← Eesti

1-11-8916/10

Obsah (4)§ 50§ 56§ 33§ 57

1-11-8916 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2012.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-11-8916 /10230121806 / Kohtukooss

§ 50

lg 3 p 1, 2)/, ei olnud aga piisavalt ettevaatlik /LE § 154 (1.

§ 56

lg 1)/ ning ei veendunud täielikult, et tee on vasakpöörde sooritamiseks vaba /LE § 91 (1.

§ 33

lg 2 p 8)/, alustas vasakpöörde sooritamist, jättes täitmata ristmikul olnud LM nr 221 „anna teed“ nõuded, mille tõttu ei andnud teed tema suhtes paremalt mööda Ussimäe teed Linnamäe teele vasakpööret sooritavale mootorsõidukile Dacia Logan registreerimismärgiga XXX/LE § 160 (1.

§ 57lg 1)/, mida juhtis SP/LE lisa 2 p 221 (1.

juulist 2011 kehtivas LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 “liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” §-s 7 p 3)/, sõites mootorsõidukile Dacia Logan vasakule küljele sisse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai SP raske kehalise haiguse /raske tervisekahjustuse/. Oma käitumisega rikkus Victor Devyakovich järgmisi liiklusnõudeid: LE § 91 (1.

§ 33

lg 2 p 8) /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/; § 123 (1.

§ 50

lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees/; § 154 (1.

§ 56

lg 1) /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/; § 160 (1.

§ 57

lg 1) /reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht kui eesõigusmärgid ei näita teisiti, andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile/; LE lisa 2 p 221 (

