← Eesti

1-09-627/59

Obsah (4)§ 386§ 3891§ 73§ 16

Kriminaalasi 1-09-627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2011.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-627 Kohtunik Piret Liivo

§ 386

lg.1 (

§ 3891

lg.1 ) järgi Ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhh Süüdistatav Sergei Bindes, isikukood 34903110229, elukoht: xxx; EV kodanik, emakeel: vene keel, kõrgharidusega, töökoht: OÜ AS direktor ja juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Vladimir Sadekov Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei Bindes

§ 386

lg.1 (

§ 3891

lg.1) järgi ja mõista talle karistuseks rahalise karistuse 40 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o. 128 eurot.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sergei Bindes ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 12.04.2011.a. Tsiviilhagi: AS Kuld ja Hõbe tsiviilhagi summas 1 182 051 krooni vastavalt Pankrotiseaduse § 43 lg.2 alusel jätta läbi vaatamata. Asitõendid: 1 . Aadressilt Kullasepa 5, Tallinn ära võetud dokumendid /pakend nr 1/ - kuu müügilehed müüjate lõikes alates mai

  1. a kuni september
  2. a., kokku 29-l lehel, iga kuu kohta on eraldi ruuduline leht – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - valge ruuduline kaustik – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - ruuduline kaustik pealkirjaga “Super Collection”, mille esimene leht algab kirjega “01.06.2001” – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - ruuduline kaustik. Esikaanel on kujutatud lainelaudurid. Peale kirjutatud “Kullasepa 5 II korrus”. Teine leht algab kirjega “01.06.
  3. a “ – jätta kriminaalasja materjalide juurde;
  4. Aadressilt Punane 16, Tallinn ära võetud dokumendid /pakend nr 2/ - vihik kirjaga “Tasmo” oktoober
  5. a “ – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - 10 oktoobri kassaaruanne koos kaardimakse tšekiga (1124 kr), 1 lehel – jätta kriminaalasja materjalide juurde;
  6. AS-i Kuld & Hõbe kontorist aadressil Voorimehe 7, Tallinn ära võetud dokumendid /pakend nr 3/ - kauplus nr 5, Voorimehe 7, Tallinn realisatsiooni aruanne 1l lehel (lk 144) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kauplus “Tasmo”, Punane 16 Idakeskus realisatsiooni aruanne september 2002.a 2-l lehel (lk 140-141) – jätta kriminaalasja materjalide juurde;
  7. AS Kuld & Hõbe raamatupidaja JRpoolt maksuhaldurile üleantud raamatupidamise dokumendid: - tööleping nr 4 (IJ) koos lisadega /pakend nr 4/ – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - tööleping nr 3 (JA) koos lisadega /pakend nr 4/ – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - tööleping nr 5 (Ž M ) koos lisadega /pakend nr 4/ – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - isikukonto kaardid (I J , J A , - Ž M )/pakend nr 4/; - kiirköitja “AS Kuld & Hõbe VISA 17.02.00-30.06.00”/kast nr 1/ – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - - kiirköitja “AS Kuld & Hõbe VISA 1.07.00-31.12.00”/kast nr 1/– jätta kriminaalasja materjalide juurde; kiirköitja “AS Kuld & Hõbe VISA 1.01.01-31.08.01”/kast nr 1/– jätta kriminaalasja materjalide juurde; kiirköitja “AS Kuld & Hõbe VISA 1.09.200131.03.2002”/kast nr 1/– jätta kriminaalasja materjalide juurde; kiirköitja “AS Kuld & Hõbe VISA 01.04.2002-31.12.2002” /kast nr 1/ – jätta kriminaalasja materjalide juurde; AS Kuld ja Hõbe kassaraamat 2000.a kohta, 48 lk /kast nr 1/ – jätta kriminaalasja materjalide juurde; AS Kuld ja Hõbe pearaamat jaanuar 2000.a – veebruar 2001.a /kast nr 1/ – jätta kriminaalasja materjalide juurde; AS Kuld ja Hõbe pearaamat märts 2001.a – veebruar 2002.a /kast nr 1/ – jätta kriminaalasja materjalide juurde; AS Kuld ja Hõbe pearaamat märts - detsember 2002.a /kast nr 1/ – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista Sergei Bindes’elt riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 417,03 eurot. Menetluskulud kanda 12 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistava nimi, 1-09-627, sundraha, kaitsjatasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel kohtmenetluse pool, süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 05.05.2011.a. Süüdistuse sisu: Sergei Bindes oli ajavahemikul 26.05.1997 – 27.01.2004 AS Kuld ja Hõbe (registrikood 10325105, registreeritud alates 01.01.1994.a käibemaksukohustuslaseks, varasema nimega AS Sangla Ärikeskus) juhatuse ainuliige. Äriühingu juhatuse liikmena oli ta äriseadustiku § 306 lg 1 ja 4 alusel vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ning raamatupidamisandmete õigsuse eest. Samuti oli ta kuni 01.07.2002.a. kehtinud maksukorraldusseaduse § 12 lg 1 alusel vastutav äriühingu tegevuse arvestuse, dokumentide säilitamise ning maksuhaldurile maksudeklaratsioonide esitamise eest. Kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 1, 2, 3, 4 ning alates 01.01.2002 kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lg 1 ja § 20 lg 1 sätestatu alusel oli Sergei Bindes vastutav AS Kuld ja Hõbe ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest. Sergei Bindes jättis tahtlikult täitmata eelpool välja toodud, tema kui äriühingu juhatuse liikme, kohustused tagada õige maksuarvestuse pidamine, maksudeklaratsioonides õigete maksusummade deklareerimine ja tasumine. Nimetatud kohustused jättis Sergei Bindes täitmata selleks, et ASil Kuld ja Hõbe oleks võimalik maksta seaduses ettenähtust vähem käibe- ja tulumaksu. Maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonides ning sotsiaal- ja tulumaksudeklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil pani Sergei Bindes toime järgnevalt: I Sergei Bindes ise ning tema teadmisel ja korraldusel ka AS Kuld ja Hõbe raamatupidamist teostanud JRkajastasid AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ning mai 2000 ja juuli 2000 – september 2002 kohta maksuhaldurile esitatud käibemaksudeklaratsioonides 18% määraga maksustatavat käivet 2 099 886 krooni ning käibemaksu 377 979 krooni võrra tegelikust käibest ning sellelt tasumisele kuuluvast käibemaksust vähem. Selleks kajastasid nad AS Kuld ja Hõbe raamatupidamisarvestuses tegelikust vähem sularahas toimunud käivet. 2000.a mai, juuli ja augusti käibedeklaratsioonid olid allkirjastatud Sergei Bindese enda poolt ning 2000 septembri kuni 2002 septembri käibedeklaratsioonid olid Sergei Bindese teadmisel ja korraldamisel koostatud ning allkirjastatud JR poolt. AS Kuld ja Hõbe Tallinnas, aadressil Kullasepa 5 asuvas kaupluse „Karat“ ja Punane 16 asuva kaupluse „Tasmo“ tegelik sularaha eest toimunud müügikäive perioodil mai 2000 ning juuli 2000 kuni september 2002 erines raamatupidamisarvestuses kajastatud müügikäibest järgnevalt: AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises kajastatud sularahas toimunud müügi käive Karat Tasmo Kokku mai.00 juuli.00 aug.00 sept.00 okt.00 nov.00 dets.00 jaan.01 veebr.01 märts.01 12805 83738 20161 3314 9713 3585 8922 15691 9492 15487 13398 15432 15432 3619 16789 551 6634 8315 9458 8936 26203 99170 35593 6932 26502 4136 15556 24006 18950 24424 Tegelik AS Kuld ja Hõbe sularahas toimunud müügi käive Vahe Karat Tasmo Kokku 122810 91050 93353 176576 48475 124647 122170 40021 36325 64177 13398 15432 15432 3619 16789 551 6634 8315 9458 8936 136208 106482 108786 180195 65264 125197 128804 48336 45782 73114 110005 7312 73192 173263 38762 121062 113248 24330 26832 48690 apr.01 mai.01 juuni.01 juuli.01 aug.01 sept.01 okt.01 nov.01 dets.01 jaan.02 veebr.02 märts.02 apr.02 mai.02 juuni.02 juuli.02 aug.02 sept.02 KOKKU 9293 7789 8479 9034 15524 6665 4615 6815 38314 11735 24515 10500 23920 14154 17800 30221 27813 25882 475977 6703 9164 9321 9271 15697 7971 5364 10088 12373 8653 17198 8959 15093 7614 13498 32486 27681 28220 343916 15997 16953 17800 18305 31220 14636 9979 16903 50687 20387 41713 19459 39014 21769 31298 62707 55493 54102 819893 88892 67762 63874 86132 135466 67207 69544 56672 365837 59425 94714 70425 40878 96690 43835 63875 55699 35519 2482050 6703 9164 9321 9271 15697 7971 5364 10088 12373 8653 17198 8959 15093 7614 13498 32486 27681 122032 437729 95595 76926 73195 95403 151163 75178 74908 66760 378210 68077 111912 79384 55971 104304 57332 96360 83380 157552 2919779 79598 59973 55395 77098 119942 60542 64929 49857 327523 47690 70199 59925 16958 82536 26035 33653 27886 103450 2099886 Lisaks sellele on Sergei Bindes kajastanud raamatupidaja JR kaasabil alusetult AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ning oktoober – november 2001 kohta esitatud käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu tegelikust 7764 krooni võrra suuremana. Nimelt, ajavahemikul oktoober – november 2001 on AS Kuld ja Hõbe 18% määraga maksustavalt käibelt Sergei Bindese teadmisel ja korraldusel arvestatud tasumisele kuuluvast käibemaksust alusetult maha sisendkäibemaksu summas 7 764 krooni arvete alusel, milles näidatud kaupu ja teenuseid ei ole äriühing oma ettevõtluses kasutanud: − OÜ Kiiu Metall arve 25.10.
  8. a summas 6 300 krooni, sealhulgas käibemaks 961 krooni; − AS Glaskek ostu–müügileping 29.10.2001.a alusel väljastatud arve summas 9 971 krooni, sealhulgas käibemaks 1 521 krooni; − AS Arens–Mööbel arve 08.11.
  9. a summas 10 574 krooni, sealhulgas käibemaks 1 613 krooni; − AS Ehituslux arve 29.11.
  10. a summas 4 500 krooni, sealhulgas käibemaks 686 krooni; − OÜ Rapsak arve 23.11.
  11. a summas 14 140 krooni, sealhulgas käibemaks 2 157 krooni; − AS KR Kaubanduse arve 26.11.
  12. a summas 5 411 krooni, sealhulgas käibemaks 826 krooni. AS Kuld ja Hõbe käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel jäi maksudena laekumata kokku 385 743 krooni järgmiselt: 28.06.2000 esitatud 2000.a maikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes käibemaksu vähem summas 19 801 krooni; 22.08.2000 esitatud 2000.a juulikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes käibemaksu vähem summas 1316 krooni; 21.09.2000 esitatud 2000.a augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes käibemaksu vähem summas 13 175 krooni; 18.10.2000 esitatud 2000.a septembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 31 187 krooni; 17.11.2000 esitatud 2000.a oktoobrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 6977 krooni; 27.12.2000 esitatud 2000.a novembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 21 791 krooni; 29.01.2001 esitatud 2000.a detsembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 20 385 krooni; 27.02.2001 esitatud 2001.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 4379 krooni; 28.03.2001 esitatud 2001.a veebruarikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 4830 krooni; 30.04.2001 esitatud 2001.a märtsikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 8764 krooni; 22.05.2001 esitatud 2001.a aprillikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 14 328 krooni; 22.06.2001 esitatud 2001.a maikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 10 795 krooni; 27.07.2001 esitatud 2001.a juunikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 9 971 krooni; 27.08.2001 esitatud 2001.a juulikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 13 878 krooni; 28.09.2001 esitatud 2001.a augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 21 590 krooni; 29.10.2001 esitatud 2001.a septembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 10 897 krooni; 05.12.2001 esitatud 2001.a oktoobrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 14 169 krooni; 04.01.2002 esitatud 2001.a novembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 14 256 krooni; 31.01.2002 esitatud 2001.a detsembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 58 954 krooni; 28.02.2002 esitatud 2002.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 8584 krooni; 01.04.2002 esitatud 2002.a veebruarikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 12 636 krooni; 29.04.2002 esitatud 2002.a märtsikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 10 787 krooni; 27.05.2002 esitatud 2002.a aprillikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 3 052 krooni; 01.07.2002 esitatud 2002.a maikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 14 856 krooni; 23.07.2002 esitatud 2002.a juunikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 4686 krooni; 02.09.2002 esitatud 2002.a juulikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 6058 krooni; 30.09.2002 esitatud 2002.a augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 5 020 krooni; 25.11.2002 esitatud 2002.a septembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris Sergei Bindes JRkaasabil käibemaksu vähem summas 18 621 krooni. Sellise tegevusega rikkus Sergei Bindes kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p-des 1, 2, 3, 4 ning alates 01.01.2002 kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lgs 1 ja § 20 lg-s 1 sätestatud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise nõudeid. Samuti kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1 ja lg 6 tulenevat nõuet, mille kohaselt on tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamised lubatud üksnes käibemaksuseaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava kauba tasumist tõendava dokumendi alusel juhul, kui kaup on soetatud teiselt registreeritud maksukohuslaselt ning oma ettevõtluse tarbeks. II Samuti esitas Sergei Bindes eesmärgiga tasuda vähem makse maksuhaldurile valeandmeid AS Kuld ja Hõbe mai 2000 ning juuli 2000 kuni septembri 2002 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides jättes alusetult arvestamata, deklareerimata ja tasumata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu kokku 756 308 krooni. 2000.a mai, juuli ja augusti tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid olid allkirjastatud Sergei Bindese enda poolt ning 2000 septembri kuni 2002 septembri tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid olid Sergei Bindese teadmisel ja korraldamisel koostatud ning allkirjastatud JRpoolt. Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Sergei Bindes ise ning tema teadmisel ja korraldusel ka AS Kuld ja Hõbe raamatupidamist teostanud JRjättis maksustamisperioodidel mai 2000 ning juuli 2000 – oktoober
  13. a AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides kajastamata müügikäivet summas 2 099 886 krooni. Nimetatud müügist saadud 2 099 886 krooni ei ole sisse makstud äriühingu arvelduskontole ega ka kassasse. Seega on AS Kuld ja Hõbe teinud 2 099 886 krooni ulatuses väljamakseid, mille kohta äriühingul puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid ning mille otstarbe ja saaja kohta puudub ka muu teave, millest nähtuks selle summa kasutamine AS Kuld ja Hõbe ettevõtluse tarbeks. Kuivõrd eelöeldust lähtuvalt on 2 099 886 krooni ulatuses teostatud väljamaksete näol tegemist TuMS § 51 lg 2 p 3 mõttes ettevõtlusega mitte seotud kuluga, pidanuks sellelt arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu kokku summas 737 798 (2 099 886 x 26/74) krooni. Lisaks sellele on maksustamisperioodidel oktoober – november
  14. a AS Kuld ja Hõbe teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid kokku 52 681 krooni soetades HU le alltoodud tabelis nimetatud arvete alusel tema korteri remondiks vajalikke kaupu. Maksustamisperiood Müüja Arve rekvisiidid Summa Maksja Oktoober 2001.a Oktoober 2001.a November 2001.a November 2001.a OÜ Kiiu Metall AS Glaskek Fie Neeme Reinjärv AS Arents-Mööbel 6 300 9 972 1 785 10 574 AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe November 2001.a AS Ehituslux 4 500 AS Kuld ja Hõbe November 2001.a November 2001.a OÜ Rapsak AS KR Kaubanduse Nr 151, 25.10.2001 Nr 19742, 29.10.2001 Nr 38, 21.11.2001 Nr 410159, 08.11.2001 Nr 2174748, 29.11.2001 Nr 15001, 23.11.2001 Nr 109889, 26.11.2001 14 140 5 410 AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe Kokku 52 681 HU l puudub igasugune puutumus AS Kuld ja Hõbe majandustegevusega ning samuti puudub muu informatsioon, mis viitaks, et nende kaupade näol võiks tegemist olla AS Kuld ja Hõbe ettevõtluse tarbeks soetatuga. Seega on nimetatud 52 681 krooni ulatuses teostatud maksete osas tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p-de 4 ja 5 mõttes, millelt pidanuks arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu kokku summas 18 510 (52 681 x 26/74) krooni. Kokku on Sergei Bindes jätnud arvestamata, deklareerimata ning tasumata AS Kuld ja Hõbe ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt tulumaksu summas 756 308 krooni. AS Kuld ja Hõbe tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi maksudena laekumata 756 308 krooni järgmiselt: 12.06.2000 esitatud 2000.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 38 650 krooni; 08.08.2000 esitatud 2000.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 2569 krooni; 09.08.2000 esitatud 2000.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 25 716 krooni; 06.10.2000 esitatud 2000.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 60 876 krooni; 10.11.2000 esitatud 2000.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 13 619 krooni; 06.12.2000 esitatud 2000.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 42 535 krooni; 09.01.2001 esitatud 2000.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 39 790 krooni; 09.02.2001 esitatud 2001.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 8 549 krooni; 09.03.2001 esitatud 2001.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 9428 krooni; 10.04.2001 esitatud 2001.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 17 107 krooni; 08.05.2001 esitatud 2001.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 27 967 krooni; 08.06.2001 esitatud 2001.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 21 072 krooni; 10.07.2001 esitatud 2001.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 19 463 krooni; 07.08.2001 esitatud 2001.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 27 089 krooni; 06.09.2001 esitatud 2001.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 42 142 krooni; 08.10.2001 esitatud 2001.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 21 271 krooni; 08.11.2001 esitatud 2001.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 28 530 krooni; 10.12.2001 esitatud 2001.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 30 310 krooni; 10.01.2002 esitatud 2001.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 115 076 krooni; 14.02.2002 esitatud 2002.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 16 756 krooni; 07.03.2002 esitatud 2002.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 24 665 krooni; 10.04.2002 esitatud 2002.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 21 055 krooni; 08.05.2002 esitatud 2002.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 5 958 krooni; 10.06.2002 esitatud 2002.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 28 999 krooni; 09.07.2002 esitatud 2002.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 9147 krooni; 09.08.2002 esitatud 2002.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 11 824 krooni; 10.09.2002 esitatud 2002.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 9 798 krooni; 10.10.2002 esitatud 2002.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis Sergei Bindes JRkaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 36 347 krooni; Kirjeldatud käitumisega rikkus Sergei Bindes alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 1, § 54 lg 2 ja lg 4 tulenevaid nõudeid maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, esitada maksustamisperioodile järgneva kuu
  15. kuupäevaks oma asukohajärgsele Maksuameti kohaliku asutusele maksudeklaratsioon §-s 51 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul ja kanda § 51 alusel maksmisele kuuluv tulumaks Maksuameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu
  16. kuupäevaks. Seega on Sergei Bindes maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitanud maksuhaldurile AS Kuld ja Hõbe maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata kokku 1 142 051 krooni. Sellega pani Sergei Bindes toime

