pakend nr 1); suitsukonid koridorist (pakend nr 2); karp suitsukonidega peamaja elutoast (pakend nr 3); 0,5l tühi „Laua viina“ pudel peamaja elutoast (pakend nr 4); hõbedast metallist sõrmus peamaja elutoast (pakend nr 5); punane kork peamaja elutoast (pakend nr 6); tühjad klaasid saunamajast (pakend nr 7, 8); suitsukonid saunamajast (pakend nr 9); saunarätik saunamajast (pakend nr 10); nokamüts saunamajast (pakend nr 11); õllepudel saunamajast (pakend nr 12). Fototabelis, fotol nr 41, 43, 46 on näha, et saunas, laual oli kaks klaasi. Seega võib järeldada, et peale tapetu võis sündmuskohal viibida veel üks isik. Tunnistaja V. R ütlustega on tõendatud, et V. Vasko helistas talle 13.10 – 14.10.2011 öösel ja rääkis telefonitsi kellegi läbipeksmisest, esitades ühtlasi palve sündmuskohale järgi tulla. 14.10.2011 hommikul saabus V. R vastavalt telefonikõnele sündmuskohale. V. Vasko viibimine sündmuskohal on lisaks V. R ütlustega tõendatud ka 04.11.2011 jälitusprotokolliga (kd I, tl 133 – 142), millest nähtuvalt viibis V. Vaskole kuuluva mobiiltelefoni abonentnumber xxx ajavahemikul 13.10.2011 kell 16:59 – 14.10.2011 kell 08:53 Aasmae2 tugijaama piirkonnas. V. Vasko kahtlustatavana kinni pidamise protokolliga (kd I, tl 143 – 146) on tõendatud, et isiku kinnipidamisel võeti temalt ära mobiiltelefon NOKIA 3220 IMEI koodiga 3583840073511470531011; jälitusprotokolli kohaselt võeti V. Vasko mobiiltelefoni kõneeristuse väljavõtmisel aluseks eelnimetatud IMEI kood. 07.12.2011 ja 08.12.2011 Ekspertiisimaterjali võtmise protokollidest (kd I, tl 88 - 93) nähtuvalt võeti süljeproovid DNA ekspertiisi määramiseks VR lt (isikukood: 36008240236), VAlt (isikukood: 35305032214) ja Vitali Vaskolt (isikukood: 36602150269). Süljeproovid edastati DNA ekspertiisi koos 20.10.2011 sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud proovide ja esemetega. 09.02.2012 Ekspertiisiaktis nr 11E-GE1288 (kd I, tl 94 – 104) sedastatud eksperdi arvamuse kohaselt saadi sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud: - 8 sigaretikonilt (pakend nr 2, 9) DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad V. Vasko võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (eksperdi arvamuse p 1); - 0,5l pudelilt „Laua viin“ (pakend nr 4) DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult – selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev G. F võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; saadud tulemuste alusel ei saa välistada V. Vaskolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (eksperdi arvamuse p 2); - saunas laual olnud klaasi suult (pakend nr 7) võetud esimesest proovist DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult; segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev V. Vasko võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (eksperdi arvamuse p 4); - 5 sigaretikonilt (pakendid nr 2, 9) DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaproovides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev V. Vasko võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (eksperdi arvamuse p 6, 7); - teisest proovist klaasilt, sõrmuselt, rätikult (pakendid nr 5, 8, 10) DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Kindlalt ei saa välistada V. Vaskolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, samuti ei saa välistada G. F pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides (eksperdi arvamuse p 10); - kolmandast proovist 0,5l pudelilt „Laua viin“ (pakend nr 4) DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit 17 enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada G. F pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (eksperdi arvamuse p 11); - kolmandast proovist klaasilt (pakend nr 7) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V. Vaskolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (eksperdi arvamuse p 12); - teisest proovist klaasilt (pakend nr 7) DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada V. Vaskolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (eksperdi arvamuse p 13). Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 569 nähtuvalt oli G. F keskmises joobes; tunnistaja V. R sõnul oli V. Vasko talle öösel helistades purjus. Sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud ja DNA ekspertiisiks esitatud esemetelt, mis sündmuskohal tehtud fotosid aluseks võttes viitasid alkoholi tarvitamisele (viinapudel, klaasid), leiti nii G. F kui V. Vasko DNA-d. Seega on tõendatud, et G. F ja V. Vasko tarvitasid 13.10.2011 ööl vastu 14.10.2011 sündmuskohal viibides alkoholi. 