) § 28 lg 1, 2, § 29 lg 1), omamata
lg 1, 2, § 27 lg 21 ja Lennureeglite § 2 p 133 kohast, teede- ja sideministri 21.12.01 määruse nr 125 §-s 49 lg 1, 2 p 1 sätestatud kehtivat Aklassi ülikerglennuki piloodiluba gürokopteri Magni Gyro M-22 Voyager juhtimiseks, sooritas kehtivat registreerimistunnistust ja lennukõlblikkussertifikaati mitteomava gürokopteriga Magni Gyro M-22 Voyager (seerianumbriga 22-07-4324; kehtetu riiklik registreerimistunnus ES-GMR) 06.09.2010.a Eesti Vabariigi riigipiiri ületava lennu Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki marsruudil Piibe – Kehra – Ravila – Kärdla – Tullinge – Frölunda ning 08.09.2010.a Eesti Vabariigi riigipiiri ületava lennu Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki marsruudil Frölunda – Tullinge – Kärdla – Ravila – Kehra – Piibe. Lennu ajal kasutati gürokopteris Magni Gyro M-22 Voyager ilma raadioloata raadiojaama Icom raadioside pidamiseks lennundussagedusel 125,000 MHz. 2 Vastava pädevusmärketa kehtiva lennundusloata, kehtiva registreerimistunnistuseta ja lennukõlblikkussertifikaadita õhusõidukiga lendamisega rikkus Samvel Hovhannisjan 1944.a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (ChicRTsKonv) artikli 29 punkte a, b ja c, artikleid 19, 31 ja 32 ning
Raadioloata raadioside pidamisel lennundussagedusel 125,000 MHz rikkus Samvel Hovhannisjan ChicRTsKonv artikli 30 punkti a,
lg 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.08.2003.a määrusega nr 119 kehtestatud Ülikergõhusõiduki käitamise eeskirja § 9 lg 1 p 4 nõudeid. Ühtlasi jättis Samvel Hovhannisjan 06.09.2010.a Eesti Vabariigi riigipiiri ületava, marsruudil Piibe – Kehra – Ravila – Kärdla – Tullinge – Frölunda Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki kulgeva lennu puhul esitamata lennuplaani, rikkudes selliselt
lg 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2007.a määrusega nr 61 kehtestatud lennureeglite § 32 lg 2 p 5 ja lg 3 nõudeid, mille kohaselt tuleb lennuplaan esitada enne iga riigipiiri ületavat lendu või lennu ajal. ChicRTsKonv artikli 29 punktide a, b ja c kohaselt peavad rahvusvahelisse lennuliiklusesse kaasatud osalisriigi õhusõiduki pardal olema registreerimistunnistus, lennukõlblikkustunnistus ja meeskonnaliikmete asjaomased tunnistused. ChicRTsKonv artikli 19 kohaselt tuleb õhusõiduk registreerida või teise osalisriigi registrisse ümber registreerida kooskõlas selle riigi seaduste ja määrustega. ChicRTsKonv artikli 31 kohaselt peab rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud õhusõidukil olema lennukõlblikkustunnistus, mille on väljastanud või mida on tunnustanud riik, kus õhusõiduk on registreeritud. ChicRTsKonv artikli 32 punkti a kohaselt peab õhusõiduki piloodil ja rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud õhusõiduki teistel meeskonnaliikmetel olema pädevustunnistus ja luba, mis on väljastatud või mida tunnustatakse riigis, kus õhusõiduk on registreeritud. ChicRTsKonv artikli 30 punkti a kohaselt, viibides osalisriigi territooriumil või selle kohal, võib teise osalisriigi õhusõidukil olla raadiosaatja ainult juhul, kui riigi, kus õhusõiduk on registreeritud, vastav ametiasutus on väljastanud nimetatud seadme paigaldamis- ja kasutamisloa.
lg 1 kohaselt on õhusõiduk lennukõlblik, kui ta vastab Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkus- või piiratud lennukõlblikkussertifikaat. Lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.09 määrusega nr 45.
lg 1 kohaselt tuleb õhusõiduk selle käitamiseks kanda registrisse.
lg 1 kohaselt väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule õhusõiduki kandmisel õhusõidukite registrisse õhusõiduki registreerimissertifikaat.
lg 21 kohaselt on lennumeeskonna liikmeks kehtivat lennundusluba omav õhusõiduki meeskonnaliige. Lennureeglite § 2 p 133 kohaselt on õhusõiduki kapten õhusõiduki käitaja või omaniku poolt määratud vastava pädevusmärkega kehtivat lennundusluba omav piloot, kes vastutab õhusõiduki käitamise ning lennu ohutu sooritamise eest.