§ 386lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Nimetatud tegu on olnud karistatav kogu teo toimepanemise aja vältel. Enne karistusseadustiku jõustumist 01.09.2002 oli Sergei Bindese poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav KrK § 1481 lg 2 ja 10 kohaselt. Samuti on süüdistuses kirjeldatud käitumine olnud karistatav ka peale teo toimepanemist kuni tänase päevani. Alates 15.03.2007, mil kaotas kehtivuse

§ 386

, on kõnealune tegu karistatav

§ 3891lg 1 kohaselt.

Menetlus kohtus: Kohtuistungil süüdistatav Sergei Bindes temale inkrimineeritavas kuriteos end süüdi ei tunnistanud ja väitis, et ta ei ole nimetatud kuritegu toime pannud. Süüdistatav andis ütlusi, vastates küsimustele selle kohta, et talle kuulus umbes 10 juveeliäriga tegelevat firmat k.a. Kuld ja Hõbe, millistes oli ta juhatuse liige ja mida ta reaalselt juhtis. Kõiki juriidilisi isikuid juhatas reaalselt tema ja neid puudutavad otsused võttis vastu ainuisikuliselt. Kauplus Tasmo asus Idakeskuses ja kauplus Karat asus Kullasepa

  1. Kuld ja Hõbe juriidiline aadress oli Kullasepa 5 lisaks oli sinna registreeritud veel kümmekond firmat. Punasel tänaval oli kauplus Bindes S & Ko kus tegutses veel 3-4 firmat. Tema tööülesanded jagunesid kaheks, esiteks kaupluste varustamine kaubaga s.h. kauba hankimine ehk komandeeringud kauba ostmiseks, teiseks kaupluste juhtimise s.h töötajate värbamine, dokumentidega tegeles raamatupidaja R . Müügitöö oli korraldatud järgmiselt: iga müüdud asi kliendile, enne seda, kui klient pidi saama arve selle asja eest, pidi sellest info olema kirjas vahetusaruandes, ja see ei ole kuidagi seotud vihikutega ning selles osas palus Bindes nendega paralleele mitte tõmmata. Ta püüdis regulaarselt, kas tema või tema abilised, raha kassast välja võtta ja alati pani ta allkirja selles vahearuandes. Ühtki kopikat ilma vahearuandeta ei olnud kassast võetud. Allkirja ei saanud võltsida. Kõik andmed tulid välja vahearuannetest ja need vahearuannete summad näitasid konkreetselt kaupluse käivet. Ja kui määrata, kui palju kuulus sellele firmale raha sellest käibest, oli vaja lisada kauba andmed saatelehtedel, oli vaja teada, milline kaup mis firmale kuulus, ja seda tehti kõike raamatupidamises. Kõik dokumendid olid raamatupidamises. Bindes andis raamatupidajale Kuld ja Hõbe müügi käivet kajastavaid andmed (dokumendid), need olid igapäevased vahearuanded kauplusest, milles on kirjutatud: järjest kauba liikumine; müüdud kaup; kaup, mis on tagastatud kliendilt kauplusele; saateleht kauba vastuvõtmisest; saateleht kauba välja minekust, kas teise kauplusesse või lattu; perekonnanimed; raha jääk päeva alguses; raha väljavõtmise andmed; raha jääk päeva lõpuks. Nende dokumentide alusel määrati, millisele firmale mis kaup kuulus. Maksudeklaratsioonid koostas raamatupidamine Kuld ja Hõbe nimel, isiklikult maksudeklaratsioonides kajastatud andmeid Bindes ei kontrollinud, kuna ta ei jaganud raamatupidamisest eriti. Kaup, mis kuulus firmale Kuld ja Hõbe müüdi kõikides kauplustes. Ei olnud võimalik müüa kaupa, mis kuulus ainult ühele firmale. Kauba ostmisel hinda mõjutas kauba kogus. Seepärast üks firma ostis väga palju kuldsõrmuseid, teine palju merevaigust ehteid ja kolmas hõbedast ehteid. Aga täielik sortiment pidi olema igas kaupluses. Müüjad võisid teada üksnes saatelehtede järgi kelle kaupa nad müüvad, kuid kust see saabus ja mis firmast seda nad ei saanud teada . Prokuröri küsimusele:„Kui kaup kuulus mitmele firmale, nagu Te väitsite praegu, kuidas toimus selle kajastamine raamatupidamise dokumentides ja kuidas see kajastus müügikäivetes?“ S. Bindes vastas: „Seda peab R käest küsima. Seda ei mäleta. Mina pidin tagama, et ei oleks mingisuguseid probleeme esmastes aruannetes. Et mitte miski ei segaks teha raamatupidamistööd. Sularaha, mis toodi ära kauplustest, viis Bindes panka või siis enne äraviimist panka oli tema seifis. Üks kord kuus R andis aruande kui palju raha peab erinevatest firmadest olema. Oli üks ühine seif. Bindes selgitas, et müüs ettevõtte Kuld ja Hõbe G L ile. Müügihinda ta ei mäleta. Kokku müüs 7-8 firmat. Prokuröri küsimusele:“ kas Mark Štillerman on Teile tuttav?“ vastas S. Bindes et on tuttav, kuid ei soovi vastata küsimusele, kas ta on seotud firma müügiga?. Prokuröri küsimusele:“ Nagu sain teie ütlustest aru, siis mitu firmat tegutses ühes poes, kuidas toimus siis müügikäivete jagamine nende firmade vahel“? S. Bindese vastas:“Ma olen täiesti kindel ja ma avastasin seda ka dokumentides, et Kullasepa 5 kas esimesel või teisel korrusel oli peale terminaali MVka teisi terminale. Ma nägin seda arvete järgi, terminali arvete järgi. Arvan, et terminale kasutati tasaarveldamiseks firmade vahel“. Prokuröri küsimusele:“ Kui müük toimus sularaha eest ja vahearuanne kajastas kogu selle käive, mis toimus sellel konkreetsel aadressil Kullasepa 5 teisel korrusel, kes jagas firmade vahel müügikäivet kui üldse jagati?“ S. Bindese vastas: „Iga saatelehel oli märgitud, mis firmalt kaup tuli. Punane 16 Tallinnas varguse episoodis andis Bindes ütlusi selle kohta, et oli varastatud Bindes S j& KO kaup, kuid ta mäletab, et kindlustust ei olnud. Kindlustuspoliis oli Kuld ja Hõbe nimel. Kaup kuulus firmale Bindes S & Ko, aga kindlustus maksti firmale Kuld ja Hõbele sellel põhjusel, et firmal Bindes S & Ko ei olnud kindlustust? HU episoodis andis Bindes ütlusi selle kohta, et U töötas ühes tema ettevõttes, millises enam täpselt ei mäleta. Kõik arved, mida maksis R , olid kooskõlastatud Bindesega. R ei saanud ilma tema aktseptita korraldusi täita. Bindes teadis, et oli avaldus ja raha laekus selle kauba eest, kuid miks R seda raamatupidamises ei kajastanud, Bindes ei tea. Ta ei mäleta, kes müüjatest töötasid konkreetselt AS-s Kuld ja Hõbe. Maksudeklaratsioonid ta allkirjastas, kuna usaldas raamatupidajaid ning oli veendunud, et raamatupidamine on korras. Sergei Bindes kaitsja taotles isiku õigeksmõistmist, oli seisukohal, et Sergei Bindes ei ole temale inkrimineeritavat kuritegu toime pannud, seda mitte üheski episoodis ning ta tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista –ja nimelt, kui jutt käib nii nimetatud varjatud käibest, siis on vajalik tuvastada, kelle kaupa müüsid Karat ja Tasmo kauplused. Kaitsja hinnangul kauplused Karat ja Tasmo ei kuulunud Kuld ja Hõbe-le kuid müüsid osaliselt seda firma kaupa, ning uurimise poolt saadud finantsaruanded ei kajasta Kuld ja Hõbe käivet, seega ei ole võimalik rääkida mingisugustest varjatud käivetest. Kaitsjal ei ole selge miks süüdistuses leiti, et ühes kaupluses võib tegutseda vaid 1 firma. Kaitsja leiab, et see ei vasta tõele. Süüdistus baseerub väitel, et kogu kaupluste Karat (2 korrus) ja Tasmo (Punane 16) müügikäive oleks pidanud kajastuma AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises. Kui süüdistaja ikkagi leiab, et aadressil Punane 16 tegutsesid ka teised firmad, ei ole siis süüdistus selge. Ei ole ümber lükkamist leidnud süüdistatava väide, et nimetatud kauplused realiseerisid erinevate juriidiliste isikute kaupa, mistõttu pidi käive olema kajastatud ka erinevate juriidiliste isikute raamatupidamises. Ei saa praegu selgeks teha ka seda, kas oli rikkumised, kus kohas need olid ja kes on selles süüdi, kas Kuld ja Hõbe või teised juriidilised isikud, mille kohta aga süüdistus ei ole esitatud. Kaitsja samuti leiab, et süüdistaja poolt esitatud ja kohtus avaldatud kirjalikest materjalidest, samuti ka tunnistajate ütlustest ei saa teada midagi AS-i Kuld ja Hõbe müügikäivest ega antud juriidilise isikuga seotud asjaoludest. Need tõendid, mis esitas prokurör, ei selgita ega tõenda kui suur käibeosa kuulus firmale Kuld ja Hõbe ja kui suur osa kuulus teistele firmadele. Kaitsja leiab, et süüdistaja ei ole esitatud kohtule ühtegi dokumenti, millised kinnitaksid, kaupluste Karat ja Tasmo kuuluvust. Ei ole esitatud ei rendilepinguid selle kohta, millised juriidilised isikud antud kaupluste ruume rentisid, ei kauplemislubasid, millised annaksid võimaluse teha järeldusi antud kaupluste kuuluvuse osas ega muid dokumente antud kauplustes müüdud kauba kuuluvuse osas. Süüdistaja argument sellest, et kaupluste kõik müügid toimusid panga kaudu - ehk Kuld ja Hõbe terminaali kaudu on seletav. Esiteks, tunnistajate ütlustest tuleneb, et terminale võis olla rohkem kui
  2. Kõik edaspidised taasarvestused s.o firma kaudu ja mis oli müüdud oli teostaud S, Bindesi poolt isiklikult. Kuna kaup müüakse teise firma arveldusarve kaudu siis võib raamatupidaja kajastada selle realisatsiooni aruande kaudu ja teostada taasarvestuse, Ainuke asjaolu, mis saaks tõendada kaupluse käivet - see on kauba päritolu, mil oli vaja tõendada saatelehtedega, mitte aga vihikutega. Nende olemasolu kinnitaksid ka tunnistajad. Kaitsja poolt oli esitatud dokumendid, mis tõendavad dokumentide varguse fakti. Saatelehte varguse puhul ei saa teha meelevaldseid järeldusi, et need ei kajastunud kauba kuuluvust mitmele juriidilisele isikule. Süüdistaja poolt esitatud vihikud, käsikirjalisi märkmeid ei ole võimalik käsitleda tõendina tõendamaks reaalset käivet, kuna nähtub, et seal kajastati ka muud kauba liikumist, mitte vaid müüki; ka ei ole selge, kellele kaup kuulus, mida seal kajastati, vihikute pidamine ei olnud stabiilne ja kooskõlastatud direktoriga. Samuti ei ole selge kuidas saab kasutada vihikuid ja see ei tulene ka tunnistajate ütlustest, et antud vihikud oleks olnud aluseks raamatupidamisekannetes ja aruandluses. Kaitsja hinnanud kõike tõendeid, kogumis kasutades in bubio pro rea printsiipi, leiab, et S. Bindeese süü käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamises ei ole tõendamist leidnud. Kohus kuulas järgnevate tunnistajate ütlusi: Tunnistaja J.R andis kohtus 03.12.2010 ütlusi selle kohta, et ta töötas raamatupidajana perioodil 2000.a.-2002.a. S. Bindese firmades, mida oli umbes
  3. Tööle oli vormistatud OÜsse Amber Room. 2000.a.-2001.a. töötas koos Tatjana Samoilovaga, hiljem üksi. Kuld ja Hõbe netokäive koosnes kaardimaksetest ja sularaha tuludest. Kaardimaksed laekusid Kuld ja Hõbe pangakontole. Hiljem tõi keegi teine temale kauplustest kaardimaksete kviitungid. Sularaha kord kuus küsis S. Bindes´elt, iga kaupluse kohta. Bindes esitas talle kirjaliku dokumendi, milles oli konkreetselt kirjas kauplus ja kaupluse aadress ja summa sularahas. Selle paberi alusel koostas R kassa sissetuleku orderid kaupluste kohta ja sealt edasi kajastas kassaraamatus ja edasi pearaamatus. Kassaraamatusse läks summa koos käibemaksuga. Pearaamatusse nii käibemaksuga kui ilma. Käibemaksudeklaratsioonide aluseks võttis R andmed pearaamatust. Seda täpselt ei mäleta, kas enne deklaratsioonide esitamist S. Bindes käibedeklaratsioonidega tutvus, kuid millist tulu mingi kauplus andis - teadis S. Bindes kindlasti. Ettevõttes oli selline põhimõte, et raamatupidamises eristati kindlasti käivet kaupluste lõikes, st kui ettevõttel oli kaks või enam kauplust kajastati ka käive kahest või enamast kauplusest. Millistel aadressidel ja mis ajavahemikul füüsiliselt poed asusid, saab öelda Kuld ja Hõbeda dokumentidest. Kohtuistungil R selgitas, et ta tuvastas kassaraamatust Hõbe ja Kuld, et on kajastanud realiseerimised perioodil 1.-
  4. jaanuar, ühe realiseerimise juures oli kirjas P16 ja mis tähendas Punane 16 kaupluse aadressi. ning teise realiseerimise juures oli kirjas K5, mis tähendas Kullassepa 5 kauplust. Kui kassaraamatus on kirjas lihtsalt realiseerimine ühel korral, siis oligi ettevõttel ainult üks pood. Ta tuvastas kassaraamatust Amber Way, kus oli kajastanud üks realiseerimine perioodis, et tegemist on ühe kauplusega. Samuti selgitas R , et kaardimakse visatehingud aprill 2002 –
  5. dets 2002 Kuld ja Hõbe kauplusest Kullassepa
  6. mis oli koostatud tema poolt, et pank andis aruanded kaardimaksete kohta, millele tema lisas kaardimaksete tšekid. Koondaruande koostas iga kaupluse kohta, kus kajastas kaardimaksed igapäevaselt ning kasutas jälle koode P16 ja K
  7. Kullassepa 5 oli kaks firmat ja seal oli ka kaks makseterminali (tuvastas Kuld ja Hõbe makseterminali tšekid). R teostas ka raamatupidamist teisele Kullassepa 5 asuvale firmale, kuid nime enam täpselt ei mäleta. Aadressil Punane 16 oli mitu firmat: Bindes S ja Ko, MV ja Kuld ja Hõbe. Millal nad seal olid, seda ta ei mäleta, aga seal oli makseterminal, kaup ja sularahakaup. Makseterminal Punane 16 olid raamatupidamises P16 – raamatupidamise andmed kaardimaksete kohta võttis ta konkreetse kaupluse kaardimakse terminalist. Kuu jooksul sai dokumendid, mis kuulusid iga kaupluse juurde, jagas vastavalt kauplusele ja pearaamatusse kirjutas koondandmed. Pidas igal juriidilisel isikul ühte pearaamatut, kus võis olla kajastatud üks või enam kauplust. Ei mäleta firma nimetust, mis ostis kauba välismaalt, kuid mäletab, et ühel aastal ostis üks ettevõte ja teisel aastal teine, kuid pärast ostmist müüs kauba edasi oma firmadele. Kas kaup kuulus äriühingule Kuld ja Hõbe, seda tema ei tea. Tema koostas iga kaupluse kohta müügiaruande terve kuu eest, kajastas: kui palju kaupa oli ühes konkreetses kaupluses, kui palju sisse tulnud, kui palju müüdud ja lõppjääk, tegeles ainult dokumentidega, reaalselt kauplustes ei käinud. Teab, et oli kuld, hõbe, merevaik ja muud juveelitooted ning neid müüdi kõigis Bindes´ele kuuluvates kauplustes. Kauba liikumine oli vormistatud: kauba sissetulek kajastus kauba saatelehel (kauba sissetulek hankijalt – kajastas arve-saatelehe põhjal; kauba liikumine firmasiseselt kajastas saatelehe põhjal, kui kaup läks teisele firmale siis arvesaateleht ja see oli juba müük), müügiaruanne võeti makseterminalist ja sularahaarvestustest. Seda, kas kaupluste vahel oli kaubavahetus tema ei tea, kui oli, siis oleks pidanud temal olema ka dokument, samuti ei tea kuidas S. Bindes arvutas ettevõtte sularahakäivet. Kauba liikumise dokumendid sai S. Bindeselt. Punane 16 kaupluses toimunud varguse kohta selgitas R , et mingil aastal, ei mäleta, oli suur vargus Ida Keskuses. Kõiki kutsuti välja. See oli vaba päev. Bindes ise Eestis ei olnud. Kohal olid firma töötajad, advokaat, politsei. Kaup oli kindlustatud. Kahju kannatas Kuld ja Hõbe. Esitasid kahjunõude mitte otse kindlustusfirmasse, vaid läbi mingi vahendaja ning said kompensatsiooni. Tunnistaja J.R andis kohtus 09.02.2011 ütlusi selle kohta, et Bindese süsteemis võis üks tema firma realiseerida oma kauba tema teise firma kaudu. Põhilised tarnijad eri aegadel olid Bindes S ja Ko, MV ja Kuld ja Hõbe. Komisjonimüügiks andsid kunstnikud maale, mis müüdi kauplustes. Üks põhilisi firmasid, Amber Room OÜ ja Amber Ring said kaupa realiseerimiseks st. Ostja sai kauba vastutavale hoiule, mitte realiseerimiseks (Amber Ringile), sest realiseerimisega kuulub kaup juba firmale, kellele on üle antud. Kaup anti vastutavale hoiule, Amber Ring müüs kauba kuu jooksul, kuu lõpul andis informatsiooni põhifirmale, palju oli selle kaubast müüdud ja selle eest sai teatava protsendi. Nt 80 % põhifirmale, 20 % Amber Ringile. See vormistati vastava tõendiga, iga protsent kajastus kummagi firma raamatupidamises. R ei tea, millist kaupa konkreetses kaupluses realiseeriti, kuid töö ajal oli sellega kursis ja koostas dokumente protsendi jaotamise kohta firmade vahel. Realiseerimise aluseks oli makseterminali andmed ja info Bindeselt. Kas makseterminali kaudu realiseeritavad kaubad pärast jaotati firmade vahel, ei tea. Millist kaupa müüdi konkreetselt, sai info kuu aja kohta, siis ka jaotas protsendi. Kui firma tegeles vastutavale hoiule andmisega, siis raamatupidamisdokumentides oli kajastatud, et firmal oli olemas realiseerimiseks võetud kaup, mis kajastus ka aastaaruannetes. Tunnistaja I D andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta töötas 2002 aasta algusest kuni 2003 aasta alguseni S. Bindese juures, alguses kaupluses Narva mnt-l, hiljem Punasel tänaval Mekas ja Idakeskuses Punane 16, kaupluses Tasmo. Seal töötas vist
  8. aastal. Kui klient maksis, andsin kliendile tšeki. Algul oli ainult üks tšekk, mille sai ostja, kuid hiljem tuli selline kord, et pidi tegema ka teise tšeki, mis läks aruandesse. Müüjad kajastasid vihikus kauba aruande, kuna kassaaparaati poes ei olnud Aruannetest koostasid nad kaubaaruannet ja olid ka vihikud, vihikusse kirjutasid kõik, mis kauplusest välja läks. Seal ei olnud ainult kauba müük, vaid nad panid kirja, kui kaup tagasi lattu läks. Vihikusse panid kirja kõik, mis puudutas kaupa: seeria, number, hind, kauba nimetus, mitu grammi kaalus. Tunnistaja tunneb ära vihiku pankendist 2 Tasmo oktoober 2002 , ta on seda täitnud, seal on kirjas kogu müük. Seda vihikut täitis müüja, kes parasjagu konkreetsel päeval tööl oli. Ka tunnistaja poolt on siin päevi kirjas: 01.10.2002, 02.10.2002, 03.10.2002, 07.10.2002, 08.10.2002, 09.10.
  9. Kui müük oli kaardiga, siis on kirjas kõrval „Visa“, all on ka kaarditehingute kokkuvõte. Kaubaaruanne võis erineda vihiku andmetest, vihikus ei olnud kajastatud kaupa, mida lattu läks. Müüjad saatsid kauba lattu vist kord kuus, täpselt enam ei mäleta. Kaupa ühest poest teise poodi müüjad ei saatnud - saatsid ainult lattu. Tunnistaja tunneb ära lehe pealkirjaga „Tasmo, Punane 16, 10.10.2002.“ See on
  10. oktoobri kohta kaubaaruanne, kus kajastatud on päevamüük ja on märgitud ka, kuidas toimus maksmine, kas sularahas või kaardimaksena. Selle paberi täitsid Sergei Bindes´ele, tema andis ka need paberid. Kui Bindes tuli, siis andsid temale sularaha koos selle aruandega. S. Bindes käis neid pabereid võtmas võib olla kord nädalas; kindlasti tihemini kui kord kuus. Tunneb ära pakendist nr 2 sinise kiirköitja „Kauplus Tasmo/ladu“, see on kogu kaup, mis tagastati lattu. Inventuure tehti kahes variandis. Üks variant oli, et müüjad kirjutasid ümber kogu kauba; ise kirjutasid saatelehti kogu kaubale, teine, kui võtsid saatelehed ja märkisid iga kauba sellel saatelehel linnukesega, mis oli kaupluses sel hetkel olemas. Inventuuri tulemused andsid üle Sergei Bindesele. Kui toimus inventuur, siis kasutasid saatelehti. Vihikuid kasutasid, kui juhtus nii, et kaup pidi kaupluses olema saatelehtede järgi, aga ei olnud kaupluses, siis võtsid vihiku ja otsisime müügipäeva. Pidid kontrollima, millal kaup poest lahkus. Ei tea, mis firmale kuulus kauplus Punane 16, teab, et kõik kuulus Bindesele. Tööle oli vormistatud firmasse M V , kuid võidi üle viia ükskõik millisesse kauplusse, mis kuulus Bindesele. Ei teadnud, et kaup tuleb eri firmadest, oli Bindes ja see oli kõik mida müüjad teadma. Komisjonimüügi kohta ei oska midagi öelda. Tunnistaja I.J andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta töötas AS-s Kuld ja Hõbe perioodil 2000.a.-2001.a Kullasepa 5 kaupluses
  11. korrusel (mõned kuud ilma töölepinguta ja hiljem sõlmitud töölepingu alusel) Kullasepa 5 II korrusel töötas üks põhitöötaja. Kullassepa 5 asus kaks juveelikauplust, üks kauplus I ja teine kauplus II korrusel (mõlemit juhtis S. Bindes) ning et tema töötas just nimelt müüjana ettevõttes AS Kuld ja Hõbe, mis asus Kullassepa 5 II korrusel. Samuti kinnitas I.J oma ütlustega, et esimese korruse kaubad ja nende müügist saadud raha (k.a. pangaterminali maksed) hoiti lahus II korruse kaupluse käibevarast, seega tema tegeles üksnes II korrusel. Kullassepa 5 II korrusel müüdi vääriskividega juveelitooteid, seintel rippuvate maalide kohta ei mäletanud, kas müüdi ja kas hinnad olid maalidel peal või mitte. Seda kuidas raamatupidamisdokumente esitati, ei mäleta, kuid kaup liikus ettevõtte sees saatelehtedega, kui kauba sai, siis võrdles kaupa saatelehtedel märgitud toodetega, kui kaup kauplusest juhatuse liikmete poolt ära viidi, siis tõmbas maha saatelehtedelt selle kauba, mis ära viidi.. Kui kaup viidi ühest Bindese kauplusest teise, mida tuli perioodiliselt ette, siis ilmselt kirjutas mingisuguseid saatelehti ja kirjeldas kaupa, oma saatelehtedelt tõmbas maha ja andis edasi. Kliendile anti ostu sooritamise tšekk, millest teine eksemplar jäi kassaaruandesse. Kaupade müügi kohta kirjutas aruande. Tõmbas maha müüdud kauba mappidest, kus oli kirjeldatud sissetoodud kaup(saatelehed) ja oma vihikusse kirjutas, milline kaup sai müüdud. Tunneb asitõendite hulgas ära vihiku, millist ta on täitnud. Raha viidi ära kassast perioodiliselt, kui rahale järgi tuldi, siis, pani S. Bindes kirja, et tema võttis selle raha kassast. Vihikut pidas ta oma tarbeks, kes seda teha käskis, tema ei tea, kui tema asus sinna tööle, olid vihikud juba olemas, tema jätkas nende täitmist. Vihkusse pani kirja kuupäeva, iga müüdud toote kauba kood, kauba kirjeldus, müügihinna, märge „Visa“ tähendas, et tasumine toimus pangakaardiga ja raha kassasse ei laekunud. Samuti märkis vihikusse, kui keegi juhatuse liikmetest sularaha ära viis. Inventuuri tehti saatelehtede järgi, kuid kui tekkis kahtlus müüdud kauba osas, siis müüjad vaatasid kaustikust järgi. Samas ta ei tea, mida kujutavad endast asitõendi pakendis nr 1 olevad ruudulised lehed. Ta ei mäleta, et ülemuste poolt oleks tuntud huvi vihikute või ruuduliste lehtede vastu, kuid tunneb ära oma käekirja perioodil märts 2001 kuni september 2002.a. Hilisemalt töötas ta samuti S. Bindese firmas Amber Room, kus võttis saabunud kauba arvele ja jagas sissetulnud kaupa teistesse kauplustesse (trükkis saatelehti). Kui kaup tuli S. Bindese´le kuuluvast kauplusest, siis oli saatelehel peal kaupluse nimi, nii nägi millisest kauplusest kaup tuleb, kui aga kaup tuli mujal siis märget ei olnud. Tunnistaja J M andis kohtus ütlusi selle kohta, et töötas müüjana 2000.a. -2002.a. S. Bindese juures. Tööleping oli tal sõlmitud OÜ-ga Bindes S & KO. Ta töötas aadressil Kullasepa 5,
  12. korrusel. Kauba müügi korral andsin kliendile tšekiraamatust tšeki milles oli kirjas kõik toote kohta k.a tema allkiri tšekil. Seda, mis firma nimele tšeki väljastas, ei mäleta. Kauba müügi kajastas iga päeva kohta eraldi paberilehel milles märkis müügi ja saatelehe. Saatelehelt tõmbas müüdud asja maha ja panin kuupäeva millal müüdi. Enda jaoks pani kirja vihikusse, müüdud kauba, kui müük toimus kaardiga kirjutas sõna kas terminal või visa. Vihikut täitis erinevalt, võis kirjutada päeva jooksul või päeva lõpus. Kirjutas aruande lehelt vihikusse, kõigepealt täitis päeva müügilehe ja siis kirjutas vihikusse, sama, mis oli kirjutatud aruandes oli kajastatud ka vihikus, ainult ilusama käekirjaga. Vihikuid peeti juba enne kui tema tööle tuli, neid kasutas inventuuri käigus, kui mõni kaup oli puudu, siis sirvis oma vihikut ja leidis kauba üles, et oli maha müünud, aga arvelt ei olnud maha võtnud. Vihikud olid olulised tõendid inventuuri jaoks, kui mõni kaup kadus, siis sai nendest üles otsitud. Kontori aruande täitsid müüjad A4 formaadis lehel, põhimõte sama nagu vihikus: kauba kood, kirjeldus, summa ja kas visa või sularaha. A4 leht oli ametlik dokument päeva käibe kohta nagu ka saateleht. Vajadusel asendas töötajat II korrusel ja oli teadlik, et ka seal on samasugune süsteem. Müügid kajastati vihikus ja oli oma makseterminal. Peeti ranget vahet I ja II korruse kaupadel ja müügil. Tuvastas lainelauaga vihikust, kirjutatud peale II korrus oma käekirjaga kirjutatud kanded 21.06.2002, 10.06.2002, 25.07.2002, 15.08.2002, 13.09.
  13. selgitas, et esimeses lahtris on kauba kood, kolmas lahter on kauba kirjeldus, teine tühi, viimane lahter on kauba hind. Kui taga on märge Visa siis oli kaardimakse. Tuvastas vihik Super Collection vihik samast pakendist, tunnistaja poolt on tehtud kanded 20.06.2001, 18.07.2001, 02.08.2001, 09.10.2001, 23.10.2001, 07.11.2001, 21.11.2001, 10.12.2001, 16.01.2002, 18.04.2002, 17.05.
  14. Tuvastas valge vihik samast pakendist, tunnistaja poolt on tehtud kanded 22.09.2000, 11.10.2000, 18.10.2000, 25.10.2000, 01.11.2000, 08.11.2000, 06.12.2000, 10.01.2001, 28.02.2001, 15.03.2001, 28.03.2001, 24.05.
  15. Näidatud vihikud ei ole kindlasti I korruse kauplusest, need on II korruse kaupluse vihikud. Sularaha viis kassast ära S. Bindes. Müügiaruannetel käidi järel kontorist ja viidi ära, tema ei tea, mis neist edasi sai. I ja II korruse vahel kauba liikumist võis olla üksnes kaelakettide osas. Kui kaup liikus ühest kauplusest teise kirjutas aruande ja saatelehelt tõmbas kauba maha. Saatelehele kirjutas ühest poest teise. Kohus avaldas tunnistaja G L kohtueelsel uurimisel antud ütlused KrMS§ 291 lg.1 alusel, kes on surnud (kd. K1 tl 32). Tunnistaja on andnud ütlusi selle kohta (kd.2 tl 206-207), et Sergei Bindes on tema hea tuttav, kes aitas teda ja tema poega rahaliselt. S. Bindes pakkus talle mõnda firmat müüa, seletades, et ta nimel on palju firmasid ja tal pole kasulik nii palju neid omada. S. Bindes maksis talle 5000 krooni ostmise eest, ta ise ei maksnud midagi. Pärast müügilepingu vormistamist andis S. Bindes kõik dokumendid tema kätte. Kohtu järeldused Sergei Bindes süüdistuses

§ 386lg.1 järgi.

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Sergei Bindes süü

§ 386

lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus kvalifitseeritud õigesti. Sergei Bindes poolt antud ütlused loeb kohus ennastõigustavaks ning need ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja nimelt: Sergei Bindest süüdistatakse süüdistusakti kohaselt

§ 386

lg 1 (

§ 3891

lg 1) järgi ühe juriidilise isiku – AS-ga Kuld ja Hõbe seotud tegevuses – antud juriidilise isiku maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata kokku 1 142 051 krooni, millise tegevusega väidetavalt pani Sergei Bindes toime

§ 386

lg 1 (

§ 3891lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Selline tegevus seisnes süüdistusakti kohaselt: 1. käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamises mai 2000.a. , juuli 2000.a. kuni september 2002.a., milline tulenes sularaha tegeliku müügikäibe mittekajastamisest, mis seisnes selles, et maksustatavat käivet näidati tegelikust vähem 2 099 886 krooni, käibemaksu tasuti 377 979 krooni vähem, millise tegevusega rikkus Sergei Bindes kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p-des 1, 2, 3, 4 ning alates 01.01.2002 kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lg-s 1 ja § 20 lg-s 1 sätestatud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise nõudeid. 2. sama perioodi osas, so. perioodil mai 2000.a., juuli 2000.a. kuni september 2002.a., tulu ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, milliste alusel jäeti arvestamata, tasumata, deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid summas 2 099 886 krooni, milliselt tasumata tulumaksu kokku 737 798 krooni. 3. sisendkäibemaksu ebaõiges kajastamises perioodil oktoober-november 2001.a., sisendkäibemaksu näidati suuremana 7764 krooni võrra, kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1 ja lg 6 tulenevat nõude rikkumises, mille kohaselt on tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamised lubatud üksnes käibemaksuseaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava kauba tasumist tõendava dokumendi alusel juhul, kui kaup on soetatud teiselt registreeritud maksukohuslaselt ning oma ettevõtluse tarbeks. 4. Oktoober-november 2001.a. tegi AS Kuld ja Hõbe ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid kokku 52 681 krooni, millistelt jäetud arvestamata, deklareerimata, tasumata tulumaksu summas 18 510 krooni. Süüdistuse tekstist ilmneb, et kogu süüdistuse võib edaspidise analüüsi selguse huvides, sisult jaotada kaheks: I süüdistuse osa, milline on seotud AS Kuld ja Hõbe sularaha tegeliku käibe varjamisega, milline tuleneb süüdistuse kohaselt kahe kaupluse: Karat (asuk. Tallinn, Kullasepa 5) ja Tasmo (Tallinn, Punane 16) tegeliku müügikäibe varjamisest . II süüdistuse osa, milline seondub HU väljamaksetega. isikule, AS Kuld ja Hõbe poolt tehtud Tõendamist on leidnud, et Sergei Bindes oli AS Kuld ja Hõbe juhatuse ainuliige ning Äriseadustiku § 306 lg 1 ja 4 järgi vastutav äriühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisaruandluse õigsuse eest. Seda on kinnitanud ka Sergei Bindes ise, väites, et ta oli ainuosanik ja juhtis ise reaalselt äriühingu tööd, samuti nähtub see äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (kd.1, t. l. 136, 137), ka nähtub kohtus uuritud materjalidest, millest tulenevalt on ta on isiklikult allkirjastanud osa maksudeklaratsioone (mai, juuli, august 2000.a. käibemaksudeklaratsioonid), samuti kinnitasid tema reaalset juhirolli tunnistajad R , M , J . Süüdistus baseerub väitel, et kogu kaupluste Karat (Tallinn, Kullasepa 5) ja Tasmo (Tallinn, Punane 16) müügikäive oleks pidanud kajastuma AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ning süüdistus tegeliku müügikäibe tõendamisel tugineb valdavalt tunnistajate J , D , M , R ütlustel, asitõendina lisatud Kullasepa 5 ja Punane 16 ära võetud kirjalikel materjalidel-vihikud, ruudulised kirjetega lehed, Voorimehe 7 ära võetud raamatupidamisdokumentatsioonil, maksuotsusel, maksudeklaratsioonidel. Süüdistatav Sergei Bindes andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ettevõte AS Kuld ja Hõbe asus üksnes aadressil Kullassepa 5 kaupluses Karat, kaupluses Tasmo Punane 16 aadressil tegutses ettevõte Bindes S & KO. Süüdistatava väitel ei omanud tähtsust millisele aadressile on ettevõte registreeritud, vaid oluline oli kus ettevõte tegutses, ja nimelt kaupluses Tasmo mis asus aadressil Punane 16 tegutses 3-4 ettevõtet ja kaupluses Karat mis asus aadressil Kullassepa 5, lausa kümmekond ettevõtet. Kaupluses Kullasepa 5 müüdi mitte ainult AS Kuld ja Hõbe, vaid ka OÜ Bindes S & KO ja teiste firmade kaupa. See, kellele konkreetne kaup kuulus ning millises deklaratsioonis see pidi kajastuma, pidi tulenema saatelehtedelt. Kauplustes oli ühtne juhtimissüsteem. Kõik kauplused koostasid vahearuanded päevade lõikes, mis regulaarselt koos sularahaga toodi raamatupidamisse. Kuu lõppedes koostati koondaruanne, millest oli näha, millist kaupa müüdi, kuidas raamatupidaja kandeid raamatupidamises kajastas seda tema ei tea. Kohus pidas siinkohal oluliseks välja selgitada, millistel aadressidel tegutses ettevõte Hõbe ja Kuld. AS Kuld ja Hõbe pangakonto ja kaardimaksete aruandluse analüüs Ettevõttel Sangla Ärikeskus AS, hiljem AS Kuld ja Hõbe oli SEB pangaga makseterminalileping, mis hõlmas endas mitme makseterminali olemasolu. Makseterminalid asusid erinevatel aadressidel: kassa 001 kuulus ettevõttele AS Kuld ja Hõbe aadressil Kullassepa 5, käive on kajastatud pearaamatus 100% ulatuses ja kassa 003 kuulus ettevõttele AS Kuld ja Hõbe aadressil Punane 16 käive on kajastatud pearaamatus 100% ulatuses. Mõlema makseterminali kaudu tasutud summad laekusid ettevõtte AS Kuld ja Hõbe SEB arveldusarvele ja on kajastatud AS Kuld ja Hõbe pearaamatus müügituluna 100% ulatuses. /II kd, lk 43-107/. Kaardimakse tšekkide alusel koostati kuu lõikes raamatupidamises koondaruanne nimetusega VISA arveldused. Koondaruande alusel on tehtud AS Kuld ja Hõbe pearaamatusse müügitulu kanded 100% ulatuses. /Kuld ja Hõbe VISA kaustikud/ Kauplus Karat Kullassepa 5 Materjalidest nähtuvalt on toimikus rendileping Tallinna Kesklinna Valitsusega 02-96712 /IV lisa kd, lk 139-159/ selle kohta, et AS Hõbe ja Kuld rendib mitteeluruume aadressil Kullassepa 5. Kassaraamatust nähtuvalt kajastas AS Kuld ja Hõbe süüdistuses kajastatud kuudel oma raamatupidamises kahes kaupluses toimunud kaupade müüki, mis on tähistatud K5 ja P16. Samu tähiseid on kasutatud kaardimaksete aruandluses (VISA kaustad). Võrreldes neid tähiseid nt. kaardimaksete kviitungitel olevate kaupluste andmetega, on ilmselge, et K5 tähendab Kullassepa 5 ja P16 tähendab Punane 16. Seda sama (et K5 on Kulaseppa 5 ja P16 on Punane 16) kinnitas oma ütlustes ka raamatupidaja J.R , kes selgitas, et ettevõttes oli selline põhimõte, et raamatupidamises eristati kindlasti käivet kaupluste lõikes, st kui ettevõttel oli kaks või enam kauplust, kajastati ka käive kahest või enamast kauplusest. Millistel aadresside ja mis ajavahemikul füüsiliselt poed asusid, saab öelda Kuld ja Hõbeda dokumentidest. Tuvastas kassaraamatust Kuld ja Hõbe, kus on kajastanud realiseerimised perioodil 1.-31. jaanuar, ühe realiseerimise juures kirjas P16 ja mis tähendas Punane 16 kaupluse aadressi. ning teise realiseerimise juures kirjas K5, mis tähendas Kullassepa 5 kauplust. Kui kassaraamatus on kirjas lihtsalt realiseerimine ühel korral, siis oligi ettevõttel ainult üks pood. R tuvastas kassaraamatust Amber Way, kus oli kajastanud üks realiseerimine perioodis, et tegemist on ühe kauplusega. Samuti tuvastas kaardimakse visatehingud aprill 2002 – 31. dets 2002 Kuld ja Hõbe kauplusest Kullassepa 5, mis oli koostatud tema poolt, selgitas, et pank andis aruanded kaardimaksete kohta, millele tema lisas kaardimaksete tšekid. Koondaruande koostas iga kaupluse kohta, kus kajastas kaardimaksed iga päevaselt ning kasutas jälle koode P16 ja K5. Ühegi teise tähisega st. teisel aadressil asuva kaupluse realisatsioonikäivet kohus AS Kuld ja Hõbe raamatupidamisarvestusest ei tuvastanud. Tunnistajate (J.R , I.J , J M ) ütlustest nähtub, et aadressil Kullaseppa 5 asus kaks juveelipoodi – üks asus esimesel korrusel ja teine teisel. AS Kuld ja Hõbe kassaraamatus ei ole täpsustatud, kas müügikäive toimus (Kullaseppa 5) esimesel või teisel korrusel. Nimetatud asjaolu nähtub aga selgelt AS Kuld ja Hõbe kassasissetulekuorderitest (IV lisa kd, lk 125, 122). Nimelt AS Kuld ja Hõbe kassasissetulekuorderitest nähtub, et müügikäive asukohaks on märgitud Kullaseppa 5 just II korrus ja Punane 16 (IV lisa kd, lk 122, 125). Muuhulgas summad, mis on märgitud kassasissetulekuteorderites ühtivad AS Kuld ja Hõbe kassaraamatus kajastatud summadega vastaval kuul. Nimetatud järeldust toetavad ka järgmised tõendid. Kohus hinnanud firmade (Bindes S & Ko, M V , Amber Tree, Blackstar, Amber Room, Amber Way ja Amber Rein) kassaraamatutest ja vastava firma kassa sissetulekuorderitest nähtuvad järgmised asjaolud: • OÜ Amber Tree näitab 2001-2002 käivet kaupluses aadressil Voorimehe 7 (V7). Käivet aadressidel Kullassepa 5 ja Punane 16 ei ole näidatud. • OÜ Amber Rain näitab Narvas asuvate Puškini 9 ja Tallinna mnt 12 kaupluste käivet. Käivet aadressidel Kullassepa 5 ja Punane 16 ei ole näidatud. • OÜ Amber Way näitab Narvas Tempo keskuse oleva kaupluse käivet. Käivet aadressidel Kullassepa 5 ja Punane 16 ei ole näidatud. • OÜ Amber Room näitab juuni 1999 – september 2002 käivet kauplustes aadressil Voorimehe 7 (V7) ja Endla 45 (E45). Käivet aadressidel Kullassepa 5 ja Punane 16 ei ole näidatud. • OÜ Blackstar näitab Narvas Tempo keskuse oleva kaupluse käivet. Käivet aadressidel Kullasepa 5 ja Punane 16 ei ole näidatud. • OÜ Bindes S&Ko näitab käivet aadressil Kullassepa 5 (K5) ajavahemikul oktoober 2000 kuni august 2001.a. Käivet aadressil Punane 16 ei ole näidatud. • OÜ M -V näitab käivet aadressil Kullassepa 5 (K5) ajavahemikul september 2001 kuni oktoober 2002.a. Käivet aadressil Punane 16 ei ole näidatud. Analüüsides neid dokumente kogumis võib järeldada järgmist: • Raamatupidamises eristati selgelt, kus tekkis müügikäive, mis ühtib ka raamatupidaja R ütlustega. • Mitte ükski firma peale AS Kuld ja Hõbe ei näidanud raamatupidamises müügikäivet aadressil Punane 16. • OÜ Bindes S&Ko näitab käivet aadressil Kullassepa 5 (K5) ajavahemikul oktoober 2000 kuni august 2001.a, pärast seda (ehk ajavahemikul september 2001.a. kuni oktoober 2002.