09.12.2011 läbiotsimisprotokolliga (kd I, tl 106 – 109) on tõendatud, et 09.12.2011 kella 14:35 ajal otsiti läbi V. Vasko elukoht Valdeku 118A-51 Tallinnas. Läbiotsimisel leiti: suurest toast „Adventure“ helesinine spordikott, milles olid T-särgid, püksid, aluspesu, 1 paar musta värvi saapaid (kauboisaapaid), 1 paar „Adidas“ musta värvi spordijalatseid. Läbiotsimise käigus kaasa võetud esemed pakendati. 11.12.2011 Asitõendi vaatlusprotokolliga ja fototabeliga (kd I, tl 122 – 132) on tõendatud, et vaadeldi 09.12.2011 V. Vasko elukohas Valdeku 118A-51 Tallinnas toimunud läbiotsimise käigus ära võetud esemeid. Vaatluse käigus kasutati vere olemasolu ja paiknemise määramiseks luminoolilahust. Vaatlusega tuvastati, et pakendis nr 2 asunud musta värvi „tossude“ – kirjaga „Adidas“ luminooliga töötlemise tulemusel tekkis vasaku jala „tossu“ ninaosa välisküljel vere olemasolule iseloomulik reaktsioon (fototabelis foto nr 10). Reageerimiskohtadest valmistati vatitampoonide abil puuteproov, mida testiti „Tetra Base“ lahusega. Lahus andis vere olemasolule positiivse reaktsiooni. Puuteproov võeti vasaku jala „tossu“ ninaosa välisküljelt, pakendati pappkarpi ja tähistati kirjega pakend nr 2.1; puuteproov võeti paelte läbipõimumiskohas olevalt halli (hõbedast) värvi triibuliselt osalt, pakendati pappkarpi ja tähistati kirjega pakend nr 2.
  4. Luminooliga töötlemise tulemusel tuleb parema jala „tossu“ siseküljel oleva kõige ülemise valge triibu kohalt, „tossu“ siseküljel oleva kõige alumise valge triibu alt ja „tossu“ ninaosa välisküljelt (fototabelis fotod nr 11 ja 12) vere olemasolule iseloomulik reaktsioon. Reageerimiskohtadest valmistati vatitampoonide abil puuteproov, mida testiti „Tetra Base“ lahusega. Lahus annab vere olemasolule positiivse reaktsiooni. Puuteproov võeti parema jala „tossu“ siseküljel oleva kõige ülemise valge triibu kohalt, pakendati pappkarpi ja tähistati kirjega pakend nr 2.3; puuteproov võeti parema jala „tossu“ siseküljel oleva kõige alumise valge triibu alt, pakendati pappkarpi ja tähistati informatiivse kirjega pakend nr 2.4; puuteproov võeti parema jala „tossu“ ninaosa välisküljelt, pakendati pappkarpi ja tähistati informatiivse kirjega pakend nr 2.
  5. 09.02.2012 Ekspertiisiaktis nr 11E-GE1288 (kd I, tl 94 – 104) sedastatud eksperdi arvamuse kohaselt saadi 09.12.2011 V. Vasko elukoha läbiotsimisel kaasa võetud: - proovist vasaku jala tossu paelte läbipõimumiskohas olevalt halli värvi triibuliselt osalt (pakend nr 2.2, tampoon, sisaldas eeltesti alusel verd; proov B111005); proovist parema jala tossu siseküljel oleva kõige alumise triibu alt (pakend nr 2.4, tampoon, sisaldas eeltesti alusel verd; proov B111007) DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaproovides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev G. Fvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada V. Vaskolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides; - proovist vasaku jala tossu ninaosa välisküljelt (pakend nr 2.1, tampoon, sisaldas eeltesti alusel verd, proov B111004); proovist parema jala tossu ninaosa välisküljelt (pakend nr 2.5, tampoon, 18 sisaldas eeltesti alusel verd; proov B111008) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuse alusel ei saa välistada G. F ja V. Vaskolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Kohtu hinnangul on 09.12.2011 läbiotsimisprotokolliga ja DNA ekspertiisiga tõendatud, et V. Vaskolt ära võetud jalatsitelt leiti G. FDNA-d; 11.12.2011 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt saadi DNA analüüsiks vajalikud proovid V. Vasko jalatseid eelnevalt luminooli ja „Tetra Base“ lahusega töödeldes, töötlemise tagajärjel tuvastati verele iseloomulikud reaktsioonid. Seega on tõendatud, et V. Vasko jalatsitelt leiti G. F verd. 16.12.2011 Surnu ekspertiisiaktist nr 569 (kd I, tl 52 – 75) ja 13.03.2012 Surnu ekspertiisiaktist nr 2 (kd I, tl 83 – 86) nähtuvalt võisid osad G. F tuvastatud tervisekahjustused olla tekitatud ka saabastatud jalaga või jalgadega hüppamisest lamava kannatanu kehatüvel (16.12.2011 eksperdi arvamuse p 4 ja 13.03.2012 eksperdi arvamuse p 8); kohtuistungil selgitas ekspert, et vigastusi ei saanud tekitada igasuguse jalatsiga: sussiga mitte, kuid spordijalatsitega („tossudega“) küll. Ekspert osundas istungil ka vigastustele, mis võisid olla tekitatud jalatsiga – nt 16.12.2011 aktile lisatud fototabelil nr 4 alumine pilt (kd I, tl 64), fototabelil nr 8 ülemine