lg 1- 21 lg 2 ja 199 lg 2 p.5,9 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 3.septembrist 2012.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A. J. Süüdistatav A. J. (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Prokurör RESOLUTSIOON Advokaat Leelo Viil Enge Selge Harju Maakohtu otsus 3.septembrist 2012.a. A. J. suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 3.septembri 2012.a. otsusega süüdi tunnistada A. J.
Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. A. J-l tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus.
J-le 03.10.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud kergem karistus – 2 (kahe) kuu pikkune vangistus - kaetuks käesoleva otsuse alusel mõistetud raskema karistusega ja mõista A. J-le liitkaristus – 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. Liitkaristusest arvata maha A. J. poolt 03.10.2011 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 2 (kaks) kuud vangistust. Ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kahe) kuu pikkune vangistus. Süüdi mõista A. J.
Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. A. J-l tuleb ära kanda 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus.
J. poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. A. J. peab ära kandma 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse.
J-e
lg 2 p 9 järgi mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat, 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust Harju Maakohtu 03.10.2011 otsuse alusel mõistetud ja käesoleva otsuse alusel
lg 1 - § 21 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud, ärakandmata liitkaristuse 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse võrra. Mõista A. J-le lõplik liitkaristus – 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. A. J.suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine. Isik vahistada kohtusaalis. Karistuse kandmise aja algus- 3.09.2012.a. Sama kohtuotsusega süüdi mõistetud S. F. osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. A. J. mõisteti
prg. 216 lg 1 ja 21 lg 2 järgi süüdi selles, et tema ajavahemikul 06.03.2009 kuni 29.04.2011 aadressil X X X-XX koos S. F-ga ühiselt ja kooskõlastatult, tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat, mille kogus on, vastavalt Elektrituruseaduse § 68 lg 3 alusel kehtestatud korrale, 5047 kWh üldväärtusega 507,34 eurot.
prg. 199 lg 2 p.5,9 järgi mõisteti A. J. süüdi kuues kauplustest toimepandud varguse episoodis, millised olid toime pandud ajavahemikul 16.detsember 2011 kuni 4.märts 2012.a. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu otsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas ja kergema karistuse mõistmist, mis tema arvates võiks olla kas üldkasulik töö või tingimuslik vangistus. Tallinna Ringkonnakohtu 8.oktoobri 2012.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 17.oktoobrini 2012.a. Omapoolse seisukoha saatis kohtule prokurör, kes leidis, et kohus jälgitavalt ja veenvalt põhjendas mõistetud karistuse liigi ja määra valikut. A. J. apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest kohus otsuse tegemisel teadlik ei olnud ning seega leian, et A. J-le mõistetud karistus vastab kuritegude raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohus on õigesti märkinud, et A. J. on eelnevalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sh reaalse vangistusega. Isikule määratud karistused ei ole täitnud oma põhieesmärki- mõjutanud A. J. edaspidi hoiduma uute süütegude toime panemisest. Ning arvestades toime pandud kuriteoepisoodide arvu ning tahtluse astet, ei ole võimalik isikut karistada lühiajalise vangistusega, vaid A. J-le mõistetav reaalne vangistus peaks olema mõnevõrra pikem. Eeltoodust lähtuvalt palus prokurör jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on A. J-le karistust mõistes põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud kummagi süüdistatavale inkrimineeritud paragrahvi järgi karistuse mõistmist. Maakohtu otsuses on põhjendatud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja nendest lähtudes selgitatud , miks ei ole A. J-le võimalik mõista rahalist karistust, miks tuleb temale mõistetud reaalne vangistus kindlasti ka reaalselt ära kanda ning miks ei ole võimalik teda seekord enam karistada lühiajalise vangistusega. Kohtukolleegium nõustudes täielikult maakohtu sellekohaste põhjendustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.
prg. 216 järgi on süüdistatavale mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmäära ja selle vähendamiseks puudub alus. Arvestada tuleb sellega, et inkrimineeritud elektri ebaseaduslik kasutamine vältas kaks aastat samuti esineb koosseisuväline raskendav asjaolu e. kuriteo toimepanemine grupis. Arvestades
prg. 199 lg 2 sanktsiooni ülemmäära, milleks on 5 aastat, ei saa A. J-le mõistetud karistust – ärakandmisele kuuluvat 8 kuud - pidada kuidagi liiga rangeks karistuseks. A. J. on neli aastat süstemaatiliselt pannud toime varavastaseid kuritegusid, olnud varem neli korda kohtu poolt karistatud, kandnud reaalselt karistuse ära ja vanglast vabanedes asunud koheselt jälle samale teele. Vaidlustatud kohtuotsusega on tuvastatud tema süü 6 varguseepisoodis. Paratamatult ja põhjendatult tekitab selline olukord kohtus veendumuse, et A. J. ei pane vargusi toime ainult siis, kui ta on ühiskonnast isoleeritud, s.o. kannab reaalset vangistust ja mida pikemaajaliselt teda karistada, seda harvemini paneb ta toime kuritegusid. A. J-le oli 2008.a. mõistetud tingimuslik vangistus, kuid kriminaalhooldusele ta ei allunud, tingimusi ei täitnud ning karistus pöörati täitmisele. Seega puudub kohtul veendumus, et A. J. olles allutatud kriminaalhooldusele suudab katseaja edukalt läbida ning uusi kuritegusid mitte toime panna, mistõttu ei saa kohtukolleegiumi arvates kõne alla tulla tema karistamine üldkasuliku tööga või tingimusliku vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel on maakohus põhjendatult juhindunud Riigikohtu otsuses 3-1-1112-04 antud juhistest ning ka selle vähendamiseks alus puudub. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.2; 338 p.2; 342; 343; 344 lg 1 ja 345 lg 1,2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.