1-12-12253/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12253 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 22.11.2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Nesterenko esindaja vandeadvokaat Eduard Bulattšiku (Bulattšik) kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 jätta Juri Nesterenko esindaja vandeadvokaat Eduard Bulattšiku kaebus Riigiprokuratuuri 22.11.2012 määrusele rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
2. 05.10.2012 saabus Viru Ringkonnaprokuratuuri J. Nesterenko avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks OÜ-ga D. suhtes KarS § 280, § 344 ja § 345 alusel.
3. 17.10.2012 jättis Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata.
4. 09.11.2012 registreeriti Riigiprokuratuuris vastavalt kuuluvusele Viru Ringkonnaprokuratuurist lahendamiseks saadetud J. Nesterenko kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.
5. Riigiprokuratuur jättis 22.11.2012 määrusega J. Nesterenko kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu
6. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt registreeriti 09.11.2012 Riigiprokuratuuris Viru Ringkonnaprokuratuurist vastavalt kuuluvusele lahendamiseks saadetud J. Nesterenko kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Kuigi kaebus oli esitatud Viru Ringkonnaprokuratuurile pealkirjastatud kuriteoteatena ning selle saatekirjas oli otseselt märgitud, et esitatakse korduv kuriteoteade, tuleb kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt käsitleda seda kui kaebust kriminaalmenetluse alustamata jätmisele, mille edasikaebamise korda oli kuriteoteate esitajale Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises selgitatud. Määruses märgiti, et korduvad kuriteoteated, mille alusel on juba kriminaalmenetlus varasemalt alustamata jäetud ning mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud järgides selleks ettenähtud korda, jäetakse läbi vaatamata. Riigiprokuröri abi, tutvunud kaebuse ja kriminaalasja alustamata jätmise materjalidega, leidis, et vaidlustatud otsustus on seaduslik ja põhjendatud selles nimetatud motiividel ning kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust selle tühistamiseks ning nõustus kõigi kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises esitatud põhistustega. Määruses peeti ebausutavaks, et kaebaja alles kahe aasta möödudes tsiviilkohtumenetlusest, kus väidetavalt võltsitud dokumenti kasutati, selle võltsimise avastas. Lepingu täitmise tähtaeg oli otseselt üheks asjaoluks, mis tsiviilkohtumenetluses välja toodi ning kaebaja ei esitanud kohtumenetluse ajal ühtegi vastuväidet sellele, ei vaidlustanud selle õigsust ega viidanud varasemalt tsiviilkohtumenetluses kostja poolsele lepingus nimetatud tähtaja rikkumisele. Sellega seoses tuleb leida, et kaebus on alusetu ning tsiviilkohtule esitatud leping ei sisaldanud muudatusi, milles pooled ei olnud varasemalt kokku leppinud. Kaebuses esitatud taotluste sisu
7. J. Nesterenko esindaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist menetluse alustamiseks KarS § 280 lg 2, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi. Kaebuse kohaselt sõlmis J. Nesterenko OÜ E. kaudu OÜ-ga D. lepingu köögimööbli valmistamiseks ja paigaldamiseks, kuid teenuse osutaja täitis lepingu puudustega ning pooled lahendasid omavahelisi vaidlusi kohtus. Kaebuse esitaja leiab, et OÜ D. esitas tsiviilvaidluses kohtule võltsitud lepingu, mille kohaselt oli tellimuse täitmise tähtajaks 75 päeva alates ettemaksu laekumisest, kuigi tegeliku lepingu kohaselt tuli leping täita vastavalt 60 päevase tähtaja jooksul. Sellega pani OÜ D. toime KarS § 280 lg 2, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, kuid prokuratuur jättis J. Nesterenko kuriteokaebuse alusel põhjendamatult kriminaalmenetluse alustamata. Lisaks on kaebuse kohaselt OÜ D. omastanud osa J. Nesterenko poolt ettevõttele tasutud köögimööbli hinnast. Kaebuse kohaselt ei esitanud J. Nesterenko prokuratuurile kahte korduvat kuriteoteadet, vaid parandas teise teate esitamisel vea, lisades lepingule puuduoleva lisa koopia. Kaebuse esitaja ei nõustu ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohtadega kriminaalmenetluse alustamata jätmise osas ning leiab, et kuriteoteates kirjeldatud teod leidsid aset ning nende toimumist ei saa pidada ebatõenäoliseks. Kaebuse kohaselt on lepingu võltsimise fakti võimalik tuvastada vaid kriminaalmenetluse käigus ning tsiviilkohtumenetluses hagi rahuldamata jätmine ega lepingu võltsimise väitele tuginemata jätmine ei tohiks takistada kriminaalasja algatamist. Samuti ei ole kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruses analüüsitud 849,76 euro võimalikku omastamist OÜ D. poolt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus leiab, et J. Nesterenko esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuses esitatud seisukohad alust kriminaalmenetluse alustamiseks ja täiendavate menetlustoimingute läbiviimiseks.
9. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et prokuratuur on põhjendatult jätnud kriminaalmenetluse alustamata seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega ning ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuur põhjalikult selgitanud, miks J. Nesterenko kaebuse alusel OÜ D. tegevuses kuritegude tunnuseid ei tuvastatud.
10. Kuna OÜ D. hagi J. Nesterenko vastu rahuldati juba 03.10.2011 ja tsiviilasjas ei olnud vaidlust selle üle, et 75-päevast tellimuse täitmise tähtaega sisaldavad tüüptingimused oleksid olnud ebaõiged, nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri seisukohaga, et on ebausutav, et kaebaja alles nüüd selle võltsimise avastas. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuur õigesti leidnud, et arvestades asjaolu, kus kaebaja ei esitanud kohtumenetluse ajal ühtegi vastuväidet lepingule, ei vaidlustanud selle õigsust ega viidanud tsiviilkohtumenetluses -2- kostjapoolsele lepingus nimetatud tähtaja rikkumisele, on alust arvata, et kuriteokaebus on alusetu ning tsiviilkohtule esitatud leping ei sisaldanud muudatusi, milles pooled ei olnud varasemalt kokku leppinud.
11. J. Nesterenko on ringkonnakohtule esitanud kaks eksemplari tüüptingimusi, millest ühel on lepingu täitmise tähtajaks 60, teisel 75 päeva. Kuna kriminaalasja materjalides on nimetatud lepingutingimuste näol tegemist koopiatega, siis ei oleks nende suhtes ekspertiisi tegemine võltsimise tuvastamiseks ka asjakohaselt võimalik ning poolte vahel saaks olla vaid tsiviilvaidlus selle üle, millised tüüptingimused J. Nesterenkole lepingu sõlmimisel esitati ja temale kohalduvad. Kuriteoteates ega kaebuses ei ole kirjeldatud, milles OÜ D. poolt lepingu võltsimine seisnes, mistõttu võib nende pinnalt järeldada tsiviilõiguslikku, mitte kriminaalmenetluse esemeks olevat küsimust J. Nesterenkole kohalduvate lepingutingimuste üle. Kuriteokaebusest võib järeldada vaid seda, et J. Nesterenko valdas kahte eksemplari erinevaid tüüptingimusi, mille osas võib tekkida tsiviilõiguslik küsimus, kumb neist temaga sõlmitud lepingu suhtes kohaldus. Seetõttu oleks ka ekspertiisi nõudmine kriminaalmenetluse raames küsimuse lahendamiseks ringkonnakohtu hinnangul ebaproportsionaalne ja alusetu, kuna kriminaalmenetluse eesmärk ei ole tsiviilvaidluseks tõendite hankimine.
12. Ka kaebuses taotletud omastamise tunnustusel kriminaalmenetluse alustamiseks puudub ringkonnakohtu hinnangul alus, kuna kuriteokaebuse asjaolude pinnalt on võimalik järeldada, et raha tasumise küsimuse näol on samuti tegemist vaid J. Nesterenko ja OÜ D. vahelise lepingu täitmise küsimust puudutava tsiviilõigusliku vaidlusega, mida Viru Maakohus on juba lahendanud. Kohus on J. Nesterenko ja OÜ D. vahelist võlasuhet põhjalikult hinnanud ning tuvastanud hoopis J. Nesterenko, mitte OÜ D. poolt lepingutingimuste rikkumise. Ringkonnakohtu hinnangul ei teki seetõttu paljasõnalise kuriteoteate pinnalt kahtlust, et OÜ D. oleks kaebuses nimetatud kuriteod toime pannud. Viru Maakohtu 03.10.2011 otsuses tuvastatud asjaolud viitavad hoopis sellele, et J. Nesterenko on püüdnud alusetute väidetega lepingutingimuste rikkumise kohta vähendada OÜ-ga D. sõlmitud lepingu maksumust, püüdes hiljem alusetu kuriteokaebusega tsiviilõiguslikku vaidlust jätkata.
13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, Riigiprokuratuuri määrus tuleb jätta muutmata ja sellele esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik -3-