1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-11633 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 23. jaanuar 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-11-11633 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi se

§ 751

lg 3 määrata Marek Viisutile elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud.

§ 76lg 4, 78 p 2 määrata Marek Viisutile katseaeg kuni 23.02.2014. Kohustada Marek Viisutit katseajal järgima Kar

S § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Marek Viisutit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,6,7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - täitma ülalpidamiskohustust; - mitte viibima paikades, mis on mõeldud põhiliselt alkoholitarbimiseks ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a. lähisugulased. Määrata Marek Viisut kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Marek Viisut karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Viisuti elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vanglas kinnipeetav Marek Viisut on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 28.12.2011 otsusega nr 11/12374 ning karistatud 2 aasta 4 kuulise vangistusega. Mõistetud karistusest on maha arvestatud vastavalt 17.04.2012 Helsingi Apellatsioonikohtu kohtuotsusele eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2011 – 16.04.2012, s.o 5 kuud 24 päeva. Lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 10 kuud 6 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on 17.04.

1. Helsingi Apellatsioonikohtu otsus jõustus 19.06.
2. Marek Viisut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas viibib ta teist korda. Eesti karistusregistri andmetest nähtuvalt on teda 1-l korral vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Väärteokorras on teda 1-l korral karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel. Käesoleval ajal kannab Marek Viisut karistust kahe Soome Vabariigis eri aegadel sooritatud raske narkokuriteo eest. Kuriteod on varieeruvad, vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Esimesed kuriteod on vägivalla komponendiga, viimane, käesolev kuritegu on raske ühiskonnavastane kuritegu. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest koos eelvangistusajaga ära kandnud 1 aasta 3 kuud ja kanda jääb veel 1 aasta 1 kuu vangistust. 3 Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames töötab Marek Viisut alates 03.12.2012 Viru Vangla majandustöödel. Kinnipeetaval Marek Viisutil distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Enne vangistust elas Marek Viisut koos elukaaslase, ühiste laste ja emaga viimasele kuuluvas majas xxxx. Vanglast vabanedes asub Marek Viisut elama samale aadressile. Tegemist on 5toalise xxxx, milles jätkub kõigile piisavalt ruumi. Elektroonilise valve kohaldamiseks on majas olemas üldine elektriga varustatus, leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks, olemas on EMT levi. Majal on lukustatav turvauks, paigaldatud on korralikud hästi suletavad aknad. Samuti on olemas maja omaniku S V ja majas elava E K kirjalik nõusolek elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetava elukaaslane elab koos lastega oma vanemate juures xxxx. Kinnipeetaval on 6-klassiline algharidus. Ta õppis xxxx, korrates korduvalt
3. klassi, mis jäi lõpetamata. Kooli ajal esinesid õppimis- ja käitumisraskused. Isik pole pidanud vajalikuks hariduse omandamist või täienduskoolitustel osalemist. Pärast kooli pooleli jätmist asus kinnipeetav kohe tööle. Väidetavalt on ta olnud kogu aeg tööalaselt hõivatud, töötuse perioode ei ole tal olnud. Kinnipeetav on üle 10 aasta ehitanud koos isaga palkmaju, talvisel ajal tegeles ta metsatöödega. Enne Tallinna Vanglasse ületoomist restaureeris kinnipeetav Soome vanglas 2 kuud mööblit. Vanglas töötamise suhtes on ta valiv. Enne vangistust oli isikul olemas kindel sissetulek. Isiku elukaaslane ei töötanud, olles lastega kodus. Arvestades toimepandud kuritegu, teenis kinnipeetav raha ka ebaseaduslikult. Kuigi isik ise eitab kuritegu, on see sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil ja uue kuriteo risk on säilinud. Marek Viisutil on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx. Kinnipeetava suhted ema S V ja isa A V on head ja toetavad. Vanemad lahutasid, kui kinnipeetav oli laps. Isaga töötab kinnipeetav koos. Suhted lähedastega ja sugulastega on Marek Viisutil olnud väga head, kuid suhted endise elukaaslase M N on läinud vangistuse ajal pingeliseks. M N sõnul ei pea lapsed kannatama nende suhte purunemise pärast. Marek Viisut helistab pidevalt lastele ja on varem neile väga hea isa olnud. Lähedased ei ole käinud vanglas lühiajalistel kokkusaamistel. Ema sõnul on poeg tema usaldust kuritarvitanud, kuid ta on andestanud ja temapoolne nõudmine on, et Marek Viisut ei suhtleks enam kriminaalkorras karistatud isikutega ja ei tarvitaks alkoholi. Ema tahab, et oleks garanteeritud kõigi lähedaste turvalisus ja rahu. Arvestades kuritegu, on suhtlusringkond kriminaalne, kuritegusid on ta sooritanud grupis ka varem. Mõningasele riskeerivale elustiilile viitab ka sooritatud kuritegu, sest ta keskendus kiirele positiivsele tulemusele, alahinnates negatiivseid aspekte. Kinnipeetava sõnul alkoholi liigtarvitamist enam ei esine. Väidetavalt tarvitas ta alkoholi iga paari kuu tagant üks päev, aga siis ka rohkesti. Alkoholi liigtarvitamine esines üle 15 aasta tagasi, mil sooritas ka vägivallakuriteod alkoholijoobes. Isiku sõnul suudab ta joobnuna oma emotsioone kontrollida, samas risk ja ohtlikkus on säilinud. Isik mõistab alkoholi liigtarvitamise kahjulikkust, kuid enda puhul pisendab probleemi olemasolu. Isiku suhtlemisoskused on head. Väidetavalt on isik käitumiselt muutunud rahulikumaks. Kinnipeetav eitab kuritegu, mis näitab, et talle on omane vabanduste leidmine ja teiste süüdistamine. Isiku tuleviku eesmärgid on reaalsed. Kuritegelikele hoiakutele viitab isiku puhul kuritegelikus grupis osalemine. Kriminaalhoolduse nõudeid ei ole isik varasemalt rikkunud. Ametnikega suhtlemisel on ta viisakas. Suhtumist ühiskonda näitavad sooritatud kuriteod, kus ta on keskendunud vaid oma heaolule, eirates ühiskonna norme. Marek Viisuti puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on majanduslikult raskes olukorras ja suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Sellest võib 4 järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Uue mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 9%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist. Juhul kui kohus otsustab Marek Viisuti ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve kohaldamisega, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada temale KarS § 75 lg 2 p 2,6,7 sätestatud lisakohustused, määrates elektroonilise järelevalve pikkuseks 3 (kolm) kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et põhiline suhtlus lähedastega on toimunud telefoni ja kirjavahetuse teel. Kinnipeetava elukaaslane on kolinud koos xxxx ja xxxx tütrega elama oma vanemate juurde xxxx. Perekonna majanduslik olukord on normaalne. Vabanedes garanteerivad ema ja õed Marek Viisutile elamise, toidu, riided ja vajadusel annavad raha. Marek Viisut on lubanud katkestada kõik sidemed vana sõpruskonnaga ja valida sõpru nende väärtushinnangute järgi. Juhul kui kohus otsustab Marek Viisuti ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve kohaldamisega, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada temale KarS § 75 lg 2 p 6,7 sätestatud lisakohustused, määrates elektroonilise järelevalve pikkuseks 3 (kolm) kuud. Marek Viisut ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, lubades tööle minna ning lastega suhelda ja neid toetada. Marek Viisuti väitel ei ole ta seda kuritegu toime pannud, kuid selline kohtuotsus on tehtud. Kinnipeetava sõnul on ta alkoholi tarvitanud, kuid narkootikume ei ole kunagi tarvitanud. Ta on olnud kriminaalhoolduse all ja teab, millega on tegemist. Prokurör toetas kinnipeetava Marek Viisuti elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör märkis, et Marek Viisuti puhul on tegu isikuga, keda on 2-l korral kriminaalkorras karistatud. Ta on ka esimese karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud ja katseaja on ta edukalt läbinud. Tema iseloomustus on positiivne. Vangistuse kandmise ajal tal distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest nähtub, et ta on teinud karistusest endale vastavad järeldused. Positiivne on ka see, et ta töötab vanglas majandustöödel. Vabanemisel oleks tal olemas elukoht ja töökoht. Tema puhul ei ole eriti kõrge uue kuriteo toimepanemise risk. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Tal on 2 väikest last, kelle kasvatamisel oleks tal vaja osaleda. Marek Viisut on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Prokurör leiab, et selle kohaldamise aeg võiks olla pikem kui 3 kuud, see võiks olla 6 kuud. Tehtud on ettepanek kohaldada tema suhtes kontrollnõudeid ja kohustusi. Prokurör leiab, et neid tuleks tema suhtes ka kohaldada. Kaitsja leidis, et Marek Viisut tuleks vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja elektroonilise valve tähtaja pikkus 3 kuud on piisav. Kaitsja märkis, et peamiseks eelduseks on õiguskuulekas käitumine. Vangla iseloomustuse kohaselt Marek Viisutil distsiplinaarkaristused puuduvad, ametnikega suhtleb ta viisakalt. Ka Soomes vangis viibides oli ta iseloomustus hea. Suhted lähedaste ja sugulastega on head. Ta suhtleb tihti lastega telefoni teel. Ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Samuti on ta teinud vanglas tööd, töötab majandustöödel. Tal on elukoht ema juures, ema ja ema elukaaslane on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Vanglast vabanemisel saaks Marek Viisut vabanemisfondist 900 eurot. Tal on vabanemisel olemas töökoht ja ei ole ohtu, et see töö oleks talle võõras või et ta ei oskaks seda tööd teha. Vangla materjalidest nähtub, et Marek Viisuti eesmärgid on reaalsed ja ta on motiveeritud elama õiguskuulekalt. Eeldused taotluse rahuldamiseks on olemas. Marek Viisut on teadvustanud, et alkoholiga on 5 tal olnud probleeme, sest varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. See probleem vajab lahendamist ja vastava meetme vajadust on toetanud ka tema ema. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Marek Viisuti võib kolme kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaatamata sellele, et Marek Viisut kannab karistust kahe Soome Vabariigis eri aegadel sooritatud raske narkokuriteo eest, sest üksnes kuriteo raskus ei välista tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangistuses olles oma käitumisega igati näidanud seda, et ta on muutunud ja on edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetav ei ole vangistust kandes saanud ühtegi distsiplinaarkaristust. Ta on vangistuses olles töötanud ja töötas ka Soome vanglas olles. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on Marek Viisuti elukohas olemas kõik vajalikud tingimused, tema lähedased andsid selleks oma kirjaliku nõusoleku. Kinnipeetaval Marek Viisutil on võimalik tööle asuda xxxx, tal on vabanemisel olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Teda ootavad ja tema igakülgset toetust vajavad 2 alaealist tütart. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise risk on suhteliselt madal ning seda on veelgi võimalik maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Marek Viisutile lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks Marek Viisutile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Marek Viisuti elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus
5. veebruaril
6. a. Nooremreferent Lea Herne