Obsah (17)
§ 266§ 418§ 200§ 199§ 213§ 203§ 114§ 221§ 64§ 65§ 68§ 113§ 56§ 2§ 27§ 32§ 601-11-9382 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruaril 2012.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-9382 (11250100250) Kohtunik Rubo Kikerp
§ 266
lg 2 p 1 ; § 418 lg 2 p 1; § 200 lg 2 p 10 ; § 213 lg 1 ; § 203 ; § 114 p 5 ; § 199 lg 2 p 4 ; § 22´ lg 1, 2 ja § 113 järgi üldmenetluse korras. Süüdistatav ALO RAAGMAA Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: x 39001034264 x x x x väärteokorras karistatud 8 korral kriminaalkorras karistatud 1 kord Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 14.03.2011vahistamine kohaldatud alates 16.03.2011.a Kaitsja Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Alo Raagmaa ja karistuseks mõista:
§ 266
lg 2 p 1 järgi üks aasta vangistust;
§ 418
lg 2 p 1 järgi kolm aastat vangistust;
§ 200
lg 2 p 10 järgi neli aastat vangistust;
§ 199
lg 2 p 4 järgi üks aasta vangistust;
§ 213
lg 1 järgi üks aasta vangistust;
§ 203järgi kolm aastat vangistust; 1
(24)1-11-9382
§ 114
p 5 järgi neliteist aastat vangistust;
§ 221
lg 1, 2 ja § 113 järgi kolm aastat vangistust.
§ 64
lg 1, 3 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista neliteist aastat vangistust.
§ 65
lg 1 alusel lugeda Pärnu Maakohtu 29.09.2011 otsusega mõistetud ühe aasta ja nelja kuuline kandmata vangistus kaetuks käesolevas asjas mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista neliteist aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata tema karistusaja algust alates kinnipidamisest 14.03.2011.
a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tühistada kohtueelses menetluses isikule kehtestatud lühiajalise kokkusaamise, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise keeld. Asitõendid Ühelasuline üheraudne sileraudne jahipüss TOZ-32 cal 32 nr A1109, üheraudne ühelasuline sileraudne jahipüss mudel IžK, cal 16, nr.E20428, kaheraudsest sileraudsest jahipüssist TOZ tehtud kärbik kaliiber 16, nr.87562, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; pruuni värvi jope, ja pruuni värvi kapuutsiga kampsun/dressipluus ja dressipluus kapuutsiga, musta värvi eest luku ja kapuutsiga jope, mobiiltelefon iPhone 3G A1303 (32GB) , IMEIkoodiga 012162008946166, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Alo Raagmaale; Põlevvedeliku ekspertiisi teostamise käigus tagastatud kolm rusuproovi ekspertiisi aktiga nr. 11EAP0009 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Kuldehted tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel U L; Laskekõlbmatu Mauseri karabiin mudel 98k kaliiber 7,92 mm hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Relvakohver, mille sees 138 eset - jahipüssipadrunite mittetööstuslikuks laadimiseks , sh kuulide valuvormid, tropirauad, sütikueemaldajad, laadimispulk, kaks padrunikesta, seitse sütikut, 53 kuuli ja kartetši, 58 vilttroppi, 4 padrunikesta plastpõhja, steariinküünal, hävitada KrMS § 126 lg3 p4 alusel; Metalliotsija GARRET EURO ACE – seeria märgendiga Garland TX 75042 972-494-6151, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; H.Li surnukehal seljas olnud riided, H.Li lahangu käigus surnukehast leitud kaks jahipüssi padruni troppi kahes plastpurgis ja kaks plastpurki haavlitega hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Lõhkeaine ekspertiisi käigus tagastatud esemed, kolm pudelikujulise, väljaulatuva põhjaäärise ja kesktulesütikuga padrunikesta ning ümaraotsalise ümbrisega kuuliga 77,5 mm pikkust padrunit – laskekõlbmatud, tulirelva ekspertiisist tagastatud neli tühja cal 16 padrunikesta Tulirelva ekspertiisist tagastatud laskekõlbmatu padrunikest, tulirelva ekspertiisist tagastatud 69 jahipüssipadrunite kõrged „Ževelo” tüüpi sütikud ning papist ja plastist padrunikestade suudemete sulgemise seade ( otsakeeraja ) sileraudsete jahipüssipadrunite mittetööstuslikuks laadimiseks, tulirelva ekspertiisist tagastatud ning 14.03.2011.a. Alo Raagmaa ütluste olustikuga seostamise käigus leitud ja ära võetud laskekõlbmatu Špagini püstolkuulipilduja PPŠ 1941 a mudel kaliiber 7,62 mm ja pürotehniline segu hävitada KrMS § 126 lg 5 alusel; Häirekeskuse kõnesalvestused CD – plaadil, jälitusprotokolli lisana kõnesalvestised CD-plaadil, H.Li lahangu fotod CD-plaadil, DVD-plaat Alo Raagmaa mobiiltelefoni iPhone 3G vaatluse käigus telefonist talletatud informatsiooniga ja CD-plaat Alo Raagmaa kahtlustatava ülekuulamise salvestusega 18.03.2011 jätta, KrMS §126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 2
(24)1-11-9382 Alo Raagmaa omandis oleva ja Pärnu Maakohtu 05.08.2011.a. määrusega arestitud sõiduauto Volkswagen GOLF VARIANT reg märgiga xxx realiseerida. Asitõend jätta aresti alla kuni selle võõrandamiseni. Saadud rahasumma kasutada tsiviilhagide katteks. Volkswagen GOLF VARIANT reg märgiga xxx tehniline pass nr xxx anda üle sõiduauto võõrandajale. Alo Raagmaa poolt A.Eile üle antud kiri kahel ruudulisel A4 paberil, Alo Raagmaa poolt 18.04.2011.a. L R edasiandmiseks mõeldud kiri ühel ruudulisel A4 paberil kahepoolselt, milline pakitud paberümbrikusse, jätta KrMS §126 lg3p1 alusel kriminaalasja juurde; Padrunikest, milline tagastati EKEI-st peale ekspertiiside teostamist, hävitada KrMS § 126 lg 5 alusel. Tsiviilhagid KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada U.L tsiviilhagi osaliselt ja välja mõista Alo Raagmaalt, tema poolt andmetöötlusprotsessi sekkumisega tekitatud kahju 1125 €, sisstungimisega tekitatud kahju 26,32 € ja matusekulu 1034,68 €. Vara hävitamisega tekitatud kahju 71057 € hüvitamise osas jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. M.Ti tsiviilhagi rahuldada täielikult ja välja mõista Alo Raagmaalt 392,84 €. AS D tsiviilhagi rahuldada täielikult ja välja mõista Alo Raagmaalt 238,90 €. S.Ei tsiviilhagi summas 10226 € jätta läbi vaatamata. Menetluskulud Välja mõista Alo Raagmaa`lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel riigi tuludesse sundraha 725 €, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 53.90 €, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud kogusummas 7618 €. Asjaolud ja menetluse käik Käesolevas kriminaalasjas on Alo Raagmaale esitatud süüdistus selles, et tema 10.02.2011.a. tungis Pärnumaal, S vallas, R külas, J talus H.Li elamusse, eesmärgiga röövida temalt vägivalla abil viimase pangakaart koos selle PIN-koodiga ja sularaha, Selleks tema 10.02.2011.a. kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikus 12.00 kuni 19.20, tungis suletud, kuid lukustamata välisukse avamise teel ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt, nägu rätikuga varjates raha röövimise eesmärgil kärbikuga relvastatult Pärnumaal, S vallas, R külas, J talus H.Lile kuuluvasse elumajja, kus elamu koridoris nõudis enda poolt kaasavõetud laskekõlbuliku ja laetud kaheraudse kärbikuga ähvardades ja relva H.Li poole suunates H.Lilt sularaha. Kui H.L üritas taganedes, koridori ja köögi vahelist ust enda kaitseks ja Alo Raagmaa poolse ründe tõrjumiseks ebaõnnestunult sulgeda, tulistas Alo Raagmaa H.Li ühel korral käesolnud kärbikust rindkere piirkonda, mille tagajärjel H.L kukkus koridori seina äärde poollamavasse asendisse. Seejärel üritas H.L ühe käega Alo Raagmaa käes olnud ja tema poole suunatud kärbikut ära tõmmata, kuid Alo Raagmaa tulistas juba maaslamavat ja esimesest 3
