KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11182 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

§ 175

lg 1 p 4 alusel Vitali Zeleninilt mõista välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.

1. Vitali Zeleninil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Vitali Zelenin 1-12-11182 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Viru Maakohtu 06.11.2012 määrusega jäeti Vitali Zelenin temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V. Zelenin kannab karistust Viru Maakohtu 15.11.2011 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS § 121 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 12 aastat 2 kuud alates 22.03.
2. Karistuse kandmise aja algus on 22.03.2002 ja lõpp 22.05.
3. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 27.09.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav mõisteti Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusega süüdi KrK § 101 p 1, 7 ja § 141 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati vangistusega 12 aastat. Karistuse kandmise algus oli 22.03.
6. Teist korda karistati kinnipeetavat kriminaalkorras Viru Maakohtu 15.11.2011 otsusega KarS §121 järgi. Seega on tegemist karistuse kandmise ajal toime pandud kuriteoga, mis oli taas seotud vägivalla tarvitamisega. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et kinnipeetav ei ole oma süüdimõistmisest ja karistamisest järeldusi teinud ja tema suhtes ei ole karistuse eesmärgid veel saavutatud. Kinnipeetava käitumine ei ole vangistuses muutunud seadusekuulekaks. 2.2 Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest moodustab suurem osa karistus, mis on talle mõistetud 19.02.2004 otsusega. Tegemist on kuriteoga, mille raskus kaalub käesoleval ajal taasühiskonnastamise üles. Kinnipeetavale mõistetud karistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks. Mida raskema kuriteo eest on karistus mõistetud, seda erandlikud peavad olema ennetähtaegse vabastamise alused. Maakohus nõustus prokuröri abi seisukohaga, et antud juhul sellised erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, puuduvad. 2.3 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav egotsentriline, kergesti ärrituv, enesekeskne. Maakohus leidis, et vangistuse kandmise jätkamisel on kinnipeetaval võimalik teha endaga tööd ja läbida vajalikud sotsiaalprogrammid. Samuti on kinnipeetaval soovitav tööharjumuse säilimiseks jätkata vangistuses töötamist. 2.4 Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval tema ema sõnade kohaselt ajutiselt võimalik asuda elama ema ja õe laste juurde. Seega ei ole tegemist kindla elukohaga. 2.5 Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et ta on II grupi invaliidsuspensionär. Arvestades lisaks sellele ka kinnipeetava madalat haridustaset, kutsehariduse ja ametliku töökogemuse puudumist, ei ole tema kohene töölesaamine vabaduses tõenäoline. 2 Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada V. Zelenin vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga, allutades ta KarS § 75 järgi käitumiskontrollile. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 V. Zelenini puhul ei oma erilist tähtsust tema ennetähtaegse vabastamise seisukohalt kohene töölesaamine, kuna talle on määratud eluaegne töövõimetus ja vastav pension, mis peaks äraelamise tagama. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tal on tahe töötada – aastate vältel on ta teinud majandustöid. 3.2 V. Zelenini hariduse ja töökäigu osas ohtlikkus ja risk puuduvad. Ta on lõpetanud 9 klassi. Samuti on märgitud, et tervise osas ohtlikkus ja risk puuduvad, kuigi isik on loomult egotsentriline ja kergesti ärrituv ning kõrgenenud enesehinnanguga. 3.3 Kohus peaks arvestama, et V. Zelenin pole vangistuses toime pannud ühtegi distsiplinaarsüütegu. Samuti on ta asunud oma elukorraldust muutma ja osalenud vabastamiseelses sotsiaalprogrammis. 3.4 Kohus on põhjendamatult märkinud, et V. Zeleninil puudub kindel elukoht – kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et eluaseme osas ohtlikkus ja risk puudub. V. Zelenin on registreeritud XXX, kus elavad tema ema ja õe lapsed, lisaks on tal võimalik taotleda sotsiaaleluruumi. Puuduvad takistused koju pöördumiseks – korteril puuduvad kommunaalvõlgnevused, samuti on ema avaldanud soovi poega toetada ja ta enda juurde võtta. 3.5 Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on risk uute kuritegude toimepanemiseks väga madal, mistõttu on vangla toetanud ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju V. Zelenini vabastamiseks enne tähtaega.
8. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 04.12.2012 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 14.12.
9. Nimetatud kuupäevaks apellatsioonimenetluse pooled ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik V. Zelenini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
11. Ringkonnakohus peab positiivseks, et V. Zelenin on asunud oma elukorraldust muutma ja osalenud vabastamiseelses sotsiaalprogrammis, samuti majandusöödel. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes on süüdimõistetul võimalik asuda elama ema juurde, lisaks on tal võimalik taotleda sotsiaaleluruumi. Ema on avaldanud soovi poega toetada ja ta enda juurde võtta. Määruskaebuse kohaselt ei oma erilist tähtsust tema ennetähtaegse vabastamise seisukohalt ka kohene töölesaamine, kuna V. Zeleninile on määratud eluaegne töövõimetus ja vastav pension, mis peaks äraelamise tagama. Ehkki 3 kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on ka vangla taasühiskonnastamise soodustamise põhjendusel toetanud V. Zelenini ennetähtaegset vabastamist, peab kohus hindama KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ja kogumis välistavad need käesoleval ajal V. Zelenini ennetähtaegse vabastamise. 5.2 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et V. Zeleninit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna ta on karistuse kandmise ajal toime pannud kuriteo, mis oli taas seotud vägivalla tarvitamisega. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav ei ole oma süüdimõistmisest ja karistamisest järeldusi teinud ja tema suhtes ei ole karistuse eesmärgid veel saavutatud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on oma tahtmise saamise nimel pealekäiv ning soovib saada kõike kohe. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus ning ta ärritub kergesti. Samuti on tal esinenud konflikte vanglaametnikega. Ehkki käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, on väär määruskaebuses märgitu, nagu poleks V. Zelenin vangistuses toime pannud ühtegi distsiplinaarsüütegu. V. Zelenin on toime pannud tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel ja röövimise ning tema liitkaristusest moodustab suurema osa karistus, mis on talle mõistetud 19.02.2004 otsusega. Maakohus leidis, et tegemist on kuriteoga, mille raskus kaalub käesoleval ajal taasühiskonnastamise üles. Ringkonnakohus nõustub sellise seisukohaga ja märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 5.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud kuriteo toimepanemise asjaoludega ja V. Zelenini poolt karistuse kandmise ajal toime pandud kuriteoga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Eeltoodud põhjendustel on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas