1-12-1785/19

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.september 2012.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 28.august 2012.a. Kriminaalasja number 1-12-1785 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Alina Koop Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus R. F. süüdistuses KarS § 113 ja 199 lg 2 p.8,9 üldmenetluses. Harju Maakohtu otsus 16.aprillist 2012.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav R. F. Prokurör Kristel Eliste Süüdistatav R. F. (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Natalia Lausmaa Harju Maakohtu otsus 16.aprillist 2012.a. R. F-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. RESOLUTSIOON järgi Määrata Natalia Lausmaa Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuseks R. F-e apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot , sealhulgas käibemaks 64 (kuuskümmend neli) eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks R. F-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 76 2 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 senti. Ülejäänud menetluskulu 307 (kolmsada seitse) eurot ja 20 senti – jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 16.aprilli 2012.a. otsusega tunnistada süüdi R. F. KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS 64 lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 10 (kümme) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.08.2011-26.08.2011, 02.09.2011-03.09.2011, so 4 (neli) päeva, ärakandmisele kuulub 9 (üheksa) aastat 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 12.09.2011.a. KarS prg.113 järgi mõisteti R. F. süüdi selles, et tema viibides 13.10.2011 ajavahemikul 17.00-18.00 Tallinnas Magasini 35 asuva Tallinna Vangla II üksuse kinnises kambris nr 427, tappis tekkinud olmekonflikti käigus kambrikaaslase Y. Y. Nimelt lõi ta Y. Y-le metallist riidenagiga korduvalt vastu pead, millega tekitas Y. Y-le tervisekahjustusi ning seejärel kägistas Y. Y-i raadio toitejuhtmega, mille tagajärjel Y. Y. suri sündmuskohal. KarS prg.199 lg 2 p.8,9 järgi mõisteti R. F. süüdi viies varguse episoodis, millised pani toime 2011.a. augustis-septembris ning selles osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: 3 Apellatsioonis leiab süüdistatav, et maakohtu otsus on tema suhtes ebaõiglaselt karm. Esiteks, tema suhtes ei viidud läbi psühhiaatrilist ekspertiisi, mis peaks olema sellistel tema juhtumiga sarnastel juhtumitel kohustuslik. Kriminaalasi saadeti väga kiiresti kohtusse prokuröri poolt ja toimunusse ei süüvitudki. Süüdistatav väidab, et tunneb ennast hästi ja teab, et ta ei ole võimeline tapma. Tema väited loeti kõik enda õigustamiseks väljamõelduks. Apellant väidab jätkuvalt, et ta oli hirmul ja šokis ning ei kontrollinud oma käitumist. Milleks tal oli vaja tappa, küsib süüdistatav retooriliselt. Ja vastab ise, et ega ta pole mingi tapja-maniakk. Palub, et tema juttu kontrollitaks valedetektoril. Ta ei karda seda protseduuri, sest teab, et tal ei olnud kavatsust kannatanut tappa. Kannatanu viis oma käitumisega ja ähvardustega ta nii kaugele, et ta siiani ei usu, et midagi sellist võis juhtuda. Apellant märgib, et ta ei õigusta oma käitumist ja kahetseb väga juhtunut. Taotleb kriminaalasja uut läbivaatamist, psühhiaatrilise ekspertiis läbiviimist ja valedetektoriga tema ütluste kontrollimist. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendite vahetu uurimise tulemusel ja nende kogumis hindamisel tulnud õigele järeldusele ja nimelt, et süüdistatava käitumises ei esine selliseid asjaolusid, mis annaks alust rääkida provotseeritud tapmisest. Maakohus on oma otsustust ka piisava põhjalikkusega motiveerinud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ja märgib, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Omalt poolt lisab kohtukolleegium, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud sellised tehiolud, mis sisuliselt välistavad süüdistatava käitumise kvalifitseerimise provotseeritud tapmisena. KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel ning oluline on, et kannatanu vägivaldne või solvav tegu vallandab vahetult süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Olukorras, kus süüdlane on ennast viinud erutusseisundisse tapmise momendist ajaliselt tunduvalt varem ei saa rääkida kohtukolleegiumi arvates ei põhjuslikust seosest erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel ega ka süüdlase emotsionaalse reaktsiooni vallandumisest vahetult kannatanu käitumisest. Kohtupraktikas kvalifitseeruvad provotseeritud tapmisena sellised juhtumid, kus tapmise riistaks (kui seda on kasutatud) on esimene ettejuhtuv lõike-torke- , löögi – vms. riist, mis on süüdlasel n.ö. käeulatuses. Kohtukolleegiumi arvates on see üheks asjaoluks, mis ilmestab just äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis tapmist. 4 Süüdistatav väidab esitatud apellatsioonis, et tal ei olnud eesmärki kannatanut tappa ja ta oli tapmise momendil šokiseisundis, mida tema arvates peaks kinnitama ka tema poolt taotletav ekspertiis. Kohtukolleegium peab vajalikuks selgitada, et KarS § 115 kujutab endast tapmise põhikoosseisu privilegeeritud e vähemohtlikku koosseisu. Oluline on seejuures tähele panna, et tegemist on subjekti iseloomustava tunnusega, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus KarS § 24 lg 3 mõttes. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne e tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Kohtukolleegiumi arvates on süüdistatava väited temal tapmise tahtluse puudumise kohta tingitud väärast arusaamast nagu eeldaks tapmise tahtlus ja eriti kavatsetus seda, et peaks olema eelnevalt mingi läbimõeldud plaan või peaks süüdlane eelnevalt kindlasti verbaalselt väljendama oma tahtlust konkreetset isikut tappa. Nii see tegelikult ei ole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel vajalik kasutada mitteõiguslikke eriteadmisi. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et maakohtu istungil ei taotlenud ei süüdistatav ega ka tema kaitsja ekspertiisi läbiviimist süüdistatavale ja oldi nõus kohtuliku uurimise lõpuleviimisega ning seega ka süüdistatava süüküsimuse otsustamisega maakohtus uuritud tõendite põhjal. Maakohtus uuritud tõendite, s.h. süüdistatava enda ütluste alusel, on kohtukolleegiumi arvates välistatud süüdistatavale inkrimineeritud tapmise toimepanemine äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis. Just äkki tekkinud hingelise erutuse seisund moodustab tapmise vähemohtliku koosseisu e. provotseeritud tapmise koosseisu. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-86-04 selgitanud, et erutusseisund pole pelgalt meditsiiniline mõiste, mille peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab selle kindlaks teha ka kannatanu(te) käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel. Seejuures tuleb aga tuvastada kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Hinnates kõiki maakohtu otsuses analüüsitud ja juba hinnatud tõendeid, ei saa käesoleval juhul rääkida olukorrast, kus süüdistatav tekitades kannatanule riidenagiga pähe lüües korduvaid peavigastusi ning seejärel kägistades, oleks viibinud hingelise erutuse seisundis, mis oli tal tekkinud äkki ja see seisund oleks ajendanud teda selliselt käituma. Asjaolu, et süüdistatavale kannatanu käitumine ei meeldinud ja see teda pigem häiris, ei anna veel alust hinnata tõendeid selliselt nagu seda soovib süüdistatav. Kannatanu poolt ei eelnenud vahetult süüdistava rünnakule sellist vägivaldset ega solvavat tegu, mis oleks vallandanud äkki süüdistatava emotsionaalse reaktsiooni. Tuvastatud on ja vaidlust ei ole selles, et süüdistatav võttis kasutatud löögiriista e. nagi seinalt, et ta sellega ründas kannatanut selja tagant. See tähendab, et peale seda, kui 5 ta otsustas rünnata kannatanut nagiga, pidi ta minema nagi juurde, selle seinalt võtma ja siis kannatanu juurde minema. Nagi ei olnud tema käeulatuses vabalt saadaval löögiriist. Seejärel, kui ta oli kannatanule juba vähemalt 5 korda sellega pähe löönud ja kannatanu lebas kõhuli põrandal, asus ta sisuliselt abitut kannatanut juhtmega, mille võtmiseks pidi ta ka kannatanust eemalduma ja selle raadiolt ära võtma, kägistama. Kägistamist ei lõpetanud ta enne, kui oli veendunud kannatanu surmas. Seega käitus süüdistatav selliselt nagu see on omane isikule, kelle eesmärgiks on põhjustada teise isiku surm ja kellel oli piisavalt aega enne löögiriista võtmist kuni sellega kannatanule pealöökide tegemiseni oma viha jahutada ja ka enne kannatanu kägistamist ning väidetava šoki möödumist võtta vastu otsuseid, mis oleks mingilgi määral viidanud toimunu kahetsemisele. Süüdistatava käitumine, tema teo objektiivne avaldumine kinnitab üheselt, et tegemist ei olnud lühiajalise tormiliselt kulgeva emotsionaalse reaktsiooniga. Sellisele lühiajalisele emotsioonile on kohtukolleegiumi arvates iseloomulik ka sellest kiire väljatulek ja kohene arusaam toimunust, kui millestki hirmsast ning ka vastav reaktsioon. Süüdistatava teojärgne käitumine, millele on hinnangu andnud ka maakohus, ei kinnita samuti süüdistataval äkki tekkinud hingelise erutuse seisundit teo toimepanemise ajal. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist on tahtliku tapmisega ja tapmise motiiviks oli ebameeldivast kambrikaaslasest vabanemine, mis muul viisil ei õnnestunud. R. F-i puhul on kohtukolleegiumi arvates alust rääkida ka teatud käitumismustrist, mis väljendub konfliktide lahendamises, s.h. ka kambrikaaslastega, vägivalla abil. R. F. kandes 2007.a. karistust KarS prg. 118 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (lõi naisterahvale noaga neerude piirkonda), pani vanglas toime KarS prg. 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tüli käigus lõi kambrikaaslasele rusikaga selga – neerude piirkonda. R. F-le mõistetud vangistusmäära on maakohus põhjendanud, see on ligilähedane sanktsiooni keskmäärale ja kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Asjaolusid, mis annaks alust kergendada karistust, kohtukolleegium ei ole tuvastanud. R. F-i kaitsja (adv. G.Kulli asenduskaitsja) adv. N.Lausmaa esitas apellatsioonikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks OÜ-le Natalia Lausmaa Advokaadibüroo kogusummas 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). Taotluses soovib kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist toimikuga ning erialase kirjandusega tutvumise eest 4 tunni ulatuses 128 eurot ja apellatsioonikohtu istungi eest 1 tund e. 32 eurot. Kaitsja taotleb koefitsendi 2 kohaldamist. Kohtukolleegium nõustub esitatud taotlusega ja leiab, et see kuulub rahuldamisele. Kuna maakohtus kaitses süüdistatavat teine kaitsja (adv. O.Ladva), siis on põhjendatud ka apellatsioonimenetluseks ettevalmistamisel kriminaaltoimikuga tutvumine, kuid leiab, et sellega seoses tekkinud kulud e. 307,20 eurot ( 256 eurot + 51,20) tuleb jätta riigi 6 kanda. Menetluskulu 76,80 eurot ( 64+12,80) mõistab kohus välja R. F-lt Eesti Vabariigi kasuks . Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 16.aprillist 2012.a. R. F-i suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Urmas Reinola