pilt (kd I, tl 68). KrMS § 66 lg 21 p 2 järgi on tunnistaja ütlus tõend tõendamiseseme asjaolude nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, juhul kui tunnistaja ütluse sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde; p 3 kohaselt on tõendiks ka tunnistaja ütlus teiselt isikult kuuldu kohta, mis on muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Tunnistaja V. R andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et V. Vasko rääkis talle 13.10 ööl vastu 14.10 telefonitsi kellegi läbipeksmisest – esimene kõne oli enne keskööd; ta kuulis, et oli tüli, kaklus, rohkem ta aru ei saanud – eeltoodu on ilmselgelt vastuolus V. Vasko huvidega käesolevas menetluses; V. Vasko ütles talle, kus intsident oli – V. Vasko selgitas, kuhu tunnistaja peab hommikul tulema. Tunnistaja V. R ütlusi toetab 04.11.2011 jälitusprotokoll (kd I, tl 133 – 142) millest nähtuvalt on V. Vasko võtnud oma mobiiltelefoniga 13.10.2011 kella 23:53 102 sekundi kestusega väljuva kõne. Kohtu arvates on tunnistaja V. R ütlustele kõne orienteeruva kellaaja kohta tõenäoline, et just sel ajal rääkis tunnistaja V. R V. Vaskoga; tunnistaja andis ütlusi, et V. Vasko helistas talle mitu korda, järgmise väljuva kõne kestusega 47 sekundit on V. Vasko oma mobiiltelefonilt teinud kella 00:
  6. Kohtu arvates on lisaks eksperdi arvamusele kannatanu jalaga löömise kohta ja V. Vasko jalatsitelt leitud G. F verele ka tunnistaja V. R ütlustega KrMS § 66 lg 21 p 2 sätteid arvestades tõendatud, et V. Vaskol ja G. F pidi 13.10.2011 öösel vastu 14.10.2011 olema füüsilise iseloomuga konflikt. Kohtul on alus arvata, et V. Vasko, helistades öösel oma heale tuttavale, rääkides tülist ja soovides sündmuskohalt lahkuda, oli helistades veel eelnevalt tajutu mõju all ja rääkis V. R le tõtt. Kannatanu G. T ütlustega on tõendatud, et ta ei tundnud G. F sõpru, onu vanas elukohas Pirital elanud G. Fsõbrad on juba surnud. Tunnistaja J. A viitas, et G. F, olles pisut alkoholi tarvitanud, oli ebameeldiv, sest rääkis liiga palju. Kohtu arvates võib eeltoodust teha järelduse, et G. F oli võrdlemisi üksik inimene, kes elades linnast väljas ja kannatades suhtlemisvaeguse all, proovis pisut „julgust võtnuna“ vestelda ka tööandja abikaasaga. Võimalike G. Futtavate viibimine või hilisem tulek sündmuskohale on kohtu arvates ümber lükatav ka tunnistajate J. A ja V. A ütlustega. Tunnistaja V. A abikaasa J. A selgitas küsitluse käigus, et eelmine valvur kutsus kompleksi loata külalisi. Kuigi tunnistaja täpselt ei teadnud asjaolu, kas G. F võis kedagi külla kutsuda, oli tunnistaja olekust näha, et selline asi G. Fööandjatele ei meeldinud. Kohus leiab, et on mõistlik eeldada, et tööandjatele ei meeldi, kui töötaja objektil, mida kasutatakse pidudeks välja üürimiseks, oma külalistega pummeldab. Samuti on suvilaomanik V. A ütlustega tõendatud, et viimane helistas enne 19 sündmust G. F ja lubas järgnevatel päevadel talust läbi astuda. Kohtu arvates ei ole usutav, et G. F, seda teades, oleks hakanud teadlikult sõpru või tuttavaid külla kutsuma. Kohtu hinnagul ei ole seega usutav, et sündmuskohal viibis lisaks V. Vaskole kolmandaid isikuid. V. R ütlustest võib järeldada, et isikutevaheline konflikt toimus öisel ajal, arvestades G. Fisikut ja suvilaomaniku eelseisvat visiiti, on vähe tõenäoline, et tapetul oli sõpru või tuttavaid, kes oleksid hakanud öösel isikliku transpordi või taksoga sündmuskohale tulema. Samuti ei ole kohtu arvates usutav, et peale V. Vasko ja G. F vahelist konflikti ilmusid kinnistule võhivõõrad G. F peksma. Eelnevalt on kohus viidanud, et V. Vasko jalatsitelt leiti G. F verd. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et tapetut peksti ka jalgade/jalatsitega. Arvestades tuvastatud vere asukohta jalatsitel (eriti V. Vasko vasaku jala spordijalatsi paelte läbipõimumiskohal leitud verd), tunnistaja V. R ütlusi selle kohta, et 14.10.2011 tapetu leidmisel oli viimane samas asendis, kui 24.11.2011 ettekandele lisatud fotol, V. Vasko ja V. R 14.10.2011 õhtuse käigu põgusat iseloomu ning sündmuskohal tehtud fotosid, on kaheldav, et G. F veri sattus V. Vasko jalatsitele 14.10.2011 õhtul, V. R ga sündmuskohal viibides. Samuti andis ekspert istungil ütlusi selle kohta, et jalaga löömise tagajärjel tekkinud vigastused tekitati tõenäoliselt lamavas asendis G. F, so sisuliselt vigastuste tekitamise lõppfaasis. Kohus, uurinud tõendeid kogumis, ei toeta kaitsja seisukohta selles, et V. Vasko tegutses hädakaitseseisundis, ületades sealjuures hädakaitse piire.