  1. juulist 2011 kehtivas LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse 2 nr 12 “liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” §-s 7 p 3) /“ anna teed“ - juht peab andma teed ristuval teel sõitvale juhile/. Seega Victor Devyakovich pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohus kvalifitseeris Victor Devyakovichi poolt toimepandu ümber KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritavaks kuriteoks s.o. sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Victor Devyakovich, et süüdistus on arusaadav, süüdi ta ennast ei tunnista Süüdistatav Victor Devyakovich avaldas, et soovib kohtulikul uurimisel anda ütlusi. Avarii juhtus 11.05.2010.a. kella 09:00 ajal. Linnamäe ja Ussimäe ristmikul. Tema liikus Linnamäe teelt ja pööras Ussimäele vasakule. Lähenes ristmikule, vähendas kiirust, vaatas autosid ei olnud, hakkas ristmikule sõitma, vasakult lähenes kiiresti auto, viimasel hetkel pööras see paremale Linnamäe tänavale. Kui auto oli ära pööranud, vaatas, kedagi ei olnud ja lasi pedaali lahti, automaatkast on autol, ja sel hetkel sõitis talle Dacia sisse. Dacia tuli külge tema autole mitte vastupidi, möödus tema nina eest, kriimustas autot keskelt ja pööras vasakule. Peale avariid jäi tema kohe seisma. Teine auto liikus veidi temast edasi mööda ja peatus seal. Tema autos avarii hetkel tulid turvapadjad välja. Turvavööd olid kinnitatud ja autol suunatuli oli sees. Kui avarii oli toimunud, siis ta ei saanud enda uksest välja, väljus tagauksest. Teisest autost tuli sõitja välja ja küsis kuidas on, ütles, et juba teine kord kokkupõrge ning on vaja kiirabi välja kutsuda, sest abikaasal sai eelmise avarii tulemusel kael vigastada. Politsei kutsus teise auto juht. Peale avariid autosid ei liigutatud, liikluspolitsei tuli peaaegu momentaalselt. Avarii juhtus ristmiku taga, umbes Ussimäe tänava keskel, märgistust ei olnud. „Anna teed“ märgi juures peatas oma sõiduki, vaatas, kedagi ei ole. Jäi reaalselt seisma. Algul jäi seisma ja siis vaikselt asus liikuma, ta ju ei ole esimest päeva roolis. Vahetult ennem kokkupõrget ta ei pidurdanud, ta asus liikuma väikse kiirusega ja siis teine auto lendas talle sisse. Tema asus just liikuma ja teine auto lendas umbes 50 km/h. Tee oli vaba, kedagi ei olnud. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel Victor Devyakovichi poolt 11.05.2010.a. tunnistajana antud ütlustest toimiku lk. 66: „Väljasõidul Linnamäe teelt Ussimäe teele põrkasin kokku sõiduautoga Dacia, mis sooritas vasakpööret Ussimäe teelt Linnamäe teele. Enne kokkupõrget oli vahe Daciaga piisav, leian, et Dacia kiirus oli suurevõitu. Kiirus (võis olla) umbes 30-35 km/h. Väljasõidul Linnamäe teelt on liiklusmärk „Anna teed“. Ma ei pidurdanud. Leian, et oleksin jõudnud ristmiku ületada.“ Süüdistatav Victor Devyakovich selgitas kohtuistungil, et ta ei tea seda kiirust hinnata. Oli umbes nii, et nägi teist autot endast 1 meetri kaugusel, jääb ka selle juurde, et ei pidurdanud ennem kokkupõrget kokkupõrke vältimiseks. Ei tunnista kannatanu poolt esitatud varalise ja moraalse kahju nõuet, kuna on kannatanu süü ka, mitte ainult tema. Kannatanu nägi tema autot ja oleks saanud vältida avariid. Tema autojuhi staaž on umbes 20 aastat viimase juhiloa järgi, sõidab kogu aeg. Süüdistatav lisas viimase sõna käigus, et tema leiab, et ta ei ole süüdi. Ristmikul ei olnud ühtegi autot kui tema ristmikule jõudis. Ta pidurdas, andis pidurit vaikselt järele ja siis oligi kokkupõrge. Dacia juht kiirustas. Kui kaassõitja väljus autost, siis ta ütles, et nad kiirustasid. Ta alati ,isegi siis kui on fooris roheline tuli ,võtab hoo maha. 3 Kaitsja Gennadi Kull avaldas kohtuistungil, et ei saa üheselt öelda, et süüdi on Victor Devyakovich ja süüdistatav teeb õigesti , et end süüdi ei tunnista. Tugineb toimikus olevatele materjalidele ,seda nii kannatanu ütlustele kui ka eksperthinnangule ja leiab, et kannatanu tervisekahjustused ei ole tingitud sellest avariist. Ka sellele ekspertiisile, mis tehti liiklusõnnetuse põhjuste kohta, siis ekspert ütleb samuti, et tegelikult ei ole võimalik rekonstrueerida, kuidas autod päriselt avariihetkel olid ja kes seal otseselt süüdi on, seda ei ole ekspert tuvastanud. Kaitsja väitel rikkus liikluseeskirju juht, kes peateelt pööras kõrvalteele nähes, et sealt tuleb auto, kuid millegipärast nagu ta ise ütleb, ta lootis, et teine auto jääb seisma. Liikluseeskiri nägi ette, et juht peab valitsema autot igas olukorras ja peab suutma pidurdada autot igal ajal kui ta näeb ohtu, siis tegelikult kaudse tahtlusega põhjustas liiklusõnnetuse kannatanu. Kui eeldada, et Victor Devyakovich ei lasknud kannatanut läbi ja V.Devyakovich ütleb ta ei näinud kannatanut kui liikuma hakkas. Kannatanu ütles, et nägi kogu aeg Devyakovichit ja ikkagi sõitis talle ette.Kaitsja palus Victor Devyakovich temale esitatud süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi õigeks mõista. Kannatanu SP avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistatavat ta ei tunne ja isiklikult tuttav ei ole. See juhtum, mille tõttu teda täna kohtusse on kutsutud, toimus 11.05.2010.a. kella 9 – 10 vahel. Juhtum toimus Ussimäe ja Linnamäe tee ristmikul. Tema liikus Dacia Loganiga mööda Ussimäe teed suunaga Vana – Narva maantee poole. Linnamäe tee jäi tema suhtes vasakule. Tema poolt juhitav mootorsõiduk oli Dacia Logan registreerimismärgiga XXX. Mootorsõiduk oli võetud tema poolt kapitalirenti ja kuulus Hansa Liisingule, kuna temal oli ligi 50% välja maksmata. Tema oli vastutav kasutaja ja juht samal momendil. Ta täpsustab, ta liikus Ussimäe teed pidi Linnamäe tee poole. Liikumiskiirus oli kuni 50 km/h enne ristmikku. Ristmikul, jäädes seisma vasakpöördeks, peatus. Peatus, et lasta läbi vastassuunas liikuvad sõidukid ,enne kui teha vasakpööret, alustas vasakpööret. Sündmuskohal teekatte märgistust ei olnud, kui ei eksi, siis sündmuskohal oli telgjoon märgitud mingil määral. Hiljem peale avariid oli olemas, kui pildid on tehtud, siis Signaal joonistas maha koheselt liiklusmärgistuse. Ei mäleta, kas õnnetuse hetkel oli aga arvab, et ei olnud. Sel päeval olid normaalsed liiklusolud, normaalsed tingimused. Kuiv kate, mingeid takistusi nähtavusele-, liiklusoludele ei olnud. See oli hommikune aeg, maikuu hommik, väljas oli valge. Lasi läbi vastassuunas otse liikuva sõiduki, kõrvalt nägi, et sõidab tema poole valge sõiduk. Teades, et tollel autol on peatumise kohustus, tema liikus peateel, alustas vasakpööret oma reas ja jõudes pool või veerand pööret sooritada, nägi silmanurgast, et teine auto on liiga ligi ja siis käis peast läbi, et annab gaasi, aga ei jõudnud reageerida ning vasakult tulnud auto sõitis talle sisse, kuhugi minna ei olnud. Kui liigub mööda peateed ja tollel on kohustus teda läbi lasta, siis kuidas liigeldakse temal oli õigus, tema oli peateel. Kui selles situatsioonis oleks seisma jäänud, siis see auto oleks tulnud esiotsa sisse, praegu tuli löök ukseposti. Kuna ta on liikluses alates 1976 aastast ja on tegelenud liikluskorraldusega, saanud natuke ettevalmistust, siis tuleb käituda liikluseeskirja järgi ja kui võimalus, tuleb ümber reageerida, aga seal momendil ei olnud võimalust ümber reageerida ja ta ei saanud aimata, et keegi ei täida liikluseeskirju ja tahab talle küljepealt sisse sõita. Kui tema vasakmanöövrit sooritas, siis ei pidanud vasakult temale lähenevat sõidukit ohuks. Tekkis arvamus, et vasakult liikuv sõiduk ei pidurdanud. Mingil hetkel enne vasakmanöövri sooritamist ta seda sõidukit vasakul nägi, kuna vaatas vasakule, siis eemalt sõiduk tuli arvestades, et ta liikumiskiirus on mõnevõrra suurem, kuna tuli ristmikule väga kiirelt võib olla võttis hoo maha, siis läks tema tähelepanu sellele sõidukile, mis otse sõitis ning siis läks tähelepanu ära ei vaadanud vasakult tulevat sõidukit koguaeg. Sel hetkel kui nägi enne vasakmanöövrit vasakult lähenevat sõidukit, siis see sõiduk asus „Anna teed“ märgist eemal või oli juba sellest möödas. Liikudes mööda Ussimäe teed, see ristmik väga suur, autod sõitsid pidevalt vastu ja autod sõitsid ka vasakult poolt, ta nägi, et masinad liiguvad kas nüüd seal eemal vasakut kätt bensiinijaama juures oli tema või keegi teine 4 seal oli heledat masinat, aga kas see hele masin oli kuskil 400-500m eemal seda ei oska öelda, aga just enne pööramist nägi, et märgi mõjupiirkonnas on hele sõiduk. Liikluse mõistes toimus kokkupõrge küll ristmikul. Lisaks temale oli tema sõidukis abikaasa Külli. Tema istus kõrvalistmel. Peale kokkupõrget, kõigepealt hüppasid kaks inimest valgest autost välja ja küsisid, kas nemad on viga saanud. Tema helistas kiirabisse, kuna kartis, et abikaasa võis olla kõvasti viga saanud, kuna tal eelnevalt avarii tagajärjel on teatud vigastused olnud. Ise ei tundnud mitte midagi sel momendil, kogu keha oli tuim ja valusid ei olnud. Kutsus ka politsei kohale, autost välja ei saanud, ootas ,millal kiirabi abikaasa ära viis, ronis paremalt poolt uksest välja.Turvavööd olid neil kinnitatud. Dacia juures ainuke hea asi on turvavöö.Ennem politsei saabumist sõidukeid kohalt ei liigutatud, kui avarii toimus, siis peale avariid ta veeres edasi, ükski isik tema nähes ei liigutanud sõidukeid. Pärast seda, kui autod olid lõplikult seisma jäänud, jäid politsei tulekuni sellesse asendisse. Sai löögi vasakule ja sel momendil kui löök oli ,ei olnud valusid, selg ja külg oli tuim, ilmselt šoki taoline olukord, pööras rohkem tähelepanu abikaasale ja kui politsei tuli, siis kutsus oma autosse ja tal ei olnud selliseid vigastusi, et peaks kiirabiga minema haiglasse avarii momendil. Need valud hakkasid umbes pool tundi peale juhtumit ja kui sõitis autoga koju, siis tee peal hakkasid tugevad valud seljas. Ennem seda liiklusõnnetust ei ole selliseid valusid samades piirkondades olnud, mingeid valusid olnud ei ole. Kui oli sõiduki koju viinud, võttis teise auto ja läks kiirabihaiglasse. Tugevad valud rindkeres ja seljas, ei suutnud kannatada, läks kiirabi haiglasse, arvas, et võivad olla sisemised verejooksud. Haiglas tuvastati mingi luu mõra, selgroos mingi mõra. Peale selle hakkasid muidugi sinikad ilmnema. Haiglas tehti vereproov, röntgenuuring kogu kehast, siseorganite uuringud, tehti ka kompuuteruuring. Oli mitu tundi sees, arstid tegid mitu uuringut ja lõpus osakonnajuhataja tuli ning ütles, et on selgroo jätke mõra, mis tahab paari nädalast kodust ravi koos rohtudega ning määrati valuvaigistid. Kodus oli 2 nädalat pikali, osa valusid taandus selliselt, et sai juba liikuda ja tööle minna. 100% taastunud ei ole tänaseni , kuna ka praegu vasak külg ja nüüd ka vasak õlg hästi ei liigu, seljavalud on seni ja ta ei saa enam teatud ametikohtadel töötada näiteks politseis töötada ei saa, kuna katseid ära ei tee, ei ole võimalik neid katseid teha. Õnnetuse ajal oli töötu, kuid käisid läbirääkimised mitmes kohas. Õnnetuse tõttu ta ei saa kandideerida või minna tööle siseministeeriumi haldusalasse, kuna ta ei saa teha ei kätekõverdusi ja kõiki katseid, mis siseministeeriumi minnes praegu teha vaja on. Elumuutused on suured. Nüüd on õnnetusest juba 1,5 aastat möödas ,saab ta murutrimmeriga ja murutraktoriga sõita, aga ei saa labidaga lund rookida, oli sunnitud ostma lumepuhuri ja ei saa ratsutamas käia, mida pikalt on teinud. Tegeleb Tiibeti mastifide kasvatamisega, nendega ei ole saanud käia näitustel, kuna järsu liigutusega võib lihase ära tõmmata. Olid valuvaigistid, salvid, praegu kasutab massaaže, tasapisi taastub. Süüdistatavaga ei ole pärast seda liiklusõnnetust mingit kontakti olnud. Ta ootas küll, et see asi ei jõuaks kohtusse, elus ikka juhtub. Saab kinnitada, et just see isik, Victor Devyakovich, juhtis valget autot. Valges autos oli veel keegi, naisterahvas