1-10-9919/48

1-10-9919 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9919 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksander Trõtševi (Trõtšev) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksander Trõtševi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Aleksander Trõtševile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Aleksander Trõtševilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.
7. Aleksander Trõtševil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksander Trõtšev 1-10-9919 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 06.11.2012 määrusega jäeti Aleksander Trõtšev temale Tartu Maakohtu 04.10.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Trõtšev on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.10.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistatud KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 kohaldamisega üldkasuliku tööga 1314 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Tartu Maakohtu 26.01.2012 määrusega pöörati eelnimetatud kohtuotsus A. Trõtševi suhtes täitmisele ning määrati kandmisele kuuluva vangistuse pikkuseks 1 aasta 8 kuud 9 päeva. Karistuse kandmise algus oli 26.01.2012 ja lõpp on 05.10.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et A. Trõtševit on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Tartu Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. Taas mõisteti A. Trõtšev süüdi Tartu Maakohtu 04.10.2010 otsusega ja jälle anti võimalus kanda karistus ära vabaduses olles. A. Trõtšev seda võimalust ei kasutanud ja talle kohtu poolt kahel korral osutatud usaldust ei õigustanud, mistõttu karistused pöörati täitmisele. Kohtumääruse kohaselt ei teinud kinnipeetav üldkasuliku töö tunde ja ei täitnud registreerimisele ilmumise kohustust. Seega ei avalda leebemad vahendid A. Trõtševile mingit mõju ja ta ei tee talle mõistetud karistustest enda jaoks mingeid järeldusi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg. Maakohtul puudub käesoleval ajal veendumus selles, et A. Trõtšev seekord suudab vähemalt ühe aastase katseaja läbida seaduskuulekalt. A. Trõtšev ei olnud suuteline täitma käitumiskontrolli nõudeid tingimisi vangistuse ja üldkasuliku töö tegemise ajal. Samad käitumiskontrolli nõuded koos võimalike lisakohustustega pannakse kinnipeetavale ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel, elektroonilise valve puhul on piirangud veel suuremad. A. Trõtševi seletused selle kohta, et ta on nüüd valmis nõudeid järgima, ei ole eelneva põhjal usaldust väärivad. Vangistuses on A. Trõtševile määratud 2 distsiplinaarkaristust, mõlemad on kehtivad. Vastavalt Riigikohtu määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. A. Trõtšev ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid täita. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest ja kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, et tema suhtes on menetluses veel üks kriminaalasi, milles eeluurimine on käesolevaks ajaks lõpule viidud. Vabanemise korral on A. Trõtševile võimaldanud elu- ja töökoha perekond S. Asja materjalidest ja kinnipeetava enda seletustest maakohtu istungil nähtub, et samas kohas elas ta ka kaks aastat enne vangistust, samuti on ta sama tööandja juures varem ka töötanud. Nimetatud asjaolud ei välistanud siiski A. Trõtševi poolt uute kuritegude toimepanemist. Samuti ei suutnud nimetatud elu- ja töökoht tagada A. Trõtševi poolt kriminaalhooldusnõuete täitmise. -2- A. Trõtševil on diagnoositud narkosõltuvus. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise vanglas loeb maakohus positiivseks ja leiab, et karistuse kandmise jätkamisel vanglas on kinnipeetaval võimalik oma narkosõltuvusega tööd teha ja kinnistada programmis saadud teadmisi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub A. Trõtševi kaitsja tühistada maakohtu määruse ning vabastada A. Trõtšev tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega tähtajaga 11 kuud. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. A. Trõtševi käitumise halvenemist mõjutasid rasked isiklikud asjaolud, mis on käesoleval ajal ära langenud. Erimeelsuste tõttu kolleegidega Rõuge pagaris lahkus ta 2011 detsembris XXX elama, kus ta oma eluga toime ei tulnud. Kui perekond S. on nõus A. Trõtševi enda juurde tagasi võtma ja tema suhtes kohaldatakse rangeid kontrollnõudeid nagu sisaldub kriminaalhooldaja arvamuses – katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta –, siis on uute kuritegude toimepanek välistatud. Tema käitumine vanglas on olnud üsna õiguskuulekas, kuna teda karistati vaid suitsetamiseeskirjade rikkumise eest. Narkosõltuvuse osas on vangla iseloomustuses märgitud, et isikul on diagnoositud narkosõltuvus, risk on olemas, kuid ohtlikkus puudub. Narkootikume hakkas A. Trõtšev tarvitama seoses töö kaotusega, kuid ta ei tarvitanud narkootikume kaks aastat. Ta on ise suutnud loobuda narkootikumide tarbimisest. A. Trõtšev töötas vanglas majandustöödel koristajana. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Käesoleval ajal õpib
