järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel kuulus mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust ning ülejäänud 8 (kaheksat) kuud vangistust ei pöörata
lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui S J ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustuse. 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustati S Jit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
p 1 alusel hakkas S Jile määratud katseaeg kulgema 07.05.2012 ning
lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Tõkend vahistamine nähti ette S Ji suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel ning tema karistuse kandmise alguseks loeti 12.03.2012. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Kerli Budrikaselt saabus kohtule 17.12.2012 erakorraline ettekanne ühes lisadega S Jile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, sest kriminaalhooldusalune S J ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esitatud erakorralisest ettekandest 2 nähtub, et S J on 2-l korral rikkunud talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ida prefektuurist saabunud indikaatorvahendi kasutamise protokollidest nähtub, et S Jil mõõdeti 11.11.2012 alkoholijoobeks 0,93 mg/l ning 13.12.2012 mõõdeti tema alkoholijoobeks 0,32 mg/l. 16.11.2012 võetud seletuses kirjutas S J, et oli 10.11.2012 koos sõpradega joonud keldris viina ja õlut, alkoholi oli palju. S Ji sõnul olevat ta ära joonud umbes ühe pudeli viina. S J jäi keldris magama. Kui ta üles ärkas ja koju minema hakkas, pidas politsei ta kinni (11.11.2012) ning kontrollis alkoholijoovet. S J tunnistas, et oli tarvitanud alkoholi. 13.12.2012 võetud seletuses kirjutas S J, et jõi eelmisel päeval koos sõbraga xxxx vahel viina Viru Valge. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et esimene kriminaalhooldusalane kohtumine S Jiga toimus 20.07.2012, kus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi-kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Seda, et õigused ja kohustused on talle olnud arusaadavad, on S J kinnitanud oma allkirjaga. Kohtumistel kriminaalhooldusametnikuga on olnud läbivateks teemadeks tööalane hõivatus, suhtlusringkond, alkohol ning adekvaatne ja seaduskuulekas käitumine. Kriminaalhooldusametnik on S Jiga kohtunud 13-l korral, registreerimiskohustust ta rikkunud ei ole. Katseaja kulgu hindab kriminaalhooldusametnik mitterahuldavaks. Kriminaalhooldusametnik põhjendab kohtule tehtud ettepanekut sellega, et korduvad rikkumised näitavad seda, et S J ei hinda talle antud võimalust kanda oma karistus tingimisi vabaduses olles. Kriminaalhooldusametnik Kerli Budrikas jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde. Kriminaalhooldusalune S J kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodud faktilised asjaolud vastavad tõele. S J ei nõustu enda vangi saatmisega, lubades alkoholi enam mitte tarvitada, samuti lubab ta mitte suhelda sõpradega, kellega koos on alkoholi tarvitanud. S J on nõus temale määratud katseaja pikendamisega. Kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi leidis kohtuistungil, et mõistetud karistuse täitmisele pööramine on äärmine abinõu ja seda eriti alaealise puhul. Andmeid ei ole selle kohta, et isik vajaks alkoholismivastast ravi. Kaitsja hinnangul oleks võimalik katseaega pikendada kuu või paari võrra, sest isik on aru saanud oma rikkumistest.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Kerli Budrikase erakorraline ettekanne S Jile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on kohtule põhjendatult esitatud, sest tõendamist on leidnud see, et kriminaalhooldusalune S J on 2-l korral suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul rikkunud temale
lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo 07.12.2012 otsusega väärteoasjas nr: 2590,12,005912 määrati S Jile Alkoholiseaduse § 71 alusel karistuseks rahatrahv 32 eurot (väärteootsus jõustus 27.12.2012). Arvestades S Ji poolt kohtule antud lubadusi, samuti arvestades asjaolu, et nimetatud rikkumised on katseaja jooksul esmakordsed ning muid etteheiteid kriminaalhooldusametnikul alaealisele S Jile ei ole, võib kohtu arvates seekord veel jätta S Jile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramata, kuid arvestades toimepandud rikkumiste raskust, tuleks temale määratud katseaega pikendada kuue kuu võrra, et S Jil oleks 3 võimalik eelnevast enda jaoks põhjalikud järeldused teha ning läbida ülejäänud katseaeg rahuldavalt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 427, 432 kohus m ä ä r a s: Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Kerli Budrikase erakorraline ettekanne nr 49996 13.12.2012 S J’ile (isikukood xxxx, elukoht xxxx, ei õpi, teeb juhutöid) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-4431 07.05.2012 mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, kuid pikendada nimetatud kohtuotsusega määratud kaheksateist kuulist katseaega kuue kuu võrra. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 19,20 (üheksateist eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 3,20 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdimõistetu S Ji kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S Jilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt M T (elukoht xxxx) menetluskuluna kaitsjatasu 19,20 (üheksateist eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. S Jil või tema emal M T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 22. jaanuaril 2013. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.