juhi kõrvalistmel, sealt autost tuli välja, tema arvates istus ees. Valge auto mark oli Chrysler. Kui tema manöövrit sooritas, oli temal suunatuli sisse lülitatud, vasak suunatuli. Ei mäleta, et oleks vaadanud või näinud teise sõiduki suunatuld. On selle asja raames esitanud ka hagiavalduse. Materiaalse kahju ,kui ka terviserikke ja valu tekitamise. Materiaalse sisu on selline, et oma elutegevuses kogutud vahenditega omale planeeritud vara hävitati kellegi teise tegevuse tõttu, miks tema peaks kannatama selle all, et keegi hävitaks vara. Tal oli see sõiduauto ettenähtud kapitalirendiks ja 100% väljaostuks. Ka selline leping koostatud, et peale maksmist auto tema oma. Peale avariid kaotas kõik sissemakstud vahendid, oli sunnitud võtma rendist uue auto, et liikuda.Dacia Logan võeti peale õnnetust aktiga ära. Kuhu viidi, ei tea. Kindlustus temale selle sõiduki eest midagi ei tasunud. Kannatanu kinnitas, et toimikus olev hagiavaldus on tema koostatud ja jääb selle juurde. Varalise kahju hagi on esitanud autot juhtinud isiku Victor Devyakovichi vastu Moraalse kahju 5 nõude on esitanud sel põhjusel, et oli kehaline vigastus, füüsiline valu. Moraalse kahju nõude suurust ei mäleta, sellest aega möödas, avalduse peal kirjas. Kannatanu kinnitas, et moraalse kahju avaldus on tema poolt koostatud. Mittevaraline kahju nõue on suunatud autot juhtinud isiku Victor Devyakovichi vastu. Tahab varalise kahjuna seda summat, puhast summat ilma riigi maksudeta, ilma liisingu kasumita, mida ta oli auto eest ära maksnud ja millest ta ilma jäi. Periood on dokumentides olemas. Vastavalt esitatud graafiku alusel väljatöötatud summas sellest kuupäevast kui avarii toimus. Ei taha saada tagasi summat, mis oli sisse maksnud. Tahab saada selle summa, mis on autoväärtus tema poolt makstud selleks ajaks, mis on näidatud tema poolt esitatud dokumentides. Loomulikult nende aastate jooksul, mis oli maksnud ka seda autot kasutas. Ei oska vastata, kui palju on auto kulumi protsent selle aja jooksul, ei ole ekspert. Tema arust peab süüdistatav kinni maksma selle osa mis seda autot amortiseerinud on. Kui keegi teeb kahju ja tema autot hävitab, siis miks peab tema kahju kandma. Elame õigusriigis, kus üks isik ei või teisele isikule kahju tekitada. Jääb oma tsiviilhagide juurde, tagasi ei võta. Kuna auto oli kapitalirendil, siis makseid tegi tema. Oleks kasutusrent, siis ta poleks esitanud seda hagi. See on laen, ta laenas auto ja maksis teatud summa. Ei oska vastata, millest hindab, et moraalne kahju on 5000 eurot. Arvas alguses, et küsiks 50000 eurot, aga hakkas kahju ja ega see tervist tagasi too. See tema sisemine veendumus, et selline summa on kompensatsioon tema valu ja tervise kahjude eest ja on võimalus hankida ravimeid edaspidiseks raviks. Tunnistaja KP avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistatavat ei tunne, kannatanu on tema abikaasa. Seaduslikke takistusi ütluste andmisel ei ole. Ei mäleta liiklusõnnetuse toimumise kuupäeva. Oli maikuu 2 aastat tagasi, peaaegu kaks aastat tagasi. Ilm oli ilus, selge, ei olnud vihma, ega midagi mis oleks nähtavust takistanud. Sõitsid abikaasaga autos ,tema istus juhiroolis, tema kõrvalistmel. Turvavööd olid kinnitatud. Sõiduk, mida abikaasa juhtis, oli Dacia Logan. Nad tulid Ussimäe teelt ja see oli peatee. Tulid kodunt, Lagedilt, abikaasa viis teda tööle. Nende jaoks oli see igapäevane trajektoor. Temal on ka juhiload. Tavaliselt käibki ise autoga tööl, aga abikaasal oli autot vaja sel päeval ning seetõttu pidi teda hommikul tööle viima ja õhtul järgi tulema. Elavad maal ja bussiühendust linnaga ei ole, selleks et ajada asju linnas on neil vaja autot. Pidid keerama Linnamäe teele ja see oleks otse viinud tema töökohta. Ta ei jälginud väga täpselt, kuidas liiklusõnnetus toimus, sõitsid Ussimäe teelt ja vastu tuli auto, see tähendab, et Ussimäe tee oli peatee ja abikaasa pidi pöörama vasakule. Ennem pöörangut lasid vastutuleva masina ,seega abikaasa peatas auto ja nad seisid niikaua ,kui see vastutulev masin või masinad möödusid ja siis hakkas ta aeglaselt liikuma ja tegema vasakut pööret. Järgmine, mida mäletab, oli väga tugev hoop vastu juhipoolset ust ja hirmus kolin, põrutus ja neile sõitis sisse neist suurem hele auto. Selleks hetkeks kui kokkupõrge toimus oli tema abikaasa juhitud sõiduk manöövrit alustanud. Valge auto juht pidi nende autot nägema, nad hakkasid tegema vasakpööret. Kui tema nägi valget autot, siis valge auto pidi nägema neid. Ei oska öelda, kas kokkupõrke hetk oli ristmikul või väljaspool ristmiku. Kokkupõrke hetkel oli nende manööver poole peal. Nad olid küljega valge auto poole. Valge auto tuli Linnamäe teed mööda. Teda viidi kiirabiga minema, talle ei tehtud röntgenit, aga kuna tal enne on olnud raske avarii ja kaela vigastus ja tal hakkas halb seal, siis kiirabi viis teda kiirabipunkti ja seal tuvastati üldpõrutus ning jäi haiguslehele. Eelmisest avariist on möödas ca 20 aastat tagasi, aga tal kaelavigastus üsna raske. Selles teises autos oli kaks inimest kindlasti. Üks daam oli kõrval. Tema arvates juhtis see isik valget sõidukit, kes on täna süüdistatav. Sündmuskohal kordas ta ainult, et nende pärast läks tema 50 aastat avariideta staaži tühja. Ta ütles, et ei näinud ,kust nemad tulid. Kui saabus politsei, siis teda enam sündmuskohal ei olnud. Tal abikaasa oli sündmuskohal enne kui teda kiirabisse toodi. Ta ei näinud, et keegi oleks sõidukeid liigutanud, tal oli tõeliselt paha ja oli auto kapotil kummargil. Tuli autost välja. Ta ei mäleta, kus oli abikaasa, sellest palju aega 6 möödas. Nii palju ta teab, et nende autot ei liigutatud. Ta arvab, et abikaasal ei olnud võimalust liiklusõnnetust ära hoida. Peatee andis kindlust, teiseks pidi valge auto pidi pidurdama, ta tuli kõrvalteelt. Ei pannud tähele, kas see sõiduk ennem kokkupõrget pidurdas või ei pidurdanud, hoop oli tugev, tal pidi olema küllaltki suur kiirus, hoop nii tugev, et nende auto läks mahakandmisele. See oli mai hommik, natuke ennem kella 09:00 seal ei seganud mitte miski nähtavust. Ta oli kellaajas kindel, ta peab kell 09:00 olema leti taga tööl, see oli natuke ennem kella 09:00.Ei pannud tähele, kas valgel autol suunatuli põles, ta ei vaadanud nii täpselt, sest ta ei olnud roolis. Autol, milles nemad istusid, suunatuli põles, sest annab piiksumisega märku. Tunnistaja selgitas, et ta ei ole kindel 100% kust tänavalt tulid, nad sõitsid mõnikord Kärberi tee pealt ja mõnikord majade vahelt. Ta vaatas oma töö materjale ja praegu ei oska öelda, sest ta ei olnud roolis. Tunnistaja ND avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistatav on tema abikaasa, kannatanut ei tunne. Tal ei ole seaduslikke takistusi ütluste andmisel. Mäletab, mis juhtus nende autoga mõni aeg tagasi iga öö näeb unes, ei saa rahugi peale selle. See oli nende teine puhkusepäev 11.05.2010.a. Hommikul arutasid abikaasaga, et lähevad poodi ja Priisle turule ning läksid. Ostsid kauba ja hakkasid tagasi minema, sõitsid mööda Linnamäe teed. Ristmikust väga kaugel oli märk peatee, aga kuna nad on seal väga palju sõitnud, teadsid, et seal on märk ja Ussimäe on peatee. Miks nii räägib, ta on trammidispetšer ja liiklusega on enamvähem kursis. Nad kunagi ei kiirusta. Ristmikule lähenedes panid loomulikult märki tähele, tunnistaja väitel peatee märki. Abikaasa oli roolis. Tema istus juhi kõrval. Juht enne ristmikule jõudmist võttis kiiruse maha nagu alati, et veenduda kas saavad ristmikule sõita. Linnamäe teelt tahtsid keerata vasakule Vana- Narva maanteele. See manööver kahjuks ei õnnestunud. Veendusid, et paremal ei ole kedagi, tegelikult oli väga kaugel autod, kuna nende on auto kõrge, siis oli hea nähtavus. Alt Ussimäelt tuli ka auto, aga tema näitas, et keerab Linnamäele ja nad hakkasid liikuma üle ristmiku. Too auto, mis keeras sealt kusagilt Linnamäe teele pööras sealt poolt, kuhu nemad tahtsid pöörata. Loomulikult vaatas paremale kui liikuma hakkasid. Ta arvab, et ka juht vaatas paremale. Ta ei oska öelda, mis kiirusega hakkasid seda manöövrit sooritama, aga nad praktiliselt jäid seisma, siis suur auto ei saa kiirendust suuremat teha nagu sportauto. See juhtus nii ootamatult, nende tähelepanu oli, et minna mööda Ussimäed alla. Nende padjad olid töös ja nad olid šokis ja tükk aega ei saanud aru, mis juhtus. Siis kannatanute autost tuli naisterahvas nende juurde ja küsis, kas said viga, mis neil on. Nemad olid veel šokis ja siis tulid autost välja ning veendusid, et juhtus suur õnnetus. Siis ta tahtis kutsuda politseid, aga selle Dacia juht ei lubanud ja ütles, et ta ise kutsub. Loomulikult oli nende autol oli suunatuli sisse lükatud. Sest kui hakkasid pöörama, siis peab olema. Ta ei tea, kas siis kui avarii oli toimunud, teisel autol vilkus suunatuli. Teisel autol ei näinud patju. Avarii juhtus ristmiku keskel. Temal juhiluba ei ole. Tunnistaja ND selgitas, et ta ei räägi sellest „Anna teed“ märgist, milline on toimikus olevatel fotodel. Ta ei pannud tähele, kas liiklusõnnetuse ajal oli ka selline märk „Anna teed“. Kui on peatee märk, siis peab olema väga hoolas. Peatee märk kõige tähtsam, et tuleb peatee. Kohus uuris kriminaalasjas alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: • Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariipolitseinik Katrin Vizeli poolt 11.05.2010.a. koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ 896 koos liiklusõnnetuse skeemiga (tl 23 – 25), millest nähtub, et 11.05.2010.a. kell 09:57 toimus liiklusõnnetus Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Ussimäe tee ja Linnamäe tee ristmikul, kus Victor Devyakovichi poolt juhitud sõiduauto Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX ei andnud teed eesõigusmärgi 221 nõuete kohaselt ristuval teel liikuvale sõiduautole Dacia Logan registreerimismärgiga XXX, mida juhtis SP. Liiklusõnnetuse tulemusena said vigastada SP ja KP. 7 • • • • • 11.05.2010.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 26 – 37), millest nähtub, et 11.05.2010.a. kell 10:38 – 11:10 vaadeldi Harjumaal, Tallinna linnas, asuva Ussimäe tee – Linnamäe tee ristmikku. Lubatud kiirus sündmuskohal on 50 km/h. Sõidutee on kaetud asfaltbetoonkattega, mis on ebatasane. Linnamäe tee poolt välja sõites Ussimäe tee poole, mis on ka sõiduauto Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX sõidusuunaks, paremal pool liiklusmärk 221 (Anna teed). 0-punktiks sündmuskohal on valitud vasakpoolne tänavavalgustuspost. Ussimäe tee poolt liikunud sõiduauto Dacia registreerimismärgiga XXX asub suunaga Linnamäe tee poole. Vasakpoolne esinurk 0punktist 14.6 m kaugusel. Parempoolne esinurk 13,5 m ja 0,3 m kaugusel 0-punktist mõõdetuna. Parempoolne taganurk 16,3 ja 3,6 m kaugusel 0-punktist. Sõiduauto Chrysler registreerimismärgiga XXX suunaga Narva mnt. poole. Vasakpoolne esinurk 18,5 m ja 4,4 m kaugusel 0-punktist. Parempoolne esinurk 19,5 m ja 5,8 m kaugusel 0-punktist. Sõiduteed ääristab igast küljest kruusariba. 0-punkti juures oleva kruusariba laius 1,8 m. tee vasakpoolse kruusariba laius 4,6 m. „Anna teed2 märk 45 m ja 5,5 m kaugusel 0-punktist mõõdetuna. Sõidutee laius Ussimäe tee poolt 11,5 m. Muid jälgi ega asitõendeid sündmuskohal ei leitud. Sündmuskoha vaatlusele on lisatud sündmuskoha skeem ja fotod. Uurimistoimingus kasutati fotoaparaati „Canon“ ja mõõteratast Nestle Gottlieb 593 000, 2005/039, kalibreeritud kuni 11.03.2009.a. liiklusvahendi vaatlusprotokoll (tl 38 – 39), millest nähtub, et vaadeldud on sõiduautot Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX ning vaatlusega tuvastati, et sõiduauto asub Linnamäe tee ja Ussimäe tee ristmikul suunaga Narva mnt. poole. Sõiduautol välisel vaatluses märgata vigastust vasakus nurgas (kapott nihkunud ülespoole); rooliseade töökorras, võimalik liigutada paremale ja vasakule; jalgpidur töökorras, avaldab vastupanu 1/3 osas, käsipidur töökorras, fikseerub 6 astmes; lamellrehvid tähistusega M+S, vastavad nõuetele, kõigil neljal rattal on valuvelgedel survestatud nõuetekohased rehvid; tuled on töökorras ning klaasipuhastid töökorras, peeglid olemas, korpused terved. Ilmastik vaatluse ajal oli taevas pilvine, nähtavus hea. Väljatrükk juhiloa ja sõiduki kohta (tl 40 – 41), millest nähtub, et Victor Devyakovichile on 22.03.2007.a. väljastatud juhiluba numbriga XXX, milline kehtib kuni 22.03.2017.a. Samuti nähtub väljatrükist, et Victor Devyakovich on sõiduauto Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX omanik. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst – eksperdi Aleksei K poolt 29.06.2011.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 20 eksperdi arvamus (tl 42 – 44), millest nähtub, et meditsiinidokumentide andmetel tuvastati SP 11.05.2010.a. SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas
  2. nimmelüli vasaku ristijätke eesmise serva murd. Tervisekahjustused võisid olla saadud meditsiinidokumentides näidatud ajal 11.05.2010.a. Ei ole välistatud, et tervisekahjustused võisid olla saadud liiklusõnnetuse käigus, kas nimme piirkonna lihaste tugeval kokkutõmbel või otsesest löögist tömbi esemega nimme piirkonda. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Tervisekahjustustest paranemine kestab rohkem kui 4 kuud. Tervisekahjustused ei põhjusta püsivat töövõime kaotust 40% ulatuses. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert Jaan M poolt 18.02.2011.a. koostatud liiklustehnilise ekspertiisi akt nr XXX (tl 46 – 48), millest eksperdiarvamusest nähtub, et liiklusõnnetusega seonduvaid asjaolusid ehk liiklusõnnetuse mehhanismi on kirjeldatud ekspertiisiakti uurimuslikus osas ja see leiab kajastamist ka vastustes järgnevatele küsimustele. Sündmusosaliste sõidukite Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX ja Dacia Logan registreerimismärgiga XXX paiknemist kokkupõrke hetkel sõiduteel, mis näitaks nende asendeid nii teineteise kui ka sõidutee suhtes, saab tuvastada ainult ligilähedaselt. Selleks tuleb mõlemat sõidukit kujuteldavalt kokkupõrkejärgsest asendist tagasi nihutada ja sõidukitevahelist nurka vähendada (sõidukit Dacia Logan pöörates) nii, et sõiduauto Chrysler Voyage vasakpoolne esinurk kontakteeruks sõiduauto Dacia Logan vasakpoolse esiuksega olukorras, kus sõidukitevaheline nurk on väiksem kui 90°. Sõiduauto Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX liikus kokkupõrke hetkel. 8 • • • • Sõiduautode Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX ja Dacia Logan registreerimismärgiga XXX liikumiskiirusi ei ole arvutuslikult võimalik kindlaks määrata. Sõidukite liiklusõnnetusejärgse paiknemise ja sõiduautodel esinevate vigastuste ulatuse alusel ei ole põhjust arvata, et sõidukid liikusid kiiremini kui lubatud 50 km/h. Dokumendid eeluurimise menetluskulude kohta (tl. 50 – 54), milledest nähtub, et vandeadvokaat Gennadi Kull on esitanud Põhja Prefektuurile ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotlused riigi õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamiseks kogusummas summas 134,22 eurot, milline on hüvitatud Põhja Prefektuuri ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruste alusel. Õiendist kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopiate kulude kohta nähtub, et koopiate kulud kokku moodustavad 5,68 eurot. Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta (tl. 56), millest nähtub, et Victor Devyakovichi päevasissetulek
  3. aastal oli 17,66 eurot. SPpoolt 26.01.2011.a. kriminaalasjas 10230121806 esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes koos lisadega (tl 7 – 18), millest nähtub, et SP on esitanud tsiviilhagi kogusummas 3904,63 eurot, millest 3519,18 eurot moodustavad avarii toimumise ajaks tasutud liisingumaksed ilma intressideta ning 385,45 krooni sõiduki rentimise kulud ajavahemikul 14.
  4. – 16.06.2010.a. SP poolt 26.01.2011.a. kriminaalasjas 10230121806 esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes koos lisadega (tl 19 – 21), millest nähtub, SP soovib mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000,00 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatav Victor Devyakovichi kui mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tulemusena juhtus liiklusõnnetus, milles osalenu sai raske tervisekahjustuse. Victor Devyakovichile on esitatud süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et 11.05.2010.a. liikus SP poolt juhitud sõiduauto Dacia Logan registreerimismärgiga XXX mööda Ussimäe teed Linnamäe tee poole ning Victor Devyakovichi poolt juhitud Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX mööda Linnamäe teed Ussimäe tee poole. Nimetatud asjaolu on kinnitanud nii kannatanu SP, süüdistatav Victor Devyakovich kui ka tunnistajad KP ja ND. Liiklusõnnetuse toimumine Linnamäe tee – Ussimäe tee ristmikul eelnimetatud kuupäeval ja eelnimetatud sõidukite vahel on tõendatud liiklusõnnetuse aktiga LÕ 896 koos liiklusõnnetuse skeemiga ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning selle juurde lisatud fototabeli fotodega. Tõendatud on ka asjaolu, et Ussimäe tee on Linnamäe tee suhtes peatee, milline on tuvastatav sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabeli fotodelt n 3 ja 4, milledelt nähtub, et Linnamäe teele suunaga Ussimäe tee poole on tee paremal pool liiklusmärk 221 „Anna Teed“. Nimetatud liiklusmärk ei kohusta juhti seisma jääma, kuid paneb talle kohustuse igakülgselt ja täielikult veenduda, et tema väljasõit peateele ei takista sellel liikuvaid teisi liiklejaid. Süüdistatav Victor Devyakovich on kohtuistungil rääkinud, et ta sõitis mööda Linnamäe teed ning soovis Linnamäe tee – Ussimäe