  1. a)näitab käivet aadressil Kullasepa 5 (K5) OÜ M -V . Amber Tree OÜ, Blackstar OÜ, Amber Room OÜ, Amber Way OÜ ja Amber Rein OÜ kassaraamatud välistavad ühiselt, et nimetatud firmadel oli müügikäive aadressil Kullasepa 5. OÜ Bindes S&Ko ja OÜ M -V näitavad erineval perioodil käivet aadressil Kullassepa 5. Kassaraamatutes ei ole selget märget, mis korrusel tekkis nendel käive. Tunnistajad J.M ja I.J viitasid selgelt, et aadressil Kullassepa 5 esimesel ja teisel korrusel tegutsesid erinevad firmad. Kusjuures tuleb silmas pidada, et I.J ütluste kohaselt töötas tema müüjana just kaupluse Karat (asukoht Kullassepa 5, Tallinn) teisel korrusel ja oli tööle vormistatud AS-s Kuld ja Hõbe, mis on tõendatud ka töölepinguga (pakendis nr 4). Tunnistaja J.M ütluste kohaselt töötas tema kaupluse Karat (asukohaga Kullassepa 5) just esimesel korrusel, kusjuures tööleping oli temal sõlmitud Bindes S&Ko OÜ-ga (kohus tuvastas, et J.M ei ole töötasu väljamakseid deklareeritud TSD-s ettevõttest Kuld ja Hõbe) ja vajadusel asendas töötajat II korrusel. Oma ütlustes osutas tema muuhulgas kahele olulisele asjaolule: esiteks kaardimaksete pangaterminal asus nii esimesel kui teisel korrusel ja teiseks - esimesel korrusel võttis Maksu- ja Tolliamet ära võetuse käigus „vihikud“, kuhu kanti kõik müügitehingud, mis toimusid esimesel korrusel. Viide M ütlustele -Olin tol päeval tööl Kullassepa 5 esimesel korrusel, kui Maksuamet viis läbi võetuse. Kaasa võeti kõik need vihikud, kus oli kirjutatud selle päeva läbimüük. Prokurör näitas vihikut ning tunnistaja tuvastas „lainelauaga“ vihikust, kirjutatud peale II korrus, oma käekirjaga kirjutatud kanded 21.06.2002, 10.06.2002, 25.07.2002, 15.08.2002, 13.09.2002. ja selgitas, et esimeses lahtris on kauba kood, kolmas lahter on kauba kirjeldus, teine tühi, viimane lahter on kauba hind. Kui taga on märge Visa siis oli kaardimakse. Tuvastas vihik Super Collection vihik samast pakendist, minu poolt on tehtud kanded 20.06.2001, 18.07.2001, 02.08.2001, 09.10.2001, 23.10.2001, 07.11.2001, 21.11.2001, 10.12.2001, 16.01.2002, 18.04.2002, 17.05.2002. Tuvastas valge vihik samast pakendist, minu poolt on tehtud kanded 22.09.2000, 11.10.2000, 18.10.2000, 25.10.2000, 01.11.2000, 08.11.2000, 06.12.2000, 10.01.2001, 28.02.2001, 15.03.2001, 28.03.2001, 24.05.2001 Näidatud vihikud ei ole kindlasti I korruse kauplusest, need on II korruse kaupluse vihikud. J.M andis ütlusi selle kohta, et peeti ranget vahet I ja II korruse kaupadel ja müügil. Et esimesel ja teisel korrusel asuvate kaupluste käive on hoitud lahus, näitab ka ühest leitud kaustikutest olev peakiri „Kullassepa 5 II korrus“ (pakend nr 1). Nimetatud kaustikus (pakend nr 1) ja samast II korruselt leitud kuuaruannetes näidatud realiseerimiskäivete kattumine /AS Kuld ja Hõbe maksuotsus,/ I kd lk 59-109, täpsem: lisa nr 5, I k, lk 100/ näitab, et koondaruanded koostati selle sama käibe kohta, mis kajastas kaustikus. Kui tegemist olnuks ühe kauplusega, puudunuks vajadus teha koondaruandeid korruste kaupa, seega kinnitab nende andmete kattumine samuti, et erinevatel korrustel asunud müügipindade näol oli tegemist eraldiseisvate kauplustega, mille kogu aruandlus ja sh. ka käivete arvestamine toimus eraldi. Mis omakorda tähendab seda, et II korrusel leitud kaustikutes kajastatud kaardimakse tehingud on kõik toimunud II korrusel asuvas kaupluses. Viimast asjaolu kinnitabki J.M (I ja II korrusel asunud kauplustes olid eraldi kaardimakseterminalid). Tuleb rõhutada, et kõik vihikutes (asitõendite pakend 1: vihik pealkirjaga „Kullassepa 5, teine korrus“ ja asitõendite pakend 2: vihik pealkirjaga „Tasmo“) kajastatud tehingud märgistusega „VISA“ on kajastatud AS-i Kuld ja Hõbe raamatupidamises. Sama on tuvastatud ka AS Kuld ja Hõbe maksuotsusega (I k tlk 59-109, täpsem: lisa nr 5, I k, lk 100). Ainuüksi asjaolu, et kogu vihikutes kajastatud kaardimaksete käive on kajastatud AS-i Kuld ja Hõbe raamatupidamises näitab, et pangaterminal on seotud üksnes AS-ga Kuld ja Hõbe arvelduskontoga. Seega viitavad nimetatud asjaolud selgelt sellele, et Kullaseppa 5 II korrusel tegutses AS Kuld ja Hõbe. Kauplus Tasmo Punane 16 Süüdistatava S. Bindese antud ütluste kohaselt tegutses Punane 16 kaupluses Tasmo ettevõte Bindes S& KO ja veel lisaks 3-4 ettevõtet. Punane 16 rendileping oli sõlmitud Tasmo Ärigrupp ja Bindes S& KO vahel (Rendileping 184/01.05.2000). Juriidiline aadress Bindes S & Co Kullassepa tn 5, Tallinn. (KT II kd, lk 17). Tunnistaja I D kinnitas, et 2002 aasta algusest kuni 2003 aasta alguseni töötas S. Bindese juures, alguses kaupluses Narva mnt-l, hiljem Punasel tänaval Mekas siis Idakeskuses Punane 16 kaupluses Tasmo (töötas vist 2002. aastal). Tööleping oli tal OÜ-ga M -V ning ta ei tea, kellele kauplus Tasmo tegelikkuses kuulus. Kohtus on leidnud tõendamist alljärgnevate tõenditega, et aadressil Punane 16 kaupluses, tegutses just nimelt ettevõte Kuld ja Hõbe. Kuld ja Hõbe kajastas kaardimakseid oma ettevõtte pearaamatus sarnaselt Kullassepa 5 kirjeldatule. Sangla Ärikeskusel oli SEB pangaga makseterminalileping, mis hõlmas endas mitme makseterminali olemasolu. Makseterminalid asusid aadressidel: Kassa 001 kuulus ettevõttele AS Kuld ja Hõbe aadressil Kullassepa 5, käive on kajastatud pearaamatus 100% ulatuses, Kassa 003 kuulus ettevõttele AS Kuld ja Hõbe aadressil Punane 16, käive on kajastatud pearaamatus 100% ulatuses. Sangla Ärikeskus AS poolt paigaldatud makseterminalide kaardimaksed kajastuvad Kuld ja Hõbe pangakontol SEB Ühispank ( II kd, lk 41-107). Äriregistri teabesüsteemi väljatrükil ( I kd, lk 136-137) nähtub, et toimus üleminek ja Sangla Ärikeskusest sai Kuld ja Hõbe. Samuti nähtub kaardimaksete kviitungitest /vaatlusprotokoll, I kd, lk 155 punktis d 4 loetletud/, et makseterminal oli seotud AS-iga Kuld ja Hõbe arvelduskontoga. Sarnaselt Kullassepa 5 kauplusele kajastati kõik kaupluses Tasmo toimuvad kaardimaksed AS-i Kuld ja Hõbe kuuaruannetes (kast nr 1) /ja samasugune järeldus nähtub AS Kuld ja Hõbe maksuotsusest, ( k tlk 59-109, täpsem: lisa nr 5, I k, lk 100) Kohtumenetluse käigus olid avaldatud ja uuritud asitõendite pakend nr 2. Seal asuvad dokumendid, mis olid äravõetud aadressil Punane 16, muuhulgas kaardimaksete kviitungid /Vaatlusprotokoll, I köide t lk 155 punktis d 4 loetletud/. Nimetatud kaardimakse kviitungitest nähtub: ülekande saaja – AS Kuld ja Hõbe. Ainuüksi see näitab, et AS Kuld ja Hõbe arvelduskonto oli seotud kaardimakse terminaliga asukohaga Punane 16, Tallinn. Makseterminal on seotud üksnes ühe isiku arvelduskontoga. Kusjuures vihikust pealkirjaga „Tasmo“ (pakend 2), nähtub, et see summa oli makstud kahe abielusõrmuse eest (üks nendest maksumusega 479.- krooni ja teine 645.- krooni). Bindes S ja Ko OÜ, MVOÜ, Amber Tree OÜ, Blackstar OÜ, Amber Room OÜ, Amber Way OÜ ja Amber Rein OÜ kassaraamatud, kust ei nähtu, et firmad tegutsevad aadressil Punane 16, Tallinn Sergei Bindes andis ütlusi selle kohta, et 2001.a. toimus suur vargus. Varastati ettevõttele Bindes S&KO kuuluv kaup, kuna ettevõttel puudus aga kindlustus, siis kajastati tehing selliselt, et kahju kannatas Kuld ja Hõbe. Aprillis 2001.a toimus aadressil Punane 16, kauba vargus, mille kohta S.Bindes kirjutas avaldus politseisse. Selle varguse käigus tekitatud kahju ja kauba mahakandmist on süüdistatav kajastanud just AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises. Seda kinnitab kogu varastatud sularaha 21 922 krooni täies ulatuses AS Kuld ja Hõbe raamatupidamisarvestuses kajastamine /kassaraamatu 2001 aprilli sissekanded/. Lisaks sellele kajastub AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ka kauba varguse tagajärjel tekkinud kahju summas 1 425 178 krooni. AS Kuld ja Hõbe 2000.a majandusaasta aruandes kirjutatud selgituses /1 kd, tl 216/ on märgitud, et bilansijärgsel perioodil toimus kaupluses suur vargus 1447 100 krooni (kaup 1425 178 krooni + sularaha 21 922 krooni) eest, mis mõjutab 2001.a tulemusi. J. R andis kohtus ütlusi selle kohta, et oli suur vargus Ida Keskuses, kõiki kutsuti välja. Kohal olid firma töötajad, advokaat, politsei. Pärast koostasid dokumente. Kaup oli kindlustatud. Kahju kannatas Kuld ja Hõbe. Vaadanud tõendeid kogumis jõudis kohus selles episoodid järeldusele, et S. Bindese ütlused on vastuolus kogutud tõenditega ja seda varalise kahju osas: hüvitise sai Kuld ja Hõbe ning ettevõte kajastas varguse oma majandustehinguna, sündmuse olemasolu 2001 a aprillis on kinnitanud ka vannutatud audiitor 2000.a. majandusaasta aruande auditeerimisel. S. Bindese väide, et kaup mis varastati kuulus ettevõttele Bindes S&KO, ei ole õige, sest Kuld ja Hõbe ei kajasta oma majandusaasta aruandes bilansivälist vara, st kaup mis varastati ei saanud kuuluda Bindes S&KO, sest 2000 aasta majandusaasta aruande kinnitamisel oli juba teada, et vargus kui sündmus oli juba esinenud ja kahju oli juba kantud, kui kaubad oleksid kuulunud Bindes S&KO oleks need kaubad olnud arvel bilansivälise varana. Kohus hinnanud tõendeid kogumis, leidis et Kuld ja Hõbe tegutses just nimelt mõlemal aadressil seda nii Kaupluses Karat Kullassepa 5 II korrusel kui ka Punane 16 kaupluses Tasmo. Kohus ei saa siinkohal võtta aluseks töötajate töölepinguid, sest on tuvastanud töötajate ütlustega, et ei omanud tähtsust, milline äriühing oli nende tööandjaks. Nende arvates oli töösuhe konkreetse kauplusega, kuhu graafiku alusel nad tööle läksid ning neil oli üks tööandja S. Bindes, kelle ülesandeid nad täitsid ning kellest sõltus nende sissetulek. Nad töötasid graafiku alusel erinevates kauplustes, mis tegelikkuses kuulusid erinevatele äriühingutele. Sama tulemuseni jõudis ka kohus kui käsitles müügitulu kajastamist ja hindas vihikuid. Kohus hindas tõendeid kogumis ja järeldas: kui ettevõte fikseeris sularaha käibe sarnaselt ASle Kuld ja Hõbe kassaraamatule, siis kassaraamatus kajastas ta kande järel märke kaupluse kohta, milles sularahakäivet näitas, kui aga ettevõte näitas ühe ettevõtte/kaupluse sularaha käivet raamatupidamises siis märget ei olnud. Seega leiab kohus, et AS-s Kuld ja Hõbe on raamatupidamises käsitletud õigesti müügitulu kajastamist, kui käive tekib erinevates allüksustes, st müügitulu, mis tekkis Punane 16 kajastati müügituluna allüksuses Punane 16 ja müügitulu mis tekkis Kullassepa 5 kajastati müügituluna allüksuses Kullassepa 5. Sellise käsitlusega on täidetud raamatupidamise korraldamisest tulenev ülevaatlikkuse ja arusaadavuse printsiip, nimelt sellisel kujul raamatupidamises kajastatud informatsioon on kergesti jälgitav, ülevaatlik ja üheselt mõistetav nii raamatupidajale endale kui ka teistele sama valdkonna spetsialistidele, kellel on piisavad finantsalased teadmised. Raamatupidamise seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites. Raamatupidamises kajastatakse turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke järjepidevalt kas tehingupäeval või väärtuspäeval. AS Kuld ja Hõbe on kajastanud kauba ostu/müügi tehingupäeval/ tekkepõhiselt, mis on tõendatud kaardimakse tšekiga ja raha laekumisega AS Kuld ja Hõbe pangakontole. Kuld ja Hõbe-s on kaardimakse tšekid raamatupidamises algdokumentideks, mis tõendavad ostu/müügi tehingu toimumist. Kronoloogilises järjestuses algdokumentide põhjal on AS Kuld ja Hõbe koostanud iga kuu kohta koonddokumendi, mille alusel on tehtud lausendid pearaamatusse kontole 46 (müügitulu) ja kontole 68/1 käibemaks. AS Kuld ja Hõbe poolt kajastatud ostu/müügi tehingutele on rakendatud raamatupidamises kehtivat järjepidevuse printsiipi, mille kohaselt on valitud meetodit rakendatud järjepidevalt samasse rühma kuuluvate tehingute kajastamisel. Seega on kohus jõudnud järeldusele, et AS Kuld ja Hõbe on kajastanud oma raamatupidamises nii Kullassepa 5 II korrusel asuva kaupluse kui Punane 16 asuva kaupluse majandustehingud, sellega on tõendatud, et Kuld ja Hõbe tegevus toimunud kahel aadressil ja seda nimelt Kullassepa 5 II korrusel kaupluses Karat ja Punane 16 kaupluses Tasmo. Vihikud kui usaldusväärne tõend müügikäive tuvastamiseks See, et S. Bindese kauplustes oli ühtne töökorraldus, on kinnitanud nii tunnistajad J , D , M , R kui ka süüdistatav S. Bindes ise. S. Bindese ütluste kohaselt oli ettevõttes alljärgnev töökorraldus: iga müüdud asi kliendile kajastati vahetusaruandes, vahetusaruanne koos rahaga toimetati raamatupidamisse. Vahearuanne näitas konkreetse kaupluse käivet. 11.10.2002.a. kauplusest Tasmo võetuse käigus saadud vihiku, 10.10.2002 kassaaruande ja saatelehtede analüüs (pakend nr 2) Võetuse päeval 11.10.2002. saadi kassaaruanne mis oli koostatud ühe päeva s.o. 10.10.2002 kohta, milles oli kajastatud iga ehte müük eraldi (kaubakood, kaal, müügihind, sularahas või sularahata müük) grupeeritud jaotusega (kuld, hõbe muu). Aruandes toodi ka kassa algsaldo, päeva läbimüük sularahas, kaartidega, väljaminekud (inkassatsioon, palga väljamaksed). 11.10.2002.a. kuupäeva käigus asukohaga Punane 16, Tallinn /võetuse protokoll, I kd, lk 161/ oli äravõetud vihik pealkirjaga „Tasmo“ (asitõendite pakend nr 2). Müüja kajastas vihikus iga ehte müügi sarnaselt vahetusaruandele. Registreeriti müüdud ehte kaubakood, kaal nimetus ja proov ( ei grupeeritud). Müüja tegi müügihinna kõrvale märke VISA, kui müük toimus maksekaardiga. Päeva lõpuks näitas müüja vihikus läbimüüki kokku, sealhulgas müüki maksekaardiga. VISA märkega kauba eest pangakaardiga tasumised/laekumised on tuvastatud AS Kuld ja Hõbe pangakontolt 100% ulatuses. (pakend nr 2, kaustik pealkirjaga „Tasmo“, vaatlusprotokolli punkt d 3, I k, lk 155 – 171). 09.10.2002.a. Kullassepa 5 (II korruselt) võetuse käigus saadud vihikute analüüs (pakend nr 1/ 3 kaustikut) Võetuse protokollist (kd 1, tl 159) nähtub, et võetuse käigus aadressil Kullasepa 5 II korrusel oli ära võetud vihik pealkirjaga Kullasepa 5 II korrus (pakend nr.1). Nimetatud vihikus on kajastatud müüdud kaup, selle müügihind, tehingu kuupäev, osad tehingud on märgistatud sõnaga „VISA“. (pakend 1, kaustik pealkirjaga „Kullassepa 5, II korrus, vaatlusprotokoll punkt b4, I k, lk 155 – 171). Aadressilt Kullasepa 5, Tallinn II korrus ära võetud dokumendid /pakend nr 1/ - /vaatlusprotokoll I kd tl 155, äravõtmise protokoll I kd tl 159-160/ sisaldavad: Kuu müügi lehed müüjate lõikes alates mai 2000. a kuni september 2002. a. Iga kuu kohta on eraldi ruuduline leht. Kokku 29-l lehel; - siit nähtub, milline oli kaupluses Karat mai 2000 kuni september 2002 toimunud tegelik müügikäive, st kui palju iga konkreetne müüja müüs. Valge ruuduline kaustik; - siit nähtub igapäevane läbimüük alates 01.05.2000 – 31.05.2001. Iga päeva juures on kajastatud iga kaubaartikkel, mis sel päeval müüdi, sealjuures ka hind ning juhul kui on makstud kaardiga, siis märge „visa”. (kokku 32
  2. lk)Ruuduline kaustik pealkirjaga “Super Collection”, mille esimene leht algab kirjega “01.06.2001”; siit nähtub igapäevane läbimüük alates 01.06.2001 – 31.05.2002. Iga päeva juures on kajastatud iga kaubaartikkel, mis sel päeval müüdi, sealjuures ka hind ning juhul kui on makstud kaardiga, siis märge „visa“. J , M ja D on oma ütlustega kinnitanud, et võetuse käigus saadud vihikutes müüja kajastas iga ehte müügi. Registreeriti müüdud ehte kaubakood, kaal, nimetus, hind ja proov. Müüja tegi müügihinna kõrvale märke VISA, kui müük toimus maksekaardiga. Päeva lõpuks näitas müüja vihikus läbimüüki kokku, sealhulgas müüki maksekaardiga. VISA märkega kauba eest pangakaardiga tasumised/laekumised on tuvastatud AS Kuld ja Hõbe pangakontolt 100% ulatuses. Kes vihikuid käskis pidada, seda nemad ei tea, küll aga peeti vihikuid juba enne neid. Vihikutesse kirjutati kõik samad andmed, mis kajastati ka igapäevases kassa-ja müügiaruandes e. vahetusaruandes. M ütluste kohaselt kasutas ta vihikuid inventuuri käigus, kui mõni kaup oli puudu siis sirvis oma vihikut ja leidis kauba üles, et oli maha müünud, aga arvelt ei olnud maha võtnud. Vihikud olid olulised tõendid inventuuri jaoks, kui mõni kaup kadus, siis sai nendest ülesse otsitud. D ütluste kohaselt, kajastas vihikus aruande kuna kassaaparaati poes ei olnud. Vihikusse kirjutasime kõik, mis puudutas kaupa: seeria, number, hind, kauba nimetus, mitu grammi kaalus. Kaubaaruanne võis erineda vihiku andmetest, vihikus ei olnud kajastatud kaup, mis lattu läks. D ütlustest näeb selgesti, et vihikutesse kirjutati üksnes kaup, mis müüdi, kaup mis saadeti lattu või hankijale tagasi ei kantud läbi vihikust. J ütluste kohaselt kirjutas tema vihikusse, milline kaup sai müüdud. Samuti on kõik tunnistajad tuvastanud vihikud ja kinnitanud, et on teinud just nendesse vihikutesse sissekandeid kauba müügi korral. S. Bindede ütluste kohaselt oli kõige olulisem dokument vahetusaruanne. Vahetusaruandes kajastati iga ehte müüki eraldi (kaubakood, kaal, müügihind, sularahas või VISA sularahata) grupeeritud jaotusega (kuld, hõbe, muu), kassa algsaldo, päeva läbimüük sularahas, kaardiga, väljaminekud ( inkassatsioon, palga väljamaksed, kantselei kulud ja teised väljaminekud) ja kassa lõppsaldo. Iga väljamineku kohta oli eraldi selgitus. Väljamineku summad kirjutati numbritega ja sõnadega ja kinnitati raha saaja poolt allkirjaga. Vahetusaruannete olemasolu ja nende tähtsust on kinnitanud ka tunnistajad. Tunnistajate ütluste kohaselt vahetusaruandeid täideti erinevalt, oli neid, kes kirjutas kauba müügi vahetusaruandesse enne kui vihikusse, kuid oli ka neid kes toimisid vastupidi. S. Bindes ise, turvamehed või S. Bindese poolt volitatud isikud korraldasid sularahavedu kauplustest. Sularahaga koos toimetati ka vahetusaruanne raamatupidamisse. Siinkohal aga ei ühti raamatupidaja R ja S. Bindese ütlused ja seda nimelt, sularaha müüki kord kuus küsis raamatupidaja S. Bindes´elt, iga kaupluse kohta. Bindes esitas R kirjaliku dokumendi, milles oli konkreetselt kirjas kauplus ja kaupluse aadress ja summa sularahas. Selle paberi alusel koostas R kassa sissetuleku orderid kaupluste kohta ja sealt edasi kajastas kassaraamatus ja edasi pearaamatus. S. Bindese ütluste kohaselt aga vahetuaruanne oli dokument, mille alusel jagati raamatupidamises käive millisele firmale mis kaup kuulus. Vaadanud vihikuid kogumis järeldas kohus, et kõigis AS Kuld ja Hõbe kauplustes oli sisse seatud vihikute süsteem ja nimelt seda ühtsete tunnuste alusel. Vihikutesse tegid sissekandeid müüjad, kes kajastasid vihikutes iga ehte müügi, registreeriti müüdud ehte kaubakood, kaal nimetus ja proov. Müüja tegi müügihinna kõrvale märke VISA, kui müük toimus maksekaardiga. Päeva lõpuks näitas müüja vihikus läbimüüki kokku, sealhulgas müüki maksekaardiga. Päeva lõpuks koostas kassaaruande, milles on kajastatud samad andmed nagu vihikus ehk iga ehte müüki näidati eraldi (kaubakood, kaal, müügihind, sularahas või sularahata müük) grupeeritud jaotusega (kuld, hõbe muu). Aruandes toodi ka kassa algsaldo, päeva läbimüük sularahas, kaartidega, väljaminekud (inkassatsioon, palga väljamaksed). Igakuuliselt koostati realisatsiooni aruanne, kus kajastati iga päev ja iga müüja kohta läbimüük kasvavalt. Seega eelnevast nähtub, et ettevõttes oli käibel ühtne töökorralduse süsteem, mida kasutati. Asjaolu, et vihikud kajastavad igapäevast müüki identselt vahetusaruandele päevade lõikes on tõendamist leidnud 11.10.2002a. võetusel saadud 10.10.2002.a. kuupäeva kassaaruandega, mis oli koostatud just nimelt ühe päeva s.o. 10.10.2002 kohta ja on identne vihikusse sissekantuga. Samuti kinnitasid nii J , M kui ka D oma ütlustega, et vihikute näol on tegemist Kuld ja Hõbe müügikäivet kajastava aruandega. Kuni selle hetkeni oli kohtule kõik arusaadav ja selge, kuid mis said nendest vahetusaruannetest edasi, jäi kohtule arusaamatuks, sest S. Bindes kes ettevõtte protsesse juhtis, andis vastuolulisi ütlusi raamatupidajaga, kes kassaraamatusse oleks pidanud nende algdokumentide põhjal koostama kanded. Kuid mingil imelikul kombel need aruanded aga ei jõudnud üldse temani. Kohtule jääbki arusaamatuks, miks S. Bindes ei toimetanud kassa algdokumente raamatupidajani, vaid koostas ise ühe koondkandega dokumendi sularaha müügi kohta. Siinkohal asub kohus seisukohale, et AS Kuld ja Hõbe tegutses aadressil Kullaseppa 5 (teine korrus) ja Punane 16, ning vihikud olid äravõetud just nimetatud asukohtadest ja vihikutes on kajastatud usaldusväärsed andmed vastavates asukohtades tehtud müügitehingutest, siis järeldab kohus, et just AS Kuld ja Hõbe müügikäive on tuvastatav Kullaseppa 5 (teisel korrusel) ja Punane 16 äravõetud vihikute põhjal. AS Kuld ja Hõbe tegelik müügikäive AS Kuld ja Hõbe esitatud maksudeklaratsioonides kajastatud andmed süüdistuses nimetatud ajavahemiku eest vastavad AS Kuld ja Hõbe pearaamatus kajastatud müügikäivetele. AS Kuld ja Hõbe pearaamatutes kajastuvad käibed ühtivad kassaraamatus ja kaardimaksete aruandluses nimetatud summadega. (Võrreldes kassaraamatust nähtuvaid igakuiseid sularaha sissetuleku summasid pearaamatutega, nähtub, et kassaraamatus fikseeritud kogu kassasse laekunud sularaha sh ka nendesse kahte kauplusesse laekunud sularaha, kajastub pearaamatutes konto nr 50 all. VISA kaustadest nähtuvalt kajastati kaardimaksetega tasutud tehinguid pearaamatus konto nr 62 all. Seda sama kinnitas oma ütlustega J.R ). Samas kui võrrelda sularahaga toimunud käive, mis on tuvastatav vihikute põhjal, sularaha käibega, mis on leidnud kajastamist AS Kuld ja Hõbe kassaraamatus ja pearaamatus, siis on selgelt tuvastatav, et kassaraamatus oli kaupluste Karat „Kullassepa 5, teine korrus“ ja Tasmo (Punane 16) müügikäivet kajastatud tegelikust kokku 2 099 886 krooni võrra vähem. Kohtus avaldatud materjalidest (kd.1 t.l. 148) nähtub, et politseile on esitatud materjalid 2003.a AS-i Kuld ja Hõbe dokumentide varguse faktis. Ainuüksi varguse asjaolud võivad seada kahtlustuse alla dokumentide vaguse fakti. Dokumendid olid varastatud just siis, kui Maksu- ja Tolliamet kohustas Amber Tree OÜ-d esitada äriühingu 2001.a jaanuari kuni 2002.a oktoobri realisatsiooni, ehk müügitehinguid tõendavad algdokumendid. Vaatamata sellele ei ole võimalik varguse fakti koheselt tõlgendada just süüdistatava kasuks, tuleb erilist tähelepanu pöörata just teistele tõenditele, mis võivad kinnitada või ümber lükata süüdistatava väidet. Siinkohal on süüdistatava versioon otseselt vastuolus järgmiste asjaoludega: TJIMA kohustas 10.12.2002 a. korraldusega nr.4.4-01.1/32199 esitama AS Kuld ja Hõbe kaupluste kauplemisload, igapäevast realisatsiooni tõestavaid algdokumente, töötajate töögraafikuid, laoarvestuse ja kaupluste kaubaarvestuse algdokumente, kuid AS Hõbe ja Kuld ei täitnud korraldust ning ei esitanud nõutud dokumente. JR andis 24.12.2002 a. suulise seletuse TJIMA-s , mille kohaselt kaupluse kauplemisload asuvad kauplustes, AS Hõbe ja Kuld kaupluse inventuuriaktid on kadunud ning ülejäänud nõutud dokumente ei ole tal võimalik esitada. TJIMA 15.01.2003 a. korraldusega nr. 4.4-01/1170 kohustas maksuhaldus AS-i Kuld ja Hõbe esitama 27.01.2003.a. kõik äriühingu realisatsiooni ehk müügitehinguid tõendavad dokumendid perioodi 1998.a. kuni oktoober 2002.a. kohta, kuid dokumentide asemel said 27.01.2003 teate Sergei Bindes´elt, et äriühingul ei ole võimalik esitada 10.12.2002.a. korraldusest nr.4.4-01.1/32199 ja 15.01.2003.a. korraldusest nr 4.4-01/1170 nõutud dokumente, sest 24.01.2003.a. oli toimepandud dokumentide vargus. Varguse kohta oli tehtud avaldus Tallinna Politseiprefektuurile. Nimetatud avalduses on loetletud varastatud dokumendid, kuid avaldusest ei nähtu, et varastatud oleksid äriühingu realisatsioon ehk müügidokumendid. Alles peale maksuhalduri nõudmist esitada äriühingu müügidokumendid, esitas Alfred Bondarenko, kelle autost väidetavalt äriühingu dokumendid olid varastatud 18.03.2003.a. Tallinna Politseiprefektuurile teise avalduse, milles täiendatakse esimest avaldust ja lisatakse varastatud dokumentide nimekirjale sularaha realisatsiooni tõendavad algdokumendid. Avaldusest nähtub, et varastatud olid just need dokumendid, mida maksuhalduri poolt olid nõutud. Kohus asub siinkohal kahtlevale seisukohale, kas dokumentide vargust füüsiliselt üldse on toimunud. JRandis Maksuametis suulisi selgitusi selle kohta nagu puuduks ettevõttel vajadus taastada varastatud algdokumente (kassa inventuuriakte, kauba saatelehti ja kauba inventuuriakte jne.) kuna hakkab lähtuma ikkagi pearaamatu ja koonddokumentide õigsusest, kuid samas jättis ta tähelepanuta asjaolu, et ettevõte igapäevasteks toiminguteks on vajalik fikseerida hetkeolukord. S.Bindes ütluste kohaselt teostas AS Kuld ja Hõbe nn. komisjonimüüki, kuidas tehti siis edaspidiseid väljamakseid bilansivälise kauba arvelt, kui puudusid dokumendid siis puudud ka ülevaade isikutest, kelle kaupa hetkel müüdi. Siinkohal on just nimelt väga oluline moment inventuuril, et taastada see olukord, mis hetkel on. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei ole teostatud inventuuri kaupluses, kus kõik ettevõtte dokumendid on kadunud. Iga samas olukorras olev ettevõte asuks veel samal päeval teostama inventuuri, et saada selgust kauba kuuluvuse osas, ja üritaks taastada vähemalt sellise olukorra, millest siis jälle edasi minna igapäevaste toimingutega. Antud asjaolu seabki kahtluse alla dokumentide kadumise, sest ettevõte ei ole teinud mitte midagi selleks, et fikseerida hetkeseisu. Kohtul tekib küsimus- mille alusel tehti väljamakseid nn kaupade eest mis kuulusid füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle kaubad olid arvel nn. bilansivälise varana? Ilma inventuuri teostamiseta, et ole võimalik teha ka väljamakseid komitendile. Kui tehti, siis kuidas tehti?. Kui tehti väljamakseid bilansivälise kauba eest, siis tekib küsimus, millistel alusel väljamakseid sooritati. AS Kuld ja Hõbe ei ole peale varguse episoodi kohtule esitanud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ettevõte oleks näidanud ülesse hoolsa ettevõtte kohustust. Süüdistatava väidetele selle kohta, et kauplused Tasmo ja Karat ei müünud mitte ainult AS Kuld ja Hõbe tooteid, mistõttu ei pidanudki kogu nende käive üksnes AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises kajastuma, vaid kajastuma selle juriidilise isiku raamatupidamises, millisele kaup kuulus, on paljasõnalised ja süüdistatav ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mis seda kinnitaks. S.Bindese ütlused selle kohta, et kui määrata, kui palju kuulus mingile firmale raha sellest käibest, oli vaja lisada kauba andmed saatelehtedelt, oli vaja teada, milline kaup mis firmale kuulus, ja seda tehti kõike raamatupidamises. Bindes väitis, et kõik dokumendid olid raamatupidamises. Ta andis raamatupidajale Kuld ja Hõbe müügi käivet kajastavaid andmed (dokumendid), need olid igapäevased vahearuanded kauplusest, milles on kirjutatud: järjest kauba liikumine; müüdud kaup; kaup, mis on tagastatud kliendilt kauplusele; saateleht kauba vastuvõtmisest; saateleht kauba välja minekust, kas teise kauplusesse või lattu; perekonnanimed; raha jääk päeva alguses; raha väljavõtmise andmed; raha jääk päeva lõpuks. Nende dokumentide alusel määras, millisele firmale mis kaup kuulus. Kohus meenutab siinkohal, et just nimelt need nn vahetusaruanded ei jõudnud raamatupidajani, vaid temani jõudis sularahamüük ühel valgel lehel, ühe summana, kaupluse lõikes. Prokuröri küsimusele:„Kui kaup kuulus mitmele firmale, nagu Te väitsite praegu, kuidas toimus selle kajastamine raamatupidamise dokumentides ja kuidas see kajastus müügikäivetes?