§ 28

lg 1 kohaselt tegutseb isik hädakaitseseisundis, kui ta tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid; lg 2 järgi ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Kaitsja ja prokurör viitasid kohtuvaidluses võimalusele, et G. F võis V. Vaskod eelnevalt noaga ähvardada või rünnata. Suvilaomanik V. A andis ütlusi selle kohta, et „staabis“ võis olla ka kööginuge põhjusel, et seal peeti sünnipäevi. Kohus, uurinud esitatud tõendeid ja fotosid, asub seisukohale, et sündmuskohalt mittemingisuguseid nuge ei leitud. Tunnistajad V. A, J. A ja V. R ei andnud ütlusi selle kohta, et keegi neist oleks sündmuskohalt kaasa võtnud mõne noa. Prokurör osundas kohtuvaidluses, et surnuga samas ruumis leiti fotode kohaselt seina ääres vaid heleda käepidemega nuga, kuid kohtule esitatud fotodel on ainukene valge käepidemega, noataoline ese sündmuskohal, fototabelis fotol nr 24 olev valge käepidemega kulp. V. Vasko peeti kahtlustatavana kinni 08.12.

  1. Kui asuda seisukohale, et G. F ründas V. Vaskod esimesena, on mõistlik eeldada, et võimalikud, G. Fpoolt tekitatud pisivigastused on selleks ajaks paranenud. Samas ei viidanud tunnistaja V. R kohtus antud ütlustes kordagi sellele, et ta oleks 14.10.2011 hommikul V. Vasko juures märganud midagi ebatavalist. Seega tuleb järeldada, et G. F poolne võimalik rünne V. Vasko suunas sai olla tõenäoliselt üksnes sõnaline. Tunnistaja V. R , kellele V. Vasko öösel helistas, kuulis kohtualuselt, et viimasel oli olnud kellegagi tüli. Tunnistaja V. R ei osundanud võimalusele, et V. Vasko rääkis tüli kontekstis ka noaga ähvardamisest; tunnistaja sõnul rääkis V. Vasko üksnes tülist ja kaklusest. Surnu ekspertiisiaktidest ja esimesele aktile lisatud fototabelist nähtuvalt oli G. F vastu suunatud rünne äärmiselt intensiivne, olles suunatud pigem elutähtsatesse piirkondadesse ja kannatanul sisuliselt puudus võimalus end kaitsta. Tunnistaja V. A ütlustega on tõendatud, et G. F oli V. Vaskost pikem ja võimalikud jõuvahekorrad olid pigem G. F kasuks, tunnistaja viitas ka sellele, et sündmuskohal ei olnud kakluse jälgi. Kõike eeltoodut arvestades ei ole kohtu arvates kohane rääkida sellest, et V. Vasko tegutses võimalikus hädakaitse seisundis. Kohus nõustub prokuröriga selles, et: „joobes ja V.Vaskost 18 20 aastat vanema G. F võimalikku ärplemist ühise alkoholi kuritarvitamise käigus ei saa käsitleda ründena V.Vasko suhtes, mis asetaks viimase hädakaitseseisundisse“. 13.03.2012 Surnu ekspertiisiakti nr 2 (kd I, tl 83 – 86) p 10 kohaselt pidi G. F surnukehal tuvastatud vigastuste tekitamiseks lööke olema minimaalselt
  2. Kohtuistungil selgitas ekspert, et vigastuste maksimaalset arvu ei saa määrata: kõik löögid ei jäta jälgi, mõned tabavad ühte-samasse kohta ja ekspertiisis loetakse kokku need vigastused, mis on kindlalt eraldi löökidena. G. F tekitatud vigastuste intensiivsus ja hulk võivad viidata asjaolule, et V. Vasko tegutses hingelise erutuse seisundis. Samas on see väide ümber lükatud eksperdi arvamusega 15.02.2012 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi aktis nr 65 (kd I, tl 147 – 151). Eksperdi arvamuse p 1, 2 kohaselt oli V. Vasko olemasoleva informatsiooni põhjal tavalises alkoholijoobes, mis aga ei takistanud temal aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt sellele teadmisele oma käitumist juhtimast; eksperdi arvamuse p 6 kohaselt ei esinenud V. Vaskol olemasoleva informatsiooni põhjal inkrimineeritava teo ajal füsioloogilise afekti seisundit – V. Vaskol esines alkoholijoobe foonil emotsionaalse erutuse seisund kergesti ärrituvuse ja käitumiskontrolli vähenemisega. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et V. Vasko tegevus tuleb ümber kvalifitseerida

§-de 118 ja 117 järgi ja on seisukohal, et prokurör on V. Vaskole süüdistust esitades isiku tegevuse õigesti kvalifitseerinud

§ 113

järgi.