lg 1 kohaselt peab raadioside pidamiseks lennundussagedustel vahemikus 118,000– 137,000 MHz isikul olema lennunduse raadioside luba, mis annab õiguse pidada raadiosidet vastavalt loale kantud tingimustele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.08.2003.a määrusega nr 119 kehtestatud Ülikergõhusõiduki käitamise eeskirja (kuni 17.07.2011.a kehtinud sõnastuses Ülikergõhusõiduki käitamise eeskirja) § 9 lg 1 p 4 kohaselt peab ülikerglennuki piloot tagama raadioloa olemasolu, kui ülikerglennuk on varustatud raadiojaamaga. 3 Seega pani Samvel Hovhannisjan oma tahtliku tegevusega toime rahvusvahelise õhusõidu nõuete muu rikkumise, s.o. KarS § 427 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Meelis Pang´i süüdistatakse selles, et tema, vastutades õhusõiduki kaptenina lennu ohutu kulgemise ning eeskirjadele vastavuse eest (Lennundusseaduse (
S) § 28 lg 1, 2, § 29 lg 1), sooritas kehtivat registreerimistunnistust ja lennukõlblikkussertifikaati mitteomava motodeltaplaaniga QuikR Quiker 912s 08.09.2010.a ajavahemikul kell 11.30 kuni 14.30 Eesti Vabariigi riigipiiri ületava lennu Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki marsruudil Frölunda – Tullinge – Kärdla – Ravila – Kehra – Piibe. Lennu ajal kasutas M. Pang motodeltaplaanis QuikR Quiker 912s ilma vastava loata raadiojaama Icom raadioside pidamiseks lennundussagedusel 125,000 MHz. Kehtiva registreerimistunnistuseta ja lennukõlblikkussertifikaadita õhusõidukiga lendamisega rikkus Meelis Pang 1944.a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (ChicRTsKonv) artikli 29 punkte a ja b, artikleid 19 ja 31 ning Lennundusseaduse (
) § 9 lg 1 ja § 17 lg 1 nõudeid. Vastava raadioloata raadioside pidamisel lennundussagedusel 125,000 MHz rikkus Meelis Pang ChicRTsKonv artikli 30 punkti a,
lg 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.08.2003.a määrusega nr 119 kehtestatud Ülikergõhusõiduki käitamise eeskirja § 9 lg 1 p 4 nõudeid. ChicRTsKonv artikli 29 punktide a ja b kohaselt peavad rahvusvahelisse lennuliiklusesse kaasatud osalisriigi õhusõiduki pardal olema registreerimistunnistus ja lennukõlblikkustunnistus. ChicRTsKonv artikli 19 kohaselt tuleb õhusõiduk registreerida või teise osalisriigi registrisse ümber registreerida kooskõlas selle riigi seaduste ja määrustega. ChicRTsKonv artikli 31 kohaselt peab rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud õhusõidukil olema lennukõlblikkustunnistus, mille on väljastanud või mida on tunnustanud riik, kus õhusõiduk on registreeritud. ChicRTsKonv artikli 30 punkti a kohaselt, viibides osalisriigi territooriumil või selle kohal, võib teise osalisriigi õhusõidukil olla raadiosaatja ainult juhul, kui riigi, kus õhusõiduk on registreeritud, vastav ametiasutus on väljastanud nimetatud seadme paigaldamis- ja kasutamisloa.
lg 1 kohaselt on õhusõiduk lennukõlblik, kui ta vastab Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkus- või piiratud lennukõlblikkussertifikaat. Lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.09 määrusega nr 45.
lg 1 kohaselt tuleb õhusõiduk selle käitamiseks kanda registrisse.
lg 1 kohaselt väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule õhusõiduki kandmisel õhusõidukite registrisse õhusõiduki registreerimissertifikaat.
lg 1 kohaselt peab raadioside pidamiseks lennundussagedustel vahemikus 118,000– 137,000 MHz isikul olema lennunduse raadioside luba, mis annab õiguse pidada raadiosidet vastavalt loale kantud tingimustele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.08.2003.a määrusega nr 119 kehtestatud Ülikergõhusõiduki käitamise eeskirja (kuni 17.07.2011.a kehtinud sõnastuses Ülikerglennuki käitamise eeskirja) § 9 lg 1 p 4 kohaselt peab ülikerglennuki piloot tagama raadioloa olemasolu, kui ülikerglennuk on varustatud raadiojaamaga. Seega pani Meelis Pang oma tahtliku tegevusega toime rahvusvahelise õhusõidu nõuete muu 4 rikkumise, s.o. KarS § 427 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu järeldused. Süüdistatavad Meelis pang ja Samvel Hovhannisjan tunnistasid kohtuistungil , et süüdistus on neile arusaadav ja jäid sõlmitud kokkulepete juurde enda karistamise osas. KarS § 427 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Meelis Pang’le 1 kuulist vangistust. KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Meelis Pang ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg.1 p.1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi , mille kohaselt süüdimõistetu kohustub:1) elama oma alalises elukohas;2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4) saama kriminaal-hooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 427 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Samvel Hovhannisjan’le 5 kuulist vangistust. KarS § 73 lg.1,3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Samvel Hovhannisjan ei pane 3-aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate süüditunnistamine ja karistamise kohta kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Samvel Hovhannisjan ja Meelis Pang tuleb süüdi tunnistada KarS § 427 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Süüdistatavatelt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha , advokaadi õigusabikulud,toimikust koopia tegemise kulu , mis kuuluvad tasumisele ositi KrMS § 180 lg.3 alusel. Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.