tee ristmikul teha vasakpöörde Ussimäe teele. Seega oli Victor Devyakovichil kohustus anda teed nii vasakult kui paremalt tulevatele sõidukitele Ussimäe teel. 9 Victor Devyakovich avaldas, et lähenes ristmikule, vähendas kiirust, vaatas autosid, neid ei olnud, hakkas ristmikule sõitma, vasakult lähenes kiiresti auto, mis viimasel hetkel pööras paremale Linnamäe tänavale ning sõitis temale sisse. Süüdistatava ütlused on ümber lükatud tunnistaja Natalia Devakovichi ütlustega, kes kinnitas kohtus eeluurimisel antud ütlusi, mille kohaselt tuli vasakult poolt autosid, millised nad pidid läbi laskma. Viimane auto, milline tuli vasakult poolt, pööras viimasel hetkel Linnamäe teele. ND ütlused haakuvad omakorda kannatanu SP ütlustega, kelle sõnul ei saanud tema, hoolimata liikumisest peateel, sooritada koheselt pööret Linnamäe teele, kuna temale vastu liikusid sõidukit ning temal tekkis kohustus nimetatud sõidukitele teed anda. Seega tekkis tal vajadus ristmikul peatuda, mistõttu ei saanud SP poolt juhitav auto „lennata 50 km/h ristmikule“ nagu väljendas süüdistatav Victor Devyakovich. SP on öelnud, et lastes läbi otse liikuva sõiduki, nägi ta, et tema poole sõidab valge sõiduk. Tema teadis, et asub peateel ning valge auto kõrvalteel ning kõrvalteel olijal lasub tee andmise kohustus. Kui tema oli asunud manöövri sooritamisele, siis nägi, et valge sõiduk on liiga lähedal ning ta üritas gaasi andmisega olukorda päästa, kuid see tal ei õnnestunud. Kannatanu SP ütlusi kinnitavad ka tunnistaja KP ütlused, kes olles SP autos kaasreisijana, kinnitas asjaolu, et enne pööret pidid vastutuleva masina läbi laskma, abikaasa peatas auto ja nad seisid niikaua kui see vastutulev masin või masinad möödusid ja siis hakkas abikaasa aeglaselt liikuma ja tegema vasakut pööret. Selleks hetkeks, kui kokkupõrge toimus oli tema abikaasa juhitud sõiduk manöövrit alustanud. Tunnistaja kinnitas valge auto kohta, et ta ei seisnud seal, kus see ristmik on, ta tuli kaugemalt ja oli kindel, et jääb seisma ja see on ohutu, sest nähtavus hea ja valge auto juht pidi nägema, et nemad hakkasid tegema vasakpööret. Kui tema nägi valget autot, siis valge auto juht pidi nägema neid. Kohtul pole alust kahelda kannatanu SP ja tunnistaja KP poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, nii kannatanut kui tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Kohus ei saa kahelda tunnistaja ND ütluste õigsuses, kuna ka teda on hoiatatud teadvalt valeütluse andmise eest. Küll aga ei pea kohus tunnistaja ND ütlusi usaldusväärseks. Tunnistaja on kinnitanud, et on töötades dispetšerina kokku puutunud trammiliiklusega, kuid temal endal pole mootorsõiduki juhtimisõigust ning liiklusmärke ta ei tea ja sõidu ajal ta neid ei vaata. Kohtu hinnangul on tunnistaja teadmised liiklusest teoreetilised, tunnistaja märkis, et kui on peatee märk, siis peab olema väga hoolas. Peatee märk on kõige tähtsam, et tuleb peatee. Samas ei suutnud tunnistaja kinnitada, kas Victor Devyakovich pani tähele märki „Anna Teed“. Tunnistaja ütlus kinnitab täielikult ainult ühte asjaolu, seda, et nii tema kui sõiduki juht Victor Devyakovich vaatasid vasakule veendumaks, et sealt ei tule sõidukeid ning tõdesid, et sealt liikuv sõiduk sooritab pöörde Linnamäe teele. Victor Devyakovichi süüd liiklusõnnetuse põhjustamises kinnitab ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert Jaan M poolt 18.02.2011.a. koostatud liiklustehnilise ekspertiisi akt nr XXX, milles ekspert märgib, et kokkupõrke toimumise hetkel mootorsõiduk Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX liikus. Samuti on ekspert tõdenud, et sõidukite liiklusõnnetusejärgse paiknemise ja sõiduautodel esinevate vigastuste ulatuse alusel ei ole põhjust arvata, et sõidukid liikusid kiiremini kui lubatud 50 km/h. Seega ei ole kannatanu SP ega süüdistatav Victor Devyakovich ületanud antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust. Nii ekspertiisiakti kui fototabeli fotodega on ümber lükatud süüdistatav Victor Devyakovichi väide selle kohta, nagu oleks SPpoolt juhitud mootorsõiduk tema juhitud mootorsõidukile sisse sõitnud. Fotodelt nr. 11, 12, 13, 14 on näha, et sõiduauto Dacia Logan vasak esiuks, tagauks ja kere aluskarp on ulatuslikult sisse surutud. Ekspert on tõdenud, et ulatuslikud vigastused on tekkinud vasakule küljele suunaga vasakult paremale mõjunud tugevajõulise löökkoormuse toimel. Juhul, kui SPoleks sõitnud sisse sõiduautole Chrysler, siis oleks tugevajõuline löökkoormus mõjutanud sõiduautot Chrysler. 10 Ekspert on kinnitanud ka asjaolu, et taolise ulatuse ja iseloomuga vigastused said tekkida ainult juhul, kui sõiduauto Chrysler Voyager kokkupõrke hetkel liikus, sest ainult sõiduauto Dacia Logan paremale suundumise tõttu toimunud sõidukite lähenemisel ei saanuks tekkida taolise ulatusega vigastusi ja vigastused oleksid sõiduki tagaosa suunas järjest süvenenud. Kohus leiab, et sõiduauto Dacia Logan juht SP ei ole rikkunud liikluseeskirja või liiklusseaduse sätteid. Fotodelt nähtub, et SP juhitud sõiduk asub oma sõidurajal, seega ei kaldunud tema juhitud sõiduk manöövri sooritamisel vastassuunavööndisse. Samuti ei saanud kannatanu juhitud sõiduk teha manöövrit suure kiirusega, kuna sellisel juhul oleks ta sõitnud ette sõidukitele, millised liikusid tema poole Narva mnt. poolt ning sellisel juhul oleks Dacia Logan saanud suura tõenäosusega löögi paremasse külge. Kohtu hinnangul ei olnud SP kuidagi võimalik õnnetust ära hoida, kuna temal õigustatud juhina, kes on juba alustanud manöövrit ristmikul, on ka kohustus ristmikult soovitud suunas võimalikult kiiresti lahkuda. Selle kohustuse kõrval mõjub kaitsja küsimus, miks kannatanu ei pannud sisse tagurpidikäiku ja ei tagurdanud, küünilise ja asjakohatuna. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Victor Devyakovich rikkus LE § 91 (01.