§ 113

teokoosseisu realiseerides peab teo toimepanija tegutsema vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates on tõendatud, et V. Vasko puhul on see kriteerium kindlasti täidetud. 16.12.2011 Surnu ekspertiisiaktis nr 569 (kd I, tl 52 – 75) ja 13.03.2012 Surnu ekspertiisiaktis nr 2 (kd I, tl 83 – 86) on üksikasjalikult loetletud G. F tekitatud vigastused. Eksperdi arvamuse p 1 kohaselt on G. F surma põhjus kehatüve kinnine tömp trauma mõlemapoolsete (vasakul pool killunenud) roidemurdudega mitmel keha anatoomilisel joonel (kokku 16 roidemurdu, neist 3 roide kaksikmurd), rinnakelme ja siseelundite (vasaku kopsu, vasaku neeru, põrna ja soolekinnisti) rebenditega, verevalumitega siseelundites ning nahamarrastuste ja – kriimustuste ning nahaaluste verevalumitega kehatüvel. Vigastuste tüsistusena tekkis traumaatiline šokk. Eksperdi arvamuse p 3 laiendab vigastuste arvu veelgi ning ekspert leidis, et lisaks esines G. Flaibal pea ja kaela kinnine tömp trauma difuusse peaaju ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga, verevalumitega kõõlustanul ja mõlema silma sidekestal ning nahamarrastuste ja nahakriimustuste ning nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas ja kaelal; G F laibal esines veel üla- ja alajäsemete tömp trauma nahamarrastuste ja nahakriimustuste ning nahaaluste verevalumitega mõlemal ülajäsemel ning nahamarrastusega paremal säärel. Eksperdi arvamuse p 4 kohaselt olid vigastused tekitatud tömbi vägivalla toimel, korduvatest, jõulistest löökidest näkku juustega kaetud peanahale, kehatüve, kaela, jäsemete ja suguelundite piirkonda kõva tömbi esemega/esemetega, näiteks saabastatud jala vm taolise esemega, osad vigastused kehatüve piirkonnas võivad olla tekitatud ka jalgadega hüppamisest lamava kannatanu kehatüvel. Nahamarrastused ja nahaalused verevalumid küünarliigeste sirutuspinnal ja paremal säärel võivad olla tekitatud ka kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Arvamuse p 10 välistab ekspert võimaluse, et G. Flaibal tuvastatud vigastused tekkisid isiku kukkumisel. 13.03.2012 Surnu ekspertiisiakti nr 2 p 4 ei välistanud ekspert, et G. F võidi vigastused tekitada kahes etapis. Kohtuistungil selgitas ekspert täiendavalt, et esmalt olid rinnavigastused, sh neeru- ja põrnavigastused, valdav osa vigastusi oli tekitatud I etapis ja kindlasti rohkem, kui 8 lööki. Roiete 21 killunenud murdude tõttu ei ole tõenäoline, et vigastused võidi tekitada istuvale G. F, pigem võinuks tapetu olla pikali. II etapi löögid pidid tabama kõhtu – tõenäolisem on G. F pikali asend. Ekspert hindas I ja II etapi võimalikuks vaheks kuni 3h ning välistas I etapis tekitatud vigastuste iseloomu ja ulatuse tõttu täielikult võimaluse, et G. F peale I etapi vigastusi oleks