Obsah (7)

§ 208§ 385§ 199§ 193§ 207§ 30§ 194

1-12-11814 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11814 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud lahend R

§ 208lg 5 jätta Riigiprokuratuuri 8.

novembri 2012 määrus muutmata ja OÜ BFG esindaja advokaat Marko Paabumetsa kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

§ 385p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Asjaolud 02.10.2012 esitas OÜ BFG esindaja advokaat Marko Paabumets Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks OÜ B. suhtes KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 1 - § 25 lg 1 tunnustel. Kuriteoteate kohaselt on OÜ B. koostanud seoses XXX maja renoveerimiseks kantud kulutustega OÜ-le BFG arve nr 23/2007 summas 5333,19 eurot ja arve nr 25/2007 summas 60 425,36 eurot. Nimetatud arved on OÜ B. esitanud kohtumenetluses kulutuste tõendamiseks. Kuriteoteate esitaja on seisukohal, et kõnealused arved on fiktiivsed, kuna kajastavad materjalide soetamist ja teenuste osutamist, mida tegelikkuses ei toimunud. Avaldaja on seisukohal, et sellega on OÜ B. pannud toime dokumentide (arvete) võltsimise, võltsitud dokumentide kasutamise ning kelmuse katse OÜ BFG suhtes. 12.10.2012 jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata

§ 199

lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, põhistades oma otsust järgmiselt. Kuriteoteatest nähtuvalt on OÜ BFG ja OÜ B. vahel käesoleval ajal toimumas kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-10-37382 selle üle, millise õigussuhte alusel remontis OÜ B. Tartus XXX asuvat hoonet ning millises ulatuses seda tehti. Tsiviilasjas on Tartu Maakohus teinud 11.09.2012 otsuse (jõustumata), mõistes OÜ-lt BFG arve nr 23/2007 alusel OÜ B. kasuks välja 5333,19 eurot ning arve nr 25/2007 alusel 22 591,56 eurot. Tsiviilasjas on viidud läbi Tartus XXX asuva hoone rekonstrueerimistööde ekspertiis. Ekspertiisiaktist nähtub, et OÜ B. poolt esitatud arvel nr 23/2007 loetletud töövahendeid ja teenuseid oli vaja ning neid kasutati XXX teostatud tööde tegemiseks. Arve nr 25/2007 osas nähtub ekspertiisaktist, et sellel arvel nimetatud tööd on samuti tehtud, kuigi tegelikult tehtud tööde mahud erinevad arvel näidatust. Samuti esineb arvel kordusi, s.t sama töö topelt kirjeldamist. Aktis on märgitud, et arve koostaja ei ole ilmselt ehitusala asjatundja ning konstruktsioonide kaupa tööde kirjeldamine on keeruline ja kordused arvel võivad olla tingitud ka erialase terminoloogia valest tõlgendamisest. Samuti nähtub aktist, et arvel nr 25/2007 ei ole nimetatud kõiki hoone juures OÜ B. poolt teostatud ehitustöid, mille põhjuseks võib olla arve koostaja vähene kogemus ehitustööde kirjeldamisel ja eelarvestamisel. Aktist ilmneb ka see, et mõnede tööde osas puudub informatsioon nende teostaja kohta. Kohus võttis 11.09.2012 otsuses arve nr 25/2007 alusel OÜ-lt BFG OÜ B. kasuks väljamõistmisel aluseks ekspertiisiaktis toodud tööde mahu. Seega eeltoodust nähtuvalt on arvetel nr 23/2007 ja 25/2007 märgitud materjalid soetatud ning teenused osutatud. Erinevus ekspertiisiaktiga ilmneb vaid arvel nr 25/2007 kirjeldatud tööde mahu osas. Samas nähtub aktist, et see erisus võib olla tingitud arve koostaja vähesest kogemusest ehitustööde kirjeldamisel ja eelarvestamisel (s.h on jäänud arvel osa OÜ B. poolt teostatud töid märkimata), mistõttu ei ole alust arvata, et tööde mahtu on arvel nr 25/2007 tahtlikult suurendatud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kõnealuste arvete näol tegemist fiktiivsete arvetega. Samuti ei tähenda asjaolu, et kõnealused arved ei kajastu OÜ B. raamatupidamise aruannetes ja majandusaasta aruannetes, et need arved on fiktiivsed. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotleb M. Paabumets jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Kuriteoteates lisatud KarS §-dele on kaebuses lisandunud §-d 280 lg 1 ja 381 lg 1. Kaebus sisaldab valdavas osas vastuväiteid (ekspertiisiakti vaidlustamine, maakohtu väidetavad valed järeldused jms), millised kaebaja on esitanud ka Tartu Ringkonnakohtule ülalmärgitud maakohtu lahendit vaidlustades. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja sellega kaasnevate materjalidega, sealhulgas valikuliselt viidatud tsiviilasja materjalidega, leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Riigiprokurör sedastas, et kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt isiku subjektiivse arvamuse põhjal, et keegi on tema arvates pannud toime kuriteotunnustega teo. Kõnealusel juhul ei sedastatud kuriteoteates ega sellega seotud materjalides informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena ning kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kaebuse esitaja soovib, et prokuratuur asuks läbi kriminaalmenetluse lahendama küsimust, kas tsiviilasjas esitatud tõendid (dokumendid) kahe arve näol on fiktiivsed või mitte. Tsiviilasjas kohus seda seniajani tuvastanud ei ole, pigem vastupidi, pidades esitatud arveid põhjendatuks, rahuldas suures osas OÜ BFG vastu esitatud nõude. Vaidlusalused arved on koostatud 19.07.2007. Kui tegemist oleks dokumendi võltsimisega, oleks see kvalifitseeritav KarS § 344 lg 1 järgi, mis on tulenevalt KarS § 4 lg 3 teise astme kuritegu. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei või isikut võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat.

