1-11-9505/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9505 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Sergei Smirnovi (Smirnov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Smirnovi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 28.11.2012 määrusega jäeti Sergei Smirnov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Smirnov tunnistati Harju Maakohtu 19.04.2005 otsusega süüdi KarS § 114 p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning teda karistati 11-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.05.2003 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning S. Smirnovi lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 2 kuud 9 päeva vangistust. S. Smirnovi karistuse kandmise algus on 16.07.2003 ja lõpp 22.09.
4. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 04.11.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu, leidis, et S. Smirnov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et S. Smirnovi on alates
6. aastast kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest. Samuti on teda karistatud opiaatide ebaseadusliku tarvitamise eest. Praegu kannab ta vangistust ka mõrva eest piinaval viisil. Tallinna Linnakohtu 10.05.2002 otsusega määratud katseajal, kui S. Smirnov oli allutatud kriminaalhooldaja kontrollile, pani ta toime uue varguse. Samuti jätkas ta uute kuritegude (vargused ja mõrv) sooritamist vahetult pärast Harju Maakohtu 19.05.2003 süüdimõistvat kohtuotsust. Seega kannab S. Smirnov käesoleval ajal vangistust ka I astme kuriteo eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 2 aastat ja 10 kuud. Uute kuritegude toimepanemist ei ole takistanud talle mõistetud kriminaalkaristused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine. Järelikult ei ole kriminaalhooldusele allutamine ning kindla elukoha ja lähedaste olemasolu tema jaoks piisavad, et ära hoida uue kuriteo sooritamist. Tal on kalduvus vara ja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele ning sõltuvusainete kuritarvitamisele. Maakohus nõustus vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamusega, mille kohaselt eksisteerib S. Smirnovi puhul endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Seejuures võttis kohus arvesse, et S. Smirnov on varem korduvalt käitunud õigusvastaselt, pole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi enda jaoks teinud ning on toime pannud koos vennaga raskeima isikuvastase kuriteo julmal viisil. Tal on varem esinenud tõsised sõltuvusprobleemid. Ka on tal läbimata individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammid Õige Hetk ja Eluviisitreening, mis võiksid oluliselt vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti võttis kohus arvesse, et süüdimõistetu on vanglas korduvalt rikkunud distsipliini, viimati on teda distsiplinaarkorras karistatud 24.03.
7. Kehtiv distsiplinaarkaristus viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole suuteline alluma isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Järelikult on tema õiguskuulekus ja suutlikkus alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile tõsiselt kaheldavad. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et S. Smirnov ei kujutaks endast vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks ning seda vaatamata sellele, et ta on läbinud ühe vajaliku sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, on töötanud vanglas, soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt, omab lähedasi, kindlat elukohta ja töökoha saamise võimalust. Kohus leidis, et süüdimõistetut, keda on varem korduvalt karistatud ning kes kannab vangistust raske isikuvastase kuriteo eest ning omab ka vanglas kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist isegi elektroonilise valve alla. Ka leidis kohus sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Töötamine vangistuse ajal, sotsiaalprogrammi läbimine, perekonna ning elu- ja töökoha olemasolu, soov edaspidi elada seaduskuulekalt ja nõustumine elektroonilise valvega ei ole sellised asjaolud, mis välistaksid uue kuriteo toimepanemise. Uue kuriteo toimepanemise riski alandamiseks peaks süüdimõistetu läbima mõne individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi ning mitte omama kehtivat distsiplinaarkaristust. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu S. Smirnov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb selle tühistamist ning enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S. Smirnov märgib, et on vangistuses viibides analüüsinud oma endist eluviisi ning teinud sellest järeldused. Samuti on ta vangistuses viibides abiellunud ning plaanib vabaduses luua perekonna. S. Smirnov lisab, et on omandanud keskhariduse, sooritanud riigikeele eksami B2 tasemel, täitnud individuaalset täitmiskava ning töötab OÜ-s Eesti Vanglatööstus keevitajametallkonstruktsioonide koostaja erialal. S. Smirnov leiab, et vanglal ei ole talle peale töötamise ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening rohkem enam midagi pakkuda. Sotsiaalprogramme oleks tal aga võimalik läbida ka vabaduses. Seoses kehtiva 2 distsiplinaarkaristusega märgib S. Smirnov, et see ei kujuta endast ohtu vangla julgeolekule, kuna vangla toetab tema vabanemist. S. Smirnov on küll varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid siis ei mõistnud ta veel olukorra tõsidust. Praegu on tal kindlad elueesmärgid ning ta soovib saada ausaks ühiskonna liikmeks. Samuti tahaks ta minna ülikooli, kuid vanglas ei ole selleks võimalust. S. Smirnov lisab, et tema vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Samuti on tal kindel erialane töö firmas Ineks Trade OÜ. Seega on tal kindel sissetulek, mis hoiab teda mõtlemast kuritegude toimepanemisele. S. Smirnovi hinnangul on oluline ka see, et tal ei ole võlgu. S. Smirnov ei nõustu maakohtuga selles, et töötamine karistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammide läbimine, perekond, elutingimused, töökoha olemasolu, tahe elada seaduskuulekalt ja nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks ei ole need asjaolud, mis hoiaks ära kuritegude toimepanemise. Süüdimõistetu leiab, et need on peamised faktorid, mis hoiaksid ära uute kuritegude toimepanemise. Selleks, et riski maandada, palub ta endale määrata nõutavad sotsiaalprogrammid. Kuivõrd S. Smirnov viibib vanglas esimest korda, palub ta võimalust tõestada, et on suuteline olema seaduskuulekas ja aus ühiskonna liige. S. Smirnov on valmis täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid ning kohtu poolt määratavaid kontrollkohustusi ja nõudeid ning alluma elektroonilisele valvele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2012 määrusega määrati süüdimõistetu S. Smirnovi määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 28.12.
9. Määratud ajaks prokurör kohtule seisukohti ei esitanud.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole S. Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
12. Ringkonnakohus leiab, et ehkki määruskaebuses on välja toodud mitmeid S. Smirnovi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (vangistuses keskhariduse omandamine ja riigikeele eksami sooritamine, vabaduses kindla elukoha ja garanteeritud töökoha omamine ning lähedaste toetus), ei ole need käesoleval ajal piisavad, õigustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus rõhutab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb kohtul hinnata KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis ning vabastamine on põhjendatud vaid juhul, kui kohtul on tekkinud veendumus, et süüdimõistetu suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ning ta ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid. S. Smirnovi suhtes ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei tekkinud.
13. Ringkonnakohus rõhutab, et S. Smirnov kannab karistust muuhulgas raske esimese astme isikuvastase kuriteo – piinaval viisil toime pandud tapmise eest. Kohus leiab, et tegemist on kuriteoga, mille toimepanemises süüdi mõistetud isiku tingimisi ennetähtaegseks 3 vabastamiseks peavad kuriteo raskusest tulenevalt esinema äärmiselt erandlikud asjaolud. Seejuures märgib kohus, et ühiskonnas eksisteerib ootus, et isikud, kes panevad toime niivõrd raske kuriteo nagu mõrv, kannavad neile mõistetud karistuse lõpuni. Seetõttu ei saa kohus ka S. Smirnovi tingimisi ennetähtaegsesse vabastamisesse suhtuda kergekäeliselt ning peab arvesse võtma nii tema käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi kui ka tema varasemat elukäiku nende kogumis.
14. Hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid leiab kohtukolleegium, et S. Smirnovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole piisavalt põhjendatud. Ehkki S. Smirnov on määruskaebuses esile toonud mitmeid asjaolusid, mis viitavad sellele, et ta soovib end parandada ning alustada vabaduses õiguskuulekat elu, ei ole need piisavad kohtul vastava veendumuse tekkimiseks. Tema sõnade usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et S. Smirnovi on kokku kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral karistati teda Tallinna Linnakohtu 10.05.2002 otsusega 1-aastase tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga. Vaatamata saadud võimalusele kanda karistust vabaduses, jätkas S. Smirnov kuritegude toimepanemist. Seega on S. Smirnov korra juba kohtu usaldust kuritarvitanud, mis annab aluse kahelda, et tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratav katseaeg mööduks edukamalt ning S. Smirnov ei paneks enam toime uusi kuritegusid.
15. Ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et S. Smirnovi käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas ning teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Ehkki kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kinnipeetaval üks, iseloomustavad ka juba lõppenud distsiplinaarkaristused S. Smirnovi suutmatust pidada kinni kehtestatud korrast. Ringkonnakohus leiab, et kui S. Smirnov ei ole suutnud vanglas range järelevalve tingimustest käituda seaduskuulekalt, on tõenäoline, et ta ei suuda seda ka vabaduses, kus kontroll tema käitumise üle on tunduvalt nõrgem. Kohtu arvates tuleb süüdimõistetul esmalt oma käitumisega vanglas näidata, et ta on võimeline elama seaduskuulekalt ning alles seejärel võib osutuda võimalikuks tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine.
16. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S. Smirnovi kui raske isikuvastase kuriteo sooritanud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
17. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Paavo Randma