4-12-4206/5

Väärteoasi nr.4-12-4206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Menetlusalune isik 13.11.2012.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Väärtegu Istungil osalenud isikud LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 Raik Käo, Põhja Prefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlusetalituse esindaja Helen Kommussar Raik Käo, isikukood 39106200338, elukoht xxx, töökoht A OÜ LÕPPOSA Tunnistada süüdi Raik Käo LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 järgi ja kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista talle karistuseks arest 7 päeva. Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 27.11.2012.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 06.12.2012.a Harju Maakohtus. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Tuvastatud asjaolud Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1178409 juhtis Raik Käo 13.04.2012 kell 18.20 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldatud. Isik juhtis mootorsõidukit ning enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja tagurdas otsa liikuvale sõidukile Toyota, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AL ja AS SEB Ühisliisingule. 2 Oma tegevusega pani Raik Käo toime LS § 201 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtu seisukoht Menetlusalune isik tunnistas end süüdi täielikult, oma tegevust põhjendas sellega, et tal oli vaja tol päeval autoga sõita, samas aga kinnitas, et tal juhtimisõigust ei ole ega pole olnud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on täielikult tõendamist leidnud menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta tunnistab ennast liiklusõnnetuse põhjustamises ja sõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta täielikult süüdi (t.l.15); sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos skeemi ja fotodega, millest nähtub, et vigastada sai Toyota esiosa ning et Raik Käo ei oma juhtimisõigust (t.l 1-6), sõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsusega 08.06.2008.a, mille kohaselt kõrvaldati Raik Käo varasemalt juhtimisest (t.l.25) ja teiste toimiku materjalidega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud õigesti LS § 201 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi. Karistuse määramisel kohus arvestab, et Raik Käo on varem korduvalt väärteo korras karistatud isik, karistusregistri andmetel on tal viis kehtivat karistust, millest kaks on käesoleva aasta jooksul samalaadse liiklusalase rikkumise eest. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et Raik Käo ei ole talle määratud rahatrahve tasunud. Sellest kohus järeldab, et Raik Käo ei ole varasematest karistustest vajalikke ja õigeid järeldusi teinud ning eelmised karistused ei mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Seega ei ole kohtu arvates võimalik kergemaliigilise karistusega karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Menetlusaluse isiku enda sõnul ei oma ta kindlat sissetulekut, mistõttu on alust arvata, et kõnealuste väärtegude toimepanemise eest mõistetav karistus rahatrahvi näol jäetakse taas täitmata. Karistuse määramisel arvestab kohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuid möönab, et lähtudes varasemate karistuste arvust ja väärtegude toimepanemise intensiivsusest, ei olnud Raik Käo selle avaldamisel kõige siiram ega tajunud täiel määral vastutust, pidades vaid silmas eesmärki pääseda raskemaliigilisest karistusest. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Arvestades süü suurust ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, on kohus seisukohal, et määratava aresti pikkuse võib jätta sanktsiooni ühe neljandiku piiridesse. KarS § 66 lg 1 sätestab võimalust määrata aresti kandmine ositi. Kohus märgib, et menetlusalune isik ei ole seda kohtult taotlenud, samuti ei ole ta kohtule toonud ühtegi argumenti, mille alusel oleks kohus saanud sellist võimalust arutada. KarS § 66 lg 1 näeb selliste alustena ette kas isiku perekondliku, tööalase või tervisliku seisundi. Raik Käo ei ole esitanud ühtegi tõendit, mida oleks saanud käsitleda eelpool mainitud alusena, sh võimalike terviseprobleemide kohta, samas on teada, et ta on töövõimeline, kuid ei tööta, ülalpeetavaid tal ei ole. Seega kohus leiab, et Raik Käo puhul ei esine aluseid määrata aresti kandmine ositi. Kuna isik pani ühe teoga toime kaks väärtegu, kohaldab kohus talle karistuse määramisel KarS § 63 lg 1 sätteid. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-111. Julia Vernikova Kohtunik 2