1-10-9919/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 06.11.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-9919 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aleksander TRÕTŠEVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksander TRÕTŠEV sünd. 26.07.1993, isikukood 39307266514, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 26.01.2012 ja lõpp 05.10.2013 Jätta Aleksander TRÕTŠEV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Aleksander TRÕTŠEVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 67 (kuuskümmend seitse) eurot 20 senti (s.h. materjaliga tutvumine 16 eurot, esinemine kohtuistungil 16 eurot, tasu sõiduajakulu eest 10 eurot, sõidukulu 14 eurot, käibemaks 11,20 eurot). Välja mõista Aleksander TRÕTŠEVILT kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 80 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 1 Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksander Trõtševi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksander Trõtšev on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.10.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega üldkasuliku tööga 1314 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Tartu Maakohtu 26.01.2012 määrusega pöörati eelnimetatud kohtuotsus Aleksander Trõtševi suhtes täitmisele ning määrati kandmisele kuuluva vangistuse pikkuseks 1 aasta 8 kuud 9 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteokorras seitsmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Uued kuriteod pani kinnipeetav toime ajal, mil oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd, tunnid jäid sooritamata. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, need on toime pandud majandusliku kasu saamiseks. Käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes menetluses kriminaalasi KarS §121 järgi. Kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi xxx, töötanud xxx ja asunud õppima 8-ndasse klassi. Kinnipeetava käitumine vanglas ei ole seaduskuulekas. Kinnipeetav töötas vabaduses xxx, kust lahkus töölt erimeelsuste tõttu kolleegidega. Majanduslikku toimetulekut raskendas vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetaval on rahalisi kohustusi summas 13 163,33 €, vanglas keegi majanduslikult ei toeta. Kinnipeetava vanemad elavad lahus, ema ja kasuisa tarvitavad sageli alkoholi, isaga kinnipeetav ei suhtle, vend on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava suhted perekonnas on keerulised, tema suhtlusringkonda kuuluvad sarnase elustiiliga ja kuritegelikule teele kalduvad tuttavad. Narkootikumide tarvitamine ja varavastased kuriteod viitavad kinnipeetava hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav tarvitas narkootikume 5 – 6 korda päevas, tal on diagnoositud narkosõltuvus. Probleemide lahendamiseks on kinnipeetav kasutanud ebaefektiivseid vahendeid. Kriminaalhooldusel ei täitnud kontrollnõudeid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 36%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava bioloogilised vanemad elavad lahus, tema suhted perekonnas olid keerulised. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid sarnase elustiiliga ja kuritegelikule teele kalduvad sõbrad ja tuttavad. Koolikohustust kinnipeetav ei täitnud, esines palju põhjuseta puudumisi, kinnipeetav ei suhtunud õppetöösse tõsiselt ja ei allunud kooli korraldustele. Vabaduses töötas kinnipeetav juhutöödel, ametlik töökogemus puudub. Kinnipeetava impulsiivsusele viitavad korduvad õiguserikkumised, tagajärgedega mittearvestamine, püsimatus töös ja õppimises. Kuritegude toimepanemise põhjusteks on olnud vale sõprusringkond ning narkosõltuvus. Kinnipeetav pani kuriteod toime selleks, et saada raha narkootikumide jaoks ning ajal, kui talle oli mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Vanglast vabanemise korral on kinnipeetavat nõus abistama perekond xxx, kuna neil on kinnipeetavast kahju. Ka enne vangistust elas 2 kinnipeetav põhiliselt perekond xxx juures. Päritoluperekond ei suuda tagada kinnipeetavale materiaalset kindlustatust, seda on lubanud teha perekond xxx. Kinnipeetava elamistingimused perekond xxx juures on head, xxx tagab kinnipeetavale ka töökoha. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, mis lõppes vangistusega, seega ei mõju kriminaalhooldusaluse järelevalve kinnipeetavale. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab asjaolu, et kinnipeetav on vabaduses tarvitanud alkoholi ja narkootilisi aineid ning tema sellest tulenev riskiv ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetava päritoluperekonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid ja esineb alkoholi kuritarvitamist. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksander Trõtšev taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et soovib elada seaduskuulekalt. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi leidis maakohtu istungil, et takistusi kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Tartu Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. Taas mõisteti kinnipeetav süüdi Tartu Maakohtu 04.10.2010 otsusega ja taas anti võimalus kanda karistus ära mitte vangistusena. Kinnipeetav seda võimalust ei kasutanud ja talle kohtu poolt kahel korral osutatud usaldust ei õigustanud, mistõttu karistused pöörati täitmisele. Kohtumääruse kohaselt ei teinud kinnipeetav üldkasuliku töö tunde ja ei täitnud registreerimisele ilmumise kohustust. Seega ei avalda leebemad vahendid kinnipeetavale mingit mõju ja kinnipeetav ei tee talle mõistetud karistustest enda jaoks mingeid järeldusi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab vähemalt 1-aastase katseaja läbida seaduskuulekalt. Kinnipeetav ei olnud suuteline täitma käitumiskontrolli nõudeid tingimisi vangistuse ja üldkasuliku töö tegemise ajal. Samad käitumiskontrolli nõuded koos võimalike lisakohustustega 3 pannakse kinnipeetavale ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel, elektroonilise valve puhul on piirangud veel suuremad. Kinnipeetava seletused selle kohta, et ta on nüüd valmis nõudeid järgima, ei ole eelneva põhjal usaldust väärivad. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, mõlemad on kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid täita. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest ja kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, et tema suhtes on menetluses veel üks kriminaalasi, milles eeluurimine on käesolevaks ajaks lõpule viidud. Vabanemise korral on kinnipeetavale võimaldanud elu- ja töökoha perekond Sakhovid. Asja materjalidest ja kinnipeetava enda seletustest maakohtu istungil nähtub, et samas kohas elas ta ka kaks aastat enne vangistust, samuti on ta sama tööandja juures varem ka töötanud. Nimetatud asjaolud ei välistanud siiski kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist. Samuti ei suutnud nimetatud eluja töökoht tagada kinnipeetava poolt kriminaalhooldusnõuete täitmise. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Sotsiaalprogrammi Eluviistreening läbimise vanglas loeb maakohus positiivseks ja leiab, et karistuse kandmise jätkamisel vanglas on kinnipeetaval võimalik oma narkosõltuvusega tööd teha ja kinnistada programmis saadud teadmisi. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 67,20 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et sõidu- ning ajakulu tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Kaitsjatasu 38,40 eurot tuleb välja mõista kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4