Obsah (8)
§ 34§ 285§ 63§ 61§ 189§ 45§ 175§ 3371-12-2113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2012. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-2113 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Keskü
§ 34
lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 kohaselt on kahtlustataval ja süüdistataval õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest.
§ 285
lg 3 kohaselt pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Süüdistatava ütlus on üheks tõendiliigiks
§ 63
lg-s 1 toodud loetelus.
§ 61
kohaselt ei ole ühelgi tõendil, seega ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium märgib, et seega ei tähenda süüdistatava poolt oma süü eitamine automaatselt seda, et ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus hindab süüdistatava ütlusi kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning teeb seejärel süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et maakohus on süüdistatava O. Tiidu ütlusi hinnanud kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium O. Tiidu apellatsiooni väitega, et ta tuleb süüdistuses KarS § 424 järgi õigeks mõista, kuna ta ei ole oma süüd tunnistanud. 5.3 O. Tiidu kaitsja apellatsioonis leitakse, et süüdimõistev kohtuotsus rajaneb vaid tunnistaja I. V ütlustel, kes politseiametnikuna O. Tiidu kinni pidas, sest tunnistaja K. S ütluste ja videosalvestuse põhjal ei ole võimalik sõidukeid ega isikuid identifitseerida. Süüdistatava O. Tiidu ja tunnistaja L. H 3
(4)ütlused on kohus kaitsja hinnangul põhjendamatult kõrvale jätnud. Kohtukolleegium nende väidetega ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Tunnistaja I. V kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et politseiauto sõitis kuldset värvi Hyndai Accent taga ja politseiauto täistuled valgustasid eredalt eessõitva auto salongi. Ta nägi, kuidas pärast eessõitva auto peatumist ronis selle heledas särgis juht tagumisele istmele. Kui tunnistaja auto juurde läks, siis avas tumedas särgis mees turvavöö ja väljus rahulikult kõrvalistuja kohalt, kelleks oli L. H. Heledas särgis O. Tiit lebas tagumisel istmel ja teeskles magamist. Tunnistaja I. V ütlused on kooskõlas maakohtu istungil vaadatud tankla turvakaamera salvestusega, millel on kokku kolmel ajahetkel näha, et kuldset värvi sõiduautot juhib heleda särgiga meesterahvas. Ühel salvestusel on näha isegi see, et heleda T-särgi varruka alt paistab tätoveering. Süüdistatav O. Tiit avaldas kohtuistungil, et tema parema õla peal on tätoveering ning kui ta kannab lühikeste varrukatega särki, siis on see näha. Sõiduauto Hyndai Accent registreerimismärgiga 935 MCY tehnilise passi koopiast on näha, et sõiduk on kuldset värvi. Tunnistaja K. S ütluste kohaselt sõitsid narko- või alkoholijoobe tunnustega mehed kuldset värvi sõiduautoga Hyndai registreerimismärgiga 935 MCY. Ühel mehel oli seljas tume, teisel hele T-särk. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et süüdimõistev kohtuotsus on tehtud vaid ühe tõendi, so tunnistaja I. V ütluste põhjal. Kuna tankla turvakaamera videosalvestusel on korduvalt näha kuldne sõiduauto ja selles roolis heleda särgiga meesterahvas, siis ei nõustu kohtukolleegium ka selle kaitsja väitega, et videosalvestuse põhjal ei ole võimalik sõidukeid ega isikuid identifitseerida. Kuna süüdistatav O. Tiit ja tunnistaja L. H ütlused on otseses vastuolus tunnistaja I. V ütlustega ning turvakaamera videosalvestusega, siis on maakohus O. Tiidu ja L. H ütlused põhjendatult kõrvale jätnud. Kuna maakohus tunnistas nende ütlused ebausaldusväärseks ja luges kogutud tõenditega tõendatuks, et sõiduautot juhtis O. Tiit, siis on põhjendamatu kaitsja etteheide, et maakohus ei ole motiveerinud, miks ei võinud sõiduautot juhtida T. H. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et ka kaitsja apellatsiooni väited on põhjendamatud ja maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. 6. Kohtukolleegium rahuldas
§ 189
lg 4 alusel määratud kaitsjatele tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras O. Tiidu kaitsjale välja maksta 153,60 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid O. Tiit ja tema kaitsja.
§ 45
lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.
§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Kar
S § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse
§ 337
lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse O. Tiidu suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§ 337lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 4.
juuni 2012. a otsuse O. Tiidu suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer 4
(4)