Obsah (4)

§ 30§ 155§ 2§ 120

Väärteoasi nr 4-12-2862 KOHTUOTSUS Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2013, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-2862 Väärteo

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 24.05.2012 koostas liikluspolitseinik Andres Hints Pavel Gordijevski suhtes väärteoprotokolli nr AB

1. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Pavel Gordijevski 24.05.2012 kella 18.43 paiku asukohaga Narva maantee 186A, Jõhvi, Ida-Virumaa mootorsõidukit reg.nr 200TEI, mille tehnoseisund ei vastanud nõuetele. Sõiduki esimese telje vasakpoolne rehv oli naastrehv keelatud ajal. Samuti tagumise telje vasakpoolsel rehvil esines koordi läbiv vigastus (traadid väljas). Juht rikkus sellega LS § 73 lg 1; MKM 13.06.2012 määrus nr 42 lisa 2 kood 507 p 6, pannes seega toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 21.06.2012 otsusega väärteoasjas nr 2402,12,000911 karistati Pavel Gordijevskit LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 14 trahviühiku ulatuses, s.o 56 eurot. 27.04.2012 esitas Pavel Gordijevski kohtule kaebuse väärteoasjas nr 2402,12,
2. Kaebuse kohaselt ostis tema 24.05.2012 Tartu linnas Turu 6 Statoili teenindusjaamas sõiduauto Golf 3 GL, registrinumbriga 200TEI. Sõitis äsja soetatud autoga Narva poole ja 24.05.2012.a kella 18.43 paiku Jõhvi linnas peatasid teda liikluspolitseinikud, kes tuvastasid, et sõiduauto tehniline seisund ei vastanud nõuetele. Ta oli heauskselt veendumusel, et auto on tehniliselt korras, kuna vaatas ostmisel auto üle, kuid ei osanud talle ette heidetud asjaoludele tähelepanu pöörata. Olles jõudnud Narva, likvideeris järgmisel päeval puudused. Varem teda karistatud ei ole. Taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Tahtlust liiklusnõudeid rikkuda tal ei olnud. Kohtuväline menetleja avaldas seisukoha, et väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja palub jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused: Väärteomenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kuivõrd nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on avaldanud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, kuulub käesolev väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses.

§ 2

kohaselt, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-146-03 p 8 kohaselt väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMK §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et väärteomenetlus tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et Pavel Gordijevski süü ei ole suur. Kuna sõiduk oli ostetud samal päeval, mil vormistati menetlusalusele isikule väärteoprotokoll, siis ei olnud isik täielikult kursis auto tehnilise seisundiga, olles siiski astunud samme, et end sellega kurssi viia. Menetlusalune isik oli huvitatud auto tehnilisest seisundist ning leppis kokku aja sõiduki tehnilisse vastavusse viimiseks enne sõiduki ostmist ning sellega sõitmist. Seega võttis isik koheselt tarvitusele abinõud rikkumise jätkamiseks. Ta vahetas menetlusalune isik sõiduki rehvid rikkumisele järgnenud päeval ning viis sõiduki tehnilise seisundi vastavusse tehniliste nõuetega. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga, et ei saa välistada asjaolu, et vasakpoolse tagumise telje rehvi kordi läbiv vigastus võis tekkida sõidu ajal. Isik ei rikkunud muid liiklusnõudeid. Pavel Gordijevski on varem karistamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 21.06.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,000911 tuleb tühistada ja menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses asjaoluga, et Pavel Gordijevski süü on väike. Kohus juhindus otsuse tegemisel

§ 120lg 1, § 132 p 3, § 134 ja § 135.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtuotsus jõustus 25. jaanuaril 2013.a Nooremreferent Irina Golubev