(24)1-11-9382 laskevigastusest juba liikumis- ja vastupanuvõimetuks muutunud H.Li veel ühel korral pea ja rindkere suunas. Tulistamistega tekitas Alo Raagmaa H.L´le rindkere peetuslasuvigastuse vasakul pool rindkere eespinnal ülaosas koos naha põletuse, naha marrastuste, naharebendite ja nahaaluste verevalumitega, vasaku II ja III roide murd rangluujoonel, vasaku kopsu üla- ja alasagara, südamepauna ja vahelihase läbiva vigastused, vasaku kopsu kokkulangemise, südame vasaku vatsakese pindmised vigastused, verevalumid rindkere eespinnal ülaosa pehmetes kudedes ja vasakul pool roietevahelistes lihastes, verevalumid vasakus kopsus, südamepaunal, südamel, vahelihasel ning vasakul pool mao taguses rasvkoes; kõhu peetulasuvigastuse paremal pool ülakõhul koos naha põletuse, nahamarrastuste ning nahaaluste verevalumitega, peensoole ja soolekinnisti läbivad vigastused, parema nimmelihase purustuse, verevalumid kõhu eesseina rasvkoes, peensoole kinnistis, paremas nimmelihases, paremat neeru ja kusejuha ümbritsevates pehmetes kudedes ning kõhuaordi seinas; naha, pehmete kudede ja lihaste defekt vasakul pool alalõual, verevalumid vasakul keele küljel; nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas, paremal pool kaela külgpinnal, vasakul ülajäsemel, nahamarrastuse rindkerel ja ülakõhul paremal pool, nahaaluse verevalumi vasakul alajäsemel; imendumisjärgus nahaaluse verevalumi ja paranemisjärgus nahamarrastuse paremal alajäsemel ning järgmised surmajärgsed vigastused : pea ja näo piirkonna nahapinna termilise kahjustuse ja põletuse. Tulistamistega põhjustas Alo Raagmaa H.Li surma rindkere ja kõhtu mitteläbiva laskevigastusega vasaku kopsu, südame, südamepauna, vahelihase, parema nimmelihase, peensoole ja soolekinnisti vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Seejärel väljus Alo Raagmaa H.Li elamust, läks oma eemal seisva sõiduautoni Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx, mille oli eelnevalt jätnud H.Li elamu juurde viivale teele ning sõitis maja juurest välja Valga-Uulu mnt.-le, kus sõitis kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arv kilomeetrit Pärnu poole, peitis seal H.Li tulistamiseks kasutanud kärbiku ja kaks allesjäänud padrunit sõidutee lumevalli ning peale seda sõitis tagasi H.Li maja suunas. Parkinud oma sõiduauto Volkswagen Golf reg märk xxx Pärnu poole viiva T bussipeatuse juurde, läks ta jalgsi H.Li elumajja tagasi, et viia lõpule tema poolt eelnevalt H.Li suhtes toimepandud vägivallaga ähvardades raha nõudmine ja eelnevalt kavatsetud pangakaardi ja sularaha röövimine. Peale elumaja koridori sisenemist veendunud, et H.L on surnud, läks Alo Raagmaa läbi köögi, köögist otse jäävasse tuppa, kus H.Li rahakoti otsimise eesmärgil otsis läbi riidenagis rippuvate riietusesemete taskud. Rahakotti leidmata leidis ta riiete alt üheraudse ühelasulise sileraudse jahipüssi mudel IžK kaliiber 16 nr.E20428, mille võttis enda valdusesse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Edasi otsides riidekapist rahakotti leidis ja võttis kapi ülemiselt riiulilt enda valdusesse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil karbi koos kullast esemetega : kaks kullast metallist kaelaketti; üks murtud servaga kulla tükk; kullast sõrmus pruuni värvi kiviga; kullast sõrmus katki lõigatuna; kaks valgest metallist kõrvarõngast; viis kullast kõrvarõngast; üks kullast klotsersõrmus. Edasi otsides samas toas oleva peeglikapi sahtlitest ja kappidest rahakotti, leidis ja võttis enda valdusesse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil 9 jahipüssi padrunit cal.16. Seejärel läks Alo Raagmaa köögist vasakule jäävasse tuppa, kus rahakoti otsimise eesmärgi avas toasoleva baarikapi, kust leidis H.Lile kuuluva rahakoti, milles olid H.Li nimele välja antud ID-kaardi, autojuhiload, SWEDPANGA pangakaardi, paberi lipikule kirjutatud 4
(24)1-11-9382 pangakaardi PIN-koodi ja sularaha 150 EUR, millised kõik võttis enda valdusesse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seejärel olles röövimise eesmärgiks olnud raha ja pangakaardi leidnud, need ebaseaduslikult nende omastamise eesmärgil enda valdusesse saanud, võttis kaasa rahakoti otsimise käigus leitud H.Li jahipüssi, kuldesemed ja jahipüssi padrunid, süütas H.Li surnukeha hävitamise ja enda poolt rahakoti otsimise käigus elamusse jäetud võimalike jälgede hävitamise eesmärgil köögi kõrval asuva toa riidekapis riided ning lahkus H.Li elamust. Seega Alo Raagmaa teise inimese tapmisega seoses röövimisega pani toime
§ 114
p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo Alo Raagmaad süüdistatakse selles, et tema kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid 2008.a. mai kuus, sai Pärnumaal, S vallas, K külas, V-M talus Ü.Pi käest enda valdusse laskekõlbuliku kaheraudse sileraudse jahipüssi TOZ cal 16, nr. 87562 koos kohtueelse menetlusega tuvastamata koguses laskemoonaga, kuid vähemalt ühe padruniga, millist hoidis enda valduses kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arv päevi, kuid vähemalt kolm päeva, peale mida tagastas relva Ü.Pile, rikkudes sellega Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks Samuti rikkus Alo Raagmaa Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. - samuti Alo Raagmaa olles 2008.a. mai kuus kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval toime pannud
§ 418
lg 1 kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega
§ 418
lg 2 p 1 täheldatud isik, tema kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid ajavahemikus 2008.a. kuni 2009.a. sai Pärnumaal, S vallas, K külas A.T (T) käest enda valdusse laskekõlbuliku üheraudse ühelasulise sileraudse jahipüssi TOZ-32 nr.A1109 cal 32 koos kohtueelse menetlusega tuvastamata koguses laskemoonaga, kuid vähemalt ühe padruniga, millist hoidis enda valduses kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arv päevi, kuid vähemalt ühe aasta, peale mida relv tagastati A.Tle kolmanda isiku kaudu, rikkudes sellega Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks Samuti rikkus Alo Raagmaa Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. - samuti Alo Raagmaa olles 2008.a. mai kuus kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval toime pannud
§ 418
lg 1 kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega
§ 418
lg 2 p 1 täheldatud isik, tema kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid ajavahemikus 2010.a. suvi kuni 14.03.2011.a. hoidis ebaseaduslikult ja vastavat luba omamata enda elukohtades Pärnumaal, Audru vallas, Audru alevikus, Nelgi tn. 3-6 ja Pärnumaal, S vallas, R külas, M talus järgmisi tulirelvi ja laskemoona : - laskekõlbulikku kaheraudsest sileraudsest jahipüssist TOZ cal 16, nr. 87562 ümberehitatud kärbikut; - laskekõlbulikku üheraudset ühelasulist sileraudset jahipüssi TOZ-32 nr.A1109 cal 32; - laskekõlbulikku üheraudset ühelasulist sileraudset jahipüss IžK cal 16 nr. E20428; - kuute mittetööstuslikult laetud laskekõlbuliku cal 16 padrunit - ühte mittetööstuslikult laetud laskekõlbulikku sileraudse jahipüssi padrunit cal 32, 5
(24)1-11-9382 rikkudes sellega Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks. Samuti rikkus Alo Raagmaa Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega Alo Raagma tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime
§ 418lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Alo Raagmaad süüdistatakse selles, et tema 29.04.2010.a. kella 00.30 paiku Pärnu linnas, sõites ringi oma sõiduautoga Volkswagen Golf reg. märgiga xxx, otsis isikult vara röövimise eesmärgil kuriteo toimepanemiseks sobivat kannatanut, leidis ja valis oma kuriteo toimepanemiseks välja mööda Karja tänavat jalgsi liikuva M.Ti. Parkides oma sõiduauto Volkswagen Golf reg. märgiga xxx Pärnu linnas, Suur-Sepa tänavale, väljudes autost tõmbas pähe seljas olnud dressipluusi kapuutsi, varjates enda isikut ja nägu kannatanu eest, asus jalgsi mööda Karja tänavat liikuvat M.Ti jälitama. Jõudes Kasarmu ja Suur-Kuke tänavate vahelisel alal M.Tile järgi, tõukas M.Ti tänavale pikali, rebis maha kukkunud M.Ti mööda maad lohistades, tema käest ära tema õlal olnud käekoti maksumusega 800 krooni koos selles olnud rahakotiga väärtusega 150 krooni, isikutunnistusega M.Ti nimele, kannatanu SWEDBANGA ja SEB panga krediitkaartide ja kaartide PIN-koodidega ning meigikoti väärtusega 100 krooni, tekitades M.Tile kokku varalist kahju 1050 krooni (67.11 EUR) suuruses summas. Hiljem võttis Alo Raagmaa röövitud pangakaarte kasutades M.Ti arvetelt välja sularaha kokku 10050 ( 642.41EUR) krooni suuruses summas. Seega Alo Raagmaa M.Tilt käekoti, rahakoti, krediitkaartide, isikutunnistuse ja meigikoti röövimisega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, milline oli toime pandud näo varjamisega, mis takistas kuriteo toimepannud isiku tuvastamist, s.t.
