Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat Menetlusest osa võtnud isikud Kaitsja: Aivar Ennok, AB Aivar Ennok OÜ, Endla 4-22, Tallinn Menetlusalune isik: Margus Mandre, ik 38312020219, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Margus Mandre kaitsja Aivar Ennoki kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.11.2012 otsusele nr 2373,12,006128 Margus Mandre karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS §
lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks osaliselt, so vaidlustatud otsusega kohaldatud lisakaristuse määra osas. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.11.2012 otsus nr 2373,12,006128 Margus Mandre karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS §
lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks osaliselt, so LS §
3. Teha uus otsus ja mõista Margus Mandrele LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS §
lg 1 p 2 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 (viis) kuuks, jättes muus osas vaidlustatud 1 otsuse tühistamata ja muutmata.
lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 15.10.2012 kell 09.27 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 10. kilomeetril Harku vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli 0,74 +/- 0,05 mg, seega lõplik mõõtetulemus 0,69 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles vaidlustatakse otsus lisakaristuse määra osas. M.Mandre tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi ja puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut. Vaieldamatult on tegemist karistust kergendava asjaoluga, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.Mandre näol on tegemist isikuga, keda kuni käesoleva väärteo toimepanemiseni võiks nimetada eeskujulikuks liiklejaks. Kaitsja leiab, et nimetatud asjaoluga ei ole karistuse mõistmisel küllaldaselt arvestatud. M.Mandre elukohaks on Kangru talu Sõrve külas Harku vallas. Tegemist on elukohaga, mis asub metsa sees ca 15 km kaugusel suurematest maanteedest. Perekonnas kasvab kaks last vanuses 8 aastat ja 9 aastat, kelle kool asub kodust ca 8 km kaugusel. Lapsi viis kooli ja tõi koolist oma autoga isa. Samuti takistab liiklusvahendi puudumine menetlusalusel isikul oma tööülesandeid täitmast. Kaebuse esitaja ei soovi karistust toimepandud väärteo eest välistada. Kaebuse esitaja soovib rõhutada, et teda on karistatud 200 trahviühiku ulatuses so rahatrahviga 800 eurot, milline arvestades tema majanduslikku ja perekondlikku olukorda on küllaltki range karistus. Nimetatud karistust ta ei vaidlusta ega palu kergendada. Samuti ei ole M.Mandre seisukohal, et tema suhtes üldse ei oleks vajalik lisakaristuse kohaldamine. Samas palub ta arvestada puhtsüdamliku kahetsusega, samuti tema spetsiifilise elukohaga ning sellest tulenevat transpordivahendiga liikumise vajadust, eriti laste kooli viimisel ja äratoomisel. Seetõttu taotletakse otsuse tühistamist osaluiselt ja uue otsuse tegemist, vähendades kohaldatud lisakaristust. Menetlusalune isik selgitas, et tarvitas eelmisel päeval elukaaslase sünnipäeval alkoholi ning hommikul pidi minema isale appi. Ei arvanud, et hommikul võiks selline joove olla. Nägi, et on politseioperatsioon ja pööras tagasi. Alguses ei tundnud midagi, kuid siis arvas, et võivad jääknähud siiski olla. Töötab AM OÜs, viib tööriistad ja töötajad objektidele, mis on erinevates kohtades. Tööandja teab asjast, kuid ei ole juttu olnud sellest, mis saab siis kui 2 pikemaks ajaks juhtimisõigus ära võetakse. Isa on lubanud, et aitab laste kooli ja koju viimisel kaks-kolm kuud. Vara hommikul ühistransporti ei liigu, õhtul liigub ühistransport kella 16.00 ajal. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud kaitsja esitatud kaebuse juurde ja leidis, et jääb kaebuses toodud seisukohtade juurde. Menetlusalune isik elab Kangru talus viimased 6 aastat. Menetlusalune isik kahetseb ja ei püüagi karistusest vabaneda. Taotleb vaid lisakaristuse määra vähendamist. On suur vahe kas selleks on kolm või kuus kuud. Isa lubas kaks-kolm kuud aidata, üks asi on lubada, teine asi seda faktiliselt teha. Lisakaristuse kohaldamine on kahtlemata põhjendatud, kuid see paneb koormuse isale, lastele, perele. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud enamohtliku liiklusalase väärteo. Täna saab seda nimetada veel väärteoks, kuid kui oleks tuvastatud alkoholisisaldus mitte 0,69, vaid 0,75 mg/l, siis oleks tema asemel prokurör ja menetletaks kriminaalasja. Menetlusalune isik oli teadlik, et peab järgmisel päeval sõidukit juhtima, on elanud seal talus 6 aastat. Teadis seetõttu ka seda, et juhtimisõigus on vajalik pere eest hoolitsemiskohustuse täitmiseks. Samuti võttis vastu töökoha, kus on vajalik juhtimisõiguse olemasolu, teades samas, et tõenäoliselt võetakse juhtimisõigus ära. Isik peeti kinni politseioperatsiooni käigus, kusjuures märgati mootorsõidukit, mis pööras tuldud teed tagasi ning politsei pidi järgnema. Menetlusalune isik oli seega teadlik, et ei ole kaine. Juhtimisõiguse saanud isikuna on ta teadlik, et sellises seisundis sõiduki juhtimine on keelatud ning sõidukit ümber pöörates püüdis vabaneda vastutusest. Lisakaristuse eripreventiivsest mõjust rääkides võiks vaadata, et isik on varem karistamata, kuid samas oli ta ohtlik endale ja teistele liiklejatele. Selline juht, kes on ohtlik, tuleb liiklusest kõrvaldada. Nädalas peetakse kinni 120 juhti ja kõigil on juhtimisõigus vajalik nii töö tegemiseks kui ka pere jaoks. Nii üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on lisakaristuse kohaldamine vajalik. Alates 01.07.2011 muutus liiklusseadus karmimaks ning lisakaristuse kohaldamisega vähemalt kuueks kuuks kaasneb kohustus teha uuesti teooriaeksam. Seetõttu ei ole kohtuväline menetleja vastu kui kohus vähendab lisakaristust viiele kuule, millega ei kaasneks lisakohustust. Muus osas, arvestades teo toimepanemist teadlikult ja tahtlikult, ei pea kohtuväline menetleja lisakaristuse kergendamist suuremas ulatuses võimalikuks. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, tutvunud kohtule kohtuistungil esitatud töölepinguga ja kohtuvälise menetleja edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS §
Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,74 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,69 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on sätestatud piirmäära 3 ülemmääras, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on mitte ainult suur, vaid peaaegu maksimaalne võimalikust. See aga omakorda tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et karistust kergendava asjaoluna võib arvestada kahetsust, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut karistusregistrisse kantud. Sellest võiks teha järelduse, et menetlusalusele isikule ei ole süüline käitumine omane ning ta on suutnud käituda õiguskuulekalt. Samas ei takistanud see menetlusalust isikut toime panemast ohtlikku liiklusalast väärtegu. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik oli sõidukit juhtima asudes teadlik eelmisel päeval alkoholi tarvitamisest ning nähes politseioperatsiooni toimumist tema läbitaval teelõigus pööras tagasi ning püüdis kontrollimist vältida. Taoline käitumine aga viitab üheselt sellele, et ta oli oma juhile keelatud seisundist teadlik. Selline seisund ei saa aga jääda isikule märkamatuks ning arvestades menetlusaluse isiku vanust võiks järeldada, et alkoholi tarvitades ei ole alkoholi toime menetlusalusele isikule võõras ja ootamatu. Seetõttu on oluliseks põhikaristuse määra ja lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse valiku puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra, karistust raskendavate asjaolude puudumist, asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras täielikult põhjendatud ning karistust kergendava asjaolu puudumisel võinuks määratav karistus olla oluliselt rangem. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kuivõrd igapäevaselt peetakse liikluses kinni LS § 69 lg 5 sätestatud keeldu rikkuvaid juhte, millest antakse teada meedia kaudu ning sisuliselt on selliste süütegude toimepanemine muutunud regulaarseks, leiab kohus, et taoline hoiatav meede oma eesmärki ei täida ning ohtlike juhtide arv liikluses suureneb. Seetõttu on vaja enam kohaldada selliste juhtide liiklusest kõrvaldamist, sundides juhti sel viisil edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti ja kohtuistungil rõhutati seda, et määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et tal on raskusi tööülesannete täitmisel ja laste kooli ja koolist koju toimetamisel. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse 4 saamise eelduseks on liiklusnõuete ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluses juhina osalemisel tuleb neid nõudeid ka täita. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Samas pidi kaebuse esitaja teadma, et määratud karistuse tõttu ei saa ta teha sellist tööd, mis on seotud sõiduki juhtimisega ning kohtule esitatud töölepingust saab järeldada, et ta oli ka väärtegu toime pannes teadlik oma tulevase töö iseloomust. Kaebuse esitajale oli juhtimisõiguse vajalikkus laste sõidutamisel ja tööülesannete täitmisel teada enne väärteo toimepanemist ja ta oli teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik asus teadlikult aktiivselt liikluses osalema mootorsõiduki juhina seisundis, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik. Kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on ilmselgelt lähtutud karistust kergendava asjaolu olemasolust. Menetlusaluse isiku süü suurust arvestades oluks lisakaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena täiesti põhjendatud. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole karistusregistrisse kantud ning seda, et kohtuväline menetleja pidas võimalikuks vähendada lisakaristust määrani, mis välistaks LS § 129 sätete kohaldumise. Arvestades menetlusalusel isikul kehtivate karistuste puudumist, võiks järeldada, et menetlusalune isik on olnud võimeline liiklusnõudeid täitma ning puuduks vajadus suunata menetlusalust isikut juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooriaeksamile. Seetõttu leiab kohus, et kohaldatud lisakaristuse määra võib kergendada, vähendades seda kohtuvälise menetleja taotletud tähtajani, kuigi menetlusaluse isiku süü suurust arvestades võinuks lisakaristuse tähtaeg kehtivate karistuste korral olla oluliselt rangem määratud tähtajast. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb osaliselt rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada kohaldatud lisakaristuse määra osas ning uue otsusega vähendada lisakaristuse määra viie kuuni. Muus osas tuleb vaidlustatud otsus jätta muutmata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.