- § 184 lg 2 p 1, 2§ 392 lg 2 p 2 järgi ja
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 18.02.2011 määrusega moodustatud liitkaristusega 7 aastat 6 kuud vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud vangistust.
Dveilyse poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.10.2006-09.03.2007, s.o 4 kuud ja 16 päeva vangistust tema poolt ärakantud karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 09.01.2008 ja lõpp on 23.02.2015. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et A. Dveilys tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus märkis, et A. Dveilys on 2 korda kriminaalkorras karistatud I astme narkokuriteo eest. Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega karistati teda
Sama otsuse kohaselt toimetas süüdimõistetu grupis ajavahemikul 2005 august kuni detsember ebaseaduslikult Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Arvestada tuleb seejuures, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide otsene vedaja. Tasuks sai iga kord 2000 eurot, seega kokku teenis vedamise eest 8000 eurot. Harju Maakohtu 10.05.2011 otsusega karistati teda
- § 184 lg 2 p 1, 2- § 392 lg 2 p 2 järgi
Sama otsuse kohaselt üritas süüdimõistetu grupis toimetada 2006 septembri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Venemaale 98 072,034 grammi narkootilist ainet hašišit. Kuritegu jäi lõpule viimata A. Dveilyse tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Isik oli narkootikumide vedaja. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused A. Dveilyse puhul ei ole täitnud eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Arvestades A. Dveilyse poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Isikul on Leedu kodakondsus, isik omab Leedu Vabariigi passi kehtivusega kuni 23.04.2013 ja ID-kaarti kehtivusega 07.04.2013. A. Dveilys ei oma Eestis alalist elukohta. Peale vabanemist asub elama oma kodumaale aadressil XXX. Karistusajast on ära kantud 4 aastat 10 kuud, kanda on jäänud veel 2 aastat 8 kuud. Võttes arvesse A. Dveilyse poolt toime pandud kuritegude iseloomu ning kandmata karistuse suurt osa, tuleb tunnistada tema ennetähtaegne vabastamine põhjendamatuks. Elukoht ja töökoht olid A. Dveilysel olemas ka enne raskete kuritegude toimepanemist ja ei ole hoidnud teda seaduskuulekal eluteel. Arvestades A. Dveilyse poolt toime pandud kuritegu – narkootikumide grupis suures koguses käitlemine, narkootikumide sisse ja väljavedu – riivaks A. Dveilyse ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet ja ei oleks kooskõlas karistamise üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Maakohtul ei ole andmeid, et A. Dveilyse suhtes on Eesti pädeva asutuse poolt kohaldatud sissesõidukeeld ja ennetähtaegsel vabastamisel kuuluks ta kohesele väljasaatmisele. A. Dveilys on Euroopa Liidu liikmeriigi kodanik ega vaja luba Euroopa Liidu liikmeriigi territooriumil, sealhulgas Eestis, viibimiseks. Pärast ennetähtaegset vabastamist ei ole käesoleva seisuga ühtegi seaduslikku alust tema väljasaatmiseks. Isiku ennetähtaegne vabastamine ilma käitumiskontrollita ei ole mõeldav, arvestades isiku toimepandud kuriteo raskust. Isikul puudub Eestis elukoht ja muud positiivsed faktorid, mille esinemisel oleks käitumiskontroll võimalik. Seega ei ole ühtegi garantiid, et isik hakkab hoiduma Eesti territooriumil uute kuritegude toimepanemisest. -2- Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on kaebuse esitanud süüdimõistetu A. Dveilyse kaitsja. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning A. Dveilyse tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leiab, et A. Dveilys on vanglas viibides muutnud oma seisukohti ning teinud vajalikud järeldused oma käitumisest ning on vabaduses motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Lisaks soovib A. Dveilys lahkuda Eestist ning pöörduda tagasi oma kodumaale. Ka vangla toetab kinnipeetava A. Dveilyse ennetähtaegset vabastamist. Samas kriminaalasjas on A. Dveilyse kaasmaalane K. Šmidtas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Ta vabastati vangistusest 1 aasta ja 6 kuud enne karistusaja lõppu. K. Šmidtas vabastati tingimusel, et ta lahkub koheselt Eesti Vabariigist, sest tal puudub siin elu- ja töökoht. Kui A. Dveilys vabastatakse ennetähtaegselt, siis kuulub ta koheselt Eestist väljasaatmisele ning seega ei saa ta olla ohtlik Eesti Vabariigile. Samuti kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu. Samuti vabastati aprillis 2012 kaaskohtualune Aleksander Kaldma karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 07.03.2017, millest esimeseks 3 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning kohustati järgima käitumiskontrollnõudeid, seega praktiliselt 5 aastat enne karistusaja lõppu. Kuid A. Dveilyst ei saa allutada käitumiskontrolli nõuetele, sest kriminaalhooldusametnikul puudub kontroll tema tegevuse, käitumise ja elukorralduse üle, sest ta on kinnipidamisasutusest vabanemisel Eesti Vabariigst väljasaadetava staatuses. Seega on kohtud pidanud võimalikuks kaassüüdistavate vabastamise ja antud juhul on A. Dveilyse vabastamata jätmine põhjendamatu, kuna tema käitumine on olnud vangistuses eeskujulik ja lisaks on ta läbinud programme ja uue kuriteo toimepanemise risk on väga madal. Kui kaitsja määruskaebust ei rahuldata, palub kaitsja lühendada tähtaega vabastamise küsimuse uueks arutamiseks tulenevalt KrMS § 426 lg 2 kuue kuuni. A. Dveilys esitas tulenevalt ringkonnakohtu 04.12.2012 määrusest oma seisukoha kaitsja määruskaebuse kohta, pealkirjastades selle ekslikult kui „apellatsioon“. Oma seisukohas taotleb ta samuti maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A. Dveilys märgib, et ta viibib vangistuses alates 09.01.2008 ning selle aja jooksul on ta aru saanud oma tegude tõsidusest. Ta leiab, et distsiplinaarkaristuste puudumine näitab tema usaldusväärsust ning asjaolu, et ta pole ühiskonnale ohtlik. A. Dveilys väidab, et kuna ta oli transpordifirma R. töötaja, siis kartis kaotada oma tööd ning täitis vaid oma tööandja K. Š. käske, kes nüüdseks on juba vabaduses. A. Dveilys palub end tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada, sest selline võimalus anti ka A. K. ning K. Š., kelle roll kuriteo toimepanemisel oli suurem kui A. Dveilyse oma. Kuna A. Dveilys on Leedu Vabariigi kodanik, palub ta tema suhtes kahtluste olemasolu korral määrata talle Eesti Vabariiki sissesõidukeeld. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebuse ning A. Dveilyse seisukohaga, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Dveilyse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. -3- Maakohus on A. Dveilyse puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et A. Dveilysel on vabanedes olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samuti hindab ringkonnakohus sotsiaalprogrammi läbimist ning distsiplinaarkaristuse puudumist, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks. Samas märgib ringkonnakohus, et elukoha ning lähedaste olemasolu pole varasemalt motiveerinud A. Dveilyst kuritegude toimepanemisest hoiduma. Sellele vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et kaaludes
Dveilyse tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. A. Dveilyst on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Käesoleval hetkel kannab A. Dveilys karistust korduva narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku toimetamise eest üle riigipiiri. Harju Maakohtu 31.03.2010 otsuse kohaselt toimetas A. Dveilys grupis ajavahemikul 2005 august kuni detsember ebaseaduslikult Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Harju Maakohtu 10.05.2011 otsuse kohaselt üritas A. Dveilys grupis toimetada 2006 septembri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Venemaale 98 072,034 grammi narkootilist ainet hašišit. Seega on A. Dveilyse poolt toime pandud kuritegude puhul tegemist I astme rahvatervisevastaste kuritegudega, mis on toime pandud korduvalt, grupis ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades A. Dveilyse poolt toime pandud kuritegude raskust ja korduvust, on tema poolt kandmata karistuse aeg – ligikaudu 2 aastat ja 2 kuud vangistust – ebaproportsionaalselt pikk aeg ning tema tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel käesoleval hetkel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti arvestades kandmata karistuse pikkust ja toimepandud kuritegude ohtlikkust ei teki kohtukolleegiumil veendumust, et A. Dveilysele mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ning mõjutanud teda edaspidistest kuritegudest hoiduma. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Dveilysele individuaalses täitmiskavas ette nähtud 2013. aasta esimeses pooles vestlused seoses ühiskonnas kehtivate õiguste ja kohustuste mõistmisega ja järgimisega. Samuti on talle ette nähtud individuaalvestlused psühholoogia, toimetulekuvõimete parandamise ja oma tegevuse tagajärgede osas, kuid nendel teemadel pole A. Dveilys veel vestelnud. Kohtukolleegium on seisukohal, et vangistuse edasise kandmise aja jooksul saab A. Dveilys täita talle ette nähtud täitmiskava, mis mõjub talle positiivselt ning aitab veelgi maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Määruskaebuses esitatud väide, et A. Dveilyse kuriteokaaslased on juba vabaduses, ei ole A. Dveilyse tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel asjakohane. Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise põhjendatuse hindamine toimub iga kinnipeetava suhtes individuaalselt arvestades
lg 3 sätestatud asjaolusid ning kinnipeetavale mõistetud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et A. Dveilyse tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud, kuna ta kavatseb koheselt Eestist lahkuda. -4- A. Dveilyst on karistatud korduvalt narkootilise aine ebaseadusliku toimetamise eest üle riigipiiri, mis viitab tema suurele ohtlikkusele. Samuti kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et karistus ei ole A. Dveilyse suhtes veel eri- ja üldpreventiivset eesmärki täitnud, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud ka juhul, kui ta asuks elama teise riiki. Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega vähendada A. Dveilyse tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise võimaluse arutamise tähtaega KrMS § 426 lg 2 alusel märgib ringkonnakohus järgmist. VangS § 76 lg 3 kohaselt edastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
S § 76 lg 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Seega määrab kohus ise asja uueks arutamiseks tähtaja, kui ta peab seda vajalikuks lähtudes süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse kestusest,
lg 3 sätestatud kriteeriumidest ja ajast, mis kohtu arvates on vajalik kinnipeetava poolt vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Ringkonnakohus, kaaludes nimetatud asjaolusid, ei leia, et A. Dveilyse puhul esinevad erandlikud asjaolud, mis tingiksid VangS § 76 lg 3 sätestatud tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise uue arutamise tähtaja lühendamist. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -5- Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.