10. klassis. Tal on peale vabanemist ettevalmistatud õpingute jätkamine Lõuna-Eestis. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud ja muutnud. Isiku paranemist näitab ka asjaolu, et ta soovis vanglas töötada. Lisaks on ta otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise ja lõpetada igasugune suhtlemine kuritegelike sõpradega. Nimetatud käitumine ja arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest asjaoludest (kuritegude toimepanemine, alkoholi tarbimine, tutvused) ja positiivsetest asjaoludest (töötamine ja legaalse sissetuleku otsimine või õpingute jätkamine) kinnitab, et A. Trõtševile on vangistus positiivselt mõjunud. Varem on A. Trõtšev töötanud juhutöödel. OÜ V.S. tagab kinnipeetavale töökoha. A. Trõtševi elukoht perekond S. juures vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Viimaste nõusolek elektroonilise järelevalve aparatuuri paigaldamiseks enda elukohta on olemas ja esitatud asja materjalide juurde. Seega on A. Trõtševil olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Töökoht võimaldab A. Trõtševil saada sissetulekut enda elatamiseks ja võlgade tasumiseks. Seega on A. Trõtševil vabanedes garanteeritud kindel elukoht, abistav sotsiaalne võrgustik ja leitav töökoht. Kaitsja leiab, et A. Trõtševi edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist, mistõttu on ta ise eluliselt huvitatud olema seadusekuulekas. Kaitsja leiab, et A. Trõtševit on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega (elektroonilise valve kohaldamisega) kohaldades sealjuures tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et A. Trõtšev on motiveeritud läbima katseaega positiivselt ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata A. Trõtševi edaspidist seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Trõtševi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. -3- KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A. Trõtševil on vabanedes olemas töökoht, elukoht ning toetavad lähedased. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks sotsiaalprogrammi läbimist ning vangla majandusabitöödes osalemist. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et A. Trõtševit on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda kaks korda kriminaalkorras karistatud. Tartu Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, mida ei pööratud täitmisele 18-kuulise katseajaga. Sellele vaatamata mõisteti A. Trõtšev süüdi 04.10.2010 otsusega ning karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku töö tegemise kohustusega, kuid A. Trõtšev ei teinud üldkasuliku töö tunde ning ei täitnud registreerimiskohustust. Seega on A. Trõtšev rikkunud tema suhtes kohaldatud katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid mõlemal korral – esimesel korral pani ta toime uue kuriteo ning teisel korral ei täitnud A. Trõtšev kriminaalhoolduse tingimusi. Sellest järeldab kohtukolleegium, et katseaeg ning kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda A. Trõtševile soovitud mõju ning ei motiveeri teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuna süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul, ka elektroonilise valve kohaldamisega, on katseajal ning kriminaalhooldusel isiku rehabiliteerimisel ning karistuse eesmärkide täitmisel oluline osa ning A. Trõtševi senisest elukäigust nähtuvalt see talle positiivset mõju ei avalda, ei pea kohtukolleegium A. Trõtševi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist käesoleval hetkel põhjendatuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Trõtševil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega pole A. Trõtšev isegi range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme. A. Trõtšev kannab käesoleval hetkel karistust süstemaatiliste varguste eest, millest kaheksa on toime pandud sissetungimisega ja seitse grupi poolt. Ka esimesel korral karistati A. Trõtševit sissetungimisega toime pandud varguse eest. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Trõtševil tasumata rahalisi nõudeid XXX euro ulatuses. Samuti nähtub Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest, et A. Trõtševi puhul on uute kuritegude toimepanemise riskiks ka narkootikumide tarvitamine. Nimelt tarvitas A. Trõtšev narkootikume 5-6 korda päevas ning kuriteod on toime pandud narkootikumide mõju all. Ringkonnakohus peab positiivseks A. Trõtševil vabanedes töökoha olemasolu, kuid leiab, et vabaduses rahaliste raskuste tekkimisel, sh juhul, kui A. Trõtšev jätkab narkootikumide tarvitamist, võib A. Trõtšev jätkata kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eelnevast tulenevalt ja kaaludes KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis, on ringkonnakohus seisukohal, et A. Trõtševi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik. A. Trõtšev saab edasise vangistuse kandmise aja jooksul kinnistada positiivseid nihkeid oma elus, sh jätkata õpinguid
11. klassis ning veelgi maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. A. Trõtševi suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on korduvalt rikkunud katseaja ning kriminaalhoolduse tingimusi, ei saa järeldada, et tema käitumises ja -4- suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära A. Trõtševi poolt uute kuritegude toimepanemise ning tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on käesoleval hetkel ennatlik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. A. Trõtšev peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 57,60 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Mati Kartau Paavo Randma -5- Tiit Lõhmus