1-12-11683/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012 Tartu, (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11683 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. novembri rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andre Joonase (Joonas) taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri
3. novembri 2012 määrusele Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse esitamiseks 2012 kaebuse RESOLUTSIOON Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 jätta Andre Joonase taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
4. novembri 2012 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. Kinnipeetav Andre Joonas esitas 09.10.2012 Tartu Vanglale avalduse, milles ta palub alustada kriminaalmenetlust Tartu Vangla valvur R.J. i suhtes põhjusel, et 09.10.2012 kella 11:30 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone ruumis nr 3044 kasutas R.J. tema suhtes põhjendamatult füüsilist jõudu, lüües teda käega pea piirkonda ning pannes sellega toime võimuliialduse.
6. Tartu Vangla jättis 15.10.2012 kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata. Sündmuse asjaolude kontrollimisel tuvastas vangla, et 09.10.2012 kella 11:30 paiku saabus kinnipeetav A. Joonas tagasi päevakavajärgselt jalutuskäigult. Enne eeluuritavate eluhoone
7. osakonda, kus asub A. Joonase elukamber, tagasi paigutamist teostas valvur R.J. A. Joonasele läbiotsimist eesmärgiga avastada võimalikud keelatud esemed. Kuna A. Joonas ei allunud R.J. i poolt antud korraldusele avada suu, tekkis ametnikul kahtlus, et A. Joonas on jalutuselt endaga kaasa võtnud sigarette, mis on vastavalt Tartu Vangla kodukorrale eluosakonnas keelatud ning neid võib tarbida vaid jalutuskäigu ajal. R.J. suunas A. Joonase täieliku läbiotsimise teostamiseks tühja ruumi nr 3044 ning andis A. Joonasele taaskord korralduse avada suu, mida viimane sel korral ka tegi, võttes suust välja kilepakendi, millises asusid sigaretid. A. Joonas asetas kilepakendi sigarettidega ruumis olevale lauale. Kui R.J. hakkas keelatud esemeid ära võtma, haaras A. Joonas uuesti laualt kilepakendi sigarettidega ning pani nad tagasi suhu. Hiljem väitis A. Joonas, et tegi seda eesmärgiga sigaretid alla neelata, kuid ei suutnud seda. Kuivõrd kilepakendit üritasid laualt samaaegselt haarata nii R.J. kui ka A. Joonas, põrkusid nad omavahel kokku ja tekkis kerge rüselus, mille käigus osutus kiiremaks A. Joonas ja tal õnnestus sigaretid tagasi suhu panna. Kuna A. Joonas takistas füüsiliselt ametniku tegevust ning R.J. , olles nüüd kindlal veendumusel, et kinnipeetava valduses on keelatud esemed, kutsus koheselt abijõudu. R.J. koos vanemvalvur S.K. i ja peaspetsialist üksuse juht K.T. iga paigaldasid A. Joonasele käerauad ning asusid teda sündmuse täpsemate asjaolude väljaselgitamise ajaks eraldi kambrisse toimetama. Teel kambrisse andis A. Joonas vabatahtlikult R.J. ile üle suus asunud kilepakendi sigarettidega. Seejärel paigutati A. Joonas ajutiselt eraldi kambrisse. Kuivõrd kinnipeetava transportimise ajal oli kasutatud käeraudu, saadeti eelpoolmainitud kambrisse tema tervislikku seisundit kontrollima vangla meditsiinitöötaja. Viimasele väitis A. Joonas, et R.J. oli teda lahtise käega vastu vasakut kõrva löönud. Meditsiinitöötaja tuvastas kinnipeetava vasakul kõrval kerge punetuse, oma tervise kohta rohkem A. Joonas midagi ei kurtnud ja objektiivselt rohkem midagi ei tuvastatud. Sündmuse järgselt avaldas A. Joonas ka julgeolekuosakonna töötajatele, et R.J. oli teda löönud ja löök oli olnud tugev, samuti väitis A. Joonas, et oli koheselt kõigile ruumi nr 3044 juurde saabunud ametnikele teada andnud, et R.J. teda lõi. A. Joonase väidete kontrollimise tulemusena jõuti seisukohale, et need ei vasta tõele. R.J. i kinnitusel ei ole tema kinnipeetavat löönud, samuti ei kinnitanud ükski sündmusega seotud vanglaametnikest, et A. Joonas oleks talle avaldanud, et R.J. teda lõi. Et A. Joonase taoline väide ei pea paika, kinnitab ka asjaolu, et tal oli enamuse ajast suus kilepakend sigarettidega, mille ta loovutas vahetult enne eraldi kambrisse paigutamist. Ametnike kinnitusel ei lausunud ta kuni paki loovutamiseni ühtegi sõna ning kui oli juba paki loovutanud, palus ta vaid seda, et teda ei paigutataks nimetatud intsidendi tõttu eraldatud lukustatud kambrisse. Alles meediku saabudes avaldas ta esmakordselt, et R.J. teda ründas, kusjuures enne seda oli ta mõne aja viibinud üksinda eraldi kambris. Asjaolu, et ruumis nr 3044 sigarettide järgi haarates R.J. ja A. Joonas omavahel kokku põrkusid, kinnitavad mõlemad osapooled ning selle intsidendi põhjustas A. Joonas ise oma tegevusega.
