1-11-3088/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3088 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrus Tähevälja (Täheväli) kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrus Täheväli kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, advokaat Valli Murdele tema poolt Andrus Täheväljale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Andrus Täheväljalt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
7. Andrus Täheväljal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Andrus Täheväli 1-11-3088 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 16.12.2011 otsusega tunnistati A. Täheväli süüdi KarS §-de 183 lg 1, 199 lg 2 p 8, 9, 215 lg 2 p 1 ja 25 lg 2 - 266 lg 1 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldades vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.02.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti A. Tähevälja lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 01.12.2011 ja lõpp 05.10.
10. Tartu Maakohtu 03.12.2012 määrusega jäeti A. Täheväli tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Maakohus märkis, et Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Tähevälja vangistuse kandmise aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud ühel korral (03.04.2012). A. Täheväli on uimastisõltlane ning paikneb Tartu Vangla esimese üksuse teises eluosakonnas, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tekkinud tahe tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ning enda sõltuvusprobleemidega. A. Täheväli on läbinud mitmiksõltlastele mõeldud sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadus“ ning osaleb sotsiaalprogrammis Convictus tugigrupp 12 sammu. Lisaks õpib ta Tartu Kutsehariduskeskuse vahendusel aastase õppekavaga puidupingitöölise erialal. A. Täheväli on läbinud piiblikursuse „Avastajad-1“. Vangla loeb A. Tähevälja mittevägivaldse kuriteo kahe aasta jooksul toimepanemise tõenäosuseks 66% ning vägivaldse kuriteo kahe aasta jooksul toimepanemise tõenäosuseks 24%. Vangla ei toeta A. Tähevälja ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Maakohtu otsuse kohaselt on süüdimõistetu kohtumenetluse käigus esitanud kohtule MTÜ Convictus Eesti tunnistuse selle kohta, et A. Täheväli osales tugigrupi töös. Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna arvamuse järgi on A. Täheväljal vabanemisel kindel elukoht tema vanematele kuuluvas XXX, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. Sellega on nõus ka A. Tähevälja vanemad. Vabanemisel on A. Täheväljal võimalik tööle asuda XXX OÜ-s. A. Tähevälja suhtes kohaldati vahistamise asemel elektroonilist valvet, mille ta läbis korrektselt kuni kohtupäevani. Kohtupäeval ei pidanud ta aga psühholoogiliselt pingele vastu ja põgenes hirmust pikaajalise vangistuse ees. Maakohus leidis, et A. Täheväli tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Maakohus märkis, et süüdimõistetu A. Täheväli on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud ühe kolmandiku ja rohkem kui 6 kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses on kinnitatud elektroonilise valve kohaldamise eelduste olemasolu ning A. Täheväljal on olemas kindel elukoht XXX, kus on täidetud tingimused valveseadme paigaldamiseks. Maakohtu hinnangul ei võimalda aga süüdimõistetu isik ja eelnev elukäik teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Maakohus tõi välja, et A. Tähevälja isiklikus toimikust olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda kaheksal korral kriminaalkorras karistatud. Seega on A. Täheväli olnud kuritegelikult aktiivne. Olles Tartu Maakohtu 27.02.2009 otsusega osaliselt vangistuse kandmisest vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, pani A. Täheväli katseajal toime mitu uut kuritegu. Kriminaalmenetluse käigus asendati tõkend vahistamine elektroonilise valvega, kuid A. Täheväli lahkus oma elukohast ning ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. Selline A. Tähevälja -2- varasem käitumine teeb maakohtu hinnangul äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Maakohus leidis, et sotsiaalprogrammides osalemine, kindel elukoht, perekonna toetus ning võimalus asuda tööle on A. Tähevälja positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu hetkel üles eelnevalt välja toodud negatiivset. Maakohus märkis, et võib eeldada, et kindel elukoht, perekonna toetus ja võimalus töötades elatist teenida olid A. Täheväljal olemas varemgi, kuid ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Maakohus tõi välja, et karistusaja pikkus võimaldab A. Tähevälja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja kohtul läbi vaadata edaspidigi ning arvestades A. Tähevälja uimastisõltuvust on vajalik, et ta positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises saaks karistuse edasise kandmise aja jooksul kinnistada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. A. Tähevälja kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Tähevälja vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja arvates omistas maakohus liiga suurt tähtsust kaitsealuse poolt kuriteo toimepanemise asjaoludele ning sellele, et A. Täheväli pani viimased kuriteod toime katseajal. Määruskaebuse kohaselt on A. Tähevälja näol tegemist inimesega, kes oskab ja suudab kriitiliselt suhtuda oma käitumisse ning teha sellest õigeid järeldusi. Kaitsja toob välja, et A. Täheväli ei püüa end õigustada ning suudab adekvaatselt hinnata enda uimastissõltuvust. Määruskaebuse kohaselt on ka Tartu Vangla leidnud, et kaitsealune tunneb häbi oma kriminaalse mineviku pärast ning on väljendanud huvi oma elu muutmiseks, kuigi on tunnistanud, et seni tehtud katsed on olnud väheedukad. Määruskaebuse kohaselt oskas süüdimõistetu teha narkoainete tarvitamise kohta õiged järeldused ning nõustub sellega, et kõik tema poolt toime pandud kuriteod on sooritatud uimastite mõju all. Seetõttu läbis ta mitmiksõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammid ja alates 09.09.2012 alustas uuesti programmi Convictus 12 sammu läbimist. Lisaks nähtub Tartu Vangla esitatud materjalidest, et vangistuse kandmise ajal tegeleb ta aktiivselt õppimisega. Kaitsja hinnangul on oluline, et alates 06.09.2012 paikneb A. Täheväli Tartu Vangla