§-dest 326 lg 2 ja 333 lg 4 jätta süüdimõistetu Viktor Pudovkini kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus Viru Maakohtu
lg 7 alusel käesoleva määrusega ning see ei kuulu kassatsiooni korras vaidlustamisele. Asjaolud
lg 1 kohaselt järgitakse ringkonnakohtus määruskaebuse läbivaatamisel
11. peatüki sätteid.
lg 1 kohaselt kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.
Apellatsioonist loobumine on ringkonnakohtule siduv.
lg 4 kohaselt on süüdistataval õigus loobuda kaitsja apellatsioonist, välja arvatud juhtudel, mil kaitsja osavõtt on
lg 2 järgi kohustuslik.
lg 5 kohaselt, kui kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud, jäetakse apellatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud. 21.01.2013 registreeriti V. Pudovkini 17.01.2013 avaldus kaitsja määruskaebusest loobumiseks. Avalduse kohaselt ei soovi V. Pudovkin tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta ei ole palunud kaitsjal vaidlustada maakohtu määrust, vaid leiab, et Viru Maakohtu 17.12.2012 määrus on põhjendatud. Käesolevas asjas oli kohtuniku 16.01.2013 määrusega menetlusosalistele antud aega seisukohti esitada kuni 25.01.2013 ning ringkonnakohtu määrus pidi valmima hiljemalt 04.02.2013. Seega V. Pudovkini 17.01.2013 avaldus oli esitatud enne kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu V. Pudovkini määruskaebusest loobumine tuleb vastu võtta ning kaitsja määruskaebus jätta läbi vaatamata, sest ei esine
§-s 45 lg 2 märgitud asjaolusid. 4.2. Kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, taotledes maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebuse koostamise eest 48 eurot pluss käibemaks 9.60 eurot, kokku 57.60 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, põhjendades oma seisukohta järgnevalt.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigi õigusabi osutamise korral on kaitsja kohustatud RÕS § 22 lg 3 tulenevalt esitama põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse kohta. Sama paragrahvi lõikest 7 nähtub, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi 2 õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Seega peab kohus riigi õigusabi tasu taotluse lahendamisel hindama riigi õigusabi korras tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide põhjendatust ja vajalikkust. Käesoleval juhul nähtub V. Pudovkini poolt esitatud avaldusest, et kaitsja on esitanud määruskaebuse Viru Maakohtu 17.12.2012 määrusele seda kaitsealuse V. Pudovkiniga kooskõlastamata. Lisaks nähtub avaldusest, et V. Pudovkin ei soovi määruskaebuse läbivaatamist, kuna peab maakohtu määrust seaduslikuks ja põhjendatuks. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 2 kohaselt on advokaat kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 4 lg 5 sätestab, et advokaat valib kliendi poolt antud volituste piires kliendi huvide kaitseks vajalikud seadusega kooskõlas olevad viisid ja vahendid. § 14 lg 21 kohaselt peab advokaat kliendile selgitama, missugused on võimalused ja eeldused kliendi poolt soovitatava lahenduse saavutamiseks. Menetluse alustamise otsustab klient. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab advokaat klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest. § 19 reguleerib advokaadi suhteid kliendiga kriminaalmenetluses. § 19 lg 2 esimese lause kohaselt advokaadi poolt kokkuleppel või määratud korras võetud kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitsmise kohustus kehtib menetlustoimingu (menetlusstaadiumi) piires, milleks on õigusteenuse lepingus kokku lepitud või milleks on advokaadile määratud korras ülesanne antud. § 19 lg 2 teise lause kohaselt ülesanne kaitseks esimese või teise astme kohtus hõlmab ka advokaadi kohustust esitada kohtulahendi peale kaebuse, kui kaitsealune seda soovib ja selleks on õiguslik alus. Seega tuleneb Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi eelnimetatud sätetest, et advokaadi poolt kohtulahendi vaidlustamiseks kaebuse esitamine on seotud kaitsealuse sooviga, seda ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja puhul. Eriti oluliseks tuleb kaitsealusega kaitsetoimingute kooskõlastamise kohustust pidada olukorras, kus kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest ei ole kohustuslik, nagu kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise taotluse arutamisel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt on kohtul kohustus kontrollida advokaadi poolt riigi õigusabi osutamiseks tehtud toimingute põhjendatust. Käesolevas asjas nähtub V. Pudovkini avaldusest, et kaitsja on esitanud määruskaebuse Viru Maakohtu 17.12.2012 määrusele seda V. Pudovkiniga kooskõlastamata ning olukorras, kus V. Pudovkin määruskaebuse esitamist ei soovinud. Ringkonnakohus leiab, et kaudselt kinnitab seda ka kaitsja määruskaebuses kõrvuti V. Pudovkiniga esinev XXX nimi. Eeltoodust lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi poolt Viru Maakohtu 17.12.2012 määrusele määruskaebuse esitamist ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks toiminguks. Seega tuleb kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi riigi õigusabi tasu taotlus jätta rahuldamata. Mati Kartau kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.