8. 24.10.2012 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri A. Joonase kaebus kriminaalmenetluse mittealustamise peale, milles A. Joonas on jätkuvalt seisukohal, et R.J. pani tema suhtes toime võimuliialduse. 31.10.2012 jättis Lõuna Ringkonnaprokuratuur oma määrusega kaebuse rahuldamata, nõustudes kõigi Tartu Vangla kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises esitatud põhjendustega.
9. 06.11.2012 registreeriti Riigiprokuratuuris A. Joonase kaebus Ringkonnaprokuratuuri 31.10.2012 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Lõuna Riigiprokuratuuri määruse sisu
10. Prokuröri abi, tutvunud kaebuse ja asja materjalidega, leidis, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud selles toodud motiividel ning kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust selle tühistamiseks. Prokuröri abi leidis, et nii Tartu Vangla kui ka Lõuna Ringkonnaprokuratuur on äärmiselt põhjalikult ja kooskõlas seadustega tuvastanud kriminaalmenetluse aluse puudumise ning on -2- korrektselt jätnud kriminaalmenetluse alustamata. Prokuröri abi nõustus kõigi eelnevate menetlejate toodud põhistustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Kogutud materjalidest on ilmne, et just kaebaja tegevus antud situatsioonis oli õigusvastane ning samuti ka potentsiaalselt ta enda elule ja tervisele ohtlik, kui suhu pandud kilekott sigarettidega oleks ta hingetorusse sattunud. Ka kaebuses eneses kirjeldab kaebaja sündmust vastandlikult, tunnistades ükskord ise, et ei allunud valvuri seaduslikule korraldusele, teinekord, et valvur lõi teda enne korralduse andmist. Kui lisaks muudele kogutud materjalidele, mis kinnitavad üheselt kuriteo puudumist, ei ole ka kaebaja ise järjekindlalt võimeline kokkulangevaid ütlusi andma, on kriminaalmenetluse alustamata jätmine igati õigustatud ning alus kahelda nende ütluste tõepärasuses põhjendatud. Taotluse sisu 05.12.2012 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus A. Joonase taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebus Riigiprokuratuuri 27.11.2012 määruse peale. Taotluses leiab A. Joonas jätkuvalt, et R.J. kasutas 09.10.2012 tema suhtes põhjendamatult füüsilist jõudu, lüües teda käega pea piirkonda ning pannes sellega toime võimuliialduse. A. Joonasel ei ole võimalik endale ise advokaati palgata, mistõttu ta palub anda talle riigi õigusabi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus, vaadanud läbi A. Joonase taotluse riigi õigusabi saamiseks, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta järgnevalt.
12. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. A. Joonas on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 27.11.2012 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna A. Joonas ei ole KrMS § 208 lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada riigi õigusabi andmine.
13. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib A. Joonas Riigiprokuratuuri 27.11.2012 määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluse alustamist Tartu Vangla valvur R.J. i suhtes. Hinnates A. Joonase kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub vangla, ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt ei ilmne R.J. i käitumises kuriteo tunnuseid, ning seega puudub tema suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks alus. Kohtu hinnangul on A. Joonase väide, et R.J. teda lõi, paljasõnaline, kuivõrd muud tõendid, mis sündmuse toimumist kinnitaksid, puuduvad. Samuti on kohtul alust kahelda A. Joonase ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd ükski sündmusega seotud vanglaametnikest ei ole kinnitanud, et A. Joonas oleks talle -3- avaldanud, et R.J. teda lõi. A. Joonase sõnul aga oli ta sellest koheselt kõigile ruumi 3044 juurde saabunud ametnikele teatanud. Kordamata Tartu Vangla menetluse alustamata jätmise teatises ning ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri määrustest esitatud põhjendusi, leiab kohus, et R.J. i käitumises ei esine karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisude tunnuseid, mistõttu kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus.
14. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et A. Joonase võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau -4- Tiit Lõhmus