lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks.
lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
kohaselt tõendamiseseme asjaolud on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis. Eeltoodust lähtudes leiab menetlusalune isik, et antud juhul ei olnud alust väärteomenetluse alustamiseks ning menetlus tuleb lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 13.12.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 12 – 6264 (2330,12,008868) MR kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub kaebuse esitajaga, et väärteoasjas tehtud otsuses on mõningad ebatäpsused faktiliste asjaolude kohta (ületatud sõidukiirus ja rikkumise koht), kuid leiab, et põhimõtteliselt on menetlus läbi viidud nõuetekohaselt ja eelmainitud puudused ei peaks kaasa tooma otsuse tühistamist, kuna menetlusalune isik ikkagi ületas lubatud sõidukiirust ja pani sellega toime väärteo. Seepärast palub kohtuväline menetleja Harju Maakohut jätta MR kaebus väärteoasjas nr 233012008868 rahuldamata ja politsei otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et MR kaebus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul ei selgu väärteoasja materjalidest üheselt rikkumise toimepanemise koht, seega pole võimalik ka öelda, milline oli kiiruse piirang antud kohas. 19.10.2012.a. koostatud väärteoprotokollis AB 1302505 on märgitud, et rikkumine leidis aset Tallinn – Narva maantee 201,3 kilomeetril GPS koordinaatidega Y: 6592339, X: 728530. Samal päeval koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud sama koht liiklusjärelevalvet teostanud politseisõiduki asukohaks. Kui nimetatud GPS koordinaadid kanda kaardile, siis selgub, et rikkumise koht ja politseisõiduki asukoht ei ole mitte Tallinn – Narva maanteel, vaid orienteeruvalt 20 – 30 meetrit maanteelt põhja suunas. Eelnimetatud asjaolule on viidanud MR oma kaebuses. Seega ei saanud politseipatrull, asudes GPS koordinaatidel Y: 6592339, X: 728530, olla liikumises kiirusega 60 km/h ja teostada sõiduki sõidukiiruse mõõterežiimiga „vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist“ Samuti on kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märgitud, et politseisõiduki sõidu suund oli Tallinn ning sõidukiirust ületanud sõiduk lähenes politseisõidukile. Väärteoprotokollis on aga 3 märgitud, et MR poolt juhitud sõiduauto liikus Tallinna suunas. Seda on kinnitanud ka MR 19.10.2012.a. antud ütlustes. Seega pidid nii politseisõiduk kui ka MR poolt juhitud mootorsõiduk liikuma samas suunas, mistõttu ei olnud võimalik politseil mõõta MR sõiduki kui politseisõidukile vastu tuleva sõiduki kiirust. Kohus peab vajalikus osundada kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtule 13.12.2012.a. saadetud kirjalikule seisukohale, milles kohtuväline menetleja avaldab, et väärteoasjas tehtud otsuses on mõningad ebatäpsused faktiliste asjaolude kohta (ületatud sõidukiirus ja rikkumise koht). Seega möönab ka kohtuvälise menetleja esindaja asjaolu, et otsuse tegemisel on tuginetud ebatäpsetele faktilistele asjaoludele. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 09.06.2011.a. otsuses nr. 3-1-1-45-11 asunud seisukohale, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. LS § 227 sätestatud süüteo (lubatud sõidukiiruse ületamine) puhul on oluliseks faktiliseks asjaoluks rikkumise toimepanemise täpne koht, mille pinnalt on võimalik tuvastada, milline kiirusepiirang antud teelõigul kehtis ning sellest sõltuvalt on võimalik kvalifitseerida tegu LS § 227 lg 1 – 3 järgi. Väärteoprotokollis märgitud asukohas ei olnud MRl ega politseisõidukil üldse võimalust liikuda, mistõttu ei saa ka tõstatuda küsimust lubatud sõidukiiruse ületamisest. Eeltoodud rikkumine on vaadeldav väärteomenetluse õiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja seega kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise alus. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus MR kaebuse ja tühistab PPA Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 16.11.2012.a. otsuse väärteoasjas 2330,12,008868 ning lõpetab MR suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 1; § 120 lg 1, 132 punktist 3, § 133, § 134 Leili Raedla Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.