järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Oliver Tiit
Tõkend, elukohast lahkumise keeld, jätta Oliver Tiidu suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, alusel välja mõista Oliver Tiidult riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot - ekspertiisi kulud – 76.00 eurot - toimiku koopia tegemise kulud – 0.45 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 480.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Oliver Tiit, 1-12-2113, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega (asub kohtutoimikus), jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. CD plaat videosalvestusega (asub kohtutoimikus), jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Oliver Tiitu süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.09.2011.a. kella 01.06 ajal Tallinnas Sütiste tee 1 juures asuvalt tankla territooriumilt Sõpruse pst 201/203, Tallinn /Magistraali keskus/ suunas mootorsõidukit Hyundai Accent registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi veres 2.15±0,06 mg/g). Oliver Tiit rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Oliver Tiit pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o.
Kohtuistungil süüdistatav Oliver Tiit avaldas, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, süüdi ta ennast ei tunnista. Kaitsja Leelo Viil märkis kohtuistungil, et seonduvalt oma kaitsealuse positsiooniga, leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud. 2 Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad Kirill S , Ingrid V ja Lauri H . Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: tunnistaja Ingrid V joonistatud skeem (tl. 31); 06.09.2011.a. kell 01:40 koostatud isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl. 32); joobeseisundi tuvastamise saatekiri Oliver Tiidu kohta (tl. 33); EKEI ekspert Tarmo B poolt 02.11.2011.a. koostatud toksikoloogiaekspertiisi akt nr. 1951 koos õiendiga (tl. 34 – 35); 06.09.2011.a. kell 02:50 koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll Oliver Tiidu kohta (tl. 36 – 37); Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo juhtimiskeskuse 14.09.2011.a. vastus uurija järelepärimisele (tl. 38 – 39); koopia mootorsõiduki Hyundai Accent registreerimismärgiga xxx tehnilisest passist (tl. 40); Maanteeameti registri väljavõte mootorsõiduki Hyundai Accent registreerimismärgiga xxx kohta (tl. 41); Maanteeameti liiklusregistri väljavõte Oliver Tiidul juhiloa olemasolu kohta (tl. 42); karistusregistri teatis Oliver Tiidu kohta (tl. 43 – 52); Maksu- ja tolliameti andmed Oliver Tiidu sissetulekute kohta (tl. 53 – 54); 06.09.2011.a. kell 02:15 koostatud saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks Oliver Tiidu kohta (tl. 55); kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrus (tl. 56); õiend kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopiate kulude kohta (tl. 57); taotlus riigi õigusabikulude kindlaks määramiseks ja riigi õigusabikulude hüvitamise määrus (tl. 58 – 59); asitõendi – videosalvestusega CD plaadi – vaatlusprotokoll koos CD plaadiga (tl. 60 – 62); asitõendi – helisalvestusega CD plaadi – vaatlusprotokoll koos CD plaadiga (tl. 63 – 65). Maakohtu seisukoht Oliver Tiidu poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Oliver Tiidule inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist ning teise tunnusena mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Hindamaks seda, kas Oliver Tiit on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud, tuleb kohtul esmalt hinnata, kas ta juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit . Süüdistatav Oliver Tiit kinnitas kohtuistungil, et süüdistuses esitatud kuupäeval viibis ta tõepoolest Magistrali keskuse juures koos Lauri H . Sinna minnes tema alkoholi tarvitanud ei olnud, kuid Lauri H oli. Sattusid parklasse seoses autoga, millel olid esimesed rehvid läbi torgatud. Auto käivitamiseks ei olnud põhjust, kuna rehvid olid katki. Nad pigem vaatasid n-ö neid velje võtmeid ja asju, et kas saab äkki midagi vahetada või tehtud. Kuna autol oli üks tagavararehv, siis ei olnud mõtet hakata rehve vahetama. Seejärel istusid autos. Politsei tuleku ajaks oli ka tema juba Lauri H kaasasolnud alkoholi tarbinud. Politsei sõitis ootamatult lihtsalt nende auto kõrvale, tegi uksed