Obsah (4)

§ 16§ 8§ 7§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-4893 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maa

§ 16lg-st 2, §-st 14 lg-dest 1, 2 jätta Viru Maakohtu 10.

detsembri 2012 määrus muutmata ning menetlusaluse isiku Eha Baumani määruskaebus rahuldamata. VTMS § 198 kohaselt on määruskaebuse läbi vaadanud kohtu määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele Asjaolud

1. E. Bauman esitas 20.09.2012 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses väärteoasja kohtueelse menetluse ja tsiviilkohtusse pöördumise sooviga.
2. Viru Maakohtu kohtunikuabi rahuldas 09.10.2012 määrusega E. Baumani taotluse riigi õigusabi saamiseks.
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27.11.2012 määrusega Viru Maakohtu 09.10.2012 määruse osas, millega E. Baumanile anti riigi õigusabi enda kaitsmiseks väärteoasjas ning edastati E. Baumani taotlus selles osas lahendamiseks Viru Maakohtule väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras.
4. Viru Maakohtu 10.12.2012 määrusega rahuldati osaliselt E. Baumani taotlus riigi õigusabi saamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Maakohus võttis arvesse, et E. Bauman on töötu ning tema sissetulekuks on riigilt saadav töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus. E. Baumanil on lisaks elamumaale, kus ta elab, veel kaks maatulundusmaad. Samuti on kaebajal mitmeid mootorsõidukeid. Seega võivad E. Baumanil küll hetkel puududa rahalised vahendid õigusabi kulude eest koheseks tasumiseks, kuid tal on olemas vara, mis ei ole õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga olukorras, kus taotleja ise määratleb end maksejõuetuks menetlusabi mõttes. Maakohus leidis, et maatulundusmaad on võimalik rendile anda ja mootorsõidukeid on võimalik müüa. Samuti nähtub äriregistrist, et äriühingute omanikuna on E. Bauman andnud äriühingutele laenu. Maakohus leidis, et kohtul ei ole kohustust soodustada isikut olukorras, kus ta on võimeline oma vara arvelt õigusabi kulusid tasuma. Maakohtu otsuse kohaselt jagab kohus kohtunikuabi poolt väljendatud seisukohti ja leiab, et E. Baumanil on võimalik hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul nelja osamaksena pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Seega on maakohtu hinnangul E. Baumani taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt ning E. Baumanile tuleb anda riigi õigusabi

§ 8p 3 viisil.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 6. E. Bauman taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega talle määrati riigi õigusabi kohustusega see hiljem hüvitada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud

§ 7

lg 4 alusel arvesse võtma vaid tema väikest sissetulekut ning andma talle riigi õigusabi ilma kohustusega seda hiljem täielikult hüvitada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7. Ringkonnakohus leiab, et E. Baumani määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus juhindub määruskaebuse lahendamisel selles esitatud taotluse piiridest ja hindab seetõttu maakohtu määruse põhjendatust vaid riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse kindlaksmääramise, mitte riigi õigusabi andmise põhjendatuse osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna E. Baumani varanduslikku seisundit arvesse võttes, ei oleks põhjendatud temale riigi õigusabi andmine ilma kohustuseta seda hiljem hüvitada. VTMS § 22 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 16

lg 2 sätestab, et riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatuse ja hüvitamise korra määrab kohus kindlaks käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1–3 või § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolude põhjal, arvestades asja olemust, taotletava riigi õigusabi liiki ning riigi õigusabi osutamise eeldatavat aega.

§ 14

lg 1 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

§ 14

lg 2 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. 8. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määrusega, E. Baumani väärteoasja materjalidega, E. Baumani suhtes tehtud 09.10.2012 Viru Maakohtu ja 27.11.2012 Tartu 2 Ringkonnakohtu määrustega ning nende aluseks olnud materjalidega, nõustub maakohtu seisukohaga, et E. Baumanil on piisavalt vara, mille realiseerimise kaudu on tal võimalik riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti arvesse võtnud lisaks E. Baumani sissetulekule tema varanduslikku seisu tervikuna ning määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et maakohus oleks pidanud lähtuma vaid E. Baumani sissetulekust, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et juhindudes

§ 16

lg-st 2 tuleb riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatuse ja korra kindlaksmääramisel lähtuda

§ 14

lg 1 järgi taotleja majandusliku seisundi hindamisel nii tema varast kui ka sissetulekust. Kuna E. Baumanile on riigi õigusabi taotluse esitamise aja seisuga kinnistusraamatu andmetel lisaks elukohana kasutatavale kinnistule kuulunud ka teisi kinnistuid, sh maatulundusmaad kokku XXX ha, ARK-i andmetel X mootorsõidukit ja haagiseid, lisaks äriregistri andmetel osalus kahes äriühingus, millest mõlemale on E. Bauman andnud laenu, ning muuhulgas erinevad hoiused Krediidipangas 21.09.2012 seisuga kokku üle XXX euro väärtuses, leiab ringkonnakohus, et E. Baumanil on ilmselgelt võimalik oma vara arvelt temale määratud riigi õigusabi ühe aasta jooksul nelja osamaksena pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist hüvitada. 9. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja E. Baumani määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik 3