§-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavate asjaolude ilmnemisel kriminaalmenetlust ei alustata. Üheks kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks on eespool märgitud kuriteo aegumistähtaja -2- möödumine (§ 199 lg 1 p 2). Kuna väidetav kõnealune kuritegu pandi toime 19.07.2007, saabus aegumistähtaeg 19.07.

1. Aegumistähtaja möödumine ei võimalda kriminaalmenetlust alustada isegi juhul, kui kellegi tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, s.o kriminaalmenetluse alus. Kuigi seadus ei piira kuriteoteate (-kaebuse) esitamise tähtaega, tuleb selle hindamisel arvestada ka esitamise aega ja esitamist mõjutada võinud asjaolusid. OÜ B. väidetav kuritegelik tegevus oli kaebajale teada hiljemalt 06.10.2010, kui esitas Tartu Maakohtule vastuväited OÜ B. hagile tsiviilasjas 2-10-
2. Kuriteoteade esitati 02.10.2012 olukorras, kus Tartu Maakohus oli oma 11.09.2012 otsusega rahuldanud OÜ B. hagi OÜ BFG vastu osaliselt, mõistes OÜ-lt BFG OÜ B. kasuks põhivõla 27 922,96 eurot ja viivised 6119,39 eurot, kokku summas 34 042,35 eurot ning jätnud OÜ BFG kanda ka kohtukulud. Kohus pole jaganud kaebaja seisukohta nagu oleks tegemist võltsitud arvetega ning pole osundanud ka mingile muule võimalikule OÜ B. poolt toimepandud kuriteole. Kuna dokumendi võltsimist pole tuvastatud ega ka hakata enam kriminaalmenetluslike vahenditega tuvastama kaebaja enda varasema tegevusetuse tõttu, muutuvad ainetuks ka viited väidetavatele hilisematele kuritegudele (KarS § 345 lg 1, § 209 lg 1 - § 25 lg 1, § 280 lg 1) kõnealuste dokumentidega seonduvalt. Seonduvalt kaebaja viidatud KarS § 3811 lg 1 (KarS § 3811 lg 1 näeb objektiivse koosseisuna ette vastutuse mh ka raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise eest) märkis riigiprokurör, et kuriteokoosseis on täidetud juhul, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. Midagi taolist kuriteoteatest ega sellega seotud materjalidest ei nähtu. Riigiprokurör märkis, et kriminaalmenetluse eesmärgiks pole isikute eraõiguslike nõudmiste rahuldamine, selleks on teised õiguslikud vahendid. Asjaolu, et oma õiguste selleks ettenähtud menetluskorras (antud juhul tsiviilkorras) kaitsmine ei anna soovitud resultaati, ei saa kompenseerida alusetu kriminaalmenetluse alustamisega. Kaebuses esitatud taotluste sisu OÜ BFG esindaja advokaat M. Paabumets esitas Riigiprokuratuuri 08.11.2012 määruse peale kaebuse, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri määruse ning kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust OÜ B. suhtes § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 280 lg 1, § 3811 lg 1, § 209 lg 1 - § 25 lg 1 tunnustel. Samuti palub kaebuse esitaja alustada kriminaalmenetlust OÜ B. juhatuse liikme I.K. suhtes § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 280 lg 1, § 209 lg 1 - § 25 lg 1 tunnustel. OÜ B. on OÜ BFG osanik alates
3. a lõpust. OÜ BFG ja OÜ B. vahel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi OÜ BFG andma OÜ-le B. kasutada XXX maja II korruse ruumid OÜ B. Tartu büroona ning OÜ B. pidi omalt poolt teostama II korruse renoveerimistööd. OÜ B. alustas remonttööde teostamist XXX II korrusel, eemaldas elamiskõlblikest ruumidest siseviimistluse ning jättis tööd lõpetamata. Alates 09.09.2010 on poolte vahel tsiviilõiguslik kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-10-37382 selle üle, millise õigussuhte alusel remontis OÜ B. XXX hoonet ja millises ulatuses. OÜ B. on koostanud ja esitanud OÜ-le BFG kohtumenetluse käigus arve nr 23/2007 summas 5333,19 eurot ja arve nr 25/2007 summas 60 425,36 eurot XXX maja renoveerimistöödeks kantud kulutuste osas. Kaebuse esitaja hinnangul on OÜ B. teadvalt võltsinud nimetatud arveid eesmärgiga suurendada oma nõuet OÜ BFG vastu. Kaebuse esitaja hinnangul on riigiprokurör vääralt käsitlenud kuriteoteate faktilisi asjaolusid, mistõttu riigiprokuröri seisukoht kuriteo aegumistähtaja möödumise kohta on ebaõige. 24.10.2012 kaebuse punktis 2.7 on kaebuse esitaja toonud välja asjaolu, et OÜ BFG on 19.07.2007.a saanud kätte arve nr 23/2007, kuid arvet nr 25/2007 ei ole OÜ-ni BFG edastatud. Arve nr 25/2007 olemasolule on OÜ B. viidanud alles tsiviilkohtumenetluse käigus oma nõuete ja seisukohtade -3- tõendamiseks. Eeltoodud põhjendusest tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et arvel nr 25/2007 kajastuv kuupäev 19.07.2007 ei vasta tegelikkusele. Kaebuse esitaja on esitanud tõendid ja korduvalt viidanud ka asjaolule, et OÜ B. 2005-2007.a majandusaasta aruannetes ei kajastu asjakohaseid andmeid OÜ B. poolt väidetud ulatuses tehtud kulutustest. Kaebuse esitaja on leidnud, et OÜ B. on tsiviilkohtumenetluse käigus üritanud tagantjärele võltsitud fiktiivsete arvetega suurendada oma nõuet OÜ BFG vastu. Kriminaalmenetluse raames on võimalik selgitada välja arvete tegelik koostamise aeg. Kaebuse esitaja leiab, et asjaolu, et Tartu Maakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-10-37382 pööranud tähelepanu OÜ BFG vastuväidetele arvete fiktiivsuse osas ega andnud õiguslikku hinnangut nn arvete/nõudekirjade osas, ei tähenda, et OÜ B. suhtes § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 280 lg 1, § 3811 lg 1, § 209 lg 1 ja § 25 lg 1 tunnustel ei ole kuriteo asjaolusid tuvastatud. Kuivõrd Tartu Maakohus on jätnud andmata hinnangu arvete ehtsuse osas ning tsiviilasi on siiski eraõigussuhtest tulenev kohtuasi, on kaebuse esitaja seisukohal, et kriminaalmenetluse ülesanne vaieldamatult on, ning selle raames on oluliselt efektiivsemad vahendid, hindamaks ja tuvastamaks isiku tegevuse vastavus karistusõiguslikule vastutusele. Kaebuse esitaja hinnangul on OÜ B. üritanud fiktiivsete arvetega suurendada oma nõuet OÜ BFG vastu. OÜ B. on korduvalt kohtumenetluse vältel viidanud, et arveid ei ole käsitletud raamatupidamisdokumentidena, vaid nõudekirjadena, milles on fikseeritud OÜ B. nõude ulatus OÜ BFG vastu. Arvetelt nr 23/2007 ja nr 25/2007 kajastub, et tegemist on arvetega materjalide ja teenuse osutamise eest. Järeldub, et OÜ B. on tsiviilkohtumenetluses esitanud OÜ BFG vastu nõude, olemata seejuures kindel, millest tuleneb kohustuse tekkimise alus. Kaebuse esitajal on tekkinud põhjendatud kahtlus arvete fiktiivsuse osas, millest tulenevalt on kaebuse esitaja pidanud vajalikuks õigusemõistmise huvides selgitada välja OÜ B. tegevuse vastavus kuriteo tunnustele. Arve nr 25/2007 punktides 2,19,27,34 esinevad arvutusvead. Ühtlasi on arved nr 24/2007 ja 25/2007 osaliselt kattuva sisuga. OÜ B. ei ole esitanud kohtule arvet nr 24/2007, vaid lisas sellel oleva teenuse uuele arvele, mis viitab otseselt arve nr 25/2007 fiktiivsusele. Arved nr 23/2007 ja nr 24/2007 on esitatud OÜ B. poolt väidetavalt tasutud arvetele tuginevalt, kuid arve 25/2007 puhul on lähtutud teenuse mahust ja töötunni hinnast. Samas ei ole OÜ B. esitanud ühtegi algdokumenti, tõendamaks arvel kirjeldatud teenuse osutamist märgitud mahus ja hinnas. Oluline on rõhutada, et arvele nr 25/2007 märgitud töötundide mahud ei vasta OÜ B. poolt kohtumenetluse käigus esitatud töölepingus nr 11 märgitud töötaja töötasule- vastavalt lepingupunktile 4.1 on töötaja palk 50 krooni tunnis. OÜ B. ei ole kajastanud tehtud töid aastate 2005 kuni 2007 majandusaasta aruannetes, kuigi osaühingul tuleneb kohustus dokumenteerida kõiki oma majandustehinguid. OÜ B. poolt väidetud tööde reaalse teostamise kohta puuduvad vastuvõtmis-üleandmisaktid. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata OÜ B. poolt väidetud ulatuses tehtud tööd XXX maja renoveerimisel. Lisaks on OÜ BFG 19.07.2007 saanud kätte arve nr 23/2007, kuid arvet nr 25/2007 ei ole OÜ-ni BFG edastatud. Arve nr 25/2007 olemasolule on OÜ B. viidanud alles tsiviilkohtumenetluse käigus oma nõuete ja seisukohtade tõendamiseks. Kaebuse esitaja on eeltoodud asjaoludest tulenevalt veendunud, et nimetatud arvete nr 23/2007 ja 25/2007 ulatuses ei ole materjali kasutamine ja teenuse osutamine tegelikkuses aset leidnud ja objekti suhtes teostatud, mistõttu on arvetest tulenevad nõuded sisult ebaõiged ja alusetud. OÜ BFG ja OÜ B. vahel ei ole olnud kokkulepet üldehitustööde teostamise osas. Märkimist väärib asjaolu, et arve nr 25/2007 põhineb kapitaalremonttööde osas, milles poolte vahel puudus kokkulepe ja mida ei ole OÜ B. poolt teostatud. OÜ B. on väidetavaid töid teostanud XXX II korruse renoveerimisel aastal
4. OÜ B. jättis tööd lõpetamata vastavalt poolte kokkuleppele, mistõttu võttis 31.06.2006 OÜ BFG osanike koosolek vastu otsuse, millest nähtuvalt OÜ BFG loobus OÜ-ga B. sõlmitud kokkuleppest ning kohustas OÜ-d B. vabastama XXX II korruse ruumid hiljemalt 01.07.2006 OÜ B. on pöördunud oma nõudega kohtusse 30.06.2010, s.o ligikaudu 4 aastat hiljem pärast väidetavate tööde teostamist. OÜ Raja Apteek sõlmis 09.09.2008 Loit Invest OÜ-ga töövõtulepingu nr 90908, millega teostati -4- aastatel 2008-2009 XXX hoone sisene ümberehitus. Kuigi OÜ B. teostas tööd väidetavalt aastal 2005, on nõue kohtusse esitatud aastal 2010, teisisõnu pärast seda kui OÜ Raja Apteek oli teostanud OÜ BFG lõpetamata jäänud renoveerimistööd. OÜ B. ei täitnud oma kohustust vastavalt kokkuleppele ning selle tõendamiseks on esitatud enne OÜ Raja Apteek poolt tööde alustamist tehtud fotod ning Kaanon Kinnisvara AS 25.09.2008 eksperthinnang. 25.09.2008 eksperthinnangu lisa 2 fotode kohaselt oli ruume oluliselt kahjustatud, tööd täielikult lõpetamata. Katuse korrus oli eksperthinnangu kohaselt remondijärgus, eemaldatud oli siseviimistlus. OÜ BFG hinnangul ei saa rääkida ruumide parendamisest, OÜ B. eemaldas elamiskõlblikest ruumidest siseviimistluse ning jättis tööd lõpetamata. Arvete nr 23/2007 ja 25/2007 alusel on OÜ B. esitanud ebamõistlikult suure nõude OÜ BFG vastu kogusummas 63 911,65 eurot, võttes arvesse asjaolu, et OÜ B. poolt tehtud tööd hõlmasid eksperthinnangu kohaselt üksnes siseviimistluse eemaldamist. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole tsiviilkohtumenetluse raames esitatud nõue arvete nr 3/2007 ja nr 25/2007 alusel kooskõlas eluliste asjaoludega ja usutav. Lähtuvalt ülaltoodud põhjendustest võib asuda seisukohale, et OÜ B. on realiseerinud teokoosseisu KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 tähenduses. Kaebuse esitaja hinnangul tuleks kaaluda tsiviilkohtumenetluse käigus fiktiivsete arvete esitamise tõttu ka võimaliku teokoosseisu realiseerumist KarS § 280 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja märgib, et Tartu Maakohus ei ole samuti 11.09.2012 otsuse tegemisel võtnud arvesse arvel 25/2007 kajastatud töid ja tööde mahtu, vaid on lähtunud 02.03.2012 ekspertiisiaktist nr 01-
