lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega.
Kõllametsale Tartu Maakohtu 20.05.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 24 päeva võrra ning A. Kõllametsale mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust. A. Kõllametsa karistuse kandmise algus on 01.12.2009 ja lõpp 23.03.
Kõllametsa taotlust vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks ei saanud rahuldada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu A. Kõllamets esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. A. Kõllamets märgib, et on vangistusest kandnud peaaegu 3 aastat ja kanda on veel 1 aasta 4 kuud. Seega on karistusest 2/3 kantud ja oleks igati mõistlik vabastada teda enne tähtaega, et erinevate kontrollnõuete näol kontrollida tema käitumist ning kriminaalhoolduse erinevate sotsiaalprogrammide abil aidata tal saada taas täieõiguslikuks ühiskonna liikmeks. Vastasel juhul tekib olukord, kus ta vabaneb ilma igasuguse kontrolli võimaluseta ja tagatud ei oleks ühiskonna veendumus, et ta on asunud õiguskuulekale teele. A. Kõllamets leiab, et iga isik väärib võimalust tõestada oma käitumisega enda kuulumist ühiskonda õiguskuuleka kodanikuna. A. Kõllamets ei nõustu maakohtu põhjendusega jätta ta vabastamata elukoha puudumise tõttu. Ta märgib, et registrijärgsel elukohal on kohustus tagada isikule elamispind. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu A. Kõllametsa väitega, et tal on koheselt võimalik elamispind üürida. A. Kõllamets leiab, et maakohtu määrus on motiveerimata ning seetõttu ebaseaduslik. Määrusest ei selgu maakohtu motiive, millistel kohus jättis A. Kõllametsa tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus ei ole andnud hinnangut sellele, et A. Kõllametsal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, vangistuse jooksul on ta töötanud puusepana, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 19.03.2012 töötanud vangla majandustöödel köögitöölisena. Täiendavalt märgib A. Kõllamets, et 12.11.2012 paigutati ta avavanglasse. Paigutamise aluseks olevast vangla käskkirjast nähtuvalt on A. Kõllametsa käitumine vangistuses olnud viisakas, konflikte ei ole olnud. Samuti on seal märgitud, et kinnipeetav on motiveeritud õiguskuulekalt käituma ning loobuma kuritegelikust eluviisist, on piisavalt alust arvata, et ta ei pane toime õigusrikkumisi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu põhjendusi tuleb täiendada.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega tuleneb
lg 3, et isiku vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamisel tuleb arvestada kõik ülaltoodud asjaolusid nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud nimetatud asjaolud nende kogumis analüüsimata ning käsitlenud üksnes A. Kõllametsal alalise elukoha puudumist. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et A. Kõllametsal elukoha puudumine on üks põhjustest, miks pole võimalik A. Kõllametsa ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
kohaselt võib kohus süüdimõistetu isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 2 Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt allutatakse tingimise ennetähtaega vabastatud isik talle määratud katseajaks
sätestatud käitumiskontrollile.
lg 1 p 1 kohaselt on isik käitumiskontrolli ajal kohustatud elama kohtu poolt määratud alalises elukohas. Määruskaebuse materjalidest nähtuvalt ei oma A. Kõllamets alalist elukohta. Kuivõrd A. Kõllametsal puudub alaline elukohta, siis on kahtlemata raskendatud käitumiskontrolli nõuete täitmine ning see seab ohtu kogu kriminaalhoolduse läbiviimise võimalikkuse süüdimõistetu suhtes. Ringkonnakohus leiab, et A. Kõllametsa väide nagu tal õnnestuks pärast vabanemist üürida endale korter külas, kus ta viimasena elas, on paljasõnaline, sest taolise üürimise võimalus on vaid oletuslik. Ringkonnakohus on seisukohal, võttes arvesse kõiki
Kõllametsa tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus möönab, et A. Kõllamets on vangistuse jooksul teinud edusamme, pidades kinni vangla sisekorrast, läbides sotsiaalprogramme ning töötades vangla majandustöödel. Samas ei ole eelmärgitud positiivsed asjaolud ringkonnakohtu hinnangul piisavad, võimaldamaks teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus rõhutab, et kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning vabanedes ei jätka süüdimõistetu kuritegude toimepanemist. A. Kõllametsa puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei kujunenud. Kohtukolleegium ei saa jätta tähelepanuta, et A. Kõllametsa on varsemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta karistust 1 astme rahvatervise vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest. Tähelepanuvääriv on ka asjaolu, et nimetatud kuriteo pani süüdistatav toime ajal, kui ta oli allutatud käitumiskontrollile. Seega on A. Kõllamets varasematele karistustele vaatamata jätkanud kuritegelikku eluviisi, mis tekitab kahtlusi, et käesolev karistus oleks talle eelnevatest enam paranduslikku mõju avaldanud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et A. Kõllametsa puhul eksisteerib jätkuvalt suhteliselt kõrge uue kuriteo toimepanemise oht. A. Kõllametsal puudub vabanedes garanteeritud töökoht ning kohas, kuhu ta vabanemisjärgselt elama asuks, on töö leidmise võimalused vähesed. Kuivõrd A. Kõllamets on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, suurendab tema vähene materiaalne kindlustatus uue kuriteo toimepanemise riski veelgi. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et süüdimõistetu õiguspärane käitumine vangistuse ajal on üheks oluliseks tingimuseks tema ennetähtaegsel vabastamisel. Samas ei ole nimetatud tingimuse täitmine ainsaks asjaoluks, mida kohus isiku tingimise enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel kaaluma peab. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et
lg-s 3 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, kaaludes nii süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist soosivaid kui ka seda välistavaid asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.