§ 200lg 2 p 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Alo Raagmaad süüdistatakse selles, et tema, varalise kasu saamise eesmärgil, 29.04.2010.a kella 00:58 ajal sisestas 29.04.2010.a kella 00.30 paiku Pärnu linnas, S- ja K tn.-te vahelisel alal M.Tilt röövitud ja tema nimele välja antud AS SEB PANK krediitkaardi nr.xxx ,Pärnu linnas, Kilgi tn.2 asuvasse AS SEB PANK sularahaautomaati EYP00051, misjärel sisestas röövimise käigus M.Tilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil hõivatud krediitkaardi PIN koodi ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil M.Ti kontolt ilma viimase nõusolekuta: 29.04.2010.a. kella 00:58 ajal 300 krooni (19,17EUR) sularaha ja 29.04.2010.a. kella 01.00 ajal 3000 krooni (191,73EUR) sularaha, tekitades arvutikelmusega M.Tile kokku 3300 krooni (210.90EUR) suuruse varalise kahju. - samuti Alo Raagmaa, varalise kasu saamise eesmärgil, 29.04.2010.a kella 01:03 ajal sisestas 29.04.2010.a kella 00.30 paiku Pärnu linnas, Suur-Kuke ja Kasarmu tn.-te vahelisel alal M.Tilt röövitud ja tema nimele välja antud AS SWEDBANK krediitkaardi nr.47972460013260558 ,Pärnu linnas, Kilgi tn.2 asuvasse AS SWEDBANK sularahaautomaati HAN00054, misjärel sisestas röövimise käigus M.Tilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil hõivatud krediitkaardi PIN koodi ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil M.Ti kontolt ilma viimase nõusolekuta: 29.04.2010.a. kella 01:03 ajal 6500 krooni (415.43EUR) sularaha ja 29.04.2010.a. kella 01.04 ajal 250 krooni (15.98EUR) sularaha, tekitades arvutikelmusega M.Tile kokku 6750 krooni (431.41EUR) suuruse varalise kahju. 6
(24)1-11-9382 - samuti Alo Raagmaa varalise kasu saamise eesmärgil, 10.02.2011.a kella 19.20 ajal sisestas 10.02.2011.a kella 12.00 ja 19.20 kella vahelisel ajal H.Li elukohast Pärnumaal, S vallas, R külas, J talust peale H.Li tapmist röövitud ja tema nimele välja antud AS SWEDBANK pangakaardiga nr.4797315014890835, Pärnu linnas Riia mnt 271 asuvasse sularahaautomaati HAN00192, misjärel sisestas röövimise käigus H.Li elukohast ebaseadusliku omastamise eesmärgil hõivatud pangakaardi PIN koodi ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil H.Li kontolt ilma viimase nõusolekuta: 10.02.2011.a. kella 19.20 ajal 100 EUR; 160 EUR ja 160 EUR – kokku 360 EUR ning 10.02.2011.a. kella 19.21 ajal 100 EUR, tekitades arvutikelmusega H.Lile kokku 520 EUR suuruse varalise kahju. - samuti Alo Raagmaa varalise kasu saamise eesmärgil, 11.02.2011.a kella 00.30 ajal sisestas 10.02.2011.a kella 12.00 ja 19.20 kella vahelisel ajal H.Li elukohast Pärnumaal, S vallas, R külas, J talust peale H.Li tapmist röövitud ja tema nimele välja antud AS SWEDBANK pangakaardiga nr.4797315014890835, Pärnu linnas, Haapsalu mnt. 37 asuvasse sularahaautomaati HAN00448, misjärel sisestas röövimise käigus H.Li elukohast ebaseadusliku omastamise eesmärgil hõivatud pangakaardi PIN koodi ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil H.Li kontolt ilma viimase nõusolekuta: 11.02.2011.a. kella 00.03 ajal 125 EUR ja 160 EUR – kokku 285 EUR ning 11.02.2011.a. kella 00.04 ajal 160 EUR ja 160 EUR – kokku 320 EUR, tekitades arvutikelmusega H.Lile kokku 605 EUR suuruse varalise kahju. Seega Alo Raagma varalise kasu saamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel võõraste isikute andmete ebaseadusliku sisestamisega pani toime
§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Alo Raagmaad süüdistatakse selles, et tema kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid ööl vastu 18.07.2010.a. Pärnumaal, S vallas, R külas, T kinnistul süütas võõra vara hävitamise eesmärgil põlema S.E ´ le kuuluva puidust saunakompleksi hoone, mille tagajärjel hävis S.Eile kuuluv saun 40 ruutmeetri ulatuses. Seega tahtlikult S.E ´ le kuuluva puidust saunakompleksi hävitamisega, selle põlema süütamise teel, pani Alo Raagmaa toime võõra asja hävitamise, tekitades saunakompleksi hävitamisega S.E ´ le varalist kahju 160000 krooni (1022 6 EUR) suuruses summas. samuti Alo Raagmaa 10.02.2011.a. kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid kella 12.00 ja 19.20 vahelisel ajal, olles eelnevalt Pärnumaal, S vallas, R külas, J talus toime pannud
§ 114
p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema eelpoolnimetatud ajavahemikus sisenes röövimise eesmärgil Pärnumaal, S vallas, R külas, J talus H.Li elamusse, kus tappis röövimise toimepanemise käigus H.Li, tulistades teda kahel korral ebaseaduslikult tema valduses olnud kaheraudsest kärbikust ning hõivates ebaseaduslikult omastamise eesmärgil elamust H.Li jahipüssi, kuldesemed, jahipüssi padrunid, H.Lile kuuluva rahakoti, milles olid H.Li nimele välja antud ID-kaardi, autojuhiload, SWEDPANGA pangakaardi, paberi lipikule kirjutatud pangakaardi PIN-koodi ja sularaha 150 eurot, süütas H.Li surnukeha hävitamise ja enda poolt rahakoti otsimise käigus elamusse jäetud võimalike jälgede hävitamise eesmärgil, köögi kõrval toas olevas riidekapis kohtueelse menetlusega tuvastamata riideeseme, pani selle põleva riideeseme kappi teiste riideesemete vahele, mille tagajärjel süttisid kapis olnud riided, riidekapp ja sellest tulenevalt ka H.Lile kuuluv elamu. Põlengus hävis elamu väärtusega 64000 EUR; riideesemed koguväärtusega 960 EUR, voodiriided koguväärtusega 640 EUR, erinevad nõud koguväärtusega 320 EUR, külmkapp 7
(24)1-11-9382 väärtusega 192 EUR, televiisor koos digiboksiga koguväärtusega 288 EUR, võsalõikur väärtusega 447 EUR, mootorsaag STIHL väärtusega 543 EUR, tolmuimeja väärtusega 16 EUR, mobiiltelefon SENIOR väärtusega 51 EUR ning kogu elamu sisustus mööbel koguväärtusega 3600 EUR. Seega tahtlikult H.Li ´ le kuuluva elamu ja selles olnud vara hävitamisega süütamise teel, eelnevalt toimepandud kuriteo ja kuriteojälgede varjamiseks, pani Alo Raagmaa toime võõra asja hävitamise, tekitades elamu ja selles olnud esemete hävitamisega varalist kahju 71057 EUR suuruses summas. Seega Alo Raagmaa võõra asja hävitamisega, kui sellega on põhjustatud oluline kahju, pani toime
§ 203järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Alo Raagmaale on esitatud süüdistus selles, et tema olles eelnevalt 30.01.201031.01.2010(kriminaalasi nr 11250101444) toime pannud
§ 266
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning olles seega
§ 266
lg 2 p 1 täheldatud isik, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid ajavahemikul 01.01.2011.a kell kuni 02.01.2011.a kella 08.30, tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt Pärnumaal S vallas R külas J talus H.L’ile kuuluvasse kõrvalhoonesse-garaaži, ukse ees oleva tabaluku aasa seinast väljatõmbamise teel, kust varastas garaažis seisnud ja H.L’ile kuuluva sõiduauto Peugeot 306 reg.märk xxx bensiinipaagist 20 liitrit bensiini E95 koguväärtusega 18.34 EUR. Alo Raagmaa tekitas H.L’le omavolilise sissetungimisega toimepandud vargusega väheväärtusliku asja suhtes varalist kahju kogusummas 18.34 EUR ning sissetungimise käigus tabaluku lõhkumisega varalist kahju kogusummas 7.98 EUR. Seega Alo Raamaa valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega vähemalt teist korda pani toime
§ 266
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Alo Raagmaad süüdistatakse selles, et tema olles 29.04.2010.a. kella 00.30 paiku Pärnu linnas, toime pannud
§ 200
lg 2 p 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega
§ 199
lg 2 p 4 täheldatud isik, -tema kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid ajavahemikus 07.01.2011.a. kella 20.00 kuni 08.01.2011.a. varastas Pärnumaal, S vallas, I külas, V kinnistule pargitud AS D ´ le kuuluva järelhaagise reg märgiga xxx kastis olevatest kütusevaatidest 300 liitrit diiselkütust väärtusega 0.69 EUR – liiter ja koguväärtusega 207 EUR; 2 plastist kanistrit väärtusega 7 EUR kanister ja koguväärtusega 14 EUR ning varguse toimepanemise käigus valas maha 20 liitrit hüdroõli väärtusega 0.89 EUR ja koguväärtusega 17.90 EUR. Kokku tekitas Alo Raagmaa võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamisega AS D ´ le diiselkütuse ja kanistrite vargusega varalist kahju 221 EUR-i suuruses summas ja 20 liitri hüdroõli mahavalamisega varalist kahju 17.90 EUR-i suuruses summas. Seega Alo Raagma võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna ,kes on varem toime pannud röövimise, pani toime
§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Alo Raagmaad süüdistatakse selles, et tema, olles 14.03.2011.a Pärnu Maakohtu määruse alusel vahistatud kriminaalasjas nr 11250100250 kahtlustatuna
§ 113
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja olles isik, kelle suhtes oli kehtestatud Lääne Ringkonnaprokuratuuri määruse KrMS § 143 ´ alusel vabaduspiiranguga isikule kohaldatud lisapiirang – kirjavahetuse kasutamise õiguse piirang, ning olles eelpool täheldatud isik, kirjutas Alo Raagmaa kohtueelse menetleja loal ja edastas menetleja loal 15.04.2011.a. Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna ruumides toimunud kokkusaamisel elukaaslasele A.E’ile 8
(24)1-11-9382 kirja, milline võeti A.E’ilt isiku läbivaatuse käigus ära ning mille hilisemal kontrollimisel ja spetsiaalsel töötlemisel ilmus nähtavale varjatud ja tavapärasel lugemisel mittenähtav tekst, samas kriminaalasjas tunnistajale T.M’le suunatud korraldusega, tappa kriminaalasja menetluse käigus tunnistajana üle kuulatud J.V. Seega, Alo Raagmaa, omades tahtlust tappa J.V ja avaldades oma otsest tahtlust teisele isikule adresseeritud ja edasi antud kirjas, pani toime teise isiku tapmisele see tähendab esimese astme kuriteo toimepanemisele kihutamise katse, milline jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel. Seega Alo Raagmaa tahtlike tegudega nagu kirja koostamine ja läbi kolmanda isiku adressaadile saatmine, mis kihutasid karistusseadustiku 9.peatükis(isikuvastased süüteod) ettenähtud kuriteole, s.t.
§113
ettenähtud kuriteo toimepanemisele, soodustas
§113
ettenähtud kuriteo toimepanemist, milline tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, seoses politsei sekkumisega, pannes seega toime
§ 221lg 1, 2 ja § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Alo Raagmaa tunnistas end süüdi kõigis talle esitatud süüdistustes. Süüdistatava kaitsja leidis, et süüdistatavale on ebaõigesti omistatud süüdistus § 200 lg 2 p 10 järgi, kuna Raagmaa poolt süüteo käigus kantud kapuuts ei olnud mõeldud tema isiku tuvastamise takistamiseks. Samuti ei pannud süüdistatav toime teise inimese tapmist röövimise eesmärgil, mistõttu on ebaõige kvalifikatsioon
§ 114p 5 järgi.
Samuti ei ole õige süüdistada Raagmaad teise inimese tapmisele kihutamises. Seetõttu tuleb isik selles kuriteos õigeks mõista. Prokurör leidis, et kõik kohtulikult uuritud süüteod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatav süüdi tunnistada kõigis talle süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista tuginedes
§ 56vastavad karistused.