5. 02.03.2012 ekspertiisiaktis nr 01-21102 on ekspert jõudnud kokkuvõtvalt järeldusele, et arve nr 25/2007 tuleb jätta tähelepanuta arvel näidatud töömahukuse tegelikkusele mittevastavuse tõttu. Seega on ka ekspertiisiakti põhjal tuvastatud asjaolu, et arve nr 25/2007 ei vasta tegelikkusele. Samuti märgib kaebaja, et Tartu Maakohtu 11.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-10-37382 on vaidlustatud ning Tartu Ringkonnakohus on 17.10.2012 määrusega OÜ BFG apellatsioonkaebuse menetlusse võtnud. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa siiski arvete nr 23/2007 ja nr 25/2007 fiktiivsusele hinnangu andmisel lähtuda tsiviilasjas nr 2-10-37382 OÜ B. poolt esitatud ekspertiisiaktist, kuivõrd ekspertiis ei saa üheselt kinnitada, et arvetel nr 23/2007 ja 25/2007 nimetatud tööd on tehtud OÜ B. poolt XXXII korruse renoveerimistöödel. Ekspertiis üksnes kajastab asjaolu, et arvetel nr 23/2007 ja nr 25/2007 on teostatud teatud ulatuses töid, mida on teostatud ka XXX II korruse renoveerimisel, kuid kas ja millises ulatuses teostati arvetel kajastuvaid töid reaalselt XXXII korruse renoveerimisel, on tõendamata. 2005.a ehitustööde teostamisse panustasid OÜ BFG osanikud OÜ Raja Apteek ja OÜ B. OÜ BFG hinnangul ei saa OÜ B. kulutuste suuruse kindlaksmääramisel lähtuda ekspertiisiaktist, kuivõrd ekspert ei ole arvesse võtnud hinnangu andmisel kõiki vaidluses olulisi asjaolusid ja tõendeid. Ekspert on hinnangut andes lähtunud üksnes tunnistajate ütlustest ja kohtutoimikus avaldunud fotodest. Ekspertiisist avaldub mõneti vastuoluline seisukoht, et suure osa üldehitustöödeks vajalikest materjalidest soetas OÜ Raja Apteek, mitte OÜ B. Ekspert pole aga OÜ Raja Apteek osalust tööde teostamise osas üldse käsitlenud. Kohus on tsiviilasja nr 2-10-37382 menetlemisel seadnud kahtluse alla ühtlasi tunnistajate usaldusväärsuse ja ütluste vastavuse ekspertiisiaktiga. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt on kaebuse esitaja hinnangul alusetu lähtuda arvete nr 23/2007 ja nr 25/2007 fiktiivsuse hindamisel ekspertiisiaktist, kuivõrd ekspertiisiga ei ole võimalik tuvastada konkreetsete tööde tegijat ega tööde teostamise aega XXX II korruse renoveerimisel. Arvest nr 23/2007 nähtub, et OÜ B. on arvestanud üldehitus- ja viimistlustööde teostamisel kulutatud materjalide ja ostetud teenuse osas tasumisele kuuluvast summast 83 446,30 krooni käibemaksu 18% summas 12729,10 krooni. Arvest nr 25/2007 nähtub, et kapitaalremonditööde eest on OÜ B. esitanud arve, millest tulenevalt tuleb tasuda käibemaksu 18% summas 144 221,40 krooni tasumisele kuuluvast summast 945 451,40 krooni. OÜ B. on -5- nõudnud kohtumenetluse käigus arvetel kajastuvat käibemaksu, kuid kuivõrd arvetel kajastuvad nõuded ei avaldu OÜ B. majandusaasta aruannetes, ei ole teenuse osutamine toimunud ettevõtluse käigus. Järeldub, et OÜ B. on ebaõige ettekujutuse teel nõudnud alusetult OÜ-lt BFG käibemaksu tasumist. Käesoleval juhul ei ole OÜ BFG arveid tasunud, seega ei ole reaalselt varakäsutust, mis viiks petetu varalise seisu kahjustamisele, toimunud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kelmuse koosseis KarS § 209 lg 1 tähenduses on katsestaadiumini jõudnud. Kaebuse esitaja leiab täiendavalt, et kaaluda tuleks eeltoodud asjaolude pinnalt ka võimaliku teokoosseisu realiseerumist KarS § 3811 lg 1 järgi. Siinkohal peab kaebuse esitaja oluliseks märkida, et laiemas perspektiivis olnuks OÜ B. eesmärk mitte üksnes teadvalt võltsitud arvete kasutamine kohtumenetluses ja varalise kasu saamine, vaid ka maksuobjekti deklareerimata jätmise alusel varjata äriühingu sissetulekuid ja vähendada oma maksukohustust. Kaebaja on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on toimunud ennatlikult ja alusetult. Kaebuse esitaja hinnangul tuleks kaaluda OÜ B. poolt KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 280 lg 1, § 3811 lg 1, § 209 lg 1 ja § 25 lg 1 kuriteokoosseisude võimalikku täitmist. Kaebuse esitaja hinnangul esinevad kriminaalmenetluse ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, mistõttu tuleks

§ 193lg 1 juhindudes alustada kriminaalmenetlust OÜ B.

suhtes. Kaebuse esitaja hinnangul on põhjendatud alustada kriminaalmenetlust ka OÜ B. juhatuse liikme I.K. i suhtes KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 280 lg 1, § 3811 lg 1, § 209 lg 1 ja § 25 lg 1 tunnustel, kuivõrd eelpool põhjendatud ja kuriteoteates sisalduvad teod on I.K. toime pannud juriidilise isiku kaudu ja huvides. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 12760000159 materjalidega, Riigiprokuratuuri määrusega ning OÜ BFG esindaja kaebusega, leiab, et OÜ BFG esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 08.11.2012 määruse peale on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 208

lg 1 kohaselt kui

§ 207

lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus

§ 208

alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt

§ 30

lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Ringkonnakohus leiab sarnaselt Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et käesolevas asjas pole kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega ning käsitleb vaid kaebuses esitatud väiteid.

§ 193

lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad

§ 199

lg 1 sätestatud asjaolud.

§ 199

lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse alus.

§ 194

lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. -6-

1. Kaebuse esitaja leiab, et OÜ B. on toime pannud dokumendi võltsimise ja selle kasutamise KarS § 344 ja § 345 järgi, kuna esitas fiktiivsed arved nr 23/2007 ja 25/
2. Kaebuse kohaselt sai OÜ BFG arve nr 23/2007 kätte 19.07.2007, seega esineb tõepoolest kriminaalmenetlust välistav asjaolu

§ 199lg 1 p 2 järgi, s.o kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Nimelt Kar

S § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi isikut kriminaalkorras karistada, kui teise astme kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Küll aga nõustub ringkonnakohus kaebuses esitatud seisukohaga, et juhul, kui arve nr 25/2007 esitati OÜ B. poolt alles tsiviilasja nr 2-10-37382 raames, ei ole kuriteo aegumistähtaeg möödunud juhul, kui arvel nr 25/2007 märgitud kuupäev ei vasta arve tegelikule koostamise kuupäevale, s.o kui arve tegelikult ei olnud koostatud 19.07.

