) § 545 lg 1 sätestatud nõuet rikkudes, st trahviteatele esitas kaebuse LG, kuid sõiduki eest vastutav isik liiklusregistri andmetel on Darja Danielle Genrihson. Määruse kohaselt võis määrust vaidlustada
Materjalidest nähtuvalt esitas LG Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile avalduse, mis registreeriti ametis 02.08.2012.a ning milles LG selgitas, et on invaliid ning tema tütar Darja Danielle Genrihson ostis selle auto talle ning läbi aastate on seda autot kasutanud tema. Darja Danielle Genrihsonil puudub igasugune seos selle autoga (välja arvatud omanikuks olemine). Materjalides on ka kolm erineva sisuga volikirjaga, milles Darja Danielle Genrihson volitab ennast esindama LG . 07.08.2012.a on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Liina Sulg koostanud taaskord kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, kuna kaebus oli esitatud
lg 1 sätestatud nõuet rikkudes ning määruse kohaselt võis määrust vaidlustada
09.08.2012.a on Darja Danielle Genrihson esitanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhatajale seoses kaebuse läbivaatamata jätmise määrusega vaide, kus soovis teada, miks ei arvestatud tema ema avaldusega, kuigi ta on tema seaduslik esindaja. Vaide kohaselt esitas ema avalduse ja kõikvõimalikud temapoolsed volikirjad (nendest üks ka notariaalselt kinnitatud, mis lubab tema emal teha kõiki tehinguid tema eest) ning Darja Danielle Genrihson esitas küsimuse, et milleks siis need volikirjad, kui neid arvesse ei võeta. 07.09.2012.a on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja saatnud Darja Danielle Genrihsonile vastuskirja, mille kohaselt on väärteomenetluses esindaja instituut ette nähtud vaid juriidiliste isikute ja piiratud teovõimega füüsiliste isikute puhul. Teovõimeline füüsiline isik osaleb menetluses ise. Lisaks võib isikul olla tulenevalt
lg 1 kaitsja (advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni). Antud juhul ei selgu, et LG omaks õiguse õppesuunal magistrikraadi. Seoses sellega jäeti tema esitatud kaebused kirjalikus hoiatamismenetluses ka läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 1 kohaselt kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning
§-de 114 ja 115 nõuete täitmist.
sätestab võimalused kohtuvälise menetleja lahendite vaidlustamiseks maakohtus ning lõike 1 järgi saab maakohtule esitada üksnes kaebusi kohtuvälise menetleja kiirmenetluses ja 2 üldmenetluses tehtud otsustele.
lg 2 järgi ei saa esitada kaebust
kohaselt tehtud hoiatamisotsuse või
kohaselt tehtud trahviteate peale.
lg 1 ja 2 kohaselt, kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. Seega on trahviteadete peale esitatud kaebuste lahendamine kohtuvälise menetleja pädevuses ning
ei näe ette võimalusi kirjalikus hoiatamismenetluses kohtusse pöördumist seoses hoiatustrahvide kohaldamisega. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 20.07.2012.a ja 07.08.2012.a koostatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määrustes on kohtuväline menetleja viidanud määrusele edasikaebamise korra osas
§-le 76, mis reguleerib kaebuse esitamist kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Vastavalt
§-le 76 lg 1 on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Alles siis, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi
lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule vastavalt
§-le 78. Kohtule esitatud materjalid ei sisalda andmeid selle kohta, et antud menetluse raames oleks kohtuvälise menetleja juhile esitatud
09.08.2012.a on Darja Danielle Genrihson küll esitanud vaide Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhatajale, kuid lähtudes vaide sisust ei saa eeldada, et tegemist oleks kaebusega kohtuvälise menetleja juhile. Vaides soovis Darja Danielle Genrihson üksnes teada, miks ei arvestatud tema ema avaldusega, kuigi on tema seaduslik esindaja ning miks ei arvestatud esitatud volikirju, luues sellega arusaama, et soovib vaid vastust oma küsimustele. Kohtu hinnangul on esitatud vaiet päringuna (mitte kaebusena) käsitlenud ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja, kuna Darja Danielle Genrihsoni püstitatud küsimusele on juhataja esitanud seisukoha 07.09.2012.a vastuskirjas, mitte koostanud määruse nagu näeb ette
Kuna käesolevas asjas tehtud kohtuvälise menetleja ametniku 20.07.2012.a ja 07.08.2012.a määruste puhul ei ole tegemist kohtuvälise menetleja juhi poolt
lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrustega, kohtuvälise menetleja juhile
76 kohast kaebust esitatud ei ole ning maakohtul puudub seaduslik alus kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviteadete ja määruste peale esitatud kaebuse menetlemiseks, jätab kohus Darja Danielle Genrihsoni kaebuse läbi vaatamata. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.