KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5972 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas V

§-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Valmar Talpase kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12.80 eurot (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti) vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt Valmar Talpasele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Valmar Talpaselt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 76.80 eurot riigituludesse.

1. Valmar Talpasel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Valmar Talpas 111-5972 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Valmar Talpas tunnistati Harju Maakohtu 31.05.2011 otsusega süüdi KarS § 142 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 05.06.2008 otsusega V. Talpasele mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 1438 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 24 kuud. Kohtuotsus jõustus 08.06.
2. Pärnu Maakohtu 06.02.2012 määrusega pöörati V. Talpasele Harju Maakohtu 31.05.2011 otsusega mõistetud vangistus täielikult täitmisele, kuna süüdimõistetu hoidus kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ega täitnud kontrollnõudeid. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.03.2012 ja lõpeb 27.03.
3. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla tekkis 25.11.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Tartu Maakohtu 10.12.2012 määrusega jäeti V. Talpas vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalide ja prokuröri arvamusega, leidis, et V. Talpase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus luges V. Talpase puhul positiivseks vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samas pidi kohus arvestama, et tema kaks poolvenda on samuti kriminaalkorras karistatud ning üks poolvendadest, kes peaks kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt alates 01.10.2012 kandma karistust Tallinna Vanglas, elab praegusel hetkel samuti samas elukohas, kuhu asuks elama V. Talpas. Eeltoodut tuli kohtu hinnangul eriti arvestada, kuna materjalidest nähtuvalt võib V. Talpas olla teiste isikute poolt kergesti negatiivselt mõjutatav. Samas märkis kohus positiivsena, et süüdimõistetu on vangistuses alustanud Eluviisitreeningu läbimist. Samuti sobib kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt V. Talpase vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus märkis, et V. Talpast on kokku kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning kõigil kordadel on teda kohustatud alluma käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on V. Talpasele määratud käitumiskontrollid kulgenud suurte raskustega, kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid. Samuti on V. Talpas pannud talle määratud katseaegadel toime uusi süütegusid. Viimane mõistetud karistus pöörati Pärnu Maakohtu 06.02.2012 määrusega täitmisele, kuna V. Talpas ei sooritanud mitte ühtegi talle määratud üldkasuliku töö tundidest, ei käinud registreerimisel, lahkus kohtu poolt määratud elukohast ja läks Soome. Süüdimõistetu enda sõnul on teda pärast ennetähtaegse vabastamise taotluse kohtusse saatmist karistatud distsiplinaarkorras suitsudega seotud rikkumise eest. Maakohtu hinnangul näitab see, et isik, olles teadlik ennetähtaegse vabanemise võimalusest, ei suutnud ka sel eesmärgil vanglas kehtestatud reegleid täita. Eeltoodust järeldas kohus, et V. Talpas ei ole olnud võimeline järgima talle määratud kontrollnõudeid ega alluma kehtestatud reeglitele ning seetõttu on ka käesoleval ajal kohtul kahtlus, et süüdimõistetu ei suudaks täita elektroonilise valvega kaasnevaid kohustusi ega kontrollnõudeid. Maakohus võttis arvesse, et V. Talpas on toime pannud vägivaldseid isikuvastaseid ning seksuaalkuritegusid. Kõik talle süüksarvatavad kuriteod on V. Talpas toime pannud alkoholijoobes. Kuigi V. Talpas kinnitas, et tarvitas vabaduses olles alkoholi kuus mitmel nädalavahetusel ja et kuritegeliku käitumise üheks põhjuseks oligi alkohol, ei leia ta, et alkoholi tarvitamine oleks tema jaoks probleem. Samuti ei näe ta seost alkoholi tarvitamise ning oma agressiivse käitumise vahel. 