1. Seega ei piirdu ringkonnakohus vaid kuritegude aegumise küsimuse käsitlemisega, vaid hindab kaebuses viidatud kuriteokoosseisude täitmist sisuliselt.
2. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga, et käesoleval juhul taotleb kaebuse esitaja prokuratuuri poolt tsiviilvaidluses tõenditeks olevate dokumentide hindamist ning on alust arvata, et kaebaja soovib seeläbi mõjutada tsiviilasja lahendamise tulemust. Seda kinnitab ka asjaolu, et kuriteoteade OÜ BFG esindaja poolt esitati alles pärast tsiviilvaidluses maakohtu poolt otsuse tegemist, millega rahuldati osaliselt OÜ B. hagi OÜ BFG vastu. Tsiviilasjas nr 2-10-37382 määrati ekspertiisi läbiviimine, mille objektiks oli Tartus aadressil XXX asuv hoone eesmärgiga tuvastada, kas arvel nr 25/2007 kajastatud tööd on objektil tehtud ning kas arvel nr 23/2007 loetletud ja kulutšekkidel kajastatud töövahendeid ja teenuseid on kasutatud XXX objektil teostatud tööde tegemiseks. Ekspertiisiaktist nähtub, et OÜ B. poolt esitatud arvel nr 23/2007 loetletud töövahendeid ja teenuseid oli vaja ning kasutati XXX hoones teostatud tööde tegemiseks. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et arvel nr 25/2007 nimetatud tööd on hoones tehtud, kuigi tegelikult tehtud tööde mahud erinevad arvel näidatust ning arvel esineb kordusi, s.o sama töö topelt kirjeldamist. Samas tuleneb ekspertiisiaktist, et arve koostaja ei ole ilmselt ehitusala asjatundja ning konstruktsioonide kaupa tööde kirjeldamine on keeruline ning kordused arvel võivad olla tingitud sellest. Lisaks nähtub ekspertiisiaktist, et arvel nr 25/2007 ei ole nimetatud kõiki hoone juures OÜ B. poolt teostatud ehitustöid, mille põhjuseks võib olla arve koostaja vähene kogemus ehitustööde kirjeldamisel ja eelarvestamisel. Ringkonnakohus leiab sarnaselt Riigiprokuratuuriga, et ekspertiisiaktist lähtudes ei pea paika kaebaja väide, justkui soovis OÜ B. tahtlikult arvete võltsimisega suurendada oma nõuet OÜ BFG vastu. Kuna arvetel on jäänud märkimata ka osa OÜ B. poolt teostatud töid, on eluliselt usutav ekspertiisiaktis esitatud väide, et isegi kui mõned arvel nr 25/2007 esitatud tööde mahud erinevad tegelikult teostatud tööde mahust, on see erinevus tekkinud ekslikult. Seega ei täitnud OÜ B. oma tegevusega kuriteokoosseisu.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et arvete nr 23/2007 ja 25/2007 fiktiivsusele hinnangu andmisel ei saa lähtuda tsiviilasjas nr 2-10-37382 esitatud ekspertiisiaktist. Kaebaja leiab, et ekspertiis üksnes kajastab asjaolu, et arvetel nr 23/2007 ja 25/2007 on teostatud teatud ulatuses töid, mida on teostatud ka XXX II korruse renoveerimisel, kuid kas ja millises ulatuses teostati arvetel kajastuvaid töid reaalselt XXX II korruse renoveerimisel, on tõendamata. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et OÜ BFG ja OÜ B. vahel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi OÜ BFG andma OÜ-le B. kasutada aadressil XXX asuva hoone II korruse ruume ning OÜ B. pidi teostama II korruse renoveerimistöid. Seega on olulised asjaolud, et vastavalt kokkuleppele oli OÜ B. kohustatud teostama XXX hoones renoveerimistöid ning on esitanud arved nr 23/2007 ja 25/2007, mille kohaselt OÜ B. töid teostas. Lisaks nähtub ekspertiisiaktist, et arvetel nimetatud ehitustöid valdavas osas XXX asuvas hoones ka teostati. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul meelevaldne kaebaja väide, mille kohaselt ei ole tõendatud, et arvetel nimetatud töid XXX teisel korrusel teostati. Kaebaja pole ka esitanud muid asjaolusid selle seisukoha kinnitamiseks, kui vaid paljasõnaline väide, et osad arvetel märgitud tööd on -7- teostanud OÜ Raja Apteek. Arve nr 25/2007 fiktiivsust ei saa järeldada ka üksnes asjaolust, et see on esitatud OÜ-le BFG tööde teostamise ajast hiljem.
4. Seoses kaebuses viidatud KarS § 3811 lg 1 koosseisu täitmisega märgib kohus, et riigiprokurör on asjakohaselt märkinud, et nimetatud kuriteokoosseis on täidetud juhul, kui raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmisega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused nimetatud kuriteokoosseisu täitmise osas on kriminaalmenetluse alustamiseks liigselt oletuslikud ja teoreetilised.
5. Ringkonnakohus märgib, et mitmed kaebuses esitatud väited, näiteks et OÜ B. ja OÜ BFG vahel ei olnud kokkulepet üldehitustööde teostamise osas, et OÜ B. ei täitnud oma kohustust vastavalt kokkuleppele, et OÜ BFG hinnangul ei saa rääkida ruumide parendamisest ning et OÜ B. on esitanud OÜ BFG vastu ebamõistlikult suure nõude, kuuluvad hindamisele tsiviilasjas. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole nimetatud väidete tõendamine või ümberlükkamine. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et pole alust arvata, et arvete nr 23/2007 ning 25/2007 oleks tegemist fiktiivsete dokumentidega, ei ole alust arvata, et täidetud oleks KarS § 344; § 345, § 209 - § 25 lg 1 koosseisud.
6. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei piisa vaid oletustest ja hüpoteesidest, et kuritegu võib olla toime pandud, kuna kriminaalmenetluse alustamine võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatavate isikute põhiõiguste intensiivset riivet. Ka Riigikohus on oma praktikas kinnitanud, et olukorras, kus kuriteokahtlus on pelgalt teoreetiline, tuleb kriminaalmenetluse alustamist taunida (RKKK nr 3-1-1-60-10, p-d 9, 11). Kuritegude toimepanemise eest karistamise võimumonopol kuulub riigile ning tulenevalt

§ 30

lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Kehtiva seaduse kohaselt kuulub kriminaalmenetluse alustamine uurimisasutuste ning prokuratuuri diskretsiooni. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus pole võimalik sedastada, et toime on pandud kuriteo tunnustele vastav tegu, on kriminaalmenetluse alustamata jätmine õiguspärane. Seega jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja OÜ BFG esindaja kaebuse rahuldamata. Mati Kartau Kohtunik -8-