1-12-12223/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12223 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. juuni 2012 kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tamara Gavrilina esindaja advokaat Heiki Kuninga määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 208 lg-dest 1, 3, 4, § 326 lg-st 2 ja § 323 lg 2 p-st 1 jätta Tamara Gavrilina esindaja advokaat Heiki Kuninga määruskaebus Riigiprokuratuuri
3. juuni 2012 määrusele läbi vaatamata ja tagastada määruskaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kriminaalasjas nr 11260104228 alustati 28.09.2011 menetlust KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et T.G. võttis 16.05.2011 Tartu linnas Swedbank kontorist Tamara Gavrilina pangaarvelt nr XXX volituse alusel välja XXX eurot ja omastas selle. Lisaks võttis ta Tamara Gavrilina arveldusarvelt erinevatest sularahaautomaatidest välja ajavahemikul 03.08.2010 kuni 21.12.2010 kokku XXX krooni ja ajavahemikul 02.01.2011 kuni 14.05.2011 XXX eurot, sõlmis otsekorralduslepingud erinevate ettevõtetega ning tegi ülekandeid Tamara Gavrilina jaoks tundmatutele isikutele. Kokku omastas T.G. Tamara Gavrilina raha XXX eurot.
5. 30.01.2012 lõpetas Lõuna prefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. Kohtueelses menetluses selgus, et Tartu notar Anne Kull on koostanud ja tõestanud notariaalakti, millega Tamara Gavrilina volitas T.G. oma äranägemisel ilma täiendavate temapoolsete piiranguteta valitsema, kasutama ja käsutama võõrandamise ja/või pantimise õiguseta tema igasugust vara, kasutama ja käsutama kõiki tema pangaarveid Swedbank AS-is. Seega tegi T.G. Tamara Gavrilina arveldusarvel tehinguid Tamara Gavrilina volituse alusel ja seega seaduslikult. Nimetatud volitus võeti tagasi 18.05.
6. Kuna kriminaalasjas puudusid kuriteo koosseisulised asjaolud, kuulus menetlus lõpetamisele.
7. 27.03.2012 registreeriti Riigiprokuratuuris Tamara Gavrilina esindaja V.M. kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Kaebaja ei nõustunud määruse põhjendustega, osundades, et volitus vaid võimaldas T.G. seaduslikult raha arvelt välja võtta, kuid mitte seda enda ega teiste isikute kasuks pöörata ehk omastada.
8. Riigiprokuratuuri 27.04.2012 määrusega tühistati 30.01.2012 menetluse lõpetamise määrus ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kohustati kriminaalasja menetlust jätkama.
9. Juhtiv riigiprokurör, vaadanud läbi nii kaebuse, kriminaalasja toimiku kui ka Riigiprokuratuuri 27.04.2012 määruse, leidis, et alust kaebuse rahuldamiseks ja kriminaalmenetluse jätkamiseks ei olnud. Juhindudes KrMS § 213 lg-st 6 tühistas juhtiv riigiprokurör 13.06.2012 määrusega Riigiprokuratuuri 27.04.2012 määruse ning jättis Tamara Gavrilina esindaja V.M. kaebuse rahuldamata.
10. 14.09.2012 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus Tamara Gavrilina taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada Tartu Ringkonnakohtule kaebus Riigiprokuratuuri 13.06.2012 määruse peale.
11. Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2012 määrusega rahuldati Tamara Gavrilina taotlus riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Riigiprokuratuuri 13.06.2012 määrust.
12. 20.12.2012 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus Tamara Gavrilina esindaja advokaat Heiki Kuninga kaebus Riigiprokuratuuri 13.06.2012 määruse peale, milles taotletakse kaebetähtaja ennistamist, Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. 8.1 Kaebuse kohaselt sai kannatanu volitatud esindaja V.M. Riigiprokuratuuri 13.06.2012 määrusega tutvuda 15.08.
13. V.M. väitel viibis ta alates 10.06.2012 kuni augusti keskpaigani Leedus ega lugenud oma elektronkirju. Seega arvestab V.M. oma kaebeõigust samuti alates 15.08.2012 ning loeb kaebeõiguse realiseerimise viimaseks päevaks 15.09.
14. 14.09.2012 esitas ta taotluse õigusabi saamiseks. 8.2 Advokaat H. Kuningas võttis riigi õigusabi tellimuse vastu 05.10.2012 ning saatis 08.10.2012 kirja Tamara Gavrilina aadressil. 24.10.2012 toimus kohtumine V.M. kui kannatanu volitatud esindajaga. Kohtumisel arutati kaebuse esitamise tähtaegsuse ja kaebuse perspektiivikuse üle. Kannatanu esindaja võttis aega oma seisukoha kujundamiseks ja esitas 20.11.2012 H. Kuningale arvamuse, mis ei olnud juriidiliselt veenev ega andnud alust kaebuse esitamiseks. 8.3 18.12.2012 toimunud kohtumisel avaldas kannatanu esindaja tunnistaja N.G. nime, kes saab kinnitada, et kahtlustatav T.G. on rääkinud, et võttis kannatanu raha kavatsusega seda mitte tagastada. Nimetatud tunnistajat ei ole senise menetluse kestel üle kuulatud. 8.4 Ehkki Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, leiab H. Kuningas, et esinevad alused kaebetähtaja ennistamiseks – esiteks on selleks kannatanu volitatud esindaja asjatundmatus ning õiguse ebaõige tõlgendamine, teiseks on ajakulu olnud seotud sellega, et kannatanu volitatud esindajale tuli korduvalt selgitada, et kaebuse esitamiseks peab olema juriidiliselt pädev alus. Samuti avaldas kannatanu volitatud esindaja alles 18.12.2012 tunnistaja nime, kes võib anda kriminaalmenetluses tõendamiseseme seisukohalt olulisi ütlusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
15. Ringkonnakohus leiab, et Tamara Gavrilina esindaja H. Kuninga kaebus Riigiprokuratuuri 13.06.2012 määruse peale on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamiseks puudub seaduslik alus. Seetõttu on kohus seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada selle esitajale. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.
16. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt sai kannatanu volitatud esindaja V.M. Riigiprokuratuuri 13.06.2012 määruse elektronposti teel kätte 15.08.
17. Ehkki määrus saadeti V.M. juba 13.06.2012, s.o selle tegemise päeval, hakkas KrMS § 208 lg 1 kohaselt kaebuse esitamise ühekuuline tähtaeg kulgema päevast, mil kannatanu esindaja määruse kätte sai (RKKKm nr 3-1-1-51-11, p 5). Seega oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 15.09.
18. Tähtpäevale eelneval päeval, s.o 14.09.2012 esitas Tamara Gavrilina taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohaldades analoogiat KrMS § 319 lg-s 41 sätestatuga leiab ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotluse esitamisega peatus Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg ning see hakkas uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest esindajale ehk 05.10.
19. Et erinevalt tähtaja kulgemise katkemisest ei hakka peatumise korral tähtaeg uuesti algusest kulgema, oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 06.10.
20. Nimetatud ajaks ringkonnakohtule kaebust ei esitatud.
21. Määruskaebus Riigiprokuratuuri 13.06.2012 määruse peale esitati ringkonnakohtule 20.12.2012 ehk enam kui kaks kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Kannatanu kaitsja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, põhjendades taotlust kannatanu volitatud esindaja asjatundmatuse ning tema poolt õiguse ebaõige tõlgendamisega, samuti sellega, et alles 18.12.2012 avaldas kannatanu volitatud esindaja tunnistaja nime, kes võib anda kriminaalmenetluses tõendamiseseme seisukohalt olulisi ütlusi. Selgitades varasemas praktikas möödalastud kaebetähtaja ennistamisega seonduvat on Riigikohus sedastanud, et mõjuva põhjusena KrMS § 172 mõttes tuleb mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt RKKKm nr 3-1-1-77-98 ja 31-1-152-05). Käesoleval juhul on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuses esitatud põhjendused kaebetähtaja möödalaskmise kohta ei ole käsitletavad mõjuvate põhjustena, mis annaksid aluse tähtaja ennistamiseks.
22. Kohus leiab, et Riigiprokuratuuri 13.06.2012 määruse peale kaebuse esitamisega on põhjendamatult viivitatud. Kaebusest nähtub, et riigi õigusabi tellimuse võttis advokaat H. Kuningas vastu 05.10.
23. Kirja oma esindatavale Tamara Gavrilinale saatis H. Kuningas 08.10.2012, mil oli juba möödunud kaebuse esitamise tähtaeg. Kohtumine V.M. kui kannatanu volitatud esindajaga toimus alles 24.10.2012 ning pärast arupidamist võttis V.M. endale aega arvamuse kujundamiseks, mille esitas advokaat H. Kuningale 20.11.
24. Arvamus ei olnud advokaadi jaoks juriidiliselt veenev ega andnud alust kaebuse esitamiseks. Uus kohtumine advokaadi ja kannatanu volitatud esindaja vahel toimus 18.12.2012, mil V.M. 3 avaldas tunnistaja N.G. nime, kes võiks anda asjas tähtsust omavaid ütlusi. Leides, et kaebuse esitamiseks oli tekkinud õiguslik alus, esitas H. Kuningas 20.12.2012 määruskaebuse.
25. Ringkonnakohus möönab, et enne kaebuse esitamist oli esindajal H. Kuningal vajalik tutvuda kriminaalasja lõpetamise asjaoludega ning pidada nõu kannatanu Tamara Gavrilina volitatud esindajaga, kuid ülalkirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on sellega põhjendamatult viivitatud. Esimene kohtumine H. Kuninga ja V.M. vahel toimus ligi kaks ja pool nädalat pärast esindaja poolt riigi õigusabi tellimuse vastuvõtmist. Pärast seda võttis V.M. endale ligi kuu aega arvamuse kujundamiseks, millest uue kohtumiseni H. Kuningaga möödus omakorda kuu. Seega ületati kaebuse esitamise tähtaega ligi kahe ja poole kuu võrra, mille jooksul toimus esindaja H. Kuninga ja V.M. vahel kaks kokkusaamist. Kaebuses ei ole esitatud objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud kiiremat tegutsemist. Määruskaebuses märgitud asjaolu, et kannatanu volitatud esindaja V.M. on õiguse tõlgendamises asjatundmatu, ei õigusta kaebetähtaja ületamist kahe ja poole kuu võrra. Kannatanu esindajal advokaat H. Kuningal lasus õigusalaseid eriteadmisi omava isikuna kohustus kannatanule kujunenud õiguslikku olukorda selgitada. Samuti ei õigusta kaebuse esitamisega viivitamist asjaolu, et alles 18.12.2012 avaldas V.M. H. Kuningale tunnistaja nime, kes võib anda asjas tähtsust omavaid ütlusi. Vastasel juhul võiks igasuguste uute asjaolude ilmnemine anda alust määruskaebuse esitamiseks vaatamata sellele, et kaebuse esitamise tähtaeg võib olla ammu möödunud. Selline olukord oleks aga ilmselgelt põhjendamatu.
26. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et määruskaebus on esitatud pärast KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja möödumist ning tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. Kuna ringkonnakohus jätab kaebetähtaja ennistamata, kuulub kaebus KrMS § 326 lg 2 kohaselt läbi vaatamata jätmisele, mistõttu ringkonnakohus ei käsitle kaebuses esitatud sisulisi argumente. Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4