Prokuröri abi Loreta Tšurilova Süüdistatav Tõkend Kaitsja Marina Kossatšjova elukoht xxx, isikukood: 46009210298, kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus, töökoht: IE AS, koristaja; varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 10.01.2013 Gennadi Kull RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Marina Kossatšjova
lg 1 järgi mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
10.01.2013.a. kuni 11.01.2013.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Marina Kossatšjova ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Vabastada kinnipeetud Marina Kossatšjova kohtusaalis. Välja mõista Marina Kossatšjova ´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse. Selgitusse märkida „Marina Kossatšjova 1-13-295, sundraha“ ja „Marina Kossatšjova 1-13-295, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures-jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Marina Kossatšjova süüdistatakse selles, et tema, töötades AS-s IK koristajana, 09.01.2013.a. kella 19.24 ajal, olles tööl Tallinnas, XXXasuva Kesklinna politseijaoskonna hoones, võttis ülekuulamistoast võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, Politsei- ja Piirivalveametile kuuluva, Põhja Prefektuuri Isikuvastastekuritegude talituse Kesklinna teenistuse kasutuses oleva, kaamerakotis asunud fotoaparaadi Canon IXUS 220XS, soetusmaksumusega 162.50 EUR, mille sees oli 8 KB mahuga mälukaart. Seega Marina Kossatšjova, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on
Karistuse liik ja määr:
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata vangistust 5 kuud täielikult täitmisele, kui Marina Kossatšjova 3- aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Fotoaparaat on tagastatud omanikule, tsiviilhagi ei ole esitatud/ tl 15 /. Asitõendid: CD-plaatkriminaalasja materjalide juures, fotoaparaat – tagastatud omanikule. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Marina Kossatšjova ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. 2 Kohus leiab, et süüdistatava Marina Kossatšjova poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Marina Kossatšjova süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Marina Kossatšjova süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9, 4 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Marina Kossatšjova ´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 31-1-105-12. Marina Kossatšjova ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et Marina Kossatšjova varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Marina Kossatšjova ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. Marina Kossatšjova´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 217 eurot 50 senti ja kaitsjatasu kokku 96 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.