saanud sihipäraselt tegutseda. Ekspert ei pidanud võimalikuks tõsikindlalt väita, et vigastused tekitati kindlasti II etapis vaid pidas seda pigem tõenäoliseks. Kohtu hinnangul ei ole seega absoluutselt tõendatud, et G. F tekitati vigastused kahes etapis, seega ei ole alust rääkida V. Vasko otsesest tahtlusest või isegi kavatsetusest G. F tapmisel. Juhul, kui ekspert oleks ekspertiisiakti kohtus selgitades kahtlusteta väitnud, et eluohtlikud vigastused tekitati kahes etapis, vigastuste vahe oli kindlasti mõõdetav tundides ja G. F oli peale I etapi vigastusi veel ilmselgelt elus, oleks taoline tõend kohtu arvates illustreerinud V. Vasko otsest tahtlust G. F II etapi vigastusi tekitama asudes isik tappa. Käesoleval juhul tuleb kohtul siiski lähtuda eksperdi ütlustest, et vigastuste tekitamise I ja II etapp olid tõenäolised, kuid eksperdi ütluste kohaselt ei ole see absoluutne ja konkreetselt ei saa öelda, kas vigastused olid tekitatud ühel ajal või erinevatel aegadel. Eksperdi arvamusega ja selgitustega on tõendatud, et V. Vasko peksis G. F korduvalt, minimaalselt 30 korda, valimatult keha- ja peapiirkonda. Eksperdi ütlustega on tõendatud, et V. Vasko poolt G. F tekitatud vigastused olid eluohtlikud. Samuti nähtub ekspertiisiaktist ja eksperdi selgitustest tõsiasi, et kuigi G. F leiti ka enesekaitsele osundavad vigastused (16.12.2011 aktis eksperdi arvamuse p 11), on suur osa sisemisi ja välimisi vigastusi tekitatud olukorras, kus tapetu lamas ja oli tõenäoliselt võimetu vastupanuks. Kohtuistungil vaadeldi ka videosalvestust ütluste ja olustiku seostamise kohta, videosalvestuselt nähtus sündmuskoha orienteeruv pindala, mis sündmuskoha fotodelt tundub esmapilgul oluliselt suurem. Ruumi väiksuse tõttu ei olnud G. F ilmselgelt ka lamades võimalik V. Vasko löökide eest kõrvale põigelda. V. Vasko ütlusi kohus antud asja lahendamisel tõendina ei kasuta, seega tuleb järeldus V. Vasko võimaliku tahtluse osas teha üksnes teiste asjas kogutud tõendite pinnalt. Kohtu arvates viitavad teo tehiolud selgelt V. Vasko kaudsele tahtlusele G. F tappa – arvesse tuleb võtta tekitatud vigastuste arvu, iseloomu ja intensiivsust inimkeha elutähtsatesse piirkondadesse, samuti tõendatuks loetud asjaolu selles, et vigastuste tekitamise lõppfaasis peksis V. Vasko lamavat ja vastupanuvõimetut G. F. Eksperdi ütlustega on tõendatud, et peale vigastuste tekitamist võis G. F veel tunde elada, kuigi tapetu viibis siis tõenäoliselt šokiseisundis ning tal puudus eksperdi hinnangul elementaarne tegutsemisvõime, sh ka võime abi kutsuda. Kohtu hinnangul on vaatamata eeltoodud asjaolule (so G. F võis peale V. Vasko poolset peksmist mõned tunnid elada) antud juhul täielikult ja tingimusteta välistatud

§ 118ja § 117 teokoosseisud: V.

Vasko, pekstes G. F minimaalselt 30-l korral rindkere- ja peapiirkonda (sh ka siis, kui G. F oli lamavas asendis) ja põhjustades G. F ekspertiisiaktis sedastatud vigastusi, mis eksperdi hinnangul olid eluohtlikud ning näitamata üles vähimatki initsiatiivi abi kutsumiseks, pidi kohtu arvates möönma, milline on tema teo tagajärg. 04.11.2011 jälitusprotokollist nähtuvalt V. Vasko 13.10.2011 ööl vastu 14.10.2011 aktiivselt kasutanud oma mobiilsidevahendit, kuid G. F V. Vasko abi ei kutsunud.

§ 27

järgi on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole

sätete, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga välistatud. V. Vasko tegevus vastab

§ 113

sätestatud kuriteokoosseisule; õigusvastasust välistavaid asjaolusid

järgi kohus kohtulikul uurimisel ei tuvastanud. Seega pani V. Vasko toime õigusvastase teo. 22 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr 65 (kd I tl 147 151) p 3 kohaselt oli V. Vasko olemasoleva informatsiooni põhjal temale inkrimineeritava teo ajal süüdivusseisundis; füsioloogilise afekti seisundi ekspert välistas (p 6). Seega on V. Vasko süüvõimeline isik, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 113

ettenähtud teo toimepanemise eest karistatakse süüdimõistetut vangistusega 6 – 15 aastat. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.03.2009 otsuse alusel karistati V. Vaskod

§ 424järgi vangistusega 3 kuud; kriminaalasja menetleti lühimenetluses ja Kr

MS § 238 lg 2 järgi mõisteti V. Vaskole 2 kuu pikkune vangistus, mis jäeti

§ 73

alusel täielikult, tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseaja jooksul. Katseaja lõpp on 16.03.2012. Seega pani V. Vasko uue kuriteo toime talle eelmise kohtuotsuse alusel määratud katseajal. V. Vaskod ei ole eelnevalt isikuvastaste kuritegude eest karistatud. 18.05.2012 toimunud kohtuistungil osales lisaks V. Vaskole ka kannatanu, G. T . Peale prokuröri avakõnet vabandas V. Vasko kannatanu ja G. F lähedaste ees ja kinnitas, et ei soovinud isiku surma. Kohtule tundus V. Vasko vabandus G. T ees siiras. Samas, edasise menetluse kestel V. Vasko oma tegu ei tunnistanud, ega näidanud kuidagi välja, et ta intsidenti kahetseb. Oma viimases sõnas kahetses V. Vasko küll toimepandut ja konflikti kui sellist, kuid mitte G. F tapmist. 18.05.2012 V. Vasko poolt esitatud vabandus ja kohtualuse viimane sõna erinesid oma olemuselt täielikult: kuigi V. Vasko kahetses toimunut mingil määral ka lõppsõnas, jäi kohtukoosseisule tervikuna mulje, et 22.05.2012 istungil esitatud vabandus ja kahetsus ei olnud siirad ega tulnud südamest. Arvestades asjaolu, et V. Vasko oma tegu ei tunnista, ja süüdistatava hoiakut viimase sõna vältel, on kohtul alust arvata, et isiku kahetsus ei ole puhtsüdamlik ja V. Vasko poolt avaldatud, paljasõnalist vabandust ei saa arvestada karistust kergendava asjaoluna. Tõenäoliselt distsiplineeris V. Vaskod 18.05.2012 istungil vabandama kannatanu juuresolek ja kohtualusel tekkis tõepoolest hetkeks soov siiralt vabandada. Kuid kohtu arvates on karistust kergendav siiski isiku puhtsüdamlik kahetsus kogu menetluse vältel. Käesoleval juhul kohus seda ei tuvastanud. Vastupidi: V. Vasko asus ennast õigustama, ei andnud asjas tõeseid ütlusi ning eitas oma seotust G. F surmaga. Kohtu hinnangul on V. Vasko süü suur: V. Vasko pani toime raske isikuvastase kuriteo, kohtu hinnangul on tegemist tahtliku tapmisega. V. Vasko teo puhul ei näe kohus mitte ühtegi

§ 57

loetletud, karistust kergendavat asjaolu, samuti ei esine ühtegi asjaolu, mis on eelnimetatud sättes nimetamata ja mida kohus saaks karistuse kohaldamisel arvestada. Vähetähtis ei ole kohtu arvates G. Fapmise viis: kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et V. Vasko sisuliselt peksis lamava G. Fsurnuks, see on äärmiselt ebainimlik. Seadusandja on

§ 113

teokoosseisu sanktsioneerides näinud võimaliku karistusliigina ette üksnes reaalse vangistuse. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul prokuröri poolt taotletud karistus kohane ja vastab V. Vasko poolt toimepandule ja isiku süü suurusele: vangistus 11 aastat on pool aastat üle

§ 11323 märgitud, keskmise sanktsioonimäära (10 aastat ja 6 kuud vangistust).

Samuti on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb karistamisel arvesse võtta ka üldpreventiivseid kaalutlusi: raske isikuvastase kuriteo toimepanemisel, millega kaasneb kannatanu surm, ei saa seadusandja tahet ja avalikku huvi silmas pidades süüdlasele mõistetav karistus olla põhjendamatult leebe. Kohtu hinnangul tuleb V. Vasko süüdi mõista

§ 113järgi ja karistada vangistusega 11 aastat.

Kuivõrd V. Vasko pani talle inkrimineeritava kuriteo toime katseajal, siis tuleb V. Vaskole mõista lisakaristus

§ 65lg 2 järgi.

Seega tuleb V. Vaskole käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust suurendada talle Harju Maakohtu Liivalaia 18.03.2009 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 2 kuu vangistuse võrra ja mõista V. Vaskole liitkaristus: 11 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus. V. Vasko peeti kahtlustatavana kinni 08.12.2011 ja vahistati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.12.2011 määruse alusel.

§ 68lg 1 järgi tuleb V.

Vasko poolt eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks on seega 08.12.2011. Tsiviilhagi: Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud kannatanu G. T . Hagis taotleb G. T V. Vaskolt 701,00 EUR väljamõistmist. Hagisumma näol on tegemist G. F matusekuludega. Kannatanu tõendab oma nõuet 18.10.2011 Tallinna Kalmistud Liiva arvega nr xxx 411,00 EUR suuruses summas ja Tallinna Matusebüroo arvega nr xxx 348,00 EUR suuruses summas. Kohtuistungil jäi kannatanu hagiavalduse juurde; V. Vasko hagile vastu ei vaielnud ja võttis hagi õigeks. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; kannatanul on kahju tekkinud kuriteo tagajärjel. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja tõendatud; TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Seega tuleb V. Vaskolt välja mõista G. T kasuks 701,00 EUR. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 725,00 EUR. V. Vasko mõisteti süüdi

§ 113järgi, mis on I astme kuritegu, seega tuleb V. Vaskolt välja mõista sundraha 725,00 EUR. Kr

MS § 175 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel või juriidilisel isikul ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasjas on järgmised ekspertiisikulud: - 21.10.2011 õiendi (kd I, tl 82) kohaselt ekspertiisikulu 391,00 EUR; 02.02.2011 õiendi (kd I, tl 87) kohaselt ekspertiisikulu 68,00 EUR; 13.12.2011 õiendi (kd I, tl 105) kohaselt ekspertiisikulu 4731,00 EUR; 20.02.2012 arve nr MAR12000540 (kd I, tl 152) kohaselt ekspertiisikulu 701,25 EUR. Ekspertiisikulu kokku: 5891,25 EUR. 24 Kriminaalasjas on V. Vasko kaitsjale Eesti Advokatuurile eraldatud vahenditest hüvitatud järgmised summad: - 09.12.2011 määruse alusel (kd I, tl 171) kaitsjatasu 115,03 EUR; 09.12.2011 määruse alusel (kd I, tl 173) kaitsjatasu 76,70 EUR; 16.12.2011 määruse alusel (kd I, tl 175) kaitsjatasu 115.03 EUR; 26.01.2011 määruse alusel (kd I, tl 177) kaitsjatasu 76,80 EUR; 30.01.2011 määruse alusel (kd I, tl 179) kaitsjatasu 115,20 EUR; 27.03.2012 määruse alusel (kd I, tl 181) kaitsjatasu 57,60 EUR; 22.05.2012 kinnituse alusel (kd II, tl 41) kaitsjatasu 1420,80 EUR. Kaitsjatasu kokku: 1977,16 EUR. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu; kohtu hinnangul puudub V. Vasko puhul alus menetluskulude täielikuks või osaliseks riigi kanda jätmiseks. V. Vasko on täisealine, töövõimeline isik. Seega tuleb V. Vaskolt välja mõista 5891,25 EUR ekspertiisikulu ja 1977,16 EUR kaitsjatasu. Asitõendid: Prokurör esitas kohtuistungil kriminaalasja materjalide juurde võtmiseks asitõendid: V. Vasko elukoha läbiotsimisel ära võetud mustad spordijalatsid „Adidas“ ja V. Vasko kinnipidamisel temalt ära võetud mobiiltelefoni koos SIM kaardiga. Kohtu hinnangul võib esemed V. Vaskole kohtuotsuse jõustumisel tagastada. Kohtunik: Rahvakohtunik: Rahvakohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.