Obsah (6)

§ 424§ 64§ 65§ 75§ 76§ 113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-4025 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vai

§ 424

, § 329; § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistati

§ 64

lg 1,

§ 65lg 1 kohaldamisega 3 aasta ja 6 kuu vangistusega.

Karistuse kandmise aja algus on 26.11.2007 ja lõpp 25.05.2011. Harju Maakohtu 01.12.2010 määrusega vabastati Konstantin Jeršov tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta ning kohustati katseajal järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lõikes 2 ja 4 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata ja läbida sotsiaalprogramme, kui kriminaalhooldaja pakub. K. Jeršov vabanes vangistusest 14.12.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 22.11.2011 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande K. Jeršovi karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et K. Jeršov on rikkunud Harju Maakohtu 01.12.2010 määrusega määratud lisakohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Kriminaalhooldajale sai teatavaks, et K. Jeršovile on 15.08.2011 tehtud meditsiiniline uuring joobeseisundi tuvastamiseks. Tartu Politseiprefektuuri 18.11.2011 vastuse järgi on K. Jeršov arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini. Samuti on K. Jeršov suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega - K.L. ja D.A. - ilma ametnikult luba taotlemata.
2. Tartu Maakohtu 14.12.2011 määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja K. Jeršov saadeti Tartu Maakohtu 07.07.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 5 kuud ja 11 päeva, ärakandmisele. 27.12.2011 registreeriti Tartu Maakohtus süüdimõistetu K. Jeršovi kaitsja määruskaebus, milles taotleti tühistada Tartu Maakohtu 14.12.2011 määrus ja mitte pöörata täitmisele K. Jeršovile Tartu Maakohtu 07.07.2008 otsusega mõistetud karistust. Tartu Maakohus edastas kaebuse ringkonnakohtule.
3. Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2012 määrusega jäeti kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus selgitas, et KrMS § 385 p 26 kohaselt ei saa esitada määruskaebust KrMS § 427 lg 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrusele.
4. Seoses sellega, et Riigikohtu üldkogu 13.11.2012 otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi täitmisele enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa

§ 76lg 5 alusel, tagastas Riigikohus Tartu Ringkonnakohtule K.

Jeršovi toimiku kriminaalasjas määruskaebuse sisuliseks arutamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu 5. Maakohus märkis, et

§ 76

lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Maakohus tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja K. Jeršov tuleb saata kandmata karistuse ärakandmisele. K. Jeršov on kriminaalhoolduse ajal rikkunud temale

§ 75

lg 2 alusel määratud kohustusi: mitte tarvitada narkootilisi aineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Maakohus leidis, et K. Jeršovi põhjendused rikkumiste kohta on põiklevad ja ennastõigustavad ning need näitavad, et kahjuks ei olnud K. Jeršovi vanglast ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja ta tuleb saata kandmata karistuse ärakandmisele. Kandmata karistuse osa tuleb pöörata täitmisele

§ 76lg 5 alusel.

K. Jeršov kandis Tartu Maakohtu 07.07.2008 otsusega mõistetud 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ajavahemikus 26.11.2007 kuni 14.12.2010, s.o 3 aastat ja 19 päeva. Kandmata karistuse osa on 5 kuud ja 11 päeva ning maakohus pidas vajalikuks pöörata see täitmisele viivitamatult ja lugeda kandmata karistuse osa kandmisele asumist alates 14.12.

1. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
2. K. Jeršovi kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning K. Jeršovile Tartu Maakohtu 07.07.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata jätmist. 2 Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole K. Jeršov 15.08.2011 narkootikume tarvitanud, kuigi vastav analüüs temalt võeti. Kui tema organismist oleks leitud narkootilist ainet, oleks algatatud ka väärteo- või kriminaalmenetlus. Seda ei ole aga kuni tänaseni tehtud, järelikult on tegemist arusaamatusega. K. Jeršovi selgituse kohaselt informeeris ta
3. a juulis kriminaalhooldusametnikku sellest, et tema elukaaslaseks on kriminaalkorras karistatud K.L. . Kriminaalhooldusametnik ei keelanud nende kooselu. K. Jeršov käis ametniku juures registreerimisel 1 kord nädalas, kuid tal ei keelatud suhelda K. L. D. Asmusega kohtus K. Jeršov paaril korral, kuid ta ei olnud teadlik, et D.A. on kriminaalkorras karistatud isik. K. Jeršov on täitnud katseajal

§ 75sätestatud kontrollnõudeid.