2 Veel tuvastas maakohus, et V. Talpasel puudub vabanemise korral kindel töökoht ning töökoha leidmine Albu vallas on raskendatud. Seda enam, et V. Talpasel puudub põhiharidus ning ametlik töökogemus Eestis. V. Talpas soovib vabanemise korral pärast käitumiskontrolli lõppemist minna tagasi tööle Soome. Eeltoodu tõttu on maakohtu arvates endiselt olemas oht, et V. Talpas võib uuesti hakata kõrvale hoiduma kriminaalhooldusest ja minna tööle Soome. Samuti on oluline arvestada, et V. Talpase suhtes on täitmisel ka suhteliselt suures summas rahalisi nõudeid. Seega tuleb eelnimetatud asjaolusid lugeda süüdimõistetu puhul olulisteks uute kuritegude toimepanemise riskiteguriteks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada V. Talpas vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole oma otsustust piisavalt motiveerinud. V. Talpas kirjeldas kohtuistungil, milliseid järeldusi ta on enda jaoks karistuse kandmise ajal teinud asjaoludest, mis on tinginud tema karistuse kandmise. Ta on teadvustanud enda jaoks riskivaldkondi, millega tal tuleb tegeleda. Samuti selgitas ta maakohtus, millised eesmärgid ta on tuleviku suhtes püstitanud ja mida ta pärast ennetähtaegset vabanemist soovib saavutada. V. Talpasel on kindel soov leida endale töö. Töökohta tal garanteeritud ei ole, kuid V. Talpas avaldas lootust, et tal on võimalus leida rakendust ning selleks ta peab esmalt vajalikuks registreerida ennast töötuna Eesti Töötukassas. Pikemas perspektiivis peab V. Talpas võimalikuks töötamist Soome Vabariigis, kus ta ka varem on töötanud. V. Talpase enda sõnul omab ta oskusi ja kogemusi ehitustöödes. Läbi Töötukassa avaneks V. Talpasel võimalus täiendavalt omandada läbi erinevate pakutavate kursuste ja tööturuteenuste oskusi ja kogemusi tööturul hakkamasaamiseks. Hõivatus tööga või Töötukassa pakutavate tööturuteenustega maandaks ka oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et V. Talpas on kinnitanud, et on valmis järgima käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldaja järelevalve all olek distsiplineeriks V. Talpast. Isik on mõistnud oma sõnul alkoholiga kaasnevaid probleeme ning on kinnitanud valmidust üldtunnustatud käitumisreegleid järgida ning alkoholi mitte tarvitada. Seoses sellega, et vangla ei toeta V. Talpase vabastamist, märgib kaitsja, et vangla iseloomustuse kohaselt on V. Talpas karistuse kandmise ajal käitunud pigem positiivselt ning on motiveeritud oma elukorraldust muutma. V. Talpas läbib sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tema motiveeritust tulevikus õiguskuulekalt elada näitab kaitsja arvates kehtivate distsiplinaarkaristuste vähesus – V. Talpast on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Veel märgib kaitsja, et V. Talpasel on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, millesse kuuluvad tema ema, kasuisa, poolõed- ja vennad, kelle toetusel ja kaasabil peaks V. Talpasel olema kõik võimalused seaduskuulekaks eluks. Karistuse kandmise ajal on V. Talpast toetanud materiaalselt ema. Lisaks soovib V. Talpas osaleda ka oma lapse kasvatamises ning asuda töökoha leidmisel hüvitama temal lasuvaid materiaalseid kohustusi. Negatiivset mõju avaldanud isikutega on V. Talpas enda sõnul suhted katkestanud ega soovi neid taastada. V. Talpas on nõus võtma endale käitumiskontrolli ajaks kohustuse mitte suhelda kohtu poolt määratud isikutega ja mitte viibida kohtu määratud kohtades. Kaitsja leiab, et kohaldades V. Talpase suhtes käitumiskontrolli erinevate kontrollnõuete ja kohustustega on isikut võimalik tulemuslikumalt mõjutada kui tähtaegse vabanemise korral. Kontrollnõuete ja kohustuste täitmine distsiplineeriks isikut ning kõik edasine oleks tema enda kätes. V. Talpas kannab esmakordselt reaalset vangistust. Kaitsja leiab, et isikule võiks anda võimaluse enda tõestamiseks läbi kontrollnõuete ja kohustuste täitmise. Ka lühiajaliselt reaalse vangistuse kandmine võib isikut panna enda hoiakuid muutma, mis on ühtlasi karistuse üheks eesmärgiks. 3
7. Tartu Ringkonnakohtu 27.12.2012 määrusega määrati süüdimõistetu Valmar Talpase kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 07.01.
