KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 06.11.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-11182 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitali ZELENINI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vitali ZELENIN sünd. 13.08.1981, isikukood 38108133711, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 22.03.2002 ja lõpp 22.05.2014 Jätta Vitali ZELENIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Vitali ZELENINILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 67 (kuuskümmend seitse) eurot 20 senti (s.h. materjaliga tutvumine 16 eurot, esinemine kohtuistungil 16 eurot, tasu sõiduajakulu eest 10 eurot, sõidukulu 14 eurot, käibemaks 11,20 eurot). Välja mõista Vitali ZELENINILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 80 senti Eesti Vabariigi kanda. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Zelenini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitali Vitali Zelenin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.11.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 12 aastat 2 kuud alates 22.03.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kinnipeetav on vangistuse ajal teinud majandustöid ja läbinud Vabanemiseelse sotsiaalprogrammi. Kinnipeetaval puudub kutseharidus ja ta ei ole ametlikult töötanud. Kinnipeetava perekonnaliikmeteks on ema, õde, vend ja õelapsed. Kinnipeetava vend on mitu korda kriminaalkorras karistatud ja on hetkel vanglas. Kinnipeetava tutvusringkonnas olid alkoholi tarvitavad ja kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, tal on kõrgendatud enesehinnang, iseloomult on ta egotsentriline ja kergesti ärrituv. Oma tahtmise saamise nimel on kinnipeetav pealekäiv ja soovib saada kõike kohe, samas on tal puudulik probleemide lahendamise oskus, ärritub kergesti, on suhtlemisel enesekeskne. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema ja õelapsed. Kinnipeetava vend viibib vanglas, õde elab omaette. Ema suhtleb kinnipeetavaga telefoni teel, kokkusaamistel ei käi. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema ja õelaste juurde. Ema sõnul elab kinnipeetav nende juures seni, kui saab munitsipaaleluruumi. Kinnipeetaval on põhiharidus, ametlikult ta töötanud ei ole. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema on valmis poega materiaalselt toetama. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat karistatud kriminaalkorras KarS §121 järgi. Maakohtu istung Kinnipeetav Vitali Zelenin taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et soovib asuda aitama ema. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav oli Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusega süüdi mõistetud KrK §101 p.1, 7 ja §141 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud vangistusega 12 aastat. Karistuse kandmise algus oli 22.03.
- Samuti nähtub asja materjalidest, et teist korda karistati kinnipeetavat kriminaalkorras Viru Maakohtu 15.11.2011 otsusega KarS §121 järgi. Seega on tegemist karistuse kandmise ajal toime pandud kuriteoga, mis oli taas seotud vägivalla tarvitamisega. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et kinnipeetav ei ole oma süüdimõistmisest ja karistamisest järeldusi teinud ja tema suhtes ei ole karistuse eesmärgid veel saavutatud. Kinnipeetava käitumine ei ole vangistuses muutunud seadusekuulekaks. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest moodustab suurem osa selle, mis on talle mõistetud 19.02.2004 otsusega. Tegemist on kuriteoga, mille raskus kaalub käesoleval ajal taasühiskonnastamise üles. Kinnipeetavale mõistetud karistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks. Mida raskema kuriteo eest on karistus mõistetud, seda erandlikud peavad olema ennetähtaegse vabastamise alused. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga, et antud juhul sellised erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, antud kinnipeetava puhul puuduvad. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav egotsentriline, kergesti ärrituv, enesekeskne. Maakohus leiab, et vangistuse kandmise jätkamisel on kinnipeetaval võimalik teha endaga tööd ja läbida vajalikud sotsiaalprogrammid. Samuti on kinnipeetaval soovitav tööharjumuse säilimiseks jätkata vangistuses töötamist. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval tema ema sõnade kohaselt ajutiselt võimalik asuda elama ema ja õelaste juurde. Seega ei ole tegemist kindla elukohaga. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et ta on xxx. Arvestades lisaks sellele ka kinnipeetava madalat haridustaset, kutsehariduse ja ametliku töökogemuse puudumist, ei ole tema kohene töölesaamine vabaduses tõenäoline. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 67,20 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et kaitsja sõidu- ja ajakulu tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Kinnipeetavalt kuulub väljamõistmisele 38,40 eurot. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4