1-10-13586/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-13586 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Andrei Gavrilini (Gavrilin) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Gavrilini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. A. Gavrilin tunnistati Viru Maakohtu 15.10.2010 otsusega süüdi KarS § 275 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.03.2010 otsusega mõistetud karistuse, 4 aastat 6 kuud 1 päev vangistust, võrra ja A. Gavrilinile mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algus on 23.09.2009 ja lõpp 24.04.
5. Viru Maakohtu 04.12.2012 määrusega jäeti A. Gavrilin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
6. Ringkonnakohus tegi 07.01.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 14.01.
7. Prokurör määratud kuupäevaks oma seisukohti ei esitanud. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus märkis, et A. Gavrilinit on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab reaalset vanglakaristust teist korda. A, Gavrilin on ühel korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod ja rikkus lisaks süstemaatiliselt kontrollnõudeid. A. Gavrilin kannab temale Tartu Maakohtu 08.03.2010 otsusega KarS §-de 202 lg 2 p 2 ja 184 lg 2 p 2 järgi liitkaristusena mõistetud vangistust ning ta pani kuriteod toime katseajal. Maakohus tõi välja, et viimane karistus on A. Gavrilinile mõistetud vanglas karistust kandes toimepandud kuriteo eest. 3.
9. Eeltoodu annab maakohtu hinnangul alust arvamuseks, et kui isik ei suuda vanglas seaduskuulekalt käituda, siis vabaduses olles ei suuda ta seda ammugi. Maakohtu hinnangul ei suudaks A. Gavrilin katseaega nõuetekohaselt läbida ning täita kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohtu hinnangul eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel ja legaalse sissetuleku puudumise korral, arvestades eelnevat narkosõltuvust, kergesti mõjutatavust ja tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib A. Gavrilin toime panna uusi kuritegusid. 3.
10. Maakohus märkis, et moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle esmakordselt reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda oma väärtushinnanguid ümber hindama ja seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab maakohtu hinnangul alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks A. Gavrilin vabaduses käituda seaduskuulekalt. Maakohus märkis, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Gavrilini suhtes selliseid asjaolusid maakohtu hinnangul ei esine. Maakohus luges A. Gavrilini puhul positiivseks seda, et ta on õpinguid jätkanud ning ennast mitmekülgselt arendanud, luues sellega eeldused vabaduses paremini hakkama saada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
11. A. Gavrilin taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist kohustusega hiljemalt 2 kuud pärast vabastamist psühhiaatri poole pöörduda. 4.
12. A. Gavrilin leiab, et distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas näitab, et ta on oma käitumist oluliselt parandanud. Süüdimõistetu hinnangul ei ole maakohus arvestanud piisavalt vangla arvamusega. Määruskaebuse kohaselt soovib A. Gavrilin õpinguid jätkata, loobuda narkootikumide tarvitamisest ja kuritegelikest sõpradest, otsib tööd. Ta on määruskaebuse kohaselt tegelenud vanglas sotsiaalprogrammide abil sõltuvusest vabanemisega ning õppimisega ning omab vabaduses toetavat peret ja häid võimalusi tööd leida. A. Gavrilin märgib, et pani vangistuses kuriteo toime juba kaks aastat tagasi ja rikkus kriminaalhooldusnõudeid viis aastat tagasi, olles sel ajal väga noor, ning on praeguseks hetkeks muutunud ja suudab õigusrikkumistest hoiduda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Gavrilini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on A. Gavrilini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. -2-
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Gavrilini määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Gavrilini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud A. Gavrilini ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Samuti ei nõustu ringkonnakohus A. Gavrilini seisukohaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud tema head käitumist karistuse kandmise ajal ning on põhjendamatult juhindunud otsustuse tegemisel tema elukäigust enne vangistust. Ringkonnakohus märgib, et vangla iseloomustusel ei ole ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kindlaksmääratud jõudu ja otsustavat tähendust ning KarS § 76 lg 3 järgi tuleb lisaks isiku käitumisele vangistuse ajal kohtul hinnata ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
15. Ringkonnakohus leiab, et A. Gavrilini korduv kriminaalkorras karistatus, katseajal ja ka vangistuses uute kuritegude toimepanemine ja varasemast pikaajalisest narkootikumide tarvitamisest ja sõltuvusest tulenevad riskid kuritegeliku käitumise kordumiseks, ei võimalda teda vangistusest käesoleval ajal ennetähtaegselt vabastada. Kuna varasemalt mõistetud vangistused ei ole A. Gavrilinit mõjutanud kuritegude toimepanemisest hoiduma, puudub ringkonnakohtu veendumus, et seekord vangistuses karistuse kandmine oleks A. Gavrilinit püsivalt muutnud. Ringkonnakohus ei nõustu seetõttu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et A. Gavrilini poolt viimasel aastal vangistuses positiivne käitumine, sotsiaalprogrammides osalemine ja õppimine ning vabanemisel elukoha ja lähedaste olemasolu näitavad, et ta suudaks edaspidi õiguskuulekalt käituda. Määruskaebuses märgitud distsiplinaarkaristuste puudumine ei ole aga asjakohane, sest käesoleva määruse tegemise ajal omab A. Gavrilin vangla andmetel kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus leiab, et A. Gavrilini püsivamaks mõjutamiseks edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma on vajalik vangistuses karistuse edasikandmine ja senisest pikaajalisem käitumis- ja sõltuvusprobleemidega tegelemine.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Gavrilin tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -3- Paavo Randma