lahti, kiskus Lauri Haabu autost välja, kiskus ka tema autost välja. Käed pandi raudu, siis pikali maha ja edasised toimingud tehti juba jaoskonnas(tl. 75-76). Tunnistaja Lauri H on avaldanud, et nad olid koos Oliver Tiiduga Magistrali parkimisplatsil ja nimetatud sõiduauto oli sinna pargitud. Autoga ei saanud sõita, kuna sellel olid rehvid läbi torgatud. Mäletab, et politsei tuli ja tegi uksed lahti. Miks politsei sinna tuli, ta ei tea. Ei mäleta paljusid asju, kuna oli väsinud ning joonud ka ära umbes pool pudelit viina. Oliver Tiit tema arvates alkoholi ei tarvitanud (tl 71 pöördel, 74 pöördel). Tunnistaja Kirill S ütlustest nähtub aga, et sügisel 2011.a. aastal viibis tema koos sõbraga Tallinnas, Sütiste tee 1 asuvas Statoili tanklas, kui sinna sõitis keskmisel kiirusel üks auto, millel esimene kumm oli tühi. Auto sõitis linna poolt mööda Sõpruse pst-d, pööras Sütiste teele ja siis kohe tanklasse. Auto oli heledat värvi Hyundai, võis-olla Accent. Auto jäi seisma paremal pool, seal, kus seisavad gaasiballoonid, tankla kauplusest paremat kätt. Autos oli kaks meest. Kui auto 3 seisma jäi ja uksed avanesid, siis üks noormees tuli välja, oli mingisugune vali jutt, mis tõmbaski tähelepanu. Mehed olid kas narko- või alkoholijoobes, sest käitumine oli väga imelik. Tema helistas umbes viis minutit peale auto saabumist politsei numbril 110 ja ütles, et näeb kahte noormeest, kes on kas alkoholi- või narkojoobes. Siis nad istusid autosse ja sõitsid tankla taha sinna, kus rattaid pumbatakse. Helistas veel 2 korda politseisse ja täpsustas aadressi. Peale selle kirjeldas ta politseile autot, automarki ja numbrit. Kui nägi politseid saabumas, siis lahkus tanklast. Tunnistaja Kirill S ütlusi politseisse helistamise kohta kinnitab ka 22.09.2001.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo juhtimiskeskuse 14.09.2011.a. vastus uurija järelepärimisele, millest nähtub, et meesterahvas teatab kell 00:50 telefoninumbrilt xxx (tl. 38) politsei juhtimiskeskusele järgmist: „Mustamäe piirkonnas, Sütiste tee 1 tänaval Statoili tanklas kaks noort inimest, mulle tundub, et mitte kaines olekus, sõidavad autoga. Nüüd nad sõitsid Statoili, autol on katki vasak rehv ning sõidavad siin territooriumil.“ (tl. 63) Politsei küsimusele auto numbri kohta vastab meesterahvas: „xxx, aga tähti ei tea, ei vaadanud eriti, vist oli xxx. Mingisugune Hyundai.“ Politsei küsimuse peale numbri täpsustamise osas lubab meesterahvas autoga tiiru teha ja siis politseile tagasi helistada. (tl. 63 – 64). Teise kõne ajal kell 00:53 telefonilt xxx (tl. 38) politsei juhtimiskeskusele teatab meesterahvas sõiduauto numbriks xxx(tl. 64). Tunnistaja Kirill S ütlused politseisse helistamise kohta ja eelnimetatud dokumentaalne tõend haakuvad omakorda tunnistaja Ingrid V poolt kohtuistungil antud ütlustega, kelle sõnul oli eelmise aasta septembris öisel ajal politseipatrullis koos piirkonnapolitseinik Madis M . Said väljakutse juhtimiskeskuselt, et Sütiste 1 pidi tiirutama joobes autojuht. Läksid seda infot kontrollima, nägid, et Sütiste 1 Statoili rehvi pumpamise mehhanismi juures seisab kirjeldusele vastav sõiduk. Sõitsid eemale ja jäid kõnealust sõidukit jälgima, et kas ta hakkab sõitma või ei hakka. Ootamise ajal tuli nende juurde valge kaubik, meesterahvas tuli välja ja ütles, et tema tegigi teate politseile ja näitas, kus see sõiduk seisab ja lahkus siis. Nemad jäid sõidukit edasi jälgima. Juhtimiskeskuse poolt antud infos oli öeldud sõiduki mark, värvus ja registreerimisnumber. Tema meelest juhtimiskeskus ütles alguses vale margi, et kui nad ise vaatasid, oli see Hyundai, kuldset värvi (tl. 18 pöördel, 20). Sõidukiga oli neil kogu aeg silmside. Sõidukist tuli välja heleda särgiga meesterahvas, kes käis ümber auto. Nad ootasid umbes 7-10 minutit enne, kui sõiduk hakkas liikuma Sõpruse 201/203 poole, endise Koduekstra parkimisplatsi poole. Nemad sõitsid kohe sõidukile järgi, panid sinised-punased vilkurid peale ning kui nad olid sõidukist umbes 5 m kaugusel, siis sõiduk pidurdas järsult ning juhiistmelt hüppas taha üks heledas särgis meesterahvas (tl. 19). Nende sõiduki tulevihud olid täpselt suunatud eesseisvale autole, see sõiduk oli seest poolt valgustatud ja väga selgelt oli näha, kuidas heledas T-särgis inimene hüppab tagaistmele (tl. 19 