1-11-7237/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7237 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Bernhardi (Bernhard) kaitsja Arina Liskmanni (Liskmann) määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Bernhardi kaitsja Arina Liskmanni määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. Tartu Maakohtu 30.11.2012 määrusega jäeti Aleksandr Bernhard temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Bernhard kannab karistust Harju Maakohtu 22.11.2011 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 järgi 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse alguseks loeti § 68 lg 1 alusel 09.02.
6. Karistuse kandmise aja algus on 09.02.2011 ja lõpp 09.08.
7. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 09.11.
8. Esimese astme kohtu määruse sisu
9. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära A. Bernhardi ja olles tutvunud prokuröri arvamusega, oli seisukohal, et süüdimõistetut ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Käesoleval hetkel välistavad A. Bernhardi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise toimepandud I astme kuriteo rasked asjaolud. A. Bernhard käitles narkootilist ainet 974,9 grammi amfetamiinipulbrit, milles puhast amfetamiini 336,3 grammi, s.o ülisuures koguses. Ligi 1 kilogrammi turustamiseks valmissegatud amfetamiinipulbri ebaseaduslik käitlemine on üliraske rahvatervisevastane kuritegu ja sellistel rasketel kuriteo toimepanemise asjaoludel ei ole põhjendatud kinnipeetavat vangistusest napilt poole karistusaja ärakandmisega vabastada. A. Bernhard ei ole käesolevaks ajaks ära kandnud toimepandud kuriteo asjaoludele vastavat ja proportsionaalset karistust. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on A. Bernhardi tähtaegse vabanemise ajaks kajastatud 09.08.
10. Tulenevalt vangistusseaduse § 76 lõikes 2 sätestatust on võimalik A. Bernhardi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist uuesti menetleda 2/3 karistuse ärakandmisel ja käesoleva määruse jõustumisest 6 kuu möödumisel. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt saab A. Bernhardil 2/3 karistusest kantud 09.06.
11. Seega on võimalik uuesti A. Bernhardi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist menetleda
12. aasta suvel-sügisel. Kui selleks ajaks A. Bernhardil jätkuvalt distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta on osalenud talle vangla poolt võimaldatavates taasühiskonnastavates tegevustes (
13. a algusest on planeeritud riigikeele õppes osalemine ja edasiselt veel ka taasühiskonnastavas programmis Õige hetk osalemine), siis on A. Bernhardil olemas tunduvalt suuremad väljavaated ennetähtaegseks vabanemiseks, sest selleks ajaks saab ka suurem osa karistusest kantud. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada A. Bernhard vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kohus ei arvestanud määruse tegemisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal. Nimelt ilmneb A. Bernhardi iseloomustusest, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.2 Vabanedes on tal kindel elukoht ja lähedase inimese toetus, ning uute kuritegude toimepanemise risk 8%. Positiivse iseloomustuse kohaselt on m.h leitud, et A. Bernhard on läbinud sotsiaalprogramme ja riigikeele tasemeõppe. 3.3 A. Bernhard on vangistuses viibinud peaaegu 2 aastat. Ta kahetseb toimepandud tegu. Ka vabanedes kavatseb ta jätkata õiguskuulekat käitumist, milleks on tal kõik eeldused: elu – ja töökoht. Tal on legaalne sissetulek ja abikaasa ning lähedaste toetus. Seega on A. Berhardi uue kuriteo toimepanemise riskid viidud miinimumini. 3.4 A. Bernhard on teinud oma 2-aastase karistusaja jooksul järeldused ning on valmis vabaduses elamiseks, seega ei esine ühtegi asjaolu, mis takistaks kohut teda ennetähtaegselt vabastamast. Kaitsja rõhutab, et ka Tartu Vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad A. Berhardi ennetähtaegset vabastamist.
15. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 12.12.2012 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 19.12.
16. 2 Nimetatud kuupäevaks prokurör ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik A. Bernhardi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Bernhardi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna käesoleval hetkel välistavad tema vabastamise toimepandud I astme kuriteo rasked asjaolud, mistõttu ei ole põhjendatud kinnipeetavat vangistusest napilt poole karistusaja ärakandmise järel vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Kohus peab ennetähtaegse vabastamise puhul arvestama tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on pidanud positiivseks, et käesoleva vangistuse ajal ei ole A. Bernhardi distsiplinaarkorras karistatud ja on leidnud, et kui süüdimõistetu ka edaspidi suudab distsiplinaarkaristusi vältida, on tal tunduvalt suuremad väljavaated ennetähtaegseks vabanemiseks, sest selleks ajaks saab ka suurem osa karistusest kantud. Ringkonnakohus peab ühtlasi positiivseks määruskaebuses märgitut, et vabanedes on A. Bernhardil soov jätkata õiguskuulekat käitumist. Tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on samuti väike. A. Bernhard on läbinud sotsiaalprogramme ja riigikeele tasemeõppe. 5.3 Ringkonnakohus märgib siiski, et A. Bernhardi iseloomustab ka varasem kriminaalkorras karistatus, nimelt on teda kriminaalkorras karistatud neljal korral, vangistust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on ta toime pannud vara- ja isikuvastaseid kuritegusid. Tal oli ka varem perekond, ent see ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Seetõttu ei kaalu elukoha omamine ja toetav võrgustik lähedaste näol üles varasemat elukäiku ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole tema ennetähtaegne vabastamine üksnes vabaduses eesootavatele tingimustele tuginedes põhjendatud. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole vastav ega ka proportsionaalne tema poolt toime pandud kuriteole. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses süüdimõistetu kuriteo toimepanemise asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.
19. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Paavo Randma