“ S. Bindes vastas: „Seda peab R käest küsima. Seda ei mäleta. Mina pidin tagama, et ei oleks mingisuguseid probleeme esmastes aruannetes. Et mitte miski ei segaks teha raamatupidamistööd. Raamatupidaja R ütlusi selle kohta, ostja sai kauba vastutavale hoiule on järgmised -. Realiseerimise aluseks oli makseterminali andmed ja info Bindeselt. Kas makseterminali kaudu realiseeritavad kaubad pärast jaotati firmade vahel, ei tea. Kui firma tegeles vastutavale hoiule andmisega, siis raamatupidamisdokumentides oli kajastatud, et firmal oli olemas realiseerimiseks võetud kaup, mis kajastus ka aastaaruannetes. Kohus hinnanud kauplusest Tasmo võetuse käigus saadud kauba väljastamise saatelehti tuvastas, et ajavahemikul 04.05.2001. kuni 07.10.2002 on kauplusest Tasmo väljastatud saatelehtedega kaupa peamiselt lattu. Üksikutel juhtudel alljärgnevalt on saadetud kauplusest Tasmo kaupa S. Bindese teistesse kauplustesse ja nimelt üks toode on saadetud: Pae 42 kauplusele käekett 350 krooni ja Pae 72 kauplusele lusikas 149 krooni. Rohkem kui üks toode kauplusele Voorimehe 7 neli hõbedast toodet summas 680 krooni ja 2 merevaigu puud summas 5 980 krooni, kauplusele Karat keraamika hõbedas 10 toodet kokku summas 11 160 krooni, Meka kauplusele kinkekarp 100 tk kokku summas 1500 krooni, Kristiine kauplusele klaas, hõbe ja merevaiku 26 toodet kokku summas 8 319 krooni, kauplusele Nunne 11 väljastati 18 toodet summas 8 319 krooni. Ettevõtte välisele hankijale on tagastatud kaupa OÜ Gramping 6 pilti summas 14 140 krooni. Hinnanud saatelehti kogumis on tuvastatud, et enamus kaubast mis läks kauplusest tagasi (mis iganes põhjusel näiteks defekt), tagastati saatelehega lattu, mitte üks kord ei olnud defektiga toote tagastamist mõnele hankijale ega teisele S. Bindese kauplusele, järelikult pidi seesama ladu ka kauba väljastama kauplusele Tasmo, vastasel korral oleks tulnud kaup tagastada (eriti kui on tegemist komisjonimüügiga) hankijale/komisjonärile. Antud asjaolu näitab selgelt, et kaup kuulus just nimelt ühele konkreetsele ettevõttele ja seega ka käive, mis tekkis, kuulus ühele ettevõttele. Kui kaup saabub kauplusesse näiteks Bindes S & KO-st osutub aga defektiga kaubaks või jääb mingil põhjusel müümata, siis kohus ei näe siinkohal ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks Kuld ja Hõbe saatma kauba lattu, aga mitte tagastama Bindes S&KO-le, sarnane olukord on olnud ettevõttega OÜ Gramping, kus ettevõte Kuld ja Hõbe on võtnud kaubad müüki aga mingil põhjusel pole õnnestunud neid kaupu müüa ja Kuld ja Hõbe tagastab need hankijale kelleks on OÜ Gramping. Sama on oma ütlustega tõendanud ka I D kaup väljastati lattu koos saatelehega Saatsime kauba lattu vist kord kuus, täpselt enam ei mäleta. Kaupa ühest poest teise poodi, meie ei saatnud - saatsime ainult lattu. Kohus vaatas siinkohal uuesti läbi saatelehed ja tuvastastõepoolest ei olnud I D allkirja ühelgi kauplustevahelisel saatelehel, mis ilmestab omakorda asjaolu, et kauba saatmine ühest kauplusest teise S. Bindesele kuuluvasse kauplusesse toimus üliharva ja erandlikel juhtudel. Kohus vaadanud tõendeid kogumis asus seisukohale, et kaup kaupluses Tasmo kuulus just nimelt konkreetselt ühele ettevõttele ja kauba liikumine kauplusesse ja kauplusest välja saatelehtedega toimus ühe ettevõtte raames (laost sisse ja laost välja) antud asjaolu tõendavad ilmekalt just nimelt saatelehed, Kohus analüüsinud S. Bindese ja J. R ütlusi tuvastas, et ega kumbki täpselt tea või ei taha selgitada, mis moodi asju tegelikkuses aeti. Raamatupidamises on kajastatud Kuld ja Hõbe käive kahest kauplustes Tasmo ja Karat. Kohtule ei ole esitatud muid käibe jagamist tõendavaid dokumente, kus oleks näha, et ettevõte Kuld ja Hõbe oleks realisatsiooni teiste ettevõtetega jaganud. Selliste ütluste kohaselt oleksid pidanud need nn. teised ettevõtted kajastama ka oma raamatupidamises sarnaselt Kuld ja Hõbe-ga müügitulu kauplustes Tasmo ja Karat, kuid realisatsiooni näidatakse nendest kauplustest üksnes ettevõtte Kuld ja Hõbeda kassaraamatus, seega langeb ära võimalus, et ettevõte jagab realisatsiooni. Vastutavale hoiule võetud kaubad kajastatakse bilansiväliselt, seega peab olema kajastatud ka majandusaasta aruandes, et ettevõttel on bilansiväline kaup. Kohus analüüsis Amber Way OÜ, Blackstar OÜ, Amber Room OÜ, Amber Rain OÜ, Amber Tree OÜ, Bindes S & Ko OÜ, OÜ M -V 2000 - 2002 majandusaasta aruandeid ja järeldab järgmist: • Amber Way OÜ 2000 - 2001 majandusaastate aruannetest nähtub, et firmal on bilansiväline kaup • Blackstar OÜ 2000 - 2001 majandusaastate aruannetest nähtub, et firmal on bilansiväline kaup • Amber Room OÜ 2000 – 2002 majandusaastate aruannetest nähtub, et firmal on bilansiväline kaup • Amber Rain OÜ 2000- 2002 majandusaastate aruannetest nähtub, et firmal on bilansiväline kaup • Amber Tree OÜ 2000- 2002 majandusaastate aruannetest nähtub, et firmal on bilansiväline kaup • Bindes S & Ko OÜ ei näita bilansivälist kaupa • OÜ M -V ei näita bilansivälist kaupa. Nimetatud firmad näitavad bilansivälist kaupa (va Bindes S & Ko OÜ, OÜ M -V ), mis omakorda tähendab, et need firmad tegelevad komisjonimüügiga. AS Kuld ja Hõbe aruandest ei nähtu bilansivälist kaupa; seega asub kohus seisukohale, et ettevõttel Kuld ja Hõbe puudub bilansiväline kaup. 2000, 2001 majandusaastate aruannete (1 kd tl 201 – 220) kohaselt ei näita AS Kuld ja Hõbe, et neil olnuks bilansivälist vara. Ka J. R selgitas, et kui firma tegeles vastutavale hoiule andmisega, siis raamatupidamisdokumentides oli kajastatud, et firmal oli olemas realiseerimiseks võetud kaup, mis kajastus ka aastaaruannetes. Antud asjaolu pidas kohus väga oluliseks, sest kui puuduvad alusdokumendid on majandusaasta aruanne just kõige õigem dokument, mis kirjeldab ettevõtte majandusaasta kõige olulisemaid sündmusi ja tehinguid tervikuna. Kohus tahab siinkohal veel rõhutada, et majandusaasta aruanne on auditeeritud kujul, mis tähendab, et audiitor on hinnanud selle ettevõtte majandustegevust ja andnud hinnangu, et ettevõtte majandusaasta aruanne sisaldab kõiki olulisi sündmusi ja tehinguid, kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt Kuld ja Hõbe 2000, 2001 finantsseisundit ja lõppenud majandusaasta bilansimahtu. J.R ütlustega on kooskõlas ka asjaolu, et vastutaval hoiul oleva kauba kajastasid majandusaasta aruandes ettevõtted, kelle see olemas oli. Kohus on tuvastanud, et „väikeste“ firmade aasta aruannetest (Amber Tree OÜ, Blackstar OÜ, Amber Room OÜ, Amber Way OÜ ja Amber Rein OÜ , /tl IV kd, 36119/), on kajastatud bilansiväline kaup. Hinnanud J.R ütlusi ja majandusaasta aruanded viitavad, et vähemalt AS Kuld ja Hõbe ei teostanud komisjonimüüki süüdistuses kajastatud ajavahemikul. Komisjonimüük Komisjonileping reguleerib komisjonäri (kauba realiseerija kolmandale isikule) ja komitendi (kaubaomanik) suhteid. Kui äriühing on kauba vahendaja ettevõte, siis sõlmitakse kauba omanikuga ja vahendaja vahel vahendusleping. AS Kuld ja Hõbe ei ole esitanud kohtule ühtegi oma tehingupartnerite edasimüüki reguleerivaid lepinguid. Kuni 30.06.2002a. reguleeris komisjonimüügi mõistet Eesti NSV Tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). TsK §402 lg 1 kohaselt komisjonilepingu järgi kohustub üks pool (komisjonär) teise poole (komitendi) ülesandel oma nimel tasu eest teostama ühe või mitu tehingut komitendi arvel. TsK §403 lg 1 kohaselt peab komisjonileping olema sõlmitud kirjalikult. TsK §408 lg 1 kohaselt komisjonikaupluse poolt vastuvõetud asja müügihind määratakse kindlaks poolte kokkuleppega. Sama paragrahvi 2. lõik kohaselt kindlaksmääratud tähtajaks müümata asja hinda võidakse alandada kokkuleppel komitendiga. Kui komitent ei ilmu välja väljakutse peale asja ümberhindamisele, alandab kauplus hinda vastavalt kehtivale eeskirjale. TsK §411 lg 1 kohaselt on komisjonär pärast ülesande täitmist kohustatud esitama komitendile aruande ja andma talle üle kõik täidetud ülesande järgi saadu, samuti komitendile tema nõudel üle andma kõik õigused kolmanda isiku suhtes, mis tulenevad komisjonäri ja selle kolmanda isiku vahelisest tehingust. Alates 01.07.2002 reguleerib võlaõigussuhteid Võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduse §692 lg 1 kohaselt komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku ( komitendi) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu ( komisjonitasu). Kui komisjonitasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks VÕS §701 alusel kohalik tavaline komisjonitasu, selle puudumisel aga mõistlik tasu. EV Raamatupidamise Toimkonna 11.07.1995.a. istungi protokollilise otsuse nr 10-2 vastu võetud juhendi ERS 3 „Müügitulu määramine realiseerimise printsiibi alusel“ (RTL 1995, 54, 0kehtinud kuni 01.01.2003.a.) p E2 kohaselt kauba andmisel komisjonimüüki loetakse realiseerimise momendiks kauba müük komisjonäri poolt kolmandale isikule. Kuni selle hetkeni on kaup müüja bilansis. Komisjonär arvestab komisjonimüügile võetud kaupa bilansiväliselt, kuna see kaup on tema vastutaval hoiul. Müügi hetkel tekib käive nii komisjonäril ja ostjal kui ka komitent ja komisjonär vahel. Mõlemad käibed maksustatakse koguväärtuses ja sisendkäibemaksu mahaarvamine toimub üldises korras. Komisjonimüük erineb vahendamisest selle poolest, et komisjonimüügi kaasuses astub komisjonär ise tehingusse ja tal tekib käive kogu tehingu väärtuses. Seda tähendabki termin „oma nimel”. Komisjonär mitte ainult ei otsi kaubale ostjat ega vormista lepingut, vaid komisjonär vastutab ostja ees lepingu täitmise eest. Ostja esitab kõik oma pretensioonid kauba kvaliteedi, tarnetähtaja, garantii jne osas komisjonärile. Sellest tuleneb ka erinevus maksustamisel. Kuna kauba üleandmisel komitendilt komisjonärile ei ole veel teada, kas kaup ka tegelikult maha müüakse, siis sellel hetkel käivet ei teki ja maksustamist ei toimu. Kauba müügi hetkel aga toimub maksustamine nii, justkui toimuks üheaegselt kaks müügitehingut – Komitent müüb kauba komisjonärile ja komisjonär müüb sama kauba ostjale. Müügihinna ja ostuhinna vahe moodustab komisjonäri komisjonitasu. Komisjonimüügi käibe maksustatav väärtus on kogu kauba väärtus Komisjonilepingu puhul on oluline teada ka seda, et kuna tegemist on erilaadse lepinguga, siis on käibemaksuarvestuse ja raamatupidamisarvestuse reeglid käibe arvutamiseks erinevad. Raamatupidamisarvestuses kajastatakse käibena tavaliselt ainult komisjonitasu, käibemaksuarvestuses tuleb aga deklareerida kogu müügitehingu väärtus. Erinevuse põhjus on selles, et käibemaksuarvestuses on väga oluline see, kes kellele arve esitab (see on vajalik sisendkäibemaksu arvutamiseks), samas kui raamatupidamisarvestuse seisukohast ei ole see formaalne tunnus oluline ja tulude olemuse saab määrata puhtalt majanduslike riskide alusel. Selline komisjonilepingu käsitlemine on kõige lähem sellele, mida kirjeldasid nii J. R , kui S. Bindes oma ütlustes. Bindese süsteemis võis üks tema firma realiseerida oma kauba tema teise firma kaudu. Põhilised tarnijad eri aegadel olid Bindes S ja Ko, MV ja Kuld ja Hõbe. Komisjonimüügiks andsid kunstnikud maale, mis müüdi kauplustes. Üks põhilisi firmasid, Amber Room OÜ ja Amber Ring said kaupa realiseerimiseks st. Ostja sai kauba vastutavale hoiule, mitte realiseerimiseks (Amber Ringile), sest realiseerimisega kuulub kaup juba firmale, kellele on üle antud. Kaup anti vastutavale hoiule, Amber Ring müüs kauba kuu jooksul, kuu lõpul andis informatsiooni põhifirmale, palju oli selle kaubast müüdud ja selle eest sai teatava protsendi. Nt 80 % põhifirmale, 20 % Amber Ringile. See vormistati vastava tõendiga, iga protsent kajastus kummagi firma raamatupidamises. R ei tea, millist kaupa konkreetses kaupluses realiseeriti, kuid töö ajal oli sellega kursis ja koostas dokumente protsendi jaotamise kohta firmade vahel. Realiseerimise aluseks oli makseterminali andmed ja info Bindeselt. Kas makseterminali kaudu realiseeritavad kaubad pärast jaotati firmade vahel, R ei tea. Millist kaupa müüdi konkreetselt, sai info kuu aja kohta, siis ka jaotas protsendi. Kui firma tegeles vastutavale hoiule andmisega, siis raamatupidamisdokumentides oli kajastatud, et firmal oli olemas realiseerimiseks võetud kaup, mis kajastus ka aastaaruannetes. Antud ütlustest nähtub, et Kuld ja Hõbe kajastas üksnes komisjonilepingu puhul komisjonitasu nii nagu kehtestavad raamatupidamisarvestuse reeglid, jättes käibemaksuarvestuses kohaselt aga deklareerida kogu müügitehingu väärtus. Seega ei ole käibemaksuga maksustamisel vahet komisjonimüügil ja tavalisel edasimüügil. Mõlemal juhul maksustatakse kõik käibed täies ulatuses ning toimub sisendkäibemaksu mahaarvamine üldises korras. See tähendab, et AS Kuld ja Hõbe oleks pidanud kajastama kõik vihikus „Kullassepa 5 II korrus“ ja vihikus „Tasmo“ nimetatud tehingud oma käibedeklaratsioonidel. Süüdistuse sisu ongi käibedeklaratsioonides vale andmete esitamine, kus isik ei kajastanud deklaratsioonides kogu käivet. Nii S. Bindes kui J. R on kohtus andnud ütlusi selle kohta, et ettevõte tegeles nii juriidiliste isikute kui ka füüsiliste isikute kauba müügiga. Antud asjaolu kontrollimiseks otsustas kohus läbi vaadata kassa ja panga väljamaksed, et tuvastada komitendi tasu. Kuid kohus ei leidnud antud ajavahemikul ühelegi füüsilisele isikule tehtud väljamakset n.n. kauba eest ehk komitendi tasu. Perioodil 01-31 mai 2001 aastal oli üks väljamakse Alfred Bondarenko´le kassast 1288 krooni, kohus arvestab aga siinkohal asjaolu, et tegemist on S. Bindese väga lähedase isikuga ja just nimelt isikuga, kes oli volitatud viima maksuametisse dokumente, kui toimus n.n. vargus, loeb siinkohal asjaolu selliselt, et väljamakseid Kuld ja Hõbe ei ole teostatud füüsilistele isikutele kauba eest. Vahendusmüük Vahendusmüügi puhul on sisuliselt tegemist agendilepinguga. Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Ainuüksi sellest definitsioonist tuleneb oluline tingimus, mis omab suurt tähtsust antud kriminaalasjas – agent sõlmib lepingud käsundiandja nimel. See tähendab, et tulles poodi ostjale oli teada, kelle käes ostab tema kaupa, kellega sõlmib tema ostumüügilepingu jne. Muuhulgas sätestab KMS § 2 lg 11, et vahendamisteenuse osutamine on maksukohustuslase tegutsemine teise isiku nimel ja arvel. Teise isiku nimel ja arvel tegutsemiseks peavad olema täidetud muuhulgas järgmine tingimus: kauba saajale arve väljastamise korral väljastab selle kauba võõrandaja või teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas vahendaja, kauba võõrandaja nimel. Arvestades S. Bindese ja J. R ütlusi, et kaup jagati pärast müüki ettevõtete vahel, tähendab juba sega, et müügihetkel ostis ostja just nimelt juriidilise isiku Kuld ja Hõbe kaupa teadmata teist juriidilist isikut, kellele see kaup võiks tegelikkuses kuuluda, seega kohus pikemalt vahendusmüüki ei analüüsi. Seega kajastus ka AS Kuld ja Hõbe käibedeklaratsioonides müügikäivet 2 099 886 krooni võrra tegelikust vähem ning selle võrra oli siis omakorda kajastatud 377 979 krooni võrra vähem tasumisele kuuluvat käibemaksu. (Käibemaksu arvestamise metoodika maksuotsuse lisa nr 1, 1 kd tl 95). Seega kajastus AS Kuld ja Hõbe käibedeklaratsioonides müügikäivet 2 099 886 krooni võrra tegelikust vähem ning selle võrra oli siis omakorda kajastatud 377 979 krooni võrra vähem tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et S. Bindese süü käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamises mai 2000.a., juuli 2000.a. kuni september 2002.a., milline tulenes sularaha tegeliku müügikäibe mittekajastamisest, mis seisnes selles, et maksustatavat käivet näidati tegelikust vähem 2 099 886 krooni, käibemaksu tasuti 377 979 krooni vähem, 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p-des 1, 2, 3, 4 ning alates 01.01.2002 kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lg-s 1 ja § 20 lg-s 1 sätestatud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise nõuete rikkumises, samal perioodil, so. perioodil mai 2000.a., juuli 2000.a. kuni september 2002.a., tulu ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, milliste alusel jäeti arvestamata, tasumata, deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid summas 2 099 886 krooni, milliselt tasumata tulumaksu kokku 737 798 krooni, on tõendamist leidnud. AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises perioodil mai 2000.a. ja juuli 2000.a. – september 2002.a. käibemaksudeklaratsioonides maksustatava käibe 2 099 886 krooni võrra vähem deklareerimises ja käibemaksu 377 979 krooni võrra vähem tasumises ning samal perioodil tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides alusetult ettevõtlusega mitteseotud kulude arvestamata, deklareerimata, tasumata jätmises, millisega jäeti tasumata tulumaksu 737 798 kroonises summas ei ole seega tõendamist leidnud, kohus ei tuvastanud selles osas süüdistatava käitumises

§ 386

lg 1 (

§ 3891lg 1) koosseisu.

Sergei Bindest süüdistatakse ka selles, et ta raamatupidaja J. R kaasabil alusetult AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises kajastas ja oktoober-november 2001.a. esitas käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu tegelikust 7764 krooni võrra suuremana, kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1 ja lg 6 tulenevat nõude rikkumises, mille kohaselt on tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamised lubatud üksnes käibemaksuseaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava kauba tasumist tõendava dokumendi alusel juhul, kui kaup on soetatud teiselt registreeritud maksukohuslaselt ning oma ettevõtluse tarbeks ja maksustamisperioodil oktoober-november 2001.a. AS Kuld ja Hõbe on teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid kokku 52 681 krooni soetades H. U le erinevaid kaupu, tegemist oli TuMS § 51 lg 2 p 4, 5 mõttes ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt pidanuks arvestama, deklareerima, tasuma tulumaksu summas 18 510 krooni. Sergei Bindes end ka antud süüdistuse osas süüdi ei tunnistanud, kuid möönis, et AS Kuld ja Hõbe teostas eelnimetatud väljamaksed ja seda HU palvel ning tegemist ei olnud AS Kuld ja Hõbe seotud tegevusega. Ta selgitas, et H. U palus laenu ja AS Kuld ja Hõbe andis seda sel moel, et tasus tema arved. Tegemist oli mööbli jm soetamisega. Korralduse ülekanneteks andis raamatupidajale S. Bindes. Seega on süüdistatav kinnitanud ettevõtlusega mitteseotud kulusid ning ebaõige korralduse andmist J. R le. Tunnistajana üle kuulatud J. R andis ütlusi selle kohta, et tema sai S. Bindeselt korralduse ülekanneteks, tasuti mööbli eest, ta ei teadnud, millega on tegemist. Kohtule on esitatud ka HU avaldus, millises ta palub endale müüa erinevad mööbliesemed, aknaid, uksi jne ning see on esitatud OÜ-le Bindes S & KO (kd.1 t.l.l.67), tööleping, millest nähtub, et H. U l oli töösuhe mitte AS-ga Kuld ja Hõbe, vaid OÜ-ga Bindes S & KO (kd.1, t.l.168), arved (kd.2 t.l. 3-20), millest nähtuvalt on AS-le Kuld ja Hõbe esitatud arved OÜ Kiiu Metall, AS Glaskek, AS Arens-Mööbel, AS Ehituslux, OÜ Rapsak, AS KR Kaubanduse poolt, milliste alusel tulenevalt oktoober-november 2001.a. käibemaksudeklaratsioonidest on sisendkäibemaksu näidatud AS Kuld ja Hõbe poolt 7764 krooni võrra suuremana. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist leidnud, et tõepoolest Sergei Bindes raamatupidaja J. R kaasabil alusetult AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises kajastas ja oktoober-november 2001.a. esitas käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu tegelikust 7764 krooni suuremana ja maksustamisperioodil oktoober-november 2001.a. AS Kuld ja Hõbe on teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid kokku 52 681 krooni, soetades H. U le erinevaid kaupu, tegemist oli TuMS § 51 lg 2 p. 4, 5 mõttes ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millest pidanuks arvestama, deklareerima, tasuma tulumaksu summas 18 510 krooni. Ajavahemikul oktoober – november 2001 on AS Kuld ja Hõbe 18% määraga maksustavalt käibelt Sergei Bindes´e teadmisel ja korraldusel arvestatud tasumisele kuuluvast käibemaksust alusetult maha sisendkäibemaksu summas 7 764 krooni arvete alusel, milles näidatud kaupu ja teenuseid ei ole äriühing oma ettevõtluses kasutanud. Pearaamatus on koondkanded, mille hulgas on kajastatud antud arvete ehitusmaterjalid ja mahaarvatav käibemaks (Kuld ja Hõbe pearaamat Märts 2001-veebruar 2002) Oktoobrikuu pearaamatu kanded Kanded on kajastatud koonddokumendi nr 3 alusel: D 44/7 kulukonto 13 789 D 68/1 käibemaks 2 482 K pank 16 271 Novembrikuu pearaamatu kanded: Kanded on kajastatud koonddokumendi nr 2 alusel: D 44/7 kulukonto 31 127 D 68/1 käibemaks 5282 K pank 34 625 Pearaamatupidamise kannetest nähtub, et S. Bindesé teadmisel ja korraldusel on antud ostuarvetelt maha arvatud sisendkäibemaks. Maksustamisperiood Müüja Arve rekvisiidid Summa Maksja Oktoober 2001.a Oktoober 2001.a OÜ Kiiu Metall AS Glaskek Fie Neeme Reinjärv AS Arents-Mööbel 6 300 9 971 16 272 1 785 10 574 AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe November 2001.a November 2001.a November 2001.a AS Ehituslux 4 500 AS Kuld ja Hõbe November 2001.a November 2001.a OÜ Rapsak AS KR Kaubanduse Nr 151, 25.10.2001 Nr 19742, 29.10.2001 KOKKU oktoober Nr 38, 21.11.2001 Nr 410159, 08.11.2001 Nr 2174748, 29.11.2001 Nr 15001, 23.11.2001 Nr 109889, 26.11.2001 KOKKU november 14 140 5 410 AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe Kokku AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe 36 409 52 681 AS Kuld ja Hõbe on maksustamisperioodidel oktoober – november 2001. a AS Kuld ja Hõbe teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid kokku 52 681 krooni soetades HU le alltoodud tabelis nimetatud arvete alusel tema korteri remondiks vajalikke kaupu. HU l puudub igasugune puutumus AS Kuld ja Hõbe majandustegevusega ning samuti puudub muu informatsioon, mis viitaks, et nende kaupade näol võiks tegemist olla AS Kuld ja Hõbe ettevõtluse tarbeks soetatuga. Seega on nimetatud 52 681 krooni ulatuses teostatud maksete osas tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p-de 4 ja 5 mõttes, millelt pidanuks arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu kokku summas 18 510 (52 681 x 26/74) krooni. Äriühing TuMS §51 lg 2 p 4 kohaselt arvestab, deklareerib ja maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. II kd lk 1—20 on tegemist ostuarvetega, mille kaubad on tellinud HU ning antud kaubad on transporditud/ paigaldatud aadressil Kopli 65/2 korter 11. Ettevõttel Hõbe ja Kuld ei ole seost aadressiga Kopli 65/2. ( HU - tööleping Sangla ärikeskuse AS käsitsi tehtud parandus Oü Bindes S&KO Tööleping on sõlmitud 01 veebruar 1997 – allkirjastatud üksnes hr. Bindes´e poolt lõpetatud 31 mai 2002.- avaldus töölt vabastamiseks 01.06.2002. I köide 168-171) AS Hõbe ja Kuld on tasunud antud ostuarved oma pangakontolt . Ettevõte ei ole ajavahemikul 25.01.2001-30.09.2002 arvetel kajastatud kaupu edasi müünud, puuduvad realisatsioon/müügitulu lausendid pearaamatus kontol 46, ei kajastu raamatupidamises HU laekumist kontodel 50/kassa, 51/Ühispank, 51/Hansapank antud ajavahemikul. Tõendamist on leidnud, et tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas on leidnud tõendamist Sergei Bindes poolt

§-s 386 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise objektiivne koosseis. Sergei Bindes on maksuhaldurile tahtlikult esitanud valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. Kohus leiab, et toimepandud kuriteod on vaadeldavad jätkuvate kuritegudena, mistõttu on õigustatud kuritegude tagajärjel toimepandud tegude tagajärjel tekitatud kahju summeerimine. Kohus leiab, et igakuine, pidev valeandmete esitamine viitab sellele, et teod on toime pandud ühtse tahtlusega. Kuna niisuguste tegude vahel esineb orgaaniline seos, nad on suunatud sama objekti vastu, põhjustavad ühtse kuritegeliku tagajärje ning on pandud toime sama süüvormiga - tahtlikult, moodustavad nad oma kogumis ühe kuriteo. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 386lg 1 tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas.

Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et Sergei Bindes on maksude väärarvutuse toime pannud kavatsetult.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kriminaalasjas kogutud tõendid, muuhulgas Sergei Bindes enda ütlused, viitavad asjaolule, et Sergei Bindes varjas teadlikult maksuhalduri ees Kuld ja Hõbe müügitulu, eesmärgiga jätta erinevate maksuseaduste alusel vajalikud maksed tegemata. Nimetatud eesmärgil muutis Sergei Bindes tegelikke müügiandmeid ja väljastas tegelikkusele mittevastava müügiaruanded raamatupidajale, mille tulemusena ei kajastunud kõik müügitehingud Kuld ja Hõbe raamatupidamises. Sergei Bindes jättis sõlmimata töötajatega töölepingud ega kajastanud nende töötasu raamatupidamises, samuti ei pidanud kinni ega kandnud üle vajalikke makse. Eeltoodu viitab otseselt asjaolule, et Sergei Bindes oli seadnud endale eesmärgiks jätta ka tasumata vajalikud maksud konkreetses maksuseaduses ettenähtud suuruses. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Sergei Bindes on varem kriminaalkorras karistamata isik. Tema suhtes vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on käesolev kriminaalasi keskmise keerukusega. Kohus võtab ka arvesse, et kuigi menetlust nimetatud kriminaalasjas alustati 2006.a., on faktiliselt süüdistuses käsitletud kuritegude periood ajavahemikus 1999.a. kuni 2001.a. Sellest perioodist alates ei ole Sergei Bindes uusi õigusrikkumisi toime pannud.

§ 386

lg.1 näeb võimalike karistusliikidena ette rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse. Kohtu hinnangul võib Sergei Bindest eeltoodu alusel karistada toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega ning jätta karistus

§ 73alusel täimisele pööramata.

Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 1 nähtuvalt kohaldatakse seadustikku kuritegude kohtueelses ja kohtumenetluses ning kriminaalasjades tehtud kohtulahendi täitmisele pööramisel. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 1 ja § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisel võlgniku varast pankrotivara. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri pankrotiga seotud küsimusi, küll aga sätestab PankrS § 43 lg 2, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, järab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Pankrotiseaduse § 3 sätete kohaselt menetletakse pankrotti iseseisvas, pankrotimenetluses. Kohus asub seisukohale, et kuna AS Kuld ja Hõbe vara kuulub pankrotivarasse vahetult seaduse alusel, tuleb tsiviilhagi jätta läbivaatamata KrMS § 310 lg 1 alusel. Kohus juhindub KrMS §§ 311- 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.