Sisse tuleb nõuda ka menetluskulu ja rahuldada kannatanute tsiviilhagid. Prokuröri taotlusel kuulati üle kannatanud ja tunnistajad ning uuriti kirjalikke tõendeid. Lisaks uuriti kohtulikult asitõendeid, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokolle, muid dokumente ja teabesalvestisi, millistele kohus viitab allpool. Maakohtu seisukoht
§ 418
lg 2 p 1 Süüdistatav Alo Raagmaa tunnistas end kohtus süüdi ja seletas, et tema, tunnistajate Pi ja T vahel käibisid relvad kogu aeg edasi tagasi. Ta rääkis kärbiku laadimisest, kaasavõtmisest, kasutamisest H L tapmisel. Tema seletuste kohaselt peitis koos T.Mga Pärnumaal S vallas Rs asuvasse vanasse nn sidemajja II korrusele relvad ja laskemoona ning padrunite laadimise riistad pärast seda, kui oli saanud politseilt kutse ilmuda politseimajja. Ta kinnitas, et oskab lasta, oli teadlik haavlite ja kuuli erinevast purustusjõust- näidates end kogenud laskjana. Samuti kinnitas ta, et temal ei olnud relvaluba. Tunnistaja Ü.P seletas, et andis Raagmaale üle kaheraudse jahipüssi TOZ cal 16 nr 87562 ja on selle eest ka süüdi mõistetud. Tunnistaja Arvo T andis ütlusi selle kohta, et andis Raagmaale üle ühelasulise jahipüssi TOZ -32 nrA1109 cal 32 ja on selle eest süüdi mõistetud. 9
(24)1-11-9382 J.V tunnistajana selgitas, et Alo viis Ü.Pi juurest 2008 aastal relva oma juurde ja peitis oma majja; Tunnistaja Ruslan Konstantinovi ütlustega on tõendatud, et tema on Alo Raagmaa kodus 2 relva näinud. Tunnistaja T.M andis ütlusi selles, et on näinud 2-raudset kärbikut Raagmaal ja teadis, et Raagmaa sai selle Pi käest. Samuti on näinud kui Raagmaa sellest laseb ja ka on näinud üht cal 16 üheraudset jahipüssi Raagmaa käes. Koos Raagmaaga peitis ta ära 3 relva ja laskemoona ja saanud ka selle eest juba kriminaalkorras karistada. Tunnistaja A.E andis tunnistusi kohtuistungil ja kinnitas nii relvade kui laskemoona olemasolu Raagmaal nii tema elukohas A N tänaval kui ka Pärnumaal S vallas Rs R Ü talus, kus nad omanike äraolekul sageli viibisid. Samuti teadis tunnistaja, et Alo Raagmaa koos T.Mga peitis relvi pärast seda, kui Alo Raagmaale tuli politseist kutse. H R tunnistajana antud ütlused tõendavad, et politseisse relvurina tööle asudes, hakkas kontrollima relvade saatust, milliste omanikel oli relvaluba aegunud. Esitas ka kohtule originaaldokumendid Ü.Pi relvaloast, kus ka ära toodud relvanumber 87562. Politsei poolt tuvastatu kinnitab, et P ei andnud üle politseile relva, mille suhtes oli relvaluba aegunud. Relvatoimikus Ü. Pi seletus relva kadumamineku kohta. Tunnistaja Rändvee selgitas, et kehtetus relvaloas oleva numbri ja registris oleva relvanumbri vahe ühes numbris võib olla eksitus sisestamisel. Relva ebaseadusliku käitlemise osas kinnitavad Alo Raagmaa süüd veel: Asitõendi vaatlusprotokoll 02.08.2011, milles kolm relva, mis leiti peale seda Pärnumaal S vallas Rs, kui nii T.M kui ka Alo Raagmaa olid ütluste olustikuga seostamise käigus relvade asukoha ette näidanud. Tulirelvaekspertiisiakt 11E-TB0033 05.07.2011, mis kinnitab, et kõik ekspertiisiks esitatud relvad
- a)sileraudne jahipüss IzK kal16 nr E20428,
- b)sileraudne jahipüss TOZ-32 kal 32 nr A1109 ja
- c)kaheraudne sileraudne jahipüssi mudel kaliiber 16 kärbik on tulirelvad ja kõik ka laskekõlbulikud. Samas ekspertiisiaktis käsitletakse ka ekspertiisi saadetud tulirelva laskemoona, milleks on-7 sileraudse jahipüssi padrunit cal 16, 1 sileraudse jahipüssi padrun kal32, 3 vintpüssi padrunit, tuues ära ka, millised neist on laskekõlbulikud. T.M tunnistajana ütluste olustikuga seostamise protokollist 15.03.2011 ja sellele lisatud fotodelt nähtub, et tunnistaja näitas ette maja ja täpse koha, kuhu relvad koos Raagmaaga peitsid. Jäljeekspertiisiakt nr. 11E-TR0055 06.07.2011 tuvastas kärbikul relva numbri, mis oli maha viilitud ja milleks on nr 87562. Nimetatud tõenditega on kohtu hinnangul vastuvaidlematult tõendatud, et Alo Raagmaa on rikkunud Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks. Samuti rikkus Alo Raagmaa Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena Täidetud on kõik
§ 418objektiivse külje elemendid.
Seega Alo Raagmaa tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime
§ 418lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Subjektiivsest küljest eeldab koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Nii pikaajaline ja mõtestatud tegevus, sealhulgas relvade peitmisel viitab vaid sellele, et isik teadis täpselt, et teostab süüteo koosseisule vastava teo ja vähemalt möönis seda. Seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Tulirelvad ja laskemoon kujutavad endast abstraktset ohtu ümbritsevale ja selle tõttu oli kogu nende tegude vältel ühiskonna üldine turvalisus häiritud ja selline relvade ebaseaduslik pidev 10
(24)1-11-9382 käitlemine tipnes H L tapmisega, seega on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel selgelt jälgitav. Süüdistus
§ 200
p 10 järgi Süüdistuse kohaselt tema, kapuutsiga oma nägu varjates rebis ära kannatanult M.Tilt vägivalda kasutades käekoti, milles olid dokumendid, pangakaardid, rahakott, meigikott, raha- tekitades kokku kahju 67,11 €. Süüdistatav Alo Raagmaa seletas kohtule, et on küll süüdi, kuid kannatanut tema maha ei tirinud ja koti sai ta kätte vägivallata. Samas kinnitas, et kapuutsi tõmbas pähe, et tema isikut ei saaks tuvastada. Samuti kinnitas M.Ti arvete tühjendamist ja saadud raha tühjale-tähjale raiskamist. Hiljem koos tunnistaja Mändlaga panid kivid kotti ja uputasid asitõendi Vana-Pärnu jalakäijate sillal. Alo Raagmaa on selleski kuriteoepisoodis koostanud omakäelise skeemi kohtueelses menetluses ülekuulamistel. Kannatanu M.T andis ütlusi selles, et 29.04.2010 pisut pärast keskööd kodu poole jalgsi minnes nägi, et teda jälitab üks noormees, kes tõmbas pähe kapuutsi. Mees jõudis kannatanule järgi Väike-Kuke tänaval ja tõukas kannatanut õlast, mille järel asus rebima õlalt kotti. Kannatanu sõnul vastupanu ja karjumise käigus kukkus ta maha paremale küljele. Kuna ka prillid hakkasid ära libisema, lasi kannatanu koti lõpuks lahti Kannatanu helistas kohe politseisse ja politsei viis ta ka haiglasse kohe. Pärnu Haigla teatis 29.04.2011 tõendab, et kannatanul M.Til on sedastatud parema käe ja parema puusa põrutus, milline tõend riimub kannatanu ütlustega. M.Ti Swedpangas oleva konto väljavõte 05.05.2010 kinnitab, et 29.04.2010 on tema kontolt sularahaautomaadi HAN00054 kasutades välja võetud esialgu 6500 krooni ja siis 250 krooni. Lisaks on ka Swedpanga teatis, mis näitab, et sularahaautomaat HAN00054 asub Härma Kaubahoovis, Kilgi tn 2 Pärnus. M.Ti SEB pangas oleva konto väljavõttest 07.05.2010 nähtub, et 29.04.2010 on tema kontolt sularahaautomaadi ATM 00051 kasutades kell 00:58 kuni 01:00 välja võetud esialgu 300 krooni ja siis 3000 krooni. Lisaks on siin SEB panga teatis, mis näitab, et sularahaautomaat 00051 asub Härma Kaubahoovis Kilgi tn 2. Swedbank’i poolt 26.05.2010 esitatud sularaha automaadi HAN00054 kaamera pildid kell 01.0301.04 kinnitavad, et M.Ti pangakaarti kasutanud isik on Alo Raagmaa. Politseipatrullileht 28.04.2011 kinnitab, et kannatanu on koheselt helistanud politseisse ja kurtnud enese suhtes toimepandud vägivalda. Tunnistaja T.M andis ütlusi selles, et nad olid koos Alo Raagmaaga viimase autoga VW Golf rohelist värvi numbriga xxx. Tiirutasid linnavahel ja kuna Alol oli raha vaja, otsustas ta teha kotijooksu. Alo valis ohvri välja, sest sel oli suur käekott. Raagmaa jooksis naisele järgi, kadus silmapiirilt ja tagasi tulles oli kaasas kott, milles rahakott, pangakaardid. Sõitsid Härma Kaubahoovi ja Alo võttis automaatidest raha välja. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga, kusjuures vägivald on röövimise koosseisust 11
(24)1-11-9382 hõlmatud. Antud juhtumil valides vägivalla liikide vahel on tegemist kompulsiivse vägivallaga, mis ei ole ületamatu, kuid kuna kannatanu ei suutnud rohkem võidelda ja ta püüdis päästa ka mahalibisevaid prille, lasi ta lõpuks koti lahti. Vägivald peab olema seotud asja äravõtmisega ajaliselt. Raagmaa, olles kannatanu maha tõmmanud, ja rakendanud seega kestvalt vägivalda, jätkas A. Raagmaa koti hõivamist, tirides seda endiselt, kuni sai selle oma valdusse ja põgenes. Kohus leiab, et kannatanu ütlused vägivalla kasutamise kohta on kooskõlas haigla tõendiga, kus kirjeldatud temal kuriteo käigus saadud vigastused, samuti on politsei fikseerinud kannatanu pöördumise, milles viimane kirjeldab vägivalda. Seega on ümber lükatud süüdistatava väited selle kohta, et tema vägivalda ei kasutanud. Ka süüdistatava poolt näo katmist kapuutsiga on kannatanu korduvalt kinnitanud. Alo Raagmaa seletas ka kohtus, et kapuutsi tõmbas ta pähe selleks, et kannatanu tema isikut ei tuvastataks. Seega on objektiivse külje elemendid tõendatud, s.t. on toimunud võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja näo varjamisega muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist. Subjektiivsest küljest on tegemist kavatsetusega toime pandud kuriteoga kõigi tehiolude suhtes. Nii tunnistaja M kui süüdistatav on rääkinud, et nad otsisid ja valisid röövimise ohvrit, kuna raha oli vaja. Alo Raagmaa realiseeris sihikindlalt oma eesmärgi ning läks siis ja ostis röövitud raha eest bensiini ja õlut. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel on katkematu ja jälgitav. Alo Raagmaa tegu põhjustas kannatanule nii vigastusi vägivalla tagajärjena kui ka varalised kaotused, põhjustades kannatanu tahtevastase omandi kaotuse.