esimese üksuse teises eluosakonnas, mis on sektsioon, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tekkinud tahe tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ning enda sõltuvusprobleemidega. Kaitsja arvates ei ole maakohus piisavalt arvestanud seda, et kaitsealune on motiveeritud vabanemisel ühiskonda taassulanduma. Vabanedes soovib ta osaleda sotsiaalprogrammides, et lõplikult vabaneda narkosõltuvusest. Kaitsja arvates jättis maakohus arvestamata, et A. Tähevälja näol on tegemist inimesega, kellel on pikaajaline töökogemus, mis tähendab seda, et vabanedes saab ta kindlasti iseseisvalt igapäevase eluga toime tulla. Samuti ei ole maakohus piisavalt arvestanud seda, et käesoleval ajal on süüdimõistetu põhjalikult analüüsinud ja hinnanud oma varasemat elukäiku ja teinud sellest õiged järeldused. Neist olulisim on see, et A. Täheväli ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu, sest on mõistnud, et narkoainete tarvitamise tõttu on ta eelnevad aastad sisuliselt kaotanud. Kaitsja märgib, et A. Täheväli on kindel, et suudab vabaduses normaalsesse ühiskonda sulanduda. Kaitsja arvates jättis maakohus täiesti arvestamata ülalnimetatud asjaolud ning omistas liiga suurt tähtsust kuriteo toimepanemise asjaoludele ning sellele, et kaitsealune pani ennetähtaegselt vangistusest vabanemise katseajal toime kuriteo. Kaitsja arvates oleks maakohus pidanud arvesse võtma seda, et tegemist on inimesega, kellel on suur soov, tahe ja jõud, et korraldada oma elu seaduskuulekalt. Vastus määruskaebusele -3-
13. Ringkonnakohus tegi 20.12.2012 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 02.01.
14. 26.12.2012 esitas süüdimõistetu A. Täheväli ringkonnakohtule oma seisukohad kaitsja määruskaebuse osas. Prokurör määratud kuupäevaks täiendavaid seisukohti ei esitanud.
15. A. Täheväli kordab määruskaebusele esitatud vastuses kaitsja määruskaebuses väljatoodud asjaolusid. A. Täheväli rõhutab vanglas läbitud sotsiaalprogrammide positiivset mõju oma uimastisõltuvusest paranemisele ning kirjeldab, et on viimaste toel muutunud ja suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Tähevälja vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on A. Tähevälja tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. 6.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Tähevälja kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Tähevälja tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud A. Tähevälja ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad ega kaalu üles A. Tähevälja poolt toimepandud kuritegusid, isikut, varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustavaid asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus on jätnud arvestamata asjaolu, et A. Täheväli on end muutnud ning suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Erinevalt määruskaebuses esitatud seisukohtadest leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et A. Tähevälja eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal süüdimõistetu väiteid ei toeta. 6.
18. Ringkonnakohtu hinnangul näitab A. Tähevälja kaheksal korral kriminaalkorras ja korduv väärteokorras karistatus, uute kuritegude toimepanemine katseajal, kriminaalmenetluse ajal elektroonilise valve tingimuste rikkumine, uimastisõltuvus ja vanglas kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu sellele, et tema risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on kõrge. Kuna varasemalt mõistetud karistused, sh vangistus, ja karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et vanglas sotsiaalprogrammides osalemine ja õppimine, vabaduses lähedaste toetuse, elukoha olemasolu, võimalus töötada, kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused ja lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda oleksid piisavad tagamaks tema edaspidist õiguskuulekust ning õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. Lisaks eeltoodule on A. Tähevälja suhtes praegu menetluses uus kriminaalasi vangistuses toime pandud kehalise väärkohtlemise süüdistuses, mis annab alust kahtlustada, et süüdimõistetu võib olla kuritegude toimepanemist jätkanud ka vangistuses. Ringkonnakohus leiab, et vangistuses taasühiskonnastavates tegevustes ja uimastisõltuvuse programmides osalemine aitavad küll A. Tähevälja uimastisõltuvusest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks kahandada, kuid ei tee seda olulisel määral, arvestades asjaolu, et A. Täheväli on pikka aega olnud uimastisõltlane ja pannud kuritegusid toime uimastisõltuvusest ajendatuna ning tema senised korduvad katsed sõltuvusest vabaneda ja õiguskuulekalt elada ei ole õnnestunud. 6.
19. Ringkonnakohus leiab lisaks, et A. Tähevälja ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega ning riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet, -4- kuna A. Tähevälja on varasemalt kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, seda varavastaste süütegude kõrval muuhulgas ka röövi ja narkokuritegude eest ning hoolimata mitmetest talle antud võimalusest vangistuse asemel kergemate karistuste näol end õiguskuulekalt tõestada, on ta kuritegude toimepanemist jätkanud. 6.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Täheväli tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. 6.
21. A. Tähevälja kaitsja advokaat V. Murdele on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt A. Täheväljale riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 4 pooltundi, arvestades ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamist puudutava määruskaebemenetluse keerukust ja määruskaebuse mahtu (kaitsja sisulised seisukohad ligikaudu 1 lehekülje ulatuses) põhjendatud. Võttes arvesse Tartu Ringkonnakohtu senist riigi õigusabi kulude väljamõistmise praktikat, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud käesolevas asjas määruskaebemenetluses riigi õigusabi andmisele kuuluva aja arvestuseks 3 pooltundi. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat V. Murdele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu 3 pooltunni eest summas 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, A. Täheväljale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu A. Täheväljalt välja. Paavo Randma Tiit Lõhmus -5- Maarika Kuusk