§ 33

lg 2 p 8) /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/; LE § 123 (01.

§ 50

lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees/; LE § 154 (01.

§ 56

lg 1) /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/; LE § 160 (1.

§ 57

lg 1) /reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht kui eesõigusmärgid ei näita teisiti, andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile/; LE lisa 2 p 221 (

  1. juulist 2011 kehtivas LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 “liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” §-s 7 p 3) / “anna teed“ - juht peab andma teed ristuval teel sõitvale juhile/. Kohus on seisukohal, et Victor Devyakovichi tegevuses puudub kavatsetus või kaudne tahtlus eelnimetatud liiklusnõuete rikkumise osas. Tunnistaja ND ütlustega on kinnitamist leidnud asjaolu, et nii tema kui Victor Devyakovich vaatasid vasakule ehk siis suunas kuhu nad soovisid sõidukiga pöörata ning nägid sealt lähenemas sõidukit, kes nendele ootamatult viimasel hetkel sooritas pöörde Linnamäe teele. Kohtu hinnangul esineb Victor Devyakovichi tegevuses kergemeelsus ja hooletus, mis väljendub selles, et tekkinud ootamatu olukorra tõttu ei pööranud ta uuesti piisavat tähelepanu paremale poole, veendumaks, kas paremalt poolt pole liikumas sõidukeid, keda tema liikumine võiks takistada.KarS § 18 lg.2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest ,kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse tõttu loodab seda vältida. Kriminaalõiguses kehtib in dubio pro reo põhimõte, mille kohaselt tõlgendatakse kõik kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava kasuks ning kohtu siseveendumuse kohaselt ei saa igakülgselt ja täielikult kinnitada, et Victor Devyakovich oleks pannud toime liiklusnõuete tahtliku rikkumise, mistõttu tuleb tema poolt toime pandud süütegu ümber kvalifitseerida KarS § 423 lg 1 järgi s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 11 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatav Victor Devyakovich on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Seega on Victor Devyakovichi näol olnud tegemist õiguskuuleka isikuga. Juhtumi näol on tegemist ettevaatamatusest toime pandud liiklusseaduse sätete rikkumisega, mitte tahtlikult toimepandud kuriteoga. Süüdistatav Victor Devyakovich on toime pannud KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo. Tema tegevuse tulemusena sai üks inimene raske tervisekahjustuse. Kohus ei ole Victor Devyakovichi käitumises tuvastanud vastutust raskendavaid ja vastutust kergendavaid asjaolusid. Kohus nõustub prokuröriga, et Victor Devyakovichit on võimalik karistada lühiajalise vangistusega, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Prokurör taotles Victor Devyakovichi karistamist 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega koos KarS § 73 sätete kohaldamisega. Ühtlasi palus prokurör võtta Victor Devyakovichilt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Kohus leiab, arvestades Victor Devyakovichi senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, et Victor Devyakovichit on võimalik karistada 1 aastase vangistusega koos KarS § 73 sätete kohaldamisega. Kohus võimalikuks määrata katseajaks KarS § 73 lg 3 sätestatud minimaalne katseaeg 3 aastat. KarS § 50 lg 1 p.1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral ühest kuust kuni kolme aastani. Arvestades Victor Devyakovichi senist liiklusalast käitumist peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust 6 kuuks. Lisakaristuse kohaldamine on abinõu, millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest . Victor Devyakovich ei olnud enne nimetatud liiklusõnnetust toime pannud kuritegusid ega väärtegusid. Seega ei ole põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine väga pikaks tähtajaks. Samas leiab kohus, et antud liiklusõnnetuse raske tagajärje ja Victor Devyakovichi poolt liiklusseaduse sätete ebaõige tõlgendamise tõttu ning karistuse eripreventiivsetel kaalutlustel on vajalik eemaldada liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest ning kohtu arvates on põhjendatud ja vajalik, et Victor Devyakovichil taastub mootorsõiduki juhtimisõigus alles peale eduka liiklusteooriaeksami sooritamist. Sellest tulenevalt peab kohus peab vajalikuks lisakaristusena Victor Devyakovichilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6-ks kuuks, sest vastavalt Liiklusseaduse § 129 lg.1-le saab juhul, kui isikult on mootorsõiduki juhtimise õigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Esitatud hagid Kohus on seisukohal, et kannatanu SP poolt esitatud tsiviilhagid varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi varalise kahju nõudes kuulub rahuldamisele täielikult ja mittevaralise kahju nõudes rahuldamisele osaliselt. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 12 VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Kannatanu SP on esitanud kriminaalasjas varalise kahju nõude summas 3904,63 eurot, millest 3519,18 eurot moodustavad sõiduauto Dacia Logan eest ajavahemikul 15.04.2008.a. kuni 15.04.2010.a. tasutud liisingumaksed ilma intressideta. Summa 385,45 eurot moodustavad kulutused, millised tehti sõiduauto rentimiseks AREAS-st ajavahemikul 14.
  2. – 16.06.2010.a. Varaline kahju on tekkinud seoses 11.05.2010.a. toimunud liiklusõnnetusega. Tsiviilhagi juurde on lisatud SP ja HL AS vahel sõlmitud liisinguleping nr XXX, millest nähtuvalt SP on võtnud liisingusse sõiduauto Dacia Logan Laureate maksumusega 12089,40 eurot. Liisinglepingu maksegraafiku kohaselt moodustab intressita liisingumaksete summa ajavahemikul 15.04.2008.a. kuni 15.04.2010.a. 3519,18 eurot. Esitatud pangakonto väljavõte tõendab nimetatud maksete tasumist. BTA Kindlustuse teatest nähtuvalt loeb kindlustusfirma sõiduki Dacia Logan registreerimismärgiga XXX hävinuks, kuna sõiduki taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud. Kuna 11.05.2010.a. toimunud liiklusõnnetuses hävines SP sõiduk ning peres olnud teise sõiduki mootor jooksis kokku, oli vajadus auto rentimise järele, kuna KP oli vaja sõita tööle ja SP arsti juurde. Sulev Ja KP elukoht asub XXX, Harju maakonnas ning seal ei ole võimalik kasutada linnasõiduks ühistransporti. Seega rentis SP enda ja abikaasa transpordivajaduse rahuldamiseks AREAS-st ajavahemikul 14.
  3. – 16.06.2010.a. sõiduautot Renault Twingo registreerimismärgiga XXX, mille kasutamise eest tasus eelnimetatud ajavahemikul kokku 385,45 eurot. Hagi juurde on lisatud arved ja kviitungid maksmise kohta. Tsiviilhagi summas 3904,63 eurot on põhjendatud. Varaline kahju on tekkinud 11.05.2010.a. toimunud liiklusõnnetuse käigus ja tsiviilhagi summas 3904,63 eurot kuulub Victor Devyakovichilt väljamõistmisele. SP on ka esitanud moraalse kahju nõude summas 5000,00 eurot. Kohus peab esmalt vajalikuks peatuda kaitsja poolt kohtulike vaidluste käigus esitatud väitel, mille kohaselt tuleks Victor Devyakovichi süüdimõistmisel SP kasuks välja mõista mittevaraline kahju 260,00 eurot nagu näeb ette sotsiaalministri 31.05.2004.a. määrusega 69 kehtestatud „Liiklusõnnetusega seotud mittevaralise kahju hindamise kord“ (edaspidi Kord), mille § 2 lg 3 sätestab, et paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud keskmise raskusega raskemate vigastustega seotud mittevaralise kahju puhul makstakse hüvitist 260 eurot. Kohus märgib, et eelnimetatud kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 33 lg 2 alusel, mis sätestab, et sotsiaalminister kehtestab kindlustusjuhtumiga seotud mittevaralise kahju hindamise korra, mille alusel jaotatakse kantud mittevaraline kahju raskusastmete kaupa. Seejuures liigitatakse esimesse raskusastmesse kahju, mida käesoleva seaduse alusel ei hüvitata, ja viimasesse raskusastmesse kahju, mille puhul makstakse välja kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa. LKindlS § 33 lg 1 kohaselt juhul, kui isik, kellele vastavalt käesolevale seadusele ja lepingule hüvitatakse isikukahju, pidi seoses nimetatud isikukahjuga taluma ülitugevat valu või tal tekkis puue, mis seisneb organi või kehaosa kaotuses või alatalitluses, ja eelnimetatu on tuvastatud arstliku ekspertiisi käigus, siis tasub kindlustusandja ühekordse hüvitise kuni 640 eurot. LKindlS ja eelnimetud Korraga määratletakse, millise suurusega hüvitused tagatakse liiklusõnnetuses kahjustada saanud isikule kindlustusandja poolt kohustusliku liikluskindlustuse lepingu raames. Kohus märgib, et liikluskindlustuse seadus ei võta liiklusõnnetuses tervisekahjustusi saanud isikult õigust esitada kahju tekitanud isiku vastu mittevaralise kahju nõue. 13 Mittevaralise kahju hüvitamist on EV Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitlenud oma otsustes 3-21-19-08 ja 3-2-1-152-09 Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et raske tervisekahjustus on SP tekkinud 11.05.2010.a. toimunud liiklusõnnetuse tulemusena. Isiku ekspertiisiakti kohaselt tuvastati SP11.05.2010.a. SA Põhja – eesti Regionaalhaiglas
  4. nimmelüli vasaku ristijätke eesmise serva murd. Tervisekahjustused võisid olla saadud meditsiinidokumentides näidatud ajal 11.05.2010.a. Ei ole välistatud, et tervisekahjustused võisid olla saadud liiklusõnnetuse käigus, kas nimme piirkonna lihaste tugeval kokkutõmbel või otsesest löögist tömbi esemega nimme piirkonda. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Tervisekahjustustest paranemine kestab rohkem kui 4 kuud. Seoses pidevate valudega ja liikumise piiratusega ei olnud SP võimalik asuda tööle ega võtta vastu erialaseid ametikohti, mis nõuavad füüsilist koormust. Enne liiklusõnnetust tegeles SP ratsutamisspordiga ning osales aktiivselt temale kuuluva koertekasvatuse Yospel tegevuses. Peale õnnetust on ratsutamissport välistatud, kuna selg ei kannata mingit koormust ega järske liigutusi. Samuti ei saa SP peale õnnetust treenida suurekasvulisi koeri ning seetõttu pole tal olnud võimalik täisväärtuslikult tegeleda koertekasvatusega. Lisaks on liiklusõnnetuse tulemusena piiratud SP osalemine igapäevastel majapidamistöödel, millised on maamajas hädavajalikud nagu puude saagimine ja lõhkumine, maa kaevamine, loomade asemete koristus, muru niitmine, lumekoristus jm füüsilist koormust nõudvad majapidamistööd. Riigikohus on eelnimetatud lahendis asunud ka seisukohale, et VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Sulev Puumeistrile tekitatud rasked tervisekahjustused ja liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud mittevaraline kahju on põhjuslikus seoses Victor Devyakovichi tegevusega. Seega on põhjendatud SP nõue liiklusõnnetusega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Samas peab kohus mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Süüdistatav Victor Devyakovich küll töötab trollielektrikuna ning omab seega sissetulekut töötasu näol, kuid kohus arvestab asjaoluga, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb Victor Devyakovichile ka kohustus hüvitada menetluskulud. Kuna mittevaralise kahju hüvitamine ei või oluliselt kahjustada kohustatud isiku elukvaliteeti, peab kohus seega mõistlikuks Victor Devyakovichilt välja mõista SP kasuks mittevaraline kahju summas 3000,00 eurot. Käesolevas asjas on KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 alusel menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega seotud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemisega seotud kulud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Kriminaalasjas on tehtud isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 261,11 eurot, liiklustehniline ekspertiis maksumusega 457,00 eurot. Riigi õigusabi osutanud advokaat on esitanud taotlused kriminaalasja raames osutatud õigusabi kulude hüvitamiseks summas 633,22 eurot. Vastavalt prokuratuuri õiendile on kaitsjale kriminaaltoimiku tegemise kulud kogusummas 5,68 eurot. 14 Vastavalt KrMS § 179 lg 2 p 1 kuulub süüdistatavalt II astme kuriteos süüdimõistmise korral väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammääras s.o. 435,00 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kohta on esitatud dokumendid, mis tõendavad nende tekkimist, menetluskulud on mõistlikud lähtudes kriminaalasja mahust ning kuuluvad seega väljamõistmisele süüdistatavalt. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.p 3,4,5,9; 179 lg 1 p 2; 180 lg. 1,2,3; 310 lg 1; 311; 312;
  5. Leili Raedla Kohtunik 15 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.