Ta töötas või oli arvel töötukassas. Mõned hilinemised registreerimiskohustuse täitmisel olid tingitud töötamisest XXX. K. Jeršov helistas alati kriminaalhooldusametnikule, kui õigeaegselt registreerimisele ilmuda ei saanud. K. Jeršov kinnitab, et ei ole katseaja jooksul rikkunud temale

§ 75

lg 2 alusel määratud kohustusi - mitte tarvitada narkootilisi aineid ja alkoholi ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Seega puudub ka alus

§ 76lg 5 kohaldamiseks ja kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

§ 76

lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilise valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu K. Jeršov on rikkunud temale tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel Harju Maakohtu 01.12.2010 määrusega

§ 75

alusel sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lõikes 2 ja 4 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Kriminaalhooldaja koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 14.11.2011 sai ta konstaabel I. Kaasikult teada, et K. Jeršov on rikkunud talle Harju Maakohtu määrusega määratud lisakohustusi, mida kinnitab K. Jeršovile tehtud 15.08.2011 meditsiiniline uuring joobeseisundi tuvastamiseks. Järelpäringust Tartu Politseiprefektuurile selgus, et K. Jeršov oli arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet ametamiini ja metamfetamiini. Samuti ilmnes, et K. Jeršov suhtles katseajal kriminaalkorras karistatud isikute – K.L. ja D.A., ilma ametnikult selleks luba küsimata. 15.08.2011 vahistati tema korteris elukaaslane K.L. , samuti leiti korterist palju narkootikumide kasutamisele viitavaid asju, nagu nt süstlad. 14.12.2011 kohtuistungi protokollist nähtub, et K. Jeršov vahistati uues kuriteos kahtlustatuna

§ 113- § 25 lg 1,2 järgi.

Käesoleva määruse tegemise ajal viibib K. Jeršov vahi alla Tartu Vanglas, Tartu Maakohtu 05.11.2011 vahistamismääruse alusel. 8. Ringkonnakohus märgib, et isikut tingimisi vangistusest vabastades annab kohus süüdimõistetule võimaluse näidata, et vangistus on oma eesmärgi täitnud. Seetõttu on mõistetud vangistusest tingimisi vabastamisel määrav positiivne prognoos, mille juures arvestatakse nii formaalseid kui ka

§ 76lg-s 3 sätestatud materiaalseid aluseid.

Harju Maakohus leidis K. Jeršovi vabastades, et asja materjalidest nähtuvalt on K. Jeršovi karistuse eesmärgid sisuliselt 3 täidetud – ta on oma kuritegu kahetsenud, selle hukka mõistnud, teda ei ole karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud. Kohus märkis, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine on K. Jeršovile ühtlasi võimalus näidata, et ta on võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata tema püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Käitumiskontrolli nõuete määramine moodustab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahutamatu osa, kindlustades riigi järelevalve kantavate karistuste täideviimise üle. Kontrollnõuete eesmärgiks on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kontrollkohustuste eesmärgiks on aga saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand ja üldjuhul kehtib reegel, et mõistetud karistus tuleb süüdimõistetul kanda lõpuni. Seaduse mõttest (

§ 76

lg 5) tulenevalt on seetõttu käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine rangelt keelatud, kuna nimetatud sätte kohaselt kuulub karistus obligatoorselt täitmisele pööramisele, kui isik katseajal kontrollnõudeid ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi. Kaitsja väidetele vastab ringkonnakohus järgmist. 8.1 Väär on määruskaebuses märgitu, mille kohaselt on K. Jeršov teavitanud kriminaalhooldajat kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest. Kohtuistungi protokollist nähtub, et K. Jeršovi kriminaalhooldusametnik sai sellest, et süüdimõistetu elukaaslane on kriminaalkorras karistatud, teada alles politsei kirjast. Viimasest nähtus ühtlasi asjaolu, et K. Jeršovi elukaaslane vahistati narkootikumide omamise pärast. 8.2 Kriminaaltoimiku materjalide hulgas on joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millest selgub, et K. Jeršovilt võetud proovist leiti amfetamiini ja metamfetamiini. Kriminaaltoimikus on ka Lõuna Prefektuuri vastus kriminaalhooldusametnikule, et nimetatud rikkumise osas algatati väärteomenetlus nr 2780,11,006157. 8.3 Registreerimiskohustuse täitmisega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et kriminaalhooldusametniku ettekande alusel oli K. Jeršovil mitmeid kordi raskusi, kuna väidetavalt võttis ta vastu kõik juhuslikud tööpakkumised, olenemata asukohast. Samas helistas K. Jeršov ametnikule hiljemalt päev pärast kokkulepitud kuupäeva ja teavitas mitteilmumise põhjustest. 9. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ehkki K. Jeršov täitis mõningaste minetustega registreerimiskohustust korrektselt, pööras maakohus õigustatult tema kandmata karistuse osa täitmisele, kuna K. Jeršov rikkus katseaja jooksul temale

§ 75

lg 2 alusel määratud kohustusi - mitte tarvitada narkootilisi aineid ja alkoholi ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Seetõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Paavo Randma