← Eesti

1-12-12384/3

Obsah (9)§ 251§ 180§ 179§ 173§ 423§ 126§ 254§ 255§ 253

1-12-12384 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 15. jaanuaril 2013 Tallinnas (Liivalaia kohtumajas), kirjalikus menetluses 1-12-12384

§ 251lg 1; 253 p 1; 254; 255 ja Kar

S § 44 lg 1 ja lg 2, § 66 lg 1 ja lg 3, otsustas: RESOLUTSIOON

  1. Kaarel Juus süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (sada) päevamäära, arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 8,58 eurot (kaheksa eurot ja viiskümmend kaheksa eurot), s.o kokku 858 eurot (kaheksasada viiskümmend kaheksa eurot).
  2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse kandmine ositi võrdsetes osades 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul selliselt, et iga kuu
  3. kuupäevaks tasuda 71,50 eurot (seitsekümmend üks eurot ja viiskümmend senti) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Kaarel Juus, 1-12-12384, rahaline karistus“. 1
  4. Kaarel Juusilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti); •

§ 179

alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; •

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). 4. Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kaarel Juus, 1-12-12384, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“.

  1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
  2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Asitõendid: - CD-plaat RSA Kindlustusele tehtud kõnede salvestusega, mis asub pakendatuna ümbrikusse kriminaalasja materjalide juures, jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - Põlenud Toyota Avensise tehniline pass, 2 võtit, mis asuvad kriminaalasja juures suletud ümbrikus,

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanik SEB Liising AS-le; - Põlenud sõiduauto Toyota Avensis, mis asub Põhja Prefektuuris Rahumäe tee 6,

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Edasikaebamise kord

§ 254

lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

§ 255

lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse

  1. peatüki sätteid.
  2. Esitatud süüdistus: Kaarel Juusi süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga toime panna kindlustuskelmus, lõi ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta Codan Forsikring A/S Eesti filiaali RSA Kindlustuse töötajatele ja nimelt, tema ajavahemikul 10.08.2012 22:00 kuni 11.08.2012 kella 06:00 toimetas Tallinnast Paasiku tn 14 aadressilt Harju Maakonda Rummu Alevikku Vasalemma valda Tehisjärve teele Rummu karjääri taha tema kasutuses oleva, kuid AS SEB Ühisliisingule kuuluva sõiduauto Toyota Avensis, reg nr XXX, maksumusega 5363,74 eurot, ning pani põlema. Eelnevalt oli Kaarel Juus nimetatud sõidukile sõlminud Codan Forsikring A/S Eesti filiaali RSA Kindlustusega 04.08.2011 Kasko Pluss autokindlustuse lepingu nr XXX ajavahemikuks 21.08.2011 kuni 20.08.2012, mis oli koguriskikindlustus ja millise lepingu kohaselt pidi kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral hüvitama kindlustusvõtjale 2 auto turuhinna vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist (ca 9200 eurot). Peale auto põletamist helistas 11.08.2012 õhtul kella 19:25 Kaarel Juus RSA Kindlustuse klienditelefonile nr 1526 ja teatas, et nimetatud sõiduk on temalt ära varastatud, samuti saatis 13.08.2012 kell 21:42 meili teel kindlustusandjale seletuskirja juhtunu kohta, milles selgitas, et 10.08.2012 kell 18:00 tema parkis enda sõiduki ja 11.08.2012 kella 18:55 paiku sai politseist teada, et tema kasutuses olnud autoga on midagi juhtunud ning et seejärel tema tegi politseile auto ärandamise kohta avalduse. Kindlustusandja ei maksnud Kaarel Juusile hüvitist, kuna politseist teatati neile, et tegemist on kahtlase juhtumiga, sest ülalnimetatud sõiduk leiti 11.08.2012 metsast põlenuna. Kaarel Juus hüvitas AS SEB Ühisliisingule nimetatud sõiduki maksumuse täies mahus 05.10.
  3. Seega lõi Kaarel Juus kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, kuid tema tegu jäi lõpule viimata, kuna kindlustusandjal väärkujutlust ei tekkinud ja Kaarel Juusile kindlustushüvitist ei makstud, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 25 lg 2 – 212 lg 1 järgi.
  4. Asjaolud ja menetluse käik: 28.12.2012.a. laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Rita Siniväli poolt 27.12.2012.a. koostatud süüdistuakt Kaarel Juusi süüdistuses KarS § 212 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Prokurör taotles asja arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku kohaldada põhikaristusena rahalist karistust.

§ 251

lg 1, 2 ja 3 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada sõltuvusravi.

  1. Tõendid Kohus uuris järgmisi tõendeid: teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta /tl 3/, Kaarel Juus ülekuulamise protokoll /tl 4-14/, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemide ja fototabelitega /tl 15-25/, sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktid /tl 26-27/, vastus päringule AS SEB Pangast /tl 33-51/, kahtlustatava Maria Juus ülekuulamise protokoll /tl 58-61/, asitõendi vaatlusprotokoll ja CDplaat koos kõnesalvestustega /tl 62-82/, jälitusprotokoll /tl 83-91/, asitõendi vaatlusprotokoll /tl 92- 114/, tunnistaja AS SEB Pank töötaja Kaja kruusmaa ülekuulamise protokoll ja lisamaterjal /tl 116-127/, autokindlustuse poliis nr XXX /tl 126-127/, tunnistaja RSA Kindlustuse töötaja JT ülekuulamise protokoll koos lisamaterjalidega /tl 128-138/, tunnistaja RSA Kindlustuse lepingupartneri Background OÜ töötaja JL ülekuulamise protokoll koos lisamaterjalidega /tl 139 -145/, tunnistaja AS SEB Liising töötaja KK ülekuulamise protokoll koos lisamaterjalidega /tl 146-155/, kahtlustatava Kaarel JUUS ülekuulamise protokoll 12.09.2012 /tl 160-163/, karistusregistri teatis /tl 169-170/, Kaarel JUUSi avaldus Harju Maakohtule /tl 172/. 3
  2. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab

§ 251sätestatud nõuetele.

Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust

§ 253ja § 254 kohaselt.

Kohus, kontrollinud, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, süüdistatava Kaarel Juusi KarS § 212 lg 1 – § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõendeid, asub seisukohale, et Kaarel Juusi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 212 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. KarS § 212 näeb ette vastutuse kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kaarel Juus kindlustusvõtjana ja Codan Forsikring AS Eesti Filiaal (edaspidi RSA) vahel oli sõlmitud auto kindlustuse leping, mida tõendab poliis nr XXX. Nimetatud lepingu alusel oli kindlustatud sõiduauto Toyota Avensis registreerimisnumbriga XXX, soodustatud isikuks SEB Liising AS ning kindlustusperioodiks 21.08.2011 – 20.08.

  1. Kindlustuspoliisi kohaselt kindlustusjuhtum on vastavalt autokindlustuse tingimustele A200/2011 kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikute suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kindlustuskaitse kehtivuse ajal kahjustada, hävib või läheb kaotsi.
  2. augustil 2012 alustati Kaarel Juusi avalduse alusel KarS § 199 lg 1 tunnustel menetlust selles avaldaja maja juurest varastati tema kaustuses olev sõiduauto Toyota Avensis registreerimisnumbriga XXX. Kannatanuna ülekuulamisel andis Kaarel Juus ütlused selles, et avastas tema kasutuses oleva sõiduki kadumise 11.08.2012, kui politseist teatati, et autoga on midagi juhtunud. Faktiliselt ei olnud tegemist auto vargusega. MJ ütluste kohaselt olid nad abikaasaga 2012.a. augustis majanduslikes raskustes ja maksejõuetud. Kaarel Juus vahetas 06.08.2012 töökohta ning pank nõudis sõiduki väljaostmist. Kaarel Juus otsustas toime panna auto näiliku varguse kindlustusandjalt kahjuhüvitis saamiseks, et ei peaks pangale (liisinguandjale) autot välja maksma. 10.08.2012 sõitis ta autoga Rapla poole, et see kusagil põlema panna. Umbes 02.00 paiku helistas abikaasa oma mobiiltelefonilt ja kutsus MJ endale Rummu vangla juurde vastu. Koduteel rääkis, et oli auto põlema pannud. MJ ütlusi kinnitab jälitusprotokoll, millest nähtuvad Kaarel ja MJ mobiiltelefonide kõnede eristused koos mobiilimasti tuvastamisega. 11.08.2012 kell 01:25 helistab Kaarel Juus Vasalemmast MJ, kelle telefon asub Lasnamäel Kivila Masti piirkonnas. Seejärel läheb MJ telefon liikvele ja kell 03:04 asub Rummu masti piirkonnas. Nimetatud kõnede pidamist kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse Kaarel Juusi mobiiltelefoni Sony Ericsson. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemide ja fototabeliga kinnitab asjaolu, et nimetatud sõiduauto leiti Vasalemma vallas Rummu alevikus Tehisjärve teelt. Nimetatuga loeb kohus tõendatuks, et Kaarel Juus esitas valeteate kindlustatud auto varguse kohta ning pani tema kasutuses oleva sõiduauto põlema. Sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt hõlmas kindlustuskaitse auto vargust, seega on tegemist kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega. 4 Kohtu hinnangul on tegu toime pandud kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Tunnistaja RSA Kindlustuse töötaja JT 21.09.2012.a. ütluste kohaselt Kaarel Juus oli nende klient ning 11.08.2012 õhtul teatas kindlustusobjekti vargusest. Kaarel Juus oli juba 08.08.2012 helistanud RSA Kindlustuse telefonile ja uurinud kaskokindlustuse asjaolusid. Tunnistaja esitas Kaarel Juus poolt tehtud kõnede salvestused RSA Kindlustuse numbrile
  3. Samuti esitas tunnistaja Kaarel Juus poolt 13.08.2012 RSA Kindlustusele esitatud seletuse, milles viimane teatas sõiduki ärandamisest e-maili teel. Kuna kindlustusandjal tekkis kahtlus, et tegu on kindlustuskelmusega, Kaarel Juusile hüvitust ei makstud. Vastasel korral oleks tema saanud hüvitisena ca 9200 eurot. Tunnistaja Kaja Kruusmaa ütluste kohaselt töötab ta AS-s SEB Pank ning 08.08.2012 võttis ta liisinglepingu lõppemise tõttu ühendust Kaarel Juusiga, et välja selgitada, kas viimane ostab välja sõiduauto Toyota Avensis või mitte. Kaarel Juus saatis ajavahemikul 10.08.2012-13.08.2012 mitu liisinglepingu pikendamise taotlust. Tegu on toime pandud kavatsetult, s.o isik on seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt pidanud seda võimalikuks. Käesoleval juhul jäi tegu lõpule viimata, kuivõrd kindlustusandja väljamakset ei teostanud. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seega tuleb Kaarel Juusi tegevus kvalifitseerida KarS § 25 lg 2 ja 212 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on karistusseadustikus sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. süüvõimeline ning
  4. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 212 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus Kaarel Juusi süüd, tema isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaarel Juus on varem kohtulikult karistamata, mistõttu on tema suhtes põhjendatud kergemaliigiline, s.o rahaline karistus. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Tegu jäi katse staadiumisse. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 2, 3 alusel puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Kaarel Juus tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga mõista karistuseks rahaline karistus 100 (sada) päevamäära, arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 8,58 eurot (kaheksa eurot ja viiskümmend kaheksa eurot), s.o kokku 858 eurot (kaheksasada viiskümmend kaheksa eurot). KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse kandmine ositi võrdsetes osades 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul selliselt, et iga kuu
  5. kuupäevaks tasuda 71,50 eurot (seitsekümmend üks eurot ja viiskümmend senti) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Kaarel Juus, 1-12-12384, rahaline karistus“. 5 Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt Kaarel Juusilt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud, st § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti);

§ 179

alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Asitõenditega seonduvalt otsustab kohus järgnevat: CD-plaat RSA Kindlustusele tehtud kõnede salvestusega, mis asub pakendatuna ümbrikusse kriminaalasja materjalide juures, jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; Põlenud Toyota Avensise tehniline pass, 2 võtit, mis asuvad kriminaalasja juures suletud ümbrikus,

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanik SEB Liisng AS-le; põlenud sõiduauto Toyota Avensis, mis asub Põhja Prefektuuris Rahumäe tee 6,

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Kohtunik Ingrid Kullerkann 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.