30

(1)aasta seitsme

(7)kuu ja kahekümne kolme

(23)päevase vangistuse ära kandmata osa üks

(1)aasta ja kolmteist

(13)päeva. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja vangistuse kandmise algust arvestada Rainer Avaldi kinnipidamisest 25.oktoobril 2012.a. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva tasu kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja sõiduks kulunud aja eest kokku 81.60 eurot ja 44.16 eurot sõidukulu. Summad sisaldavad käibemaksu. Kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil määrus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdimõistetu jaoks algab tähtaeg määruse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud ja kohtu seisukoht Rainer Avald on süüdi mõistetud 27.jaanuaril 2012.aastal Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistatud vangistusega neli

(4)kuud. Tallinna Ringkonnakohtu 14.märtsil 2012.a. otsuse kohaselt jäi varasemate kohtuotsustega mõistetud karistuste liitmise teel liitkaristuseks vangistus üks

(1)aasta ja kaheksa

(8)kuud. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega jäi vangistuse kandmata osaks üks

(1)aasta seitse

(7)kuud ja kakskümmend kolm

(23)päeva. 21.mail 2012.a. vabastas Harju Maakohus R.Avaldi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.juunini 2013.a, millest esimeseks viieks

(5)kuuks kohaldas elektroonilist valvet. R.Avald vabanes 01.juunil 2012.a. Kohtu määruse kohaselt oli R.Avald kohutsatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Lisakohustusteks olid kohtu määruse alusel mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, tööleasumine või töötuna registreerimine kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, hoidumine suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega ja sotsiaalprogrammi läbimine. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R.Avald on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustusi: tarvitas alkoholi ja eemaldas 07.oktoobril 2012.a. kella 01.18 paiku endalt elektroonilise järelevalve seadme ning lahkus kodust. Kontrollimisel 08.oktoobril 2012.a. selgus, et koju paigaldatud seade oli korras, kuid jalavõru oli läbi lõigatud. R.Avaldi endise elukaaslase VR seletuse kohaselt teatanud R.Avald 05.oktoobril 2012.a., et ta lahkub Raplasse ja et tal on jalavõru ära võetud. Korteri võtit ta V.Rle ei andnud. V.R lasi järgmisel päeval panna korteril uksele uue luku. 06.oktoobril õhtul töölt koju tulles leidis ta korterist R.Avaldi koos kaaslastega. Viimaste hulgas oli ka RG koos 5 aastase lapsega, kes keeldus lahkumast. V.R kutsus politsei ja R.Avaldil tuvastati alkoholijoobe. Samal öösel lõikas R.Avald jalavõru läbi ja lahkus. 07.oktoobril 2012.a. kell 00.15 on politseiametnik tuvastanud R.Avaldil indikaatorvahendi abil alkoholi tarvitamise tunnused. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. R.Avald ei nõustu vangistuse täitmisele pööramisega ja kinnitab, et ta oli korterist sunnitud lahkuma, kuna elukaaslase V.R poeg vahetas korteri uksel luku, ei andnud talle võtit ja nii jäänud R.Avald korterisse kinni. Temale nõutud korterist lahkumist ja seepärast helistanud ta valveseadme abil valveametnikule. Pärast seda teatas talle kriminaalhooldaja, et V.R siiski lubab tal korterisse jääda ja R.Avald pidi 08.oktoobril minema kriminaalhooldaja juurde, et leida võimalus valeseadme paigaldamiseks uude kohta. R.Aald tunnistab, et ta tarvitas samal õhtul korteris alkoholi ja pärast V.R kojutulekut võttis enda küljest ära jalavõru ning lahkus korterist. Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja vangistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele, sest tegelikult lahkus R.Avald korterist oma algatusel, kuna endine elukaaslane V.R läks autoga koju viima RG, kes oli koos lapsega. Kui 06.oktoobri õhtul või 07.oktoobril kella 00.00 paiku tõesti puudus R.Avaldil võimalus korterisse jääda, siis ei ole mingit põhjendust jalavõru läbilõikamisele. Samuti oli võimalus vajaduse korral uuesti võtta valveseadme abil ühendust valveametnikuga. R.Avald jättis ka minetama 08.oktoobril k.a. kriminaalhooldaja juurde. V.R on kohtuistungil kinnitanud, et ta ei teinud R.Avaldile takistusi korterisse jäämiseks, vaid soovis R.Avaldi uue elukaaslase lahkumist. KarS § 76 lg. 5 kohaselt on vangistuse kandmata osa täitmisele pööramine ainus võimalus, kui tingimisi enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu ei täida kontrollnõudeid, kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele. niisugusel juhul kohtul ainsaks võimaluseks pöörata vangistuse kandmata osa täitmisele. Antud juhul on niisuguse olukorraga tegemist. Indrek Saar Kohtunik