§ 213
lg1 Käesoleva süüdistusega on seotud M.Ti röövimisejärgselt 2 kuriteoepisoodi: 29.04.2010 öösel kell 00:58 sisestas M.Ti pangakaardi ja PIN koodi ja võttis M. Ti arveldusarvelt kokku(2X) 210,90 euro suuruse summa. Samal kuupäeval kell 01:03 samadel asjaoludel võttis M. Ti Swedbanki kontolt 431,41 eurot. Lisaks veel H L pangakaardiga 10.02.2011 Swedbanki automaadist raha väljavõtmine kokku 520 eurot ja H. Li kontolt 11.02.2011 605 euro hõivamine. Süüdistatav tunnistas end kuriteos süüdi täielikult. M.T ja U L tõendasid kohtule, et pangakaardid väljusid valdusest vastu omaniku tahet ja nendega teostati ebaseaduslikke tehinguid – võeti välja sularaha. Alo Raagmaaga ütluste ja olustiku seostamise protokolliga on tõendatud, millistest panga sularahaautomaatidest (Rae kaupluse juurest ja Peetri poe juurest Pärnus) ta võttis välja H. L pangakaardiga raha, olles selleks saanud PIN koodi H L rahakotist. Swedpanga teatis koos turvakaamera fotode väljatrükkidega 02.03.2011, kinnitab, et hommikupoolikul 10.02.2011 võttis H. L ise oma raha välja ja kell 19.20 tegi seda Alo Raagmaa, kes sisestas röövitud pangakaardi ja PIN koodid. Swedbanki teatis 01.03.2011annab kontol tehtud operatsioonid kuupäevade ja kellaaegade täpsusega. M.Ti Swedbankis oleva konto väljavõttest 05.05.2010 nähtub, et 29.04.2010 on tema kontolt sularahaautomaadi HAN00054 kasutades välja võetud esialgu 6500 krooni ja siis 250 krooni. Lisaks on Swedbanki teatis, mis näitab, et sularahaautomaat HAN00054 asub Härma Kaubahoovis Kilgi tn2. M.Ti SEB pangas oleva konto väljavõte 07.05.2010 tõendab, et 29.04.2010 on tema kontolt sularahaautomaadi ATM 00051 kasutades kell 00:58 kuni 01:00 välja võetud esialgu 300 krooni 12
(24)1-11-9382 ja siis 3000 krooni. Lisaks on siin SEB panga teatis, mis näitab, et sularahaautomaat 00051 asub Härma Kaubahoovis Kilgi tn2. Swedpanga poolt 26.05.2010 esitatud sularaha automaadi HAN00054 kaamera pildid kell 01.0301.04 annavad M.Ti pangakaarti kasutanud isikust teada, selleks on Alo Raagmaa. Asitõendi vaatlusprotokollid 03.05.2011 ja 18.03.2011, kus vaadeldud Raagmaa musta värvi dressipluusi ja pruuni jopet ning pruuni dressipluusi, millised on saadud kätte läbiotsimiste käigus, kinnitavad, et pangaautomaatide kaamerapiltidel on samad riided Alo Raagmaa seljas. Sularaha väljavõttu võõrastelt kontodelt kinnitavad tunnistajad T.M ja R K. Kohus tegi kindlaks, et oma kontodele ligipääsuks PIN koode Alo Raagmaale ei andnud nende tegelikud omanikud, seega on ta andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel võõraste isikute andmete ebaseadusliku sisestamise toime pannud, ehk teisisõnu saanud varalist kasu arvutikelmuse abil. Tegemist on nn materiaalse kuriteokoosseisuga, kus esinevad tegu (andmetöötlusprotsessi sekkumine= selle käivitamine) kui ka tagajärg - varalise kasu saamine. Subjektiivsest küljest näitavad nii ühel kui teisel juhul peale mõrva ja röövimist kiirkäik pangaautomaatidesse ja võõrastele kontodele mitmekordne sisenemine kavatsetust. Isik seadis omale eesmärgiks sekkumise andmetöötlusprotsessi ja teadis, et vastav tagajärg saabub. Põhjuslik seos on samuti katkematu ja jälgitav - Alo Raagmaa sai varalist kasu andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel võõra isiku andmete ebaseadusliku sisestamisega.
§ 203
Alo Raagmaad süüdistatakse selles, et tema 18.07.2010 Pärnumaal S vallas R külas T kinnistul süütas Alo Raagma S.Ei sauna-põhjustades võõra asja hävitamisega olulise kahju, mis kannatanu sõnul oli vähemalt 10226 eurot ja selles, et 10.02.2011 põlema H. Li J talu elumaja Rs S vallas Pärnumaal, millise tulekahju käigus hävis nii maja kui selle sisustus, rõivad nõud jms. Kannatanu sõnul on kokku kahju 71057 €. Süüdistatav tunnistas end süüdi ja seletas, et sauna pani põlema selle pärast, et omanik ei maksnud palka kinnistul tema poolt tehtud tööde eest. H L maja pani ta põlema selleks, et hävitada enda poolt majas sooritatud kuriteo jäljed. Ta ei vaielnud vastu, et tegemist on olulise kahjuga. Kannatanud S.E ja U L kinnitasid, et nende vara hävines tulekahjus. S.E leidis, et tema vara väärtus ei saa olla väiksem kui 10226 €, milline väärtus tuleneb aastast 2000, kui hoone oli kindlustatud ja vastav kindlustushinne määrati. 2010 aastal on hind isegi suurem. U L oli seisukohal, et vana maja oli hävinenud ja taastamine võimatu. Uue ehitamine maksab vastavalt talle tehtud pakkumisele 71507 €. Sündmuskoha vaatluse protokoll- 10.02.2011 ja sündmuskoha vaatluse protokoll 11.02.2011 koos fotodega. S vallas, Rs, J talus H L elukohas tõendavad võõra asja tahtliku hävitamist põletamise teel. Lääne-Eesti Päästekeskuse õiend 10.02.2011 annab Pärnumaal S vallas R külas väljakutsekoha, aja ja helistamiste kohta, arvamuse tulekahju tekkepõhjuste kohta, et tegu on lokaalse tulekoldega, mis langeb kokku hilisema tulekahju ekspertiisi arvamusega. Tulekahjuekspertiisiaktis, mis käsitleb H L elukohta 11E-PT0010 on ekspert Allan Juhe kinnitanud, et tulekolle oli lokaalne ja asus köögist vasemale jäävas elutoas, kuid mitte seinte vahetus läheduses. Mitut iseseisvat tulekollet ei tuvastatud. Ekspert Allan Juhe selgitas kohtus, et kuna riidekapis asus tulekolle, siis seina ja tulekolde vahele 13
(24)1-11-9382 jäi kapi sein. Seega ei esine vastuolu teiste tõendite ja eksperdi arvamuse vahel. Tunnistajad, Lääne-Eesti Päästekeskuse töötajad T T ja E K andis ütlusi selles, et nad said väljakutse S valda R 10.
- 2011 kell 20.
- sama kinnitab Kilingi-Nõmme meeskonna vanem nimelt, et nende komando sai väljakutse 10.02.2011 kell 2039 ja et 20.43 põles maja lahtise leegiga- kohale jõudes olid ustest, akendest, katusest leegid väljas-seega tõendab see vara täielikku hävimist. Tunnistaja R U andis ütlusi selles, et tema oli isik, kes 10.02.1011 kella 20.30 paiku helistas 112 põlengu kohta. Tunnistaja T.M selgitas, kuidas nad tulid Alo Raagmaaga Kilingi-Nõmmest 2010 suvel ja et Alo süütas E sauna-motiiviks mingi vana saamata jäänud raha. Ta teatab, et oli samal ajal WC-s kui Alo pani sauna põlema mingitest kaltsudest. Mäletab ka, et saun hävis täielikult.
- a. oli Eestis alampalk 278,02 €, seega oluline on kahju, mis ületab summa 2780,20 eurot. Kahju suuruse otsustamisel tuleb TsÜS § 64 alusel eelkõige lähtuda asja harilikust väärtusest. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kannatanute ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollidest nähtub, et hävinud hooned asusid jõeKl, looduskaunis kohas. Seega on ilmne, et olulise kahju piir on kordades ületatud ja sellele ei vaielnud vastu ka süüdistatav. Nimetatud tõenditega on võimalik määratleda olulise kahju ületamise piir kriminaalõiguslikus mõttes ja lugeda tuvastatuks asja tahtlik hävitamine ühes olulise kahju tekitamisega. Subjektiivsest küljest näitab lahtise tule tegemine puitehitisse eesmärki see rajatis maha põletada, ehk siis kavatsetust. Raagmaa, süüdates puitehitised lahtise tulega, sai aru, et paneb toime süüteo koosseisule vastav teo ja teadis, et sellise tegevuse tagajärjel maja põleb maha. On olemas põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel.
§ 266
lg 2 p 1 Alo Raagmaad süüdistatakse selles, et tema tungis ajavahemikul 01.01.2011 kell 00.00 kuni 02.01.2011 kell 08.30 H.Li kõrvalhoonesse, e. see on garaaži tungimine valdaja tahte vastaselt, isikuna kes varasemalt 29.09.2011 Pärnu Maakohtu otsusega süüdi mõistetud. Alo Raagmaa tunnistas end süüdi ja seletas, et bensiini kättesaamiseks tõmbas ta garaaži ukse taba kinnitusaasa välja ja seejärel läks H. L garaaži vargile. Sündmuskoha vaatluse protokoll 02.01.2011 koos fotodega, tõendab sissetungimise viisi, s.o väljatõmmatud taba kinnitusaas. KrMS § 291 lg 1 p1 kohaselt avaldas kohus tollal veel elus olnud kannatanu H L 02.01.2011 antud ütlused, milles viimane selgitas sissetungimise asjaolusid - garaažiukse lukustuse lõhkumist ja kirjeldas, mis sel korral garaažist kadus. Ülekuulamisest nähtub, et sissetungimine garaaži oli omaniku tahte vastane. Kindlaks on tehtud omaniku tahte vastane sisenemine võõrasse hoonesse ja seda korduvalt. Korduvust tõendab esitatud Pärnu maakohtu 29.09.2011 otsus. Subjektiivsest küljest viitab taoline lukustuse lõhkumine sissetungimisel kindlale soovile võõrasse hoonesse siseneda, s.t. ta sai aru, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab seda. Seega on tegu toime pandud ostes tahtlusega. Põhjuslik seos-selgelt on jälgitav - kannatanu privaatautonoomia on rikutud A. Raagmaa teo tagajärjel.
§ 199lg 2 p 4 14
(24)1-11-9382 Alo Raagmaad süüdistatakse võõra vallasasja ebaseaduslikus oma kasuks pööramises, s.o. 0708.01.2011 AS Dilt kütuse ja kanistrite varguses. Kvalifitseerimisel olulise tunnuse korduvuse annab nii varem toimepandud röövimine kui ka vargused, mille eest Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud. Kuriteoga tekitati kahju 238,90 €. Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult ka seletas, et varastas ettevõtte objektilt diislikütust ja kanistrid, olles veel enne kanistrist õli maha valanud. Tunnistajad, AS Di töötajad U K ja O B, selgitasid kohtule, et olles metsatöödel, et avastasid 07.01.2011 öösel metsaveotraktorit tankima minnes, et treilerilt oli kadunud vaatidest erimärgistusega diiselkütus, nende arvates ca 200 liitrit ja sinnasamasse oli maha valatud ka kanistrites olnud õli ja kanistridki olid kadunud. Tunnistaja U L seletas, et ostis 2011 jaanuaris Alo Raagmaalt 150 liitrit erimärgistusega diiselkütust 10 krooni liiter, teadmata, et see on varastatud. Kannatanu, AS D esindaja kinnitas, et nemad said vargusega kahju ja on esitanud tsiviilhagi summas 238.90 eurot. Tunnistaja A.E tõendas, et ühel ööl jaanuarikuus 2011 ärkas ta selle peale, et tema elukaaslane Alo Raagmaa tuli kusagilt ja haises diiselkütuse järele, lisaks järgmisel päeval ka näitas, kust oli kütust varastanud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fotodega 08.01.2011 S vald R, V kinnistu kohta näitavad, kus asus treiler, kus kütus ja kus mahavalatud õli jäljed. Kõik tõendid haakuvad omavahel ja kohus leiab, et Alo Raagmaa süü on tõendatud võõra vallasasja ebaseaduslikus omakasuks pööramises. Korduvuse annab aga samas kriminaalasjas käsitletuid röövimine. Seega on täidetud ja tõendatud kõik objektiivse külje elemendid. Subjektiivsest küljest, minnes juba vargile ettevalmistunult - võttes kaasa kanistrid ja kütusepumba, seadis ta eesmärgiks kütusevarguse teostamise ja teadis, et kannatanu suhtes kahjulk tagajärg saabub. Seega pani ta teo toime kavatsetult. Alo Raagmaa tegu tõi kaasa AS Di vara vähenemise, D ei saanud enam omandit kasutada vallata käsutada, see väljus teatud koguses nende valdusest. Seega on põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel olemas.
§ 114
p 5 Alo Raagmaad süüdistatakse 10.02.2011 teise isiku, H L, tapmises seoses röövimisega. Alo Raagmaa tunnistas end kuriteos süüdi ja seletas, et H.L oli teda lapsest saati kiusanud, ässitas koera kallale, pildus kividega, takistas kala püüdmist. Kättemaksuks läks ta kaasas vinnastatud relv vanamehe juurde, rätt näo ette seotud. Vanamees tuli vastu ja kogemata vallandus lask. Seejärel vanamees tõmbas relva torust kinni ja sikutas enda poole, mille tagajärjel tuli teine lask. Tegelikult tal tapmise soov puudus. Seejärel kõndis ta majast minema, aga kuna meenus, et kinnas jäi maha, läks tagasi. Tagasi minnes võttis aga kannatanu vara kaasa ja seejärel süütas maja jälgede peitmiseks, riidekapist süüdates põlema. Alo Raagmaa küsitlemisel meenutati temale KrMS § 288 lg 9 p 3 korras tema enda ütlusi kohtueelses menetluses, kus süüdistatav kinnitas: Veebruarikuus 2011 tekkis tal vajadus raha järele, töökohas oli liiga väike palk. Siis tekkis tal mõte, et võiks minna H.Li juurde ja temalt raha nö pommida, Arvas, et tal võib raha olla, kuna tegemist on üksiku inimesega, kes midagi nagu eriti ei osta. 15
(24)1-11-9382 Alo Raagmaa ei eitanud kohtus, et need varasemad ütlused on õiged. Seega ei ole usaldusväärsed Alo Raagmaa ütlused kohtus selles osas, kus ta räägib, et läks üksnes klaarima varasemaid tülisid H. Liga. Sündmuskoha vaatluse protokoll 10.02.2011 koos fotodega ja sündmuskoha vaatluse protokoll 11.02.2011 koos fotodega tõendab, et sündmuskohal on näha sisuliselt täielikult ärapõlenud põlenud maja, millel vaid mõni sein püsti, kuid esikuosa säilinud. Ukse avamisel näha, et ukse lukk on terve ja võti lukuaugus, kuid uks on lukustamata. Nimetatud maja esikus, välisukse läheduses lamamas paremal küljel on H L surnukeha, millise ümberkeeramisel on näha vigastused näos rinnas paremal pool auk ja kõhus paremal pool auk, millistest on ka siseorganid välja tunginud. Kirjeldatud surnukeha riided ja nendel olevad rebendid, augud ning seegi, et surnukehal ei ole jalatseid-viitab asjaolule, et kannatanu tabati kodustes rahuolu tingimustes. Tehti pildid tulekolletest, nende siibritest, et välistada tule teket nende kaudu. Teise sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fotolt nr 37 näha kapist väljatõmmatud sahtel, mis viitab sündmuskoha läbiotsimisele, mida kinnitaski süüdistatav. Jälitusprotokollist 08.08.2011, jälgides mobiilimastide ja Raagmaa omavahelist asukohta, on skemaatiliselt näha, kus ja millisel ajahetkel viibis 10.02.2011 Alo Raagmaa. Jälitusprotokollis on fikseeritud, et ajavahemikul 10.02.2011 kuni 11.02.2011 toimus A. Raagmaa telefonile IMEI-ga 012162008946166 abonendile 53051118 kokku 11 sisenevat kõnet ja SMS-i. Neist 2 SMS-i on Alo Raagmaa telefon vastu võtnud EMT R tugijaama piirkonnas kella 18:34 ajal. See tõendab, et mõrva toimepanemise ajal oli Alo Raagmaa Rs ja samast dokumendist on näha, et kui Alo Raagmaa võtab 19:20-30 paiku Pärnus Raekülas Rae poe sularaha automaadist raha, on tema telefoni tabanud EMT Papiniidu tugimast - ka edasine liikumine Tallinna, tagasi ja Allar Peenoja elukohata, kust saadi H. L raha eest ostetud amb, kui ka Peetri poe juures sularaha automaadi juures käik on jälgitav nimetatud skeemilt. Lääne-Eesti Päästekeskuse andmed väljakutse koha, aja, andmete (kuriteo toimepanemise aeg203) arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta langevad kokku hilisema tulekahju ekspertiisi arvamusega ja tõendavad ka sündmuse aega ning kohta. Surnu ekspertiisiakt nr. 22 03.06.2011, surnu ekspertiisiakt nr.1 03.06.2011, surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti juurde kuuluvad H.Li lahangu fotod CD-plaadil tõendavad, et H L surma põhjus on rindkere ja kõhu mitteläbiv laskevigastus vasaku kopsu, südame, südamepauna, vahelihase, parema nimmelihase, peensoole ja soolekinnisti vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Surm saabus 10.02.2011 lühema aja jooksulpeale rindkere vigastust, mis on ajaliselt mõõdetav 10 minutiga. Eksperdiarvamuses on ka põhjalikult lahti kirjutatud kõik lahangul sedastatud siseorganite vigastused. Kohtuarstlikul lahangul surnu hingamisteedes ega kopsudes ning kopsude histoloogilisel uuringul tahmaosakesi ei sedastatud. Surma põhjustab karboksühemoglobiini sisaldus veres üle 25 %, H.Li verest leiti seda vaid 2%. Seega surm ei saabunud vingugaasi mürgitusest, isik oli juba enne surnud. Kohtuarstlikul uuringul ei sedastatud surnukehal vigastusi, mis võiksid olla saadud põlengu käigus kukkuvate majaosade langemisest surnukehale, või surnukeha transportimisel põlengukohast. Ekspert on öelnud ka, et arvestades lahangul sedastatud vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni ning lasukanali suunda, on tõenäoline, et kannatanu kehaasend kõhu piirkonna laskevigastuse tekitamise hetkel võis olla püstine ,kuid rindkere piirkonna laskevigastuse tekitamise hetkel vigastust tekitanud isikust madalamal kas istuvas või poollamavas veidi 16
(24)1-11-9382 ettepoole kaldu asendis, nii et relvaraua ots võis paikneda vasakul pool näo kohal alalõualuu projektsioonil, mida kinnitab näo piirkonna naha ,pehmete kudede ja lihaste defekti paiknemine samal joonel rindkere laskevigastuste sisenemisavaga keha pikitelje suhtes. Niisiis ei saa olla tegu kärbiku puhul muuga kui lähilasuga pisut ülalt alla, vasakult paremale. Rindkere ja kõhu laskevigastus on tekitatud tulistamisel tulirelvast haavlite ja tropiga. Tunnistaja Ma M, surnud H. L õde andis ütlusi selles, et 10.02.2011 õhtul 21.00 teati venna maja põlengust ja et Ht ei ole kusagil sõitis kohale, kuulis kohapeal leitud surnukehast. Samal päeval oli ta koos vennaga käinud linnas, kus õde aitas tal sularaha võtta Rae kpl juures olevast terminalist 100 E, H elas üksi ja oli 75a ja iseseisev. Aastaid varem, kui venna naine A ära suri, näitas vend naise kuldehteid ja lubas need panna kappi. Mäletab kindlalt üht sõrmust. Tunnistaja A L kinnitas, et tema isalt H.Lilt on korduvalt bensiini varastatud, viimati 2011 aasta jaanuaris ja ta teadis isal olevat jahipüssi, mida otsis ka pärast põlengut, kuid mida ei olnud. T T tunnistajana andis ütlusi selles, et Lääne Eesti Päästekeskuse päästekomando ülem-sai väljakutse, asus kustutama, lahkudes nägi surnukeha. sündmuskohale tuli hukkunu poeg. E K tunnistajana andis ütlusi selles, et Päästekeskuse Kilingi-Nõmme komando sai 10.02.11 kl 20.39 väljakutse, kohapeal avas ukse ja nägi esimesena surnukeha. Alo Raagmaa ütluste olustikuga seostamine 14.03.2011 kohaselt näitab ta ette maja, kuhu läks laetud relvaga, kus tulistas, kust lahkus, kuhu tagasi läks ja edasi kust toast milliseid asju võttis, näitab ette terminalid kust raha võttis, näitab ette maja, kuhu hiljem peitsid relvad-relvad leitud koos kuldesemete ja laskemoonaga. Asitõendi vaatlusprotokoll 02.08.2011 kus vaadeldud kolme relva, kinnitab, et sealhulgas on ka H. Li majast röövitud relv. Tunnistaja A P ütlused kinnitavad, et veebruari algul ühel hommikul tahtis Alo Raagmaa ambu endale muretseda. Õhtul tuli ja ostiski 10000 kr-ga ammu. Tunnistaja A.Ei ütlused kinnitavad, et Alo rääkis talle tapmisest ja pärast ta nägi Alo jope taskus kellegi H nimele väljastatud juhiluba ja paberit PIN-koodidega. Tunnistaja R K andis ütlusi selles, et nägi Alo autos mingi vanema mehe ID-kaarti ja passi, kus H nimi peal. Ammu kohta palus Alo öelda, et tema tõi Šotimaalt selle kingituseks. Öösel Tallinnast tulles võttis Alo Pärnus Peetri poe juurest raha automaadist. Hiljem Alo tunnistas saunas L tapmist ja maja põletamist. KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel avaldatud tunnistaja H V ütlused 28.06.2011 kinnitavad, et , H. Ll kunagi varem külas olles nägi üht noormeest kala püüdmas, vend kurtis, et see poiss oli ähvardanud teda maha lüüa ja maja põlema panna. kurtis veel, et bensiini on 7 x varastatud. Olles vennal külas, läks ta isegi peitu, sest kartis karjuvat noormeest, kelleks osutus A. Raagmaa. Tunnistaja T.M ütlused kinnitavad, et ta teadis kärbikust ja 2 jahipüssist Alol. 11.02.2011 saunas rääkis Alo tapmisest ja sellest 2 korda tulistas kärbikust, algul kõhtu, pärast pähe. Alo näitas ka ambu, mida koos ka prooviti, mille olevat ostnud H raha eest. Alo rääkis pärast ka rahavõtmisest automaadist ja H maja riidekapist põlemapanekust DNA ekspertiisi akt nr. 11E-GE0354 20.06.2011 tõendab, et esitatud relvadel –eelkõige kärbikul, riietel on Alo Raagmaa ja siin-seal ka T.M DNA, kuid puudub H. L DNA. Kuna relvi koos T. Mändlaga peideti on selge, miks kärbikul nii Raagmaa kui ka Mändla DNA. Kohtu hinnangul lükkab see ümber Raagmaa ütlused selles osas, et H. L haaras ise relvast, mistõttu toimus ka lask. Kohus tegi kindlaks, et mõrv pandi toime seoses röövimisega. Ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav pidanuks minema varasemaid suulisi tülisid lahendama 75-aastase vanainimesega 17
(24)1-11-9382 laetud, vinnastatud relvaga. Asjaolu, et Alo Raagmaa karjus kohe sisenedes H. Lile “Raha siia“, viitab üheselt mõrva motiivile - röövimisele. Tunnistaja H V ütlustest nähtub, et noormees, kes H. Li maja juures kala püüdis ähvardas venna maha lüüa ja maja põlema panna oli Raagmaa, kes võis olla vägivaldne. Tunnistaja A P ütlused tõendavad, et juba 10.02.2011 päeval temalt ambu tellides teatas Alo Raagmaa, et ta toob õhtuks raha (Amb maksis üle 500 €), seega oli süüdlasel siis juba röövimisplaan valmis. H. L raha eest amb ka osteti. Ükski tunnistaja, kellele Alo Raagmaa rääkis H. Li tapmisest, ei kinnita, et ta läks sinna varasemaid tülisid klaarima. Vastupidi - kõik teadsid, et tapnud H. Li, pani maja põlema võttis röövitud pangakaartidega raha ja ostis ammu. Kohus tegi kindlaks, et olles tapnud H. Li ja läinud hetkeks majast välja, peitis A. Raagmaa relva lumehange ja läks siis tagasi majja. Tegi seal põhjaliku läbiotsimise - võttis kaasa kuldehted, relva ja H. Li rahakoti koos kõigega ning seejärel läks kohe H. Li pangakontot tühjendama. Teise inimese tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdlane täidab kannatanu suhtes samaaegselt nii tapmise kui röövimise koosseisu. Sisuliselt tähendab see, et süüdlane peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama kannatanu surma, tegutsedes sealjuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega vähemalt. Alo Raagmaal aga oli tal vaja raha ja selleks ta H. Li tallu läkski, relvastatult-laetud vinnastatud kärbikuga, näokattega ja plaaniga võtta sularaha, pangakaardid, seega on õige kvalifikatsioon
§ 114p 5 järgi.
Vägivalda on kasutatud vara hõivamise vahendina, sest inimene tapeti sisenemisel tema elukohta peale seda kui esitati nõudmine „Raha siia“. Teo pani ta toime kavatsetusega, kuna ta seadis eesmärgiks teises inimese vara röövimiseks mõrva ja teadis et see tagajärg saabub. Ka siin on teo ja tagajärje vaheline seos selge, jälgitav ning katkematu - A. Raagmaa teo järel kaotas inimene elu ja vara.
§ 221lg 1, 2 - § 113 Alo Raagmaale oli 17.03.2011 kohaldatud Kr
MS § 1431 alusel vahistamise järel lisapiirangud, sealhulgas kirjavahetuse piirang, kuid ikkagi ta andis 15.04.2011 oma elukaaslase A.Eile üle kirja, kus termilisel töötlemisel nähtavale ilmunud kirjas käskis T.Ml tappa tunnistaja J.V, millist tegu ei asutud tegema politsei sekkumise tõttu, pannes seega toime tapmisele kihutamise katse. Süüdistatav tunnistas, et kirjutas küll sellise kirja, kuid ei uskunud, et Mändla selle teo ka reaalselt toime paneb. Tema eesmärk oli vaid J.V suu kinni panna, et see vähem lobiseks. Kohus uuris Alo Raagmaale kohaldatud lisapiirangute määrust 17.03.2011, milliste piirangute hulgas oli ka kirjavahetuse piiramine. Kui avalikult ei saanud kirja saata, siis püüdis A. Raagmaa salaja salakirja arestimajast välja sokutada. Kohtutoimikusse on antud kiri, milles Alo Raagmaa kirjutas vahistuses olles ja mis sisaldab pärast töötlemist välja ilmunud sõnu: „LASE T J ÄRA LÜÜA, ÜTLE ET TALLE_NO T ET TA ON JU MULLE TEENE VÕLGU LAS KOKSIB J ÄRA SIS ON SUITSU VÕLG TASA MA LÖKS ISE RAISA ÄRA“. Isiku läbivaatuse protokoll 15.04.2011 tõendab, et Alo Raagmaa A.Ei käest võeti ära kaks kirja, 18
(24)1-11-9382 millised oli kokkusaamisel temale üle andnud Alo Raagmaa Jälitusprotokoll 09.08.2011, kus kohtu loal teostati A.Ei ja Alo Raagmaa vahelise vestluse pealtkuulamist 20.04.2011 veenab, et A. Raagmaa mitte ainult ei õpeta välja saadetud kirja triikrauaga töötlema, vaid ka teatab täiendavalt pealtkuulamise käigus pärast seda kui on rääkinud T.M () võlast temale, „…Türa, löögu J raibe ära. J mu välja andiski. Suurte oma lobisemistega… Kohtu hinnangul ei jäta sellised Alo Raagmaa sõnad kahtlust, et ta on andud juhised J.V tapmiseks. Kuriteole kihutamise katse ei tohi jõuda kuriteokatseni, sest siis vastutab isik kas tavalise kihutamise või teine pool kuriteokatse eest. Siiski peab toimepanija tegema täiendava teo eesmärgiga soodustada kuriteo toimepanemist. Ei ole ka oluline, et kuriteole õhutav kiri üldse jõuaks adressaadini. Käesoleval juhul kuriteole kihutav kiri kirjutati valmis, püüti edasi anda tunnistaja A.Ei vahendusel ja ka jagati suulist õpetust, kuidas kirja töödelda. Subjektiivsest küljest on tegu tahtliku teoga, sest kirjas väljendatud korraldus ja selle ka suulise korralduselisamine on kantud kindlast soovist, et kohustada T.Mt J.V tapmist toime panema. Teo pani ta toime kaudse tahtlusega, kuna ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Kohus tegi kindlaks, et kõik Alo Raagmaale omistatud süüteod vastavad süüteokoosseisule ja on õigusvastased.
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Kaitsja taotles korduvalt Alo Raagmaale kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramist. Ekspertiis määratakse siis, kui vajatakse teatud asjaolude selgitamiseks mitteõiguslikke eriteadmisi. Kohtulikul uurimisel selliseid asjaolusid ei ilmnenud. Pelgalt see, et Alo Raagmaa on lapseeas saanud peatrauma ei ole see asjaolu. Isik on viimati pöördunud arsti vastuvõtule aastal 2002 nimetatud probleemiga seoses. Ei elukaaslane ega sõbrad ole viidanud Alo Raagmaa mingitele haiguslikele iseärasustele käitumises või mõtlemises. Tänaseks on ta täiesti terve, adekvaatse käitumise ja selge kõnega. Tema tegude ulatus ja raskus ei saa olla see asjaolu, mis automaatselt tingib temale ekspertiisi määramise, mille tõttu kohus jättis taotluse kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks rahuldamata. 19
(24)1-11-9382 Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest. Alo Raagmaa oli kuritegude toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata. Kergendavaks ajaoluks on kohtu hinnangul puhtsüdamik kahetsus, raskendavateks asjaoludeks tuleb lugeda kuriteo, mõrva toimepanemist kõrges eas isiku suhtes ja uue kuriteo toimepanemist teise varjamiseks, s.o. H. L maja hävitamist. Etteheidetavatest kuritegudest raskeima eest on võimalik talle mõista karistuse kuni eluaegse vangistuseni. Arvestades toimepandud kuritegude raskust, tuleb isikul ka vangistust kandma asuda. Kohtu hinnangul liitkaristusena raskeima kuriteo sanktsiooni keskmise määra lähedane 14aastane vangistus vastab kuriteo raskusele ja kuriteo toimepannud isikule, samas vastab ka
§ 56lg 1 toodud alustele.
Seega tuleb Alo Raagmaa süüdi tunnistada ja karistuseks mõista
§ 114
p 5 järgi 14 aastat,
418 lg 2 p 1 järgi 3 aastat;
§ 200
p 10 järgi 4 aastat;
§ 213
lg 1 järgi 2 aastat;
§266
lg 2 p 1 järgi 1 aasta;
§ 203
järgi 3 aastat;
§ 199lg 2 p 4 järgi 1 aasta vangistust.
Mõistes karistust
§221
lg1 ja 2 ja 113 järgi, leiab kohus, et kuritegu jäi katsestaadiumi ja selles tulenevalt ja juhindudes
§ 60
sätetest tuleb kergendada karistust ning mõista miinimumkaristusest väiksem karistus, s.o. 3 aastat vangistust.
§ 64
lg1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista temale liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Samuti mõista Alo Raagmaale liitkaristus
§ 65
lg 1 alusel, lugedes Pärnu Maakohtu 29.09.2011 mõistetud 1 a ja 4 kuulise karistusega kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistes liitkaristuseks temale 14 aastat vangistust.
§ 68
lg1 alusel arvata Alo Raagmaa kantud karistusaja hulka ajavahemik 14.03.2011, mil Alo Raagmaa kahtlustatavana kinni peeti kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Maha tuleb võtta kohtueelse uurimise ajaks kehtestatud kokkusaamise, kirjavahetuse ja helistamise keeld. Asitõendid KrMS § 313 lg 1 p 11 sätestab kohtu kohustuse määratleda kohtuotsuses asitõendite suhtes võetavad meetmed. Käesolevas kohtuotsuses kohus määratleb alljärgneva: Ühelasuline üheraudne sileraudne jahipüss TOZ-32 cal 32 nr A1109, üheraudne ühelasuline sileraudne jahipüss mudel IžK, cal 16, nr.E20428, kaheraudsest sileraudsest jahipüssist TOZ tehtud kärbik kaliiber 16, nr.87562, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; pruuni värvi jope, ja pruuni värvi kapuutsiga kampsun/dressipluus ja dressipluus kapuutsiga, musta värvi eest luku ja kapuutsiga jope, mobiiltelefon iPhone 3G A1303 (32GB) , IMEIkoodiga xxx, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Alo Raagmaale; Põlevvedeliku ekspertiisi teostamise käigus tagastatud kolm rusuproovi ekspertiisi aktiga nr. 11E20
(24)1-11-9382 AP0009 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Kuldehted tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel U.Lle; Laskekõlbmatu Mauseri karabiin mudel 98k kaliiber 7,92 mm hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Relvakohver, mille sees 138 eset - jahipüssipadrunite mittetööstuslikuks laadimiseks , sh kuulide valuvormid, tropirauad, sütikueemaldajad, laadimispulk, kaks padrunikesta, seitse sütikut, 53 kuuli ja kartetši, 58 vilttroppi, 4 padrunikesta plastpõhja, steariinküünal, hävitada KrMS § 126 lg3 p4 alusel; Metalliotsija GARRET EURO ACE – seeria märgendiga Garland TX 75042 972-494-6151, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; H.Li surnukehal seljas olnud riided, H.Li lahangu käigus surnukehast leitud kaks jahipüssi padruni troppi kahes plastpurgis ja kaks plastpurki haavlitega hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Lõhkeaine ekspertiisi käigus tagastatud esemed, kolm pudelikujulise, väljaulatuva põhjaäärise ja kesktulesütikuga padrunikesta ning ümaraotsalise ümbrisega kuuliga 77,5 mm pikkust padrunit – laskekõlbmatud, tulirelva ekspertiisist tagastatud neli tühja cal 16 padrunikesta Tulirelva ekspertiisist tagastatud laskekõlbmatu padrunikest, tulirelva ekspertiisist tagastatud 69 jahipüssipadrunite kõrged „Ževelo” tüüpi sütikud ning papist ja plastist padrunikestade suudemete sulgemise seade ( otsakeeraja ) sileraudsete jahipüssipadrunite mittetööstuslikuks laadimiseks, tulirelva ekspertiisist tagastatud ning 14.03.2011.a. Alo Raagmaa ütluste olustikuga seostamise käigus leitud ja ära võetud laskekõlbmatu Špagini püstolkuulipilduja PPŠ 1941 a mudel kaliiber 7,62 mm ja pürotehniline segu hävitada KrMS § 126 lg 5 alusel; Häirekeskuse kõnesalvestused CD – plaadil, jälitusprotokolli lisana kõnesalvestised CD-plaadil, H.Li lahangu fotod CD-plaadil, DVD-plaat Alo Raagmaa mobiiltelefoni iPhone 3G vaatluse käigus telefonist talletatud informatsiooniga ja CD-plaat Alo Raagmaa kahtlustatava ülekuulamise salvestusega 18.03.2011 jätta, KrMS §126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; Alo Raagmaa omandis oleva ja Pärnu Maakohtu 05.08.2011.a. määrusega arestitud sõiduauto Volkswagen GOLF VARIANT reg märgiga xxx realiseerida. Asitõend jätta aresti alla kuni selle võõrandamiseni. Saadud rahasumma kasutada tsiviilhagide katteks. Volkswagen GOLF VARIANT reg märgiga xxx tehniline pass nr xxx anda üle sõiduauto võõrandajale. Alo Raagmaa poolt A.Eile üle antud kiri kahel ruudulisel A4 paberil, Alo Raagmaa poolt 18.04.2011.a. oma L R edasiandmiseks mõeldud kiri ühel ruudulisel A4 paberil kahepoolselt, milline pakitud paberümbrikusse, jätta KrMS §126 lg3p1 alusel kriminaalasja juurde; Padrunikest, milline tagastati EKEI-st peale ekspertiiside teostamist, hävitada KrMS § 126 lg 5 alusel. Tsiviilhagid Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 21
(24)1-11-9382 VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline (lg 1). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). VÕS § 1043 alusel teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamiseks tuleb teha kindlaks, milline ja kui suures ulatuses on hagejal tekkinud kahju ja et see on põhjuslikus seoses A. Raagmaa käitumisega. Kohus eelnevalt tuvastas, et A. Raagmaa tekitas U. Lile varalise kahju sularaha väljavõtmisega automaadist 1125 €, matusekuluna 1034,68 € ja sissetungimisega 26,32 €. A. Raagmaa tunnistas, et tema süülise tegevuse tagajärjel tekkis nimetatud kahju ja oli nõus kahju hüvitama. Seega tuleb summad süüdlaselt kannatanu kasuks sisse nõuda. Elumaja hävitamisega on kannatanu sõnul tekitatud kahju 71057 €. Nimetatud summa aluseks on kannatanu sõnul ehitaja poolt tehtud hinnapakkumine, milline summa kulub uue maja ehitamiseks. Süüdistatav ei vaielnud vastu, et tema poolt on tekitatud maja maha põletamisega oluline kahju ja kahju tuleb hüvitada, kuid maja tegelik väärtus, summa mida tema on kohustatud kannatanule maksma, ei ole kindlaks tehtud ja kannatanu ei ole esitanud selle kohta tõendeid. Kohus leiab, et tõendite puudumise tõttu ei ole võimalik käesoleva kriminaalasja lahendamise käigus võtta lõplikku seisukohta hävinud elamu maksumuse kohta, mille tõttu tuleb jätta tsiviilhagi selles osas läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kannatanul on õigus lahendada vaidlus tsiviilkohtumenetluse korras. M.Tile tekitas Alo Raagmaa isiklike esemete röövimisega kahju 67,11 €, sularaha väljavõtmisega 642,41 €, kokku 709,52 €. Alo Raagmaa tegi 08.07.2011 kohtueelsel uurimisel avalduse tsiviilhagi hüvitamiseks ning summa võrra, mis Alo Raagmaal kinnipidamisel, 316,58 € võrra kannatanu M.Ti hagi ka vähenes. Kannatanu nõue püsib käesoleval hetkel 392,84 € ulatuses. Süüdistatav tunnistas, et tema on süüdi ja oli nõus kahju väljamõistmisega. Antud asjaoludel kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele 392,84 €. AS D esitas seoses vargustega tsiviilhagi summas 238,90 €. See koosneb 300 l diislikütuse maksumusest 207 €, 2 plastkanistri maksumusest 14 €, 20 l hüdroõli maksumusest 17,90 €. Kannatanu esitas kohtule tsiviilhagi kinnitavad arve –saatelehed. A. Raagma tunnistas tsiviilhagi, mistõttu tuleb tsiviilhagi rahuldada täielikult ja välja mõista Alo Raagmaalt 238,90 €. S.Ei esitas tsiviilhagi summas 10226 €. Kannatanu hinnangul tekitas süüdlane talle sauna mahapõletamisega just sellise kahju. Kahju summa on hinnanguline ja põhineb kannatanu sõnul 2000-ndal aastal tehtud kindlustushindel. A. Raagmaa tunnistas, et kahju on tekkinud tema süülise käitumisega, kuid kahju täpne suurus tuleks kindlaks veenvamate tõenditega, kui seda on kannatanu ütlused. Kohus leidis, et kahju täpset suurust ei ole võimalik olemasolevate tõendite alusel tuvastada. Seega tuleb S.Ei tsiviilhagi jätta käesolevas protsessis jätta läbi vaatamata. 22
(24)1-11-9382 Kohus selgitab, et kannatanul on õigus lahendada vaidlus tsiviilkohtumenetluse korras. Menetluskulud KrMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik kohtu määratud ulatuses. Kohtulik uurimine kinnitab, et kohustatud isikuks on Alo Raagmaa. Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha, kaitsjale toimikukoopia tegemise kulud ja kohtueelses menetluses tehtud erinevate ekspertiiside tasud. Seega välja tuleb mõista Alo Raagmaa`lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel riigi tuludesse sundraha 725 €, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 53,90 €, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud kogusummas 7618 €. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Rubo Kikerpill kohtunik Teet Kurs rahvakohtunik Peep Põlma rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2012 otsuse resolutsioon: Pärnu Maakohtu 08. veebruari 2012. a kohtuotsus Alo Raagmaa suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Riigikohtu 17.01.2013.a otsuse resolutsioon: 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 8. veebruari 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2012. a otsused Alo Raagmaa süüditunnistamises ja karistamises
§ 113- § 221 lg-te 1 ja 2 ning § 213 lg 1 järgi.
2. Mõista Alo Raagmaa süüditustes
§ 113- § 221 lg-te 1 ja 2 ning § 213 lg 1 järgi õigeks.
- Jätta muus osas kohtute otsused muutmata.
- Rahuldada kaitsja kassatsioon osaliselt. Kohtuotsus jõustus 17.01.2013.a Riigikohtu otsusega. 23
(24)1-11-9382 24
(24)