pöördel). Kõrvalistuja tuli autost rahulikult välja, võttis turvavöö lahti ja nad viisid ta politseiautosse, kus panid käed raudu. Kõrvalsõitja ütles, et auto dokumendid on sõidukis sirmi vahel. Kõrvalistujal oli seljas tume T-särk (tl. 20). Tagaistmel olev mees teeskles magamist. Meesterahvas ei teinud algul üldse väljagi, siis ta hakkas ennast püsti upitama ja ta tuli ise sealt välja. Nemad panid ta pikali maha, käed selja taha ja raudu. Tema leidis juhi kõrvalistuja tagant ka autovõtmed. Heleda T-särgiga isikut ei saanud kohe tuvastada, kuna temal ei olnud ühtegi dokumenti. Kuna heleda T-särgiga isik keeldus nendega koostööd tegemast, kutsusid kohale politseibussi, kes ta siis, kui väidetava joobes juhi, saaks Wismarisse viia. Kui selgus, et isik on tuvastamata, siis Wismarisse ei saanud teda viia, vaid politseibussiga viidi ta jaoskonda isiku tuvastamisele. Nemad sõitsid Lauri nimelise kaasreisijaga oma autoga jaoskonda järgi (tl. 20 pöördel). Sõiduautol olid mõlemad esirehvid tühjad ja isegi veljed olid konarlikud (tl. 21 pöördel). Ka kohtuistungil tundis Ingrid V süüdistatavas Oliver Tiidus ära mehe, kes kohapeal kandis heledat särki (tl. 22). 4 Maakohus, asudes vastust otsima esimesele küsimusele, leiab, et asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt süüdistatava ja tunnistaja Lauri Haabu ning teiselt poolt tunnistajate Ingrid V ja Kirill S ütlustes. Analüüsinud esmalt Oliver Tiidu ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. See ilmneb näiteks selles, kuidas Oliver Tiit püüdis kohut veenda selles, et tema Sütiste tee 1 juures asuva tankla territooriumil ei juhtinud mootorsõidukit Hyundai Accent. Hindamaks Oliver Tiidule esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Kohus leiab, et tunnistajate Kirill S ja Ingrid V ütlused on usutavad. Puudub alus kahelda tunnistajate Kirill S ja Ingrid V ütluste õigsuses, kes nägid kõnealust sõiduautot Hyundai liikumas Sütiste tee 1 asuva tankla territooriumil. Kuigi tunnistaja S väitis, et tühi oli sõiduki üks rehv, samal ajal kui tunnistaja Ingird V kinnitas, et tühjad olid mõlemad esirehvid, siis see väike vastuolu ei muuda Kirill S ütlusi ebausaldusväärseteks, sest viimane ei pruukinud mõlemat esirehvi üldse näha. Kohus peab kõnealuste tunnistajate poolt kohtulikul uurimisel antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaks isikut, kes süüdistatavat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, Oliver Tiitu süüstavaid valeütlusi, samuti on tunnistajate poolt antud ütlused omavahel kooskõlas. Samuti ei ole tunnistajad näinud asjas kogutud muid tõendeid, kuid nende ütlused haakuvad ka asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga (tl. 60-62). Oliver Tiidu poolt mootorsõiduki juhtimine on lisaks tunnistajate ütlustele ka tõendamist leidnud 03.02.20012.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja CD-l oleva videosalvestusega nr. 1 (pump 8), millest nähtub, et 06.09.2011.a. kell 0:44:45 sõidab Tallinnas, Sütiste tee 1 asuva Statoili tankla territooriumile sisse kuldset (hõbedast) värvi Hyundai marki sõiduauto, auto katus on valget värvi, allpool on sõiduauto ustele paigaldatud musta värvi ehisliistud, sõiduauto registreerimisnumbrit ei ole näha. Kell 0:44:46 sõidab antud sõiduauto mööda kütusepumbast. Kaadris on näha ainult sõiduauto vasak, juhipoolne, külg (tl. 60). Videosalvestusest on näha, et sõiduki juhikohal on heledat värvi riietusega isik. Videosalvestusest nr. 3 (teenusboks) nähtub, et kell 0:55:27 sõidab ligi sõiduauto. Kaadris on näha selle sõiduauto varju. Kell 0:55:37 ilmub kaadrisse lühikese soenguga meesterahvas, kel on jalas tumedat värvi püksid, seljas heledat värvi särk ja laskub kükakile. Tema tegevust ei ole näha. Kell 0:56:43 ta tõuseb ja lahkub eemale. Kell 0:59:14 ilmub kaadrisse teine mees, kellel on jalas tumedat värvi püksid ja seljas tumedat värvi T-särk. Selle mehe taga on näha meesterahvas heledat värvi lühikeste varrukatega särgis. Kell 1:00:07 on kaadris näha taas lühikese soengu ja heledat värvi särgiga meesterahvas. Kell 01:06:15 on näha, kuidas kuldset värvi, valge katusega sõiduauto sõidab minema (tl.61). Videosalvestuselt on näha ka seda, et heleda särgiga mehel on parema käe õlavarrel tätoveering, milline ulatub särgivarruka alt välja. Samuti nähtub videosalvestuselt, et ajal, kui sõiduauto minema sõidab, on selle roolis heleda särgiga isik. Selles osas haakub videosalvestuses kajastatu tunnistaja Ingrid V ütlustega, kes nägi politseiauto tuledevihus, kuidas ees peatunud autol esiistmelt hüppas tagaistmele heledas särgis isik. Süüdistatav Oliver Tiit on kohtuistungil avaldanud, et tema parema õla peal on tätoveering ning kui ta kannab T-särki, siis on see tätoveering näha. Terve käe ülemine pool on tätoveeritud (tl. 79 pöördel). Asjaolu, et videosalvestusel ja tunnistajate poolt märgitud mootorsõiduki näol oli tegemist kuldset värvi sõiduautoga Hyundai Accent, registreerimisnumbriga xxx on tõendatud koopiaga mootorsõiduki tehnilisest passist, millest nähtub, et tehniline pass on väljastatud 27.07.2011.a. sõiduautole Hyundai Accent registreerimismärgiga xxx ning sõiduki värvus on kuldne. Nimetatud tehnilise passi leidis tunnistaja Ingrid V sama sõiduauto juhikoha päikesesirmi vahelt koos Lauri Haabu juhiloaga (tl. 20 pöördel). 5 Tunnistaja Ingrid V poolt antud ütlusi selle kohta, et kuna heleda T-särgiga isik, kes oli roolis keeldus nendega koostööd tegemast, siis viidi ta jaoskonda isiku tuvastamisele, kinnitab ka 06.09.2011.a. koostatud isikusamasuse tuvastamise protokoll. Protokollist nähtub, et 06.09.2011.a. ajavahemikul 01:40 – 01:50 Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna juhtivkonstaabel Ingrid V tuvastas Oliver Tiidu isiku viimase välimuse võrdlemisel KAIRI andmebaasi andmetega ning infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga. Oliver Tiit on kõnealuse dokumendiga tutvunud ning sellele ka alla kirjutanud. Kohtu hinnangul on nii süüdistatava Oliver Tiidu kui ka tunnistaja Lauri Haabu ütlused selle kohta, et auto seisis parklas ja sellega ei sõidetud, ümber lükatud nii tunnistaja Kirill S ning Ingrid V ütlustega kui ka asitõendi vaatlusprotokolliga, millel on kajastatud Statoili tankla turvakaamera salvestusel nähtav tegevus. Seega on kohtu hinnangul täielikult tõendamist leidnud, et Oliver Tiit oli 06.09.2011.a. kella 01.06 ajal Tallinnas Sütiste tee 1 juures asuvas tanklas mootorsõidukit Hyundai Accent reg.märgiga xxx roolis ning juhtis seda. Ka asjaolu, et Oliver Tiit eelpool märgitud kuupäeval s.o 06.09.2011.a kella 01.06 ajal oli alkoholijoobes, on leidnud tõendamist. Nimetatud fakt on tõendatud tunnistaja Kirill S ütlustega, mille järgi viitas autos viibinud isikute käitumine alkoholi- või narkojoobele ning see oli ka politseile väljakutse tegemise põhjuseks. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt LS § 69 lg 4 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega on
järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud alkoholijoobe määra. Asjaolu, et süüdistatav Oliver Tiit oli 06.09.2011.a kella 01.06 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis kinnitavad ka antud kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid. Oliver Tiidu toimetamine Wismari Haiglasse joobeseisundi tuvastamisele on tõendatud 06.09.2011.a. koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtuvalt oli Oliveri Tiit toimetatud piirkonnapolitseinik Madis Mändla poolt 06.09.2011.a. kell 02:15 Wismari Haiglasse, kus temalt võeti vereproov etanoolisisalduse määramiseks. Oliver Tiidul alkoholijoobe esinemine on tõendatud EKEI ekspert Tarmo B poolt 02.11.2011.a. koostatud toksikoloogiaekspertiisi akti nr. 1951 eksperdiarvamusega, millest nähtuvalt leiti ekspertiisiks esitatud verest etanooli 2.15±0,06 mg/g, narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei leitud. 06.09.2011.a. konvoipolitseinik Rinaldo V poolt koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt paigutati Oliver Tiit kainenema 06.09.2011.a. kell 02:50. Isiku toimetasid kainenema piirkonnapolitseinikud Ingrid V ja Madis M . Kainenemisele paigutamisel oli isikul seljas hele T-särk, sinised teksapüksid ja mustad jalatsid. Oliver Tiit vabastati kainenemiselt 06.09.2011.a. kell 07:30. Oliver Tiit on nimetatud dokumendiga tutvunud ning selle ka allkirjastanud. Lähtudes eeltoodust, hinnates nii isikulisi kui ka dokumentaalseid tõendeid kogumis, on kohus veendunud, et 06.09.2011.a. kella 01:06 juhtis Oliver Tiit mootorsõidukit Hyundai Accent 6 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Oliver Tiidule inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Oliver Tiidu käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, teadis Oliver Tiit, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt tarbis ta Lauri H kaasaolnud alkoholi sündmuskohal, mis tähendab, et ta oli teadlik oma seisundist ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see Oliver Tiidul olnud otsesest tahtlust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Oliver Tiidu poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Oliver Tiit tuleb süüdi mõista
järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Oliver Tiit on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis Oliver Tiit teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja asub siis 7 sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Oliver Tiidule peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat ega kergendavat asjaolu. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Oliver Tiitu on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Oliver Tiidule karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Oliver Tiitu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Oliver Tiidu näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Oliver Tiit on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh
Väärteokorras samuti korduvalt karistatud rahatrahvidega, millest osa on käesolevaks ajaks tasumata. Kohus leiab, et Oliver Tiitu ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Varasemalt on Oliver Tiitu kriminaalkorras karistatud nii rahalise karistusega kui ka vangistusega. Tema suhtes on korduvalt kohaldatud
sätteid ning jäetud karistus täitmisele pööramata, kuid Oliver Tiit on katseajal toime pannud uue kuriteo. Seega arvestades süüdlase isikut puudub alus tema suhtes
Kohus leiab, et ei esine ka asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul
Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, kuna tegemist on varem 18 korda kriminaalkorras karistatud isikuga, kellel esineb karistusandmeid arvestades ka selge alkoholiprobleem. Kuna varasemad eriliigilised karistused ei ole mõjutanud Oliver Tiitu kuritegude toimepanemisest loobuma, siis karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Oliver Tiidu näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga. Korduvad karistused liiklusalaste rikkumiste eest annavad signaali, et Oliver Tiit ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Süüdistatavat süüdistatakse tahtlikult toimepandud kuriteos. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Oliver Tiidu sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Oliver Tiit ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava Oliver Tiit puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, st isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h. tema enda 8 huvides. Kohtu hinnangul on Oliver Tiidu suhtes käesolevaks ajaks kõik muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid ammendatud. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et Oliver Tiidu suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et Oliver Tiidule ei ole võimalik kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol, kuna Oliver Tiidul ei olnud teo toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimise õigust (tl. 42) Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Oliver Tiidul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Oliver Tiidult tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Seega tuleb Oliver Tiidult välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha summas 435.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5; § 180 lg 1 alusel isiku joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi läbiviimise kulud summas 76.00 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0.45 senti ja tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 480.00 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks tunnistatud CD plaadid, millest ühele on salvestatud kolm telefonikõnet politsei juhtimiskeskusesse ja teisele Statoili tankla turvakaamerate salvestus. Asitõendeid hoitakse kriminaalasja juures. Lähtudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätab kohus ülalnimetatud asitõendeid kriminaalasja materjalide juures. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.