8. 4.1 04.01.2013 registreeriti ringkonnakohtus süüdimõistetu V. Talpase seisukohad, milles ta nõustub kaitsja kaebuses välja toodud asjaoludega. V. Talpas soovib lisada, et viibib vanglas esimest korda ja on sellest vajalikud järeldused teinud. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ning suuline kinnitus tööleasumise võimaluse kohta Euronom TÜ-s. V. Talpas soovib vabaneda, et osaleda oma tütre kasvatamisel ning aidata teda materiaalselt. Samuti soovib ta aidata oma ema. 4.2 Prokurör määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole V. Talpase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
11. Ringkonnakohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis, leiab, et V. Talpase varasem elukäik ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. V. Talpast on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas kahel korral tingimisi vangistustega. Viimasel korral karistati teda vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et varasemad katseajad on V. Talpasel kulgenud suurte raskustega – V. Talpas eiras korduvalt kontrollnõudeid, jättes registreerimisele ilmumata ning teatamata selle mõjuvast põhjusest. Mõistetud üldkasulikust tööst ei sooritanud V. Talpas ühtegi tundi, mis koos katseaja kontrollnõuete eiramisega (jättis korduvalt registreerimisele ilmumata ega elanud kindlaksmääratud elukohas) tingis vangistuse täitmisele pööramise. Seega on V. Talpasele antud korduvalt võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses, kuid ta ei ole saadud võimalusi kasutanud, eirates kriminaalhoolduse nõudeid ning pannes toime uued kuriteod. Ehkki reaalses vangistuses viibib V. Talpas esmakordselt, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesolev karistus oleks olnud varasematest mõjusam ning suunanud V. Talpase seaduskuulekale teele. Siinkohal juhib kohus tähelepanu sellele, et V. Talpas ei ole ka vanglas suutnud käituda õiguskuulekalt, pannes alles hiljuti toime distsiplinaarrikkumise. See annab alust arvata, et vabaduses ei ole V. Talpas võimeline järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi.
12. Samuti on alust arvata, et V. Talpas ei suuda järgida alkoholi tarvitamise keeldu, mis suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Kõik tema kuriteod on olnud toime pandud alkoholijoobes. Sellele vaatamata nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V. Talpas ise ei tunnista, et alkohol oleks tema puhul probleemiks, samuti ei näe ta seost 4 alkoholi tarvitamise ning oma agressiivse käitumise vahel. Seega ei teadvusta V. Talpas alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske ning jätkuvalt on olemas oht, et V. Talpas jätkab vabaduses alkoholi liigtarvitamist, mis võib viia uute kuritegudeni.
13. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V. Talpast vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
14. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja vandeadvokaat R. Objarteli taotlus hüvitada õigusabi osutamise eest 76.80 eurot kuulub rahuldamisele. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud maakohtu määrusega tutvumisele 1 pooltunni, V. Talpasega Tartu Vanglas kohtumisele 1 pooltunni ja kaebuse koostamisele 2 pooltundi, s.o kokku 4 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus saada määruskaebuse koostamise ja esitamise eest tasu 4 pooltunni ulatuses ehk 64 eurot, millele lisandub käibemaks 12.80 eurot.

§ 187lg 2 kohaselt kuulub nimetatud summa väljamõistmisele süüdimõistetu